Turismi vormid (0)

Kuressaare Ametikool
Toitlustuse õppesuund
TTP-10
Gristi Adrat
Turismi vormid
Iseseisev töö
Juhendaja :
Heli Kakko
Kuressaare 2011
Säästev- ja ökoturism
Säästva turismi all mõistetakse kogu turismisektori vastavust säästva arengupõhimõtetele. Säästva turismi mõiste hõlmab seega muuhulgas ka massiturismi, nii lennu- ja laevaliine, restorane, hotelle, kuurorte jne. kõigil ja kõikjal tuleb kohandada end säästva arengu nõuetega. Säästev areng on niisugune areng , mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks. Säästev areng katab kolme suurt valdkonda: sotsiaalsfäär, majandus ja keskkond. Kui nende kolme valdkonna eesmärke täidetakse ühekorraga, siis saab rääkida
piirkonna säästvast arengust:

• sotsiaalselt võrdõiguslik, kus inimesed saavad täita oma kultuurilisi, materiaalseid ja vaimseid vajadusi;
  
• majanduslikult elujõuline isetasuv süsteem , mille kulutused ei ületa tulusid;
  
• keskkonna-alaselt jätkusuutlik, tugineb pikaajalisele elujõulisele ökosüsteemile
  

Säästva turismi eriliik- ökoturism
Ökoturism on vastutustundlik reisimine , mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu (Eesti Ökoturismi Ühenduse definitsioon). Säästva turismi erivormiks on ökoturism - väiksema mahuline kvaliteetturism, mis seab eesmärgiks suurendada reisijate teadmisi ja kultuurilist mõistmist. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi.
Loodus- ja maaturism
Maaturism
Maaturism on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas.  Lisaks maapiirkondade kasutamisele puhkamiseks ja reisimiseks on sellele turismiliigile omased maaeluline vorm ja sisu.  Maaturismi hulka kuulub ka taluturism , sealhulgas majutusteenus taludes , kuid maaturismi mõiste on taluturismist tunduvalt laiem, hõlmates ka teisi maal leiduvaid majutusliike ning erinevaid reisimis- ja puhkamisvorme nagu jalgsi hobu -, kanuu-, ratta- ja suusamatkad, loodus-, jahi-, kalastus -, seiklus- ja kultuuriturism jpt.
 Maaturismi defineeritakse tihti ka selle toimumispiirkonnast lähtudes, mistõttu nii määratletakse maaturismi eelkõige kui mitte-linlikku turismi. Maailma Turismi- organisatsioon (WTO) defineerib maamajutust kui ajutist eluaset tüüpilises maakeskkonnas, sh. asulates elanike arvuga alla 10 000.
 
Kokkuvõtlikult on maaturism määratletav järgmiselt:

• Toimub maapiirkonnas;
  
• Funktsionaalselt maapiirkonnale omane - väikeettevõtlus, loodus, vahetu kontakt ümbritseva keskkonnaga, pärandi kaasamine, traditsionaalsed tegevused ja inimkooslused;
  
• Mastaabilt maapiirkonnale sobiv - seega väikesemahuline nii kasutatavate ehitiste ja objektide kui ka teenindava ja teenindatava inimkoosluse poolest;
  
• Iseloomult traditsiooniline, kasvab mõõdukalt ja orgaaniliselt ja on seotud kohalike elanike igapäevase eluga;
  
• Kasutab kogu vastavale maapiirkonnale omast kooslust - keskkonda, majandustegevust ja pärandit.
  

Maaturismi 2 toodet:

• Pärimusmatkad :
  

a) Tooteid pakutakse Saaremaal. Aadress: Sarapiku 2 , Kihelkonna küla, Kihelkonna vald, Saaremaa.
b) 2 toodet: kummipaadiretk;
Vilsandi rahvuspargi saartel ja laidudel. Retk pakub põnevust ja palju vaatamist. Toode on mõeldud kõikidele, kes armastavad loodust ning vanus ei ole üldse oluline.
Loodusmatkad;
jalgsi ning suuskadel. Matk igale vanusele ja maitsele.

• Vesipapp OÜ:
  

c) Tooteid pakutakse Põlvamaal.
Kanuumatk ;
Vesipapp OÜ korraldab kanuumatku Ahja ja Võhandu jõel. Põnevust pakuvad siin-seal ka väiksemad kärestikud.
Loodusturism :
Maaturismi osa, kus turismitoode arendatakse ja tarbitakse looduslike ressursside ja nende taluvuse baasil. Loodusturismi eesmärk on pakkuda looduselamusi, see on samuti tihedalt aktiivse puhkusega seotud nagi ökoturismgi. Loodusturismi põhilised piirkonnad on Lõuna-Eesti ja Lääne-Eesti.
Taluturism ja aktiivne puhkus
Taluturism:
Taluturism on maaturismi osa, kus turismitoode arendatakse ja tarbitakse talu/ majapidamise baasil.
Taluturism tähendab majutusteenuse ja taluelu kogemuse pakkumist talus . Taluturismi mõiste viitab ööbimiskohale. Taludes pakutavad võimalused on tavaliselt ratsutamine , tennis , golf , paadilaenutus, kalastamine, osalemine talutöödel (nt heinategu ), marjade korjamine , käsitöö õppimine, leiva küpsetamine, taimedega värvimine, ravimtaimede tundmaõppimine, suitsusaunas pesemine, lakas ööbimine, saunaskäik, lõkkeõhtud, piknik. Laenutatakse ka talus olevaid sõiduriistu ümbruskonnaga tutvumiseks.
Aktiivne puhkus:
Aktiivne tegevus on puhkamise üks vorme. Aktiivse puhkusega käivad sageli kaasas sellised tegevusalad, nagu golf, tennis, ratsutamine, kalastamine, mägimatkad, rattamatkad ja palju muud, millest mõned, nagu näiteks golf, tennis ja mõned muud sarnased tegevused, on koondunud klubidesse. Aktiivse puhkuse üks vorme on safarid . Safari mõiste tuleb suahiili keelest ja tähendab retke või teekonda. Safari on jahiretk fotoaparaadiga, varem relvaga. Safarid toimuvad erinevas looduskeskkonnas. Tuntumaid on safarid dziipidega Aafrika  eluslooduse jälgimiseks ja ka tuntuimad safaripiirkonnad asuvad Ida-Aafrika loodusparkides (Marai, Mana, Keenia ja Tansaania). Lisaks džiibisafaritele võib korraldada seiklussafareid õhupalliga, mägedes ronides, sukeldudes, kalastades, kanuuga sõites, ratsutades, jalgsi kõndides või külmakõrbetes suusatades. Safari keskkonnaks on niisiis kõrb (külmas kliimas lumi) ja seal osalemise viise on mitmeid.
Mere- ja kruiisiturism
Mereturism:
Selle all mõeldakse reisimist merel, tavaliselt on transpordivahendiks jaht või väike laev. Sellest ka mereturismi teine nimetus-jahiturism. Reisi kestel külastatakse üht või mitut väikesadamat, tutvutakse vaatamisväärsustega maal, täiendatakse varustust ja tegeletakse meelelahutusega.
Ka kruiisiturism on mereturismi osa. Eestis võtab kruiisilaevu vastu Tallinna sadam.
Kruiisiturism:
Kruiisiturismi peetakse üheks kiiremini kasvavaks valdkonnaks turismimajanduses. Kruiisireiside populaarsemaks sihtkohaks on Kariibi meri, kus leiavad aset ligi pooled kogu maailma kruiisidest. Populaarsuselt järgnevad Vahemere regioon, Euroopa ja Alaska – viimane nimetatutest on väga soositud ameeriklaste hulgas. Kruiisireiside pikkused on varieeruvad – puhkusekruiiside pikkus ulatub mõnetunnistest lühikruiisidest rohkem kui 100 päeva kestva ümbermaailma kruiisideni. Eelistatuimaks kruiisireisi pikkuseks 7,2 päevane kruiis, kuid aina enam koguvad viimastel aastatel populaarsust lühemad, 2-5 päevased kruiisid ning trend näitab, et osatähtsus ja nõudlus eelnimetatud kruiiside turul kasvab.
Kruiisid saab üldistatumalt jaotada mere- ja ookeanikruiisideks ja siseveekogude ehk jõe- ja järvekruiisideks.
Kruiisiturism ja Mere turism on väga sarnased set need mõlemad on merel.Toimuvad mere keskkonnas.
Kultuuri- ja konverentsiturism
Kultuuriturism:
Peaaegu igal reisil külastatakse muuseume ja ka rannapuhkust veetes käiakse ekskursioonidel. Kultuuriturismi all võiks eraldi välja tuua meedia, täpsemalt filmid. On nii palju kuulsaid filme, mille võtteplatsideks on elusloodus või mingid külad, kuhu nüüd meelitatakse turiste.
Kultuuriturismi osaks on muuseumid ja kunstigaleriid. On palju inimesi, kes ei reisi mitte reisimise pärast, vaid ainult selleks, et näha kuulsa kunstniku näitust või külastada  mingit muuseumi. Muuseumid on tehtud külastajatele väga atraktiivseks. Objektidele on lisatud muusika , visuaalne kujutis või film ekraanil, viidatud on rajad, mida mööda liikudes saab muuseumist täieliku ülevaate.
Konverentsiturism:
Konverentsiturism sarnaneb suures osas teiste turismivaldkondadega ning ühendab endas äriturismi ja puhkuseturismi põhijooned. Konverentsiturismi all mõistame suuremat või väiksemat inimeste hulka, kes reisib sihtkohta x, näiteks Eestisse, et teha konverentsi raames tööd, ning sellega seoses osalejad ka ööbivad, söövad, lahutavad meelt jne. Konverents on justkui paljudest erinevatest lülidest koosnev (teenuste) ahel, mis annab tööd väga paljudele ettevõtjatele - majutusasutustele, konverentsikeskustele, toitlustajatele, konverentsiteenuse pakkujatele, aga ka transpordi- ja turismifirmadele, erinevate ajaveetmise võimaluste pakkujatele ja kaupmeestele, omades sellega soodsat mõju kogu ettevõtluskeskkonnale.
Sotsiaal- ja massiturism
Sotsiaalturism:
Sotsiaalturismi mõiste on tulnud riigi toetusena nõrgematele inimestele jagatavatest reisidest. Nõrgemate all mõeldakse madala sissetulekuga perekondi, üksikvanemaid, vanureid, puuetega inimesi ja teisi vähemusi ühiskonnas, kelle eest makstakse reisil majutus või transport, antakse väga madala protsendiga reisilaenu, jagatakse tasuta sanatooriumituusikuid või toetatakse muud moodi. Brüsselis asub Rahvusvaheline Sotsiaalse Turismi Büroo.
Massiturism:
Massiturismi all mõeldakse suurte inimgruppide reisimist.
Ostuturism on massiturismi üks osa ka tänapäeval. Rahvusvahelisel tasandil on kuulsad Harrodsi kaubamaja  Londonis, kus toimub jaanuari odavmüük. Igal aasta algul toimub Dubais nn  ostufestival, mis kestab terve kuu.
Massiturismi sihtkohad on mõjutatud mitmetest mõjuteguritest. Põhilisteks masside juhtijateks on kuulsad inimesed. Teine mõjutegur on turvalisus, nii poliitiline kui ka sotsiaalne tasakaal ning hinnatase riigis.
Massiturismi sihtkohtadeks on olnud alati suured linnad Rooma , Veneetsia , Firenze, Pariis, London jne. Tänapäeva massiturismi piirkonnad on Türgi, Kaug-Ida, Põhja-Aafrika ja Vaikse ookeani saared ning Alpi suusakuurordid .
Alkoholi- ja seksiturism
Alkoholiturism:
Käesolev uuring on kaheksas EKI-s sel teemal ühtse, aga täiustuva metoodika alusel tehtud analüüd. Uuringu eesmärgiks on selgitada täpsemalt välja kui suur osakaalu moodustab turistide alkoholitarbimine Eesti alkoholiturus.Turistid tarbivad Eesti alkoholiturus olulise osa, ligi veerandi.
Antud uuring proovib hinnata turistide ostumahtusid kauplustes, laevades ja toitlustusasutustes ning vaatleb lähemalt suurimate välisturistidest tarbijate - soomlaste ja rootslaste alkoholitarbimist Eestis. Eestis Statistikaameti andmetel külastas Eestis 2009.aastal 4,08 miljonit väliskülastajat, neist 59% olid pärit Soomest.Väliskülastajate arv vähenes 5000 inimese võrra ja jäi aastatagusega võrreldes praktiliselt samaks (-0,1%).Samal aastal majutati Eestis 1,38 mln turisti ning see arv vähenes aastaga 3,5%.Eestit külastanud majutatud turistide arv vähenes paljudes riikidest, sealthulgas Rootsist (-9,3%), Saksamaalt (-17,4%), Lätist (-15,0%), Norrast (-12,8%). Majutuste arv kasvas aga soomlastel (3,2%) ja venelastel (14,6%).Soome Statistikaameti andmetel ööbib lisaks 16,5% Soome turistidest laevadel. Tallinna vana- ja kesklinna kauplused näitasid turistide alkoholiostude vähenemist 2009.aastal võrreldes eelmise aastaga, enamus sadamapiirkonna kauplustest hindas ostude püsimist varasema aasta tasemel, osades suurenes. Suurem osa väliskülastajate poolt Eestist kaasa ostetud alkohoolsetest jookidest ostsid endiselt somlased ja ka rootslased.Soome ja Rootsis on alkohoolile kehtestatud väga suured aktsiisimaksud, mis muudavad alkoholi jaehinnad kõrgeks.Olenevalt tootegrupist võivad alkoholi jaemüügi hinnad olla kolm kuni viis korda kõrgemad kui Eestis. Seejuures tõsteti Soomes aktsiisimäärasid 2009.aastal kaks korda, millel tulemusel alkoholi hinnad kallinesid 6,2% (Eestis kallines alkohol 2009.aastal 5,5%).Kõrged hinnad,alkoholi piirangutega kättesaadavus (alkohol müügil vaid erikauplustes) ning samas väga tihe ja suhteliselt soodne laevaühendus on nendeks teguriteks , mis soodustavad eriti soomlaste kaubaturismi Tallinnasse.Tallinna kaupluste hinnangul on alkoholi ostvate turistide keskmised ostukogused kasvanud ja kasvanud on ka alkoholi müük turistidele kauplustes kokku.Eriti on kasvanud lahjemate alkohoolsete jookide-siidrid,long- drink 'i ja veini keskmised ostukogused turisti kohta.Samas kangema alkoholi ostukogused turisti kohta ei ole suurenenud, konjakil ja viskil on see isegi vähenenud.Kuigi 2009.a.jäi välisturistid arv samale tasemele 2009.aastaga, suurenes kaasaostetud alkoholi kogumaht.See oli tingitud Soome turistide arvu arvu suurenemisest (+4,8%) ning ostueesmärgiga turismi osatähtsuse kasvamisest (+6,6%).
Turistid ostsid 2009.aastal alkoholi Eesti kauplustest kaasa 2,12 miljonit liitrit arvestatuna 100%-s alkoholis, mis on 14,0% enam kui 2008.aastal.Laevadelt ostsid turistid alkoholi või tarbisid seal kokku 1,40miljonit liitrit 100%-salkoholis (+13,8%).Kuigi kahel viimasel aastal ei ole läbi viidud küsitlusi välisturistide alkoholitarbimisest toitlustusasutustes, on EKI hinnangul selle maht 0,85 miljonit liitrit 100%-s alkohoolis . Kokku tarbisid turistid Eestis alkoholi või ostsid seda kaasa 4,37 miljonit liitrit 100%-s alkoholis.
Seksiturism:
Seksiturism reisib erinevatesse riikidesse, et leida ilusad, kuid taskukohased naised (või mehed), kes on valmis pakkuma oma keha ja nõus vahetama seksuaalseid kogemusi raha eest. 
Populaarsus seisneb soovist kogeda eksootilisi ja ebatavalisi suhteid mehe ja naise vahel. Igal riigil on oma niiöelda särtsakus seksiturismis. Tai – unustamatud massöörid, India - võimalus eksperimenteerida, Ukraina - seal on kõige ilusamad ja kogenumad prostituudid . Mõnedes riikides, näiteks Saksamaal, prostitutsioon on aga legaliseeritud ja kontrollitud pädevate asutuste poolt.
Turism on suur äri. See on reisimine väljaspoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse , äri või muu eesmärgi nimel ning sellise reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.
Tänapäeval on võetud kasutusele uus väljend prostituutide kohta, milleks on „olmedaamid“. See on vanim amet maailmas, mis ei ole kadunud ka täna. Olmedaamide pealt teenivad kõik, alustades klubi turvameestest lõpetades taksojuhtide ja hotelli manageridega.
Rekreatsioon ja aktiivne puhkus
 Ühe vaidluse järgi on rekreatsioon rohkem avaliku sektori tegevus ja turism erasektori tegevus (st avalik sektor rahastab rekreatsiivseid tegevusi, turismiteenuste eest maksab tarbija). Siiski on avaliku sektori dotasioon ainult üks osa finantseeringutest ja suunatud kehvema toimetulekuga inimeste rekreatsiooniks, ettevõtted, klubid ja eraisikud maksavad oma teenuse eest tavaliselt ise. 
Turismi ja rekreatsiooni vahe seisneb turismi definitsioonis. Turism on reisimine väljapoole oma kodukohta kauemaks kui 24 tunniks. Rekreatsioon toimub tavaliselt kodukohas ja alla 24 tunni. Turism võib olla vabatahtlik või mittevabatahtlik (nt ärireisid), rekreatsioon on alati vabatahtlik. Laiemas kontekstis on rekreatsioon üks osa pleisure industry-st, mis moodustub vaba aja, mängu ja rekreatsiooni ühisosadest.
Turismi ja rekreatsiooni ühisosaks on kasutatav ressurss mõlemad ihaldavad looduskauneid paiku ja väärtuslikku ümbrust. Rekreatsiooni võimalused kasutada vähematraktiivset maastikku on suuremad. Näiteks sobib rekreatiivseid tegevusi harrastada ka endistes ümberehitatud kolhoosilautades, kuhu aga majutuskohta ei loo, kui see pole just taotluslik .
Rekreatsioonis eristatakse igapäevast rekreatsiooni kodukohas (aias, haljasalal, rekreatsioonikeskustes või kodustes tingimustes), nädalalõpu rekreatsiooni lühikese väljasõiduga suvituspiirkonda või matkale ning pikaajalist rekreatsiooni reisil kaugemasse kohta. Kõige enam sarnasusi on turismiga rekreatsiooni viimasel vormil reisimine kodust kaugemale ja pikemaks ajaks kui 24 tundi.
Dark turism
Dark turism on turismivorm, kus reisi sihtkohadel pole oluliseks tähtsuseks ajaloolised väärtused, vaid turistidele pakub huvi surma ja kannatustega seondavad lossid ja lahinguväljad, alade katastroofid, inimeste (näiteks Hiroshima) või looduse poolt tehtud.
Igaüheõigus
Igaüheõigus annab igale inimesele loa nautida loodust meelepärasel viisil, saada osa tema rikkusest ja ilust , olenemata maa omandist.
Loomulikult ei anna see õigust teha igal pool mida tahes. Igaüheõiguses sisalduvad soovitused ja käsud lähtuvad eetilistest tõekspidamistest, mida on austanud juba meie esiisad, mis tuginevad headele tavadele ning on kirjutatud ka seadustesse.