kirjutama. Et ma olen viis aastat stsenaristikat õppinud, räägiksin ka sellest, ja nad võiksid ühe väikse etüüdistsenaariumi kirjutada, kolmandaks oleks teha väike tõlketöö. Ja me võiksime neid kõiki koos analüüsida. Ei tea, kuidas see välja kukub, aga eks töö käigus paista. Loodan, et see kõik teeb kursuse mingis mõttes elavamaks. Kuidas on teie elu olnud senini Tartuga seotud? Ma olen seal käinud küllaltki sageli. Tartu on armas linn, minu kõikidele lastele meeldib Tartu Tallinnast rohkem ja mõned mu lapsed elavadki Tartus. Ise olen olnud palju suvesid Elvas, nii et Tartuga on tihedad sidemed. Kes teie lastest võiksid ennast tartlasteks pidada? Võiks öelda, et kaks on tartlased ja üks õpib Tartus. Laur Vallikivi on koos perega Cambridge´is ja teeb doktoritööd, aga ta tuleb sealt tagasi ja jätkab õppejõuna Tartu Ülikoolis. Tal on Tartus pool maja ostetud ja tema saatus on kindlasti selle linnaga seotud.
annavad väga suure ja tähtsa panuse selleks, et mina saaksin olla edukas ettevõtja! Mina ettevõtjana See aasta on mulle ettevõtjana palju kogemusi ja teadmisi juurde andnud. Tänu projektidele olen näinud erinevaid ettevõtteid ja saanud tunda ettevõtte võlusid ja valusid omal nahal. Oma õpilasfirma asutamine oli mulle väga oluline kogemus. Meid visati justkui pea ees tundmatusse vette. Muidugi tegi see mulle ainult head. See arendas minu loovust ja pani mind aktiivselt teistega koostööd tegema. Ei ole nii, et sa lihtsalt teed õpilasfirmat. Sul on vaja äriideed, vajalikke oskusi idee elluviimiseks, vaja luua oma müügistrateegia jne. Minu rühmal ja kindlasti ka teistel rühmadel ei olnud äriideed kiired tulema. Üle kivide ja kändude saime sellega hakkama. Ja kui idee oligi leitud, oli vaja mõelda, kuidas seda valmistada, kui palju see kasumit tooks ja miljon muud asja
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Kes mida ropuks ja halvaks peab. Mõni läheb näost punaseks, kui ma ütlen «kurat», mõni kardab juba sõna «armastus». Aga ma kasutan seal täpselt sellist keelt, mida ma ise igapäevaelus kasutan ja kasutavad ka kõik minuealised ja minust nooremad, seega ma ei leia, et seal oleks midagi sellist hirmsat. Minu meelest on kentsakas, kui viiekümneaastased püüavad kirjutada oma keeles viieteistaastastele. Tänase konkursi võitjad ja äramärgitud olid ju kõik noored ja minu meelest on see superpositiivne. Aga kui narkootikumidevastases kampaanias kasutatakse sõna «pask» ja seda pannakse pahaks? Minu esimene romaan «Kaks grammi hämaruseni» rääkis ka rohkem narkootikumidest ja ma arvan, et selline pisut sokiteraapiat meenutav sündmuste näitamine võib rohkem mõju avaldada kui õlalepatsutus ja noomimine. Arvan, et kui lähed paitad pead ja ütled, et ole pai ja ära tarvita alkoholi ja narkootikume, siis ei pruugi sellest kasu olla
Tralfamadore planeet (sorri kui valesti kirjutasin), kus elasid väga huvitava ajatajuga tüübid, kes elasid eelkõige õnnelikes hetkedes. Olid kurvad ja katastroofilised hetked ka, aga neile nad lihtsalt ei pööranud tähelepanu Kas vallalehe toimetaja ameti mahapanek on seotud üldise trendiga (kiirelt vahetuvad vallaametnikud) või olete lihtsalt liiga hõivatud? Nägin, enne oli see küsimus pikemalt. Vallaametnikke on tõesti palju vahetunud ja ka minu soov lahkuda on paljugi seotud selle üldise trendiga, ja ma olen ka üsna hõivatud, aga hetkel ma tunnen, et võin vallalehte teha küll. See jama läks õnneks üle, tänu paljudele toetavatele sõnadele ja muule. Milline teie luuletustest teile endale kõige rohkem meeldib? Keda peate oma lemmikluuletajateks? kõige rohkem meeldib 7 suusamütsi tutt on umba vinge
Hennoste, Annika Valdmets ja Leelo Keevallik. Oma panuse on andnud ka Tõnu Tender, Liina Lindström ja Pärtel Lippus. 3 1. KEELEJUHT. MATERJAL Esimeses alapeatükis annan ülevaate analüüsitavast isikust – Jüri Muttikast. Kirjeldan tema haridusteed, ameteid. Teises alapeatükis selgitan teemasid, milles intervjuudes juttu oli. Täpsustan ka, mis saadetest minu litereeringud pärinevad. 1.1. Jüri Muttika taust Jüri Muttika on sündinud 18. oktoobril 1977. aastal Rakveres. Ta lõpetas 2000. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna raadiorežii erialal bakalaureuseõppe. Seejärel astus ta magistriõppesse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonda, mis jäi ametlikult lõpetamata. Aastatel 2006–2010 õppis
viimastel kuudel saanud nii head koolitust sellel teemal siis nüüd on mul kindlasti teistsugune arusaam juhirollist. Ennem kõike juhi roll on väga vastusrikas. Juht peab olema õiglane ja tasakaalukas. Igal riigil ja igal kultuuril on omamoodi juhiomadused. Kui Eurooamaades on juhiroll olla pigem eespool eesvedajaks siis muudes maades on see hoopis vastupidi. Et juht kui isiksus on kuskil olemas aga palju juhtub, et teda pole tavatööline näinudki. Minu arust on see väga halb juhti peaks ikka kord poole aasta jooksul nägema isegi kui firma on suur ja kokkusaamisvõimalused väiksed. On ka olukordi, kus tavatööline ei teagi kes ta juht tegelikult on, sest töölistega tegelevad hoopis juhist allpool tegutsevad juhiabid või mänedzerid vms. Kõik ei sünni üleöö, juhiks saadakse pikka mööda palju pingutades, loomulikult on ka nö pärandijuhid ja tavaliselt ei ole nemad just mitte õppinud heaks juhiks. Kui firmal on hea juht siis
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid
Kõik kommentaarid