Maret Nukke "Minu Jaapan" (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes rühiks teistega rajale?
Kui kollane?
Kes see ikebanaõpetaja on?

Lõik failist

Maret Nukke
Minu Jaapan
Tallinna 21. Kool
12C Klass
50. Lauset teosest "Minu Jaapan" ja nende kohta kommentaarid

„See räägib loojajumalatest, õest-vennast Izanamist ja Izanagist, kes sonkisid Taevastel Väljadel elades pika piigiga mudast ollust, mille käigus tilkusid selle otsast mõned piisad , moodustades müütilise Onōgoro saare, kuhu õde ja vend asusid elama ning kus nad lõid üheskoos veel saari ja jumalaid“– See lause on väga huvitava konseptsiooniga, eriti tore oli lugeda seda lauset. Selles peitub väga sügav sisu kuid samas ka väga palju erinevaid mõtteteri.

„ Treeningprotsessi juurde kuulus paratamatult ka karate terminoloogia omandamine ning ajapikku tekkis huvi’’ – Ka minule pakuks huvi karate vastu huvi kasvatamine selliste põhimõtetega. Eriti veel siis kui käin veel treeningutel. See aitaks huvi kasvatamisele kaasa.

„Kui 1989. aasta sügisel avanes Eestis võimalus jaapani keelt ja kultuuri päris tõsiselt õppima asuda , olin kohe esimeste seas, kes sellest kinni haaras“ – Uus keel äkitselt eestis ja teatud saavad sellest õlekõrrest kinni haarata? Kui aus olla, siis usun, et ka mina oleks esimeste seas.

„Astusin väriseva südamega Tōkyōs lennukist maha ja haakisin ennast teiste sildistatud tegelaste sappa“ – Väga vapper tegu üldse üksinda maailma kõige suuremas lennujaamas olla. Mina arvan, et mina seda ei oleks julgenud . Eriti veel linnas kus on üle mitmete miljonite elanike.

„Sellele majale nagu paljudele teistelegi üürimajadele oli antud kõlav nimi – Nakai Haitsu ehk Nakai Tipp“ – Jaapani pärased nimed ja ütlsued ning eriti veel nende moodi tõlgitud, ajavad mul alati muige näole. Just seepärast, kuna nendes on alati mingi naljakas või omapärane kõla. Neid tuleb siin töös veel ette küll ja küll.

„Lumi, mida järgnevatel nädalatel üha lisandus, tõi kaasa ka pisut rõõmsamaid meeleolusid. Iseäranis vahva oli jälgida oma kursusekaaslasi, kes esimest korda lumesõda mängides muutusid lapsikult pööraseks“ – Oh jah. Lumi. Kellele see küll ei meeldiks. Usun, et need, kes seda esimest korda üldse näevad muutuvadki lapsikult pööraseks. Kuna igas inimeses peitub omamoodi mingis koguses lapsikust, mis kunagi ikka välja tuleb. Usun, et selles situatsioonis oleksin samamoodi käitunud.

„Tema jaapani- hawaii päritolu vanemad olid otsustanud poistele panna iidsed Jaapani nimed“ – Väga kaval käik nende poolt, panna lastele iidsed Jaapani nimed. Mina muidugi oleks ära jaotanud, ehk osadele pannud iidsed Jaapani ja osadele iidsed Hawaii nimed.

„...tavainimese seisukohalt on nii shintō kui budism pigem praktilise elu osad...“ – Sede ma usun. Igal inimesel on mingid asjad mis kuuluvad praktilisesse või vaimsesse elu osasse . Selle lausega nõustun ma autoriga täielikult.

„Järgmisel päeval ootas meid ees kogu Abashiri lumefestivali tähtsündmus – suusavõistlus, millest me pidime kohustuslikus korras osa võtma“ – See tundus päris omamoodi vaimukas . Miks? Just seepärast, kuna kes paneks kellegi sunniviisiliselt mingisugusest võistlusest osa võtma. Tundus väga imelik kuid vaimukas.

„Kui stardipauk oli kõlanud, rühkisin ma koos teistega rajale...“ – Tähelepanu köitis just sõna rühkima. No kes rühiks teistega rajale? Mina jääks ikka pigem vanamoelise sõnavara juurde milles seisab, et jooksin .

„Tolle Hokkaidō-aasta veebruari alguses üllatati meid ülikoolis uudisega, et läheme külastama ühte Sapporo algkooli.“ – Tundus väga levinud teoviisiga Eestis. Ka siin toimub kindlasti selliseid õpilasvahetusi. Vähemalt kindlasti tean, et gümnaasiumis, kindel ma ei ole, et kas ka ülikoolis.

„Kui kirjatehnikatund lõppes, valmistuti üheskoos lõunat sööma.“ – Nagu näha, siis toimub ka sama toitumis viis neil nagu ka meil. Meil on gümnaasiumis nii, et peale teatud tundi, teatud kellaajal on söögi- või siis lõunavahetund.

„Jaapani algkoolides söövad lapsed oma klassiruumis ning serveerivad ja ka koristavad toidu ise.“ – See lause selgitab, miks Jaapanlastel on väga head lauakombed . Tean seda ise tänu tutvustele. Põhjus on see, et nad serveerivad ja koristavad ise toidu, mis jätab vägagi täiskasvanuliku mulje.

„Ka Hokkaidō loomariik on enam-vähem sama, mis Eestiski, põhilised metsaelukad on hokkaidō hirved , pruunkarud ja punarebased.“ – Mina ise lootsin , et Jaapanis on ikka väga palju erinevaid loomariike. Madudest kuni meduusideni, kuid tuleb välja, et seal kus Marit Nukke ülikoolis käis, seal oli loomariik kodumaaga sarnane.

„Parimad asjad Jaapanis olid minu jaoks mäed, sest ma lausa jumaldan neid looduslikke hiiglasi, millest Eesti on kahjuks ilma jäetud.“ – Olen taas kirjanikuga täiesti samal meelel . Ka minul on üheks suuremaks fetishiks välismaal reisides just kõik looduslikud alad ja arhidektuurilised ehitised. Ju ma olen natukene kiiksuga ning omamoodi. Võin kuulata jutte nende kohta ja vaadata neid kohti tundide kaupa suu ammuli ja hambad laiali.

„Rõõmsalt omavahel aasides jõudsime mäe alla, kus ostsime kolmepäevase mäepileti ja ronisime traatide otsas kõlkuvasse gondlisse, mis viis meid üles.“ – See on üks mu unistustest, mida kindlasti soovin ka teha. Miks? Vot seda ma ei oska eriti öelda. Võib olla, et kätte saada adrenaliinilaks.

„...mille vesi võis olla isegi kuni 50 °C...“ – Vot sellises vees tahaks ise isegi supelda. Võib ainult mõttemaailma jääda, kui hea, mõnus ning soe seal olla võib. Samas kindlalt ka kõrvetavalt kuum.

„See onsen, kuhu meie läksime suusatades...“ - Selle kirjutasin just selle sõna onsen pärast välja. Alguses lugesin selle sõna välja kui nonsens , ning lõigu lõppu jõudes, tundus kõik kuidagi imelik ning kui uuesti lugesin, siis alles sain sõna õigesti loetud.

„Yübari melonid ehk kas valge on parem kui kollane?“ – Selle lause kirjutasin koheselt välja kui seda lugesin. See tõstatas ka minus küsimust, kuid ega ma eriti ei teadnud ega ka siiamaani tea, mida see Yübari melon üldsegi on, kuid see tundus päris muhe ja omapärane küsimus. Eks meil kõigil tuleb taolisi elus ette erinevates situatsioonides erinevate sõnastustega, mis ei ole praegusega kindlasti üks ühele sama.

„Meie ikebanaõpetaja proua Kazuko Ogura oli suur läänefänn.“ – Kui ma nüüd ausalt ütlema peaks, siis mina ei saa sellest lausest kohe mitte mõhkugi aru. Kes see ikebanaõpetaja on? Isegi internetist ma ei leidnud vastust. Oleks minuarust võinud selle siis lehekülje lõpus ära selgitada, kuid see selleks.

„Välismaalasi, keda oli seal vähe, võrreldes selliste rahvusvaheliste keskustega nagu Tōkyō...“ – Jaapanis on minule jäänud muljje, nagu oleks seal kõik kohad välismaalasi umbselt täis. Ma ei oska isegi seletada miks, kuid millegipärast on selline mulje jäänud.

„Kodus mõtlesin asja üle järele ja mind pahandas väga teadmine, et ühe jaapanlase arvates olin ma liiga „valge”...“ – No ma arvan, et sellises olukorras läheksin mina ikka päris kurjaks. Mina olen inimene, kes absoluutselt ei talu teise inimese mõnitamist ja diskrimineerimist.

„Reisiplaanide koostamisel lähtusin turismibrošüüridest ja ajalooloengutes saadud teadmistest...“ – Kui aus olla, siis kes ei lähtuks . Muidugi on inimesi, kes ei lähtugi, kuid enamus ikka lähtuvad. See on kindlasti kõige mõtekam ja effektiivseim viis.

„Eesti rahvariided ja Jaapani hamburger “ – See pealkiri tuli koheselt siia kirja kuna mina olen hamburgeri fänn. Ohjumal, olen Eestis proovinud ja söönud igal pool hamburgereid. See siin on muidugi ka väga omapärane võrdlus riideeseme ja maailma kõige kuulsama söögi vahel. Väga ilmekas.

„Istusin jälle rongile, millega loksusin nüüd teises suunas, reisisihiks seekord Ōsaka.“ – Kurb, et ei ole täpsustatud millisele rongile. Kas kiirrongile või tavalisele. Muidugi päris vaimukas on ka reisisihtkoha nimi, mis tõi mu päeva ikka päris suures koguses nalja .

„Regulaarse tööaja ja ületundide lõppedes suundutakse kolleegidega mõnda baari , et enne kojuminekut heas seltskonnas pisut lõõgastuda.“ – Eesti peredes oleks selline tegevus kindlasti halb ja taunitav . Kuna meil on levinud selline asi nagu armukadedus. Ehk siis perenaine või peremees hakkaks kindlalt kahtlustama sellise teo juures üksteist.

„Pärastlõunasel ajal muutusid linnapargid justkui laadaplatsideks, kus murule, õitsvate kirsipuude alla, olid laotatud hiigelsuured kiled, millele seltskonnad end istuma sättisid ja kust sööke- jooke manustama hakkasid.“ – Ka kodumaal võiks selline tava täiesti aktuaalne olla. Super viis kuidas üksteist paremini tundma õppida ning oma muresid ning ideid teistega jagada. See oleks ka hea viis uute sõprade leidmiseks.

„Meid viidi Nagasakis aatomipommi- muuseumisse , mis oli vististi kogu reisi eesmärk ja sügavaim mõte...“ – Koht, kus kindlasti ka mina tahaksin ära käia. Ma olen kindel, et seal võib eesti slängis öeldes ülikõva olla. Kindlasti saab kaasa palju teadmisi ja emotsioone.

„Ma olin oma Jaapanis käikude ajal üha rohkem veendunud, et Jaapan on tõenäoliselt üks maailma turvalisimaid suurriike.“ – Väga kahtlane lause. Ma arvan pigem vastupidist, sest Jaapan on nii rahvarohke riik, et ühe inimese kadumist lihtsalt ei pandagi tähele ning tavalisele turistile või vahetusõpilasele võibki see tunduda väga turvaline, kuna ta ei pane pisidetaile tähele.

„Yakuza robinhoodilik kuvand rahva silmis tugevnes Kōbe maavärina järel...“ – Nagu ka eespool mainisin , siis kindlalt kirjutan veel igasuguseid Jaapani sõnasid välja. Selle kirjutasin just seepärast, kuna see meenutab mulle jubedalt ühte motika nime. Samas ka ühe väga tuntud paatide mootori tootja nime.

„ Manga , mida sageli tõlgitakse koomiksiks, ei ole tavaliselt mõnest pildist koosnev ja puändiga lõppev lühike nali, vaid hoopis keeruliste karakteritüüpidega sadadel lehekülgedel lahti rulluv jutustus.“ – Sain ka targemaks. Üks esimesi kordi, kus olen leidnud mingile kindlale sõnale raamatut lugedes väga lühikese ning samas ka selge vastuse. Alati ei ole vaja sõnaraamatut või lehe/raamatu lõppu tähenduse kirjutada, vaid saab ka selle teksti põimida.

„Jaapani kultuurile on kummaliselt omane seada fookusesse see, kellena sa näid, ja mitte eksponeerida seda, kes sa oled, sest see jääb inimese privaatsfääri.“ – Tundus väga kirjandi teemaline lause terve raamatu teksti sees. Sellest saaks super pealkiri ning selle järgi on väga mõnus kirjutada, kui oled lugenud raamatut „Minu Jaapan“.

„Cosplay ehk kostüümimängud on jaapani noorte seas levinud identiteedi-otsingud...“ – Esimene kord kui seda raamatut lugesin, jäi kohe mulje, et tegu on kas koostöömänguga või ansambli Coldplay-ga, kuid võta sa näpust. Tegu on hoopiski kostüümimängudega.

„...Jaapani riigiraudtee JRi eestvedamisel...“ – Riigiraudtee, mille nimi on JR. Pani kohe muigama mind, et kas tegu on Jaapani Railway-ga, mis tundub väga naeruväärne, kuid seda ma ei usu. Kuna selline nimi kuulub pigem euroopa riikide hulka.

„Meie elukoht pidi esialgu olema ülikooli külalistele mõeldud Waseda Guest House ja selle viiendal korrusel asuv koguni 40ruutmeetrine korter .“ – See ja peaks olema suur ja avar korter? Vähemalt nii seletas sellest järgmine lause. No kohe üldse ei usu. See on peaaegu sama suur, nagu mul kodus köök ja vets ainuüksi on. Kuid nemad suudavad sellele suurusele mahutada kõik vajaliku. Võib olla eestlane ongi harjunud laiutama.

„„ Kuule , Markus, katsud ehk veidi püsti istuda, mis?” küsis ta pilkaval ilmel ...“ – Selle lause kirjutasin välja kuna ma ei tea miks, aga mul on Markustega terve elu vältel olnud väga ebamugav läbisaamine ning nad tunduvad väga ebasümpaatsed. Nagu ma näen, et teda on pilgatud ka lausa raamatus.

„Kõik läheb algusest peale viltu ...“ – Mitte miski ei lähe iseenesest algusest peale viltu. Kõik kujundab inimene ise. Kui on aga kujundatud lohakalt ja üle pea käte, siis vot see võib olla põhjus mis põhjustab millegi viltu minemise.

„Kui sushi ’ga saime pikapeale õiged nõksud selgeks, siis muu toiduga oli asi endiselt nigelavõitu.“ – Usun, et oli nigelavõitu. Kuid mina, kes armastab sushit, võiks sellest toituda koguaeg. Hea ja maitsev toit, väike rasvasisaldus, kuid ainult raske süüa. Kui aus olla, siis mul praegu tuligi sushi isu peale.

„...tuli hankida jahu, piima ja muna ning küpsetada pannkooke, millele panime siis poemoosi peale...“ – Poemoos. Ei ületa kunagi seda, mida teed ise, koos oma vanaemaga koduõunadest. See on ka kõige tervislikum, sest tead, mida sa oled sinna sisse pannud. Poemoosides võib ükskõik mida peidus olla peale moosi komponentide. Ehtne näide oleks juuksekarv või tolmurull.

„Üsna varsti tutvusin ka oma naabritega , noore vene perekonnaga, kus oli ka tilluke pooleaastane sülelaps.“ – Nagu näha siis tuleb ka maailma ühes rahvarohkeimas riigis osata vene keelt. Sest nagu näha, isegi seal võivad venelased sulle naabriks sattuda. Koolis tuleb vene keelt õppida!

„Ühel juulikuu päeval laekus minu virtuaalsesse postkasti kiri tollaselt Eesti suursaadikult Argolt, kes palus abi Eesti saatkonna poole pöördunud Chiba keskkooli õpetaja nimel.“ – Nagu näha, siis paluvad eestlased ka üksteiselt abi Jaapanis. Ning edasi lugedes selgus, et abistatigi üksteist. Tore vaadata sellist asjade kulgu ja abivalmidust.

„Üks neist asjadest, mida Jaapanis olles tahtsin ilmtingimata ära teha, oli ronida Fuji mäele.“ – Oleks tahtnud tol hetkel ise kirjaniku asemel olla. Ka mina tahaks Fuji mäe ära vallutada kui Jaapanisse peaks ma kunagi sattuma. Kui satun kellegagi koos, siis vean kindlasti ta endaga kaasa.

„Fujile mineku eelõhtul olime usinalt sisseoste teinud ja hankinud varustuseks vajalikku kraami ning kuulanud tähelepanelikult ka Liisu ja Marxi nõuandeid ja näpunäiteid...“ – Ka mina kuulaks ennem nii suurt retke alustades teiste näpunäiteid ja nõuandeid ning pakiksin ka kogu varustuse kokku koos nende kui „profesionaalide“ abiga.

„Kui meile näidati selle kalli raha eest lunastatud magamiskohti, siis kohkusin ma sõna otseses mõttes ära – nimelt pidime magama kahekordsetel pikkadel lavatsitel nagu silgud üksteise kõrval nii, et ühe inimese pea ja teise inimese jalad on kohakuti!“ – Palju raha ei taga alati kindluse. Vahest peab ka ööbima alla igasuguste arvastuste. Vahel mitte. Lisaks veel on raha väärtuse hindamine igal pool ja igal inimesel täiesti erinev.

„Astusime üle Goraikōkani läve musta pimedusse ning tundsin kohe, kuivõrd kargeks oli õhk Fuji mäel muutunud.“ – Arvestades, millise mäega on tegu, siis ma isegi ei imesta. Tegemist on ju geograafilise protsessiga. Loodan, et autoril pea valutama ei hakanud. See on ju sellisel protsessil täiesti tavaline nähtus.

„Aeg-ajalt tundus koguni, et ta magas püstijalu.“ – No vot see pani mu laginal naerma . Kuidas magada püstijalu? Täiesti ebaloogiline ütlus igalt poolt analüüsides seda lauset. No mina ei saa aru. Kuid vähemalt on see vaimukas omamoodi.

„...üürisime endale Ueno rongijaama lähedal Minowas asuva tillukese korteri, mille eest tuli muidugi tappev summa välja käia.“ – Siit tuleb jällegi küsimus, et kelle jaoks on tegu tapva summaga kelle jaoks mitte. Autori jaoks võis jah olla, kuid Jaapanlaste jaoks täiesti tavaline igapäevasumma. Inimesed on ju täiesti erinevad ja mõistavad selliseid asju täiesti erinevalt. Sama asja mainisin ka lauses number 44. Kuid see on tõsi.

„Fuji vallutamise teine katse“ – Oi, ma muigasi seda lugedes. Kuna mul on suhteliselt kõrge ego, siis olen kindel, et mina oleks küll selle esimese korraga ära vallutanud. Just tahtejõu ja põhimõtte pärast.

„Varajasel hommikutunnil, umbes kella viie paiku, ärkasime hirmuäratava rappumise peale.“ – Rappumine paistab olevad nagu äratuskell. Ega ma arvan et mina nii vara ilma mingi rappumiseta üles end ei suudakski ajada.

„Jaapani-Igatsus“ – Kes ei igatseks riiki, mis on talle hingelähedane olnud väga pikka aega. Usun et sellist inimest ei leiduks.
*Mõnede lausete taha või ette oli pandud kolm punkti ’’…’’ see tähendas, et ma kirjutasin selle lause välja poolikult ehk lause jätkub raamatus tegelikult edasi.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

R1x Õppematerjali autor

fuji hamburger Minu Jaapan Maret Nukke

Sarnased õppematerjalid

doc

Arvo valton

kirjutama. Et ma olen viis aastat stsenaristikat õppinud, räägiksin ka sellest, ja nad võiksid ühe väikse etüüdistsenaariumi kirjutada, kolmandaks oleks teha väike tõlketöö. Ja me võiksime neid kõiki koos analüüsida. Ei tea, kuidas see välja kukub, aga eks töö käigus paista. Loodan, et see kõik teeb kursuse mingis mõttes elavamaks. Kuidas on teie elu olnud senini Tartuga seotud? Ma olen seal käinud küllaltki sageli. Tartu on armas linn, minu kõikidele lastele meeldib Tartu Tallinnast rohkem ja mõned mu lapsed elavadki Tartus. Ise olen olnud palju suvesid Elvas, nii et Tartuga on tihedad sidemed. Kes teie lastest võiksid ennast tartlasteks pidada? Võiks öelda, et kaks on tartlased ja üks õpib Tartus. Laur Vallikivi on koos perega Cambridge´is ja teeb doktoritööd, aga ta tuleb sealt tagasi ja jätkab õppejõuna Tartu Ülikoolis. Tal on Tartus pool maja ostetud ja tema saatus on kindlasti selle linnaga seotud.

Kirjandus

doc

Oleksin ma edukas ettevõtja?

annavad väga suure ja tähtsa panuse selleks, et mina saaksin olla edukas ettevõtja! Mina ettevõtjana See aasta on mulle ettevõtjana palju kogemusi ja teadmisi juurde andnud. Tänu projektidele olen näinud erinevaid ettevõtteid ja saanud tunda ettevõtte võlusid ja valusid omal nahal. Oma õpilasfirma asutamine oli mulle väga oluline kogemus. Meid visati justkui pea ees tundmatusse vette. Muidugi tegi see mulle ainult head. See arendas minu loovust ja pani mind aktiivselt teistega koostööd tegema. Ei ole nii, et sa lihtsalt teed õpilasfirmat. Sul on vaja äriideed, vajalikke oskusi idee elluviimiseks, vaja luua oma müügistrateegia jne. Minu rühmal ja kindlasti ka teistel rühmadel ei olnud äriideed kiired tulema. Üle kivide ja kändude saime sellega hakkama. Ja kui idee oligi leitud, oli vaja mõelda, kuidas seda valmistada, kui palju see kasumit tooks ja miljon muud asja

Turundus

pdf

SINUHE

RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.

Kunstiajalugu

doc

Diana Leesalu

Kes mida ropuks ja halvaks peab. Mõni läheb näost punaseks, kui ma ütlen «kurat», mõni kardab juba sõna «armastus». Aga ma kasutan seal täpselt sellist keelt, mida ma ise igapäevaelus kasutan ja kasutavad ka kõik minuealised ja minust nooremad, seega ma ei leia, et seal oleks midagi sellist hirmsat. Minu meelest on kentsakas, kui viiekümneaastased püüavad kirjutada oma keeles viieteistaastastele. Tänase konkursi võitjad ja äramärgitud olid ju kõik noored ja minu meelest on see superpositiivne. Aga kui narkootikumidevastases kampaanias kasutatakse sõna «pask» ja seda pannakse pahaks? Minu esimene romaan «Kaks grammi hämaruseni» rääkis ka rohkem narkootikumidest ja ma arvan, et selline pisut sokiteraapiat meenutav sündmuste näitamine võib rohkem mõju avaldada kui õlalepatsutus ja noomimine. Arvan, et kui lähed paitad pead ja ütled, et ole pai ja ära tarvita alkoholi ja narkootikume, siis ei pruugi sellest kasu olla

Kirjandus

doc

Postmodernism Contra luules

Tralfamadore planeet (sorri kui valesti kirjutasin), kus elasid väga huvitava ajatajuga tüübid, kes elasid eelkõige õnnelikes hetkedes. Olid kurvad ja katastroofilised hetked ka, aga neile nad lihtsalt ei pööranud tähelepanu Kas vallalehe toimetaja ameti mahapanek on seotud üldise trendiga (kiirelt vahetuvad vallaametnikud) või olete lihtsalt liiga hõivatud? Nägin, enne oli see küsimus pikemalt. Vallaametnikke on tõesti palju vahetunud ja ka minu soov lahkuda on paljugi seotud selle üldise trendiga, ja ma olen ka üsna hõivatud, aga hetkel ma tunnen, et võin vallalehte teha küll. See jama läks õnneks üle, tänu paljudele toetavatele sõnadele ja muule. Milline teie luuletustest teile endale kõige rohkem meeldib? Keda peate oma lemmikluuletajateks? kõige rohkem meeldib 7 suusamütsi tutt on umba vinge

Eesti keel

100

docx

Sotsiolingvistika uurimistöö näide

Hennoste, Annika Valdmets ja Leelo Keevallik. Oma panuse on andnud ka Tõnu Tender, Liina Lindström ja Pärtel Lippus. 3 1. KEELEJUHT. MATERJAL Esimeses alapeatükis annan ülevaate analüüsitavast isikust – Jüri Muttikast. Kirjeldan tema haridusteed, ameteid. Teises alapeatükis selgitan teemasid, milles intervjuudes juttu oli. Täpsustan ka, mis saadetest minu litereeringud pärinevad. 1.1. Jüri Muttika taust Jüri Muttika on sündinud 18. oktoobril 1977. aastal Rakveres. Ta lõpetas 2000. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriteaduskonna raadiorežii erialal bakalaureuseõppe. Seejärel astus ta magistriõppesse Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakonda, mis jäi ametlikult lõpetamata. Aastatel 2006–2010 õppis

Filoloogia

doc

Kui mina oleksin juht

viimastel kuudel saanud nii head koolitust sellel teemal siis nüüd on mul kindlasti teistsugune arusaam juhirollist. Ennem kõike juhi roll on väga vastusrikas. Juht peab olema õiglane ja tasakaalukas. Igal riigil ja igal kultuuril on omamoodi juhiomadused. Kui Eurooamaades on juhiroll olla pigem eespool eesvedajaks siis muudes maades on see hoopis vastupidi. Et juht kui isiksus on kuskil olemas aga palju juhtub, et teda pole tavatööline näinudki. Minu arust on see väga halb juhti peaks ikka kord poole aasta jooksul nägema isegi kui firma on suur ja kokkusaamisvõimalused väiksed. On ka olukordi, kus tavatööline ei teagi kes ta juht tegelikult on, sest töölistega tegelevad hoopis juhist allpool tegutsevad juhiabid või mänedzerid vms. Kõik ei sünni üleöö, juhiks saadakse pikka mööda palju pingutades, loomulikult on ka nö pärandijuhid ja tavaliselt ei ole nemad just mitte õppinud heaks juhiks. Kui firmal on hea juht siis

Organisatsioon-a juhtimine

doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid

Kirjandus

Rohkem sarnaseid