Angerjas looduses ja kalakasvatuses (0)

Eesti maaülikool
Angerjas looduses ja kalakasvatuses
[Type the document subtitle]
täht
Tartu 2009

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1.1. ELUKÄIK 4
1.2. ASURKOND VÕRTSJÄRVES 4
1.3. TOITUMINE, SIGIMINE 5
1.4. ANGERJAS JÕUAB OHUSTATUD LIIKIDE NIMEKIRJA 6
2. ANGERJAKASVATUS 8
KOKKUVÕTE 11
KASUTATUD KIRJANDUS 12
SISSEJUHATUS 3
1.LOODUSLIK ANGERJAS 4
1.1. ELUKÄIK 4
1.2. ASURKOND VÕRTSJÄRVES 4
1.3. TOITUMINE, SIGIMINE 5
1.4. ANGERJAS JÕUAB OHUSTATUD LIIKIDE NIMEKIRJA 6
2. ANGERJAKASVATUS 7
KOKKUVÕTE 10
KASUTATUD KIRJANDUS 11

SISSEJUHATUS

Referaadi teemavalik jäi pidama angerja peal, kuna leian, et antud kalaliik võiks laiemale üldsusele tuntud olla – et teada saada, mis toimub angerjaga enne, kui ta kulinaarialetile jõuab. Miks on angerjas kallis delikatess? Miks ei saa angerjaliha olla igapäevaseks toidupooliseks inimestel? Miks on looduslikud angerjavarud drastiliselt vähenenud ? Kes tõttab angerjavarusid päästma? Mida peab üldse tegema, et edukalt taastoota angerjavarusid? Mis kiirendab arenguprotsesse? Nendele ja muudele küsimustele püüan leida vastused oma referaadis, peamiselt käsitlen teemat Eesti seisukohalt.1.LOODUSLIK ANGERJAS

1.1. ELUKÄIK

Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Euroopas elavate angerjate maimud arenema ühes kohas – Sargasso meres. Seal tõusevad vähem kui ühe sentimeetri pikkused vastsed sügavamatest veekihtidest pinnale ja kanduvad Golfi hoovusega ida suunas. See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad , isased Läänemerre üldiselt ei satu . Piisavalt suureks kasvanud angerjatega(kümne, viieteistkümne või isegi kahekümne aastaselt) toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud , et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas.

1.2. ASURKOND VÕRTSJÄRVES

Loodusliku rändetee sulgemine hüdrotehniliste ehitistega on ahendanud angerja levila piire . Angerja teekond Atlandi ookeanist Võrtsjärve on kulgenud läbi Põhja- ja Läänemere, mööda Narva jõge, Peipsi järve ja Suurt Emajõge. Angerjakarja looduslik arvukus selles merest suhteliselt kaugel asuvas järves pole kunagi olnud väga suur. Aastatel 1933-1939 püüti Võrtsjärvest keskmiselt 1,8 tonni angerjaid aastas. Seega järve looduslik angerja-produktiivsus oli ainult 0.07 kg hektari kohta aastas. Võrtsjärve kalurid püüdsid sõjaeelsetel aastatel kala peamiselt nakkevõrkude ja mitut tüüpi nootadega, mõrdu kasutati vähe. Nendesse püünistesse sattus angerjat harva. Narva hüdroelektrijaama ehitamine 1950ndate aastate algul tõkestas peaaegu täielikult angerjate loodusliku tee merest Peipsi- Pihkva järve basseini veekogudesse , sealhulgas ka Võrtsjärve. Selle tagajärjel kadus angerjas peagi järve kalafaunast. Et taastada angerjakarja arvukus Võrtsjärves ja paremini ära kasutada järve kalaproduktsiooni võimalusi, toodi alates 1956. aastast regulaarselt järve loodusest püütud angerjamaime.

1.3. TOITUMINE, SIGIMINE

Angerjas on rangelt öise eluviisiga ja röövtoiduline, looduslikud vaenlased puuduvad. Saakloomad vastavalt isendi suurusele (putukavastsed, ussid , kirpvähilised, väiksed kalad ). Esineb ka perioode , kui ei toitu (rände ajal). Päevasel ajal varjavad end sügaval muda sees või näiteks urutaolistes moodustistes. Peale valge aja lõppemist siirduvad jahile. Angerjas võib kasvada kuni kahemeetriseks, kaaludes sellises suuruses kuni kuus kilo. Tavaliselt jääb pikkus siiski 0,5...1,5 meetri vahele ning sellele vastavalt jääb kaalgi enamasti nelja kilo piiridesse. Alammõõt angerjate püüdmisel merest on 45 cm, siseveekogudest 60 cm.
Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Kudemiseks rändab ligi 8000 km kaugusele Sargasso merre. Koeb avavees suhteliselt sügaval (~400 m, vahel isegi üle 1000 m). Marja hulk vastavalt kala suurusele 1...2,5 miljonit. Marjatera suurus 1,1...1,3 mm. Kudemine leiab aset üks kord elus, peale seda surevad.

1.4. ANGERJAS JÕUAB OHUSTATUD LIIKIDE NIMEKIRJA

Angerjavarud on vähenenud drastiliselt. Haagis toimunud loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni osapoolte 14. konverentsil osalejad otsustasid kanda Euroopa angerja ohustatud liikide nimekirja. Kõige enam ohustab röövpüüdmine, seda eriti neile sobivais talvituspaikades (väinad (k.a. Eesti väinad), saarte, madalike, muulide ümbrus). “Euroopa angerja arvukus on alates 1980. aastast vähenenud 90–95%,” põhjendas otsust keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Kadri Alasi. “Eriti ohustatud on angerjas seetõttu, et Euroopa vetes püütakse teda massiliselt just varases arengujärgus ehk klaasangerjana.”
Klaasangerjas on väga hinnatud Aasia riikides, eelkõige Hiinas ja Jaapanis. Ka püütakse klaasangerjat kalakasvatuste tarbeks.
Joonis 1. Angerjas.

2. ANGERJAKASVATUS

Selle eest, et Võrtsjärve kalurite võrkudesse ikka angerjat satuks , hoolitseb Tartumaal Rõngu vallas Eesti ainukest angerjakasvatust pidav Raivo Puurits.  Tema sõnul on kalakasvatus infotehnoloogia kõrval üks kiiremini arenevaid tööstusharusid maailmas. Esimest korda proovis Puurits kalakasvatusega õnne juba 2000. aastal, kui ühes garaazhinurgas angerjaid vannis pidada oli üritanud. Et ettevõtmine mõningast edu tõi, läks ta õppima asjatundjate juurde Rootsi.
Angerjat võib pidada väga suurel asustustihedusel. Nüüdseks juba viilhallis on 24 1,9 m3 basseini, igas basseinis võiks pidada  umbes 50 tuhat angerjamaimu. Kuid uue süsteemi käivitamine pole probleemideta ja seepärast on praegu kala kasvanduses vähem. Vee temperatuuri   hoitakse  25  kraadi juures. Puurits söödab angerjat alul tursamarjaga, hiljem lisatakse ka graanulsööta ja minnakse lõpuks täielikult üle Dana Feedsi angerjasöödale. Puuritsa kalakasvandusest Võrtsjärve lastavad ettekasvatatud angerjad peaksid  aitama kiiresti täita vahepealsest vähesest klaasangerjate impordist tekkiva tühiku Võrtsjärve kalasaagis. Ühtlasi on siis  Eesti väikejärvede majandajatel ja tiigiomanikel võimalik saada  suurt angerja asustusmaterjali.
Angerjakasvanduse rajamiseks kulus 2,5 miljonit krooni isiklikku ja vanematelt ning sõpradelt laenatud raha. Võrtsjärve kalurite raha eest osteti 2000. aastal 1,2 miljonit klaasangerjat. Inglise firma UK Glasseel tõi kalakastid lennukiga otse Ülenurme lennuväljale. Sel aastal olid maksid maimud ­ 5000 krooni kilo. Praegu kasvanduses elavad kalad on võrdlemisi erineva pikkuse ja kaaluga. Väiksemad kaaluvad umbes 10, suuremad aga 300 grammi, enamik on siiski 50 grammi ringis . Et nad ühtlaselt kasvaksid, tuleb neid iga 40 päeva järel sorteerida, sest kui suuremad on söötja all söömas, peletavad nad väiksemad sabalöökidest tekkiva vee liikumisega eemale. Väike kala sööb umbes viis protsenti oma kehakaalust, suuremal on see suhe väiksem. Basseinid mahutavad 12 tonni kasvavat kala ja maimuna saaksid kasvatuses lapsepõlve veeta umbes 2,5 miljonit angerjat. Süsteemis ringleb 70 tonni vett - vannidest käib pidevalt läbi soe, 25-kraadine vesi, mille pumbad võtavad basseinist ja suruvad hapnikurikastuse torusid kaudu kalade juurde. Angerjate väljaheidetest ja põhjalangenud söödast must vesi läheb kõigepealt jämefiltrisse ja siis biofiltritesse, kus bakterid seda puhastavad. Seejärel jõuab vesi tagasi ringlusse.
Eelkasvatatavaid kalu hoitakse kasvatuses 6—11 nädalat. Kevadel saabunud partii läheb seega järve augustis, kui siinsete veekogude vesi on kõige soojem. Kolme kuuga kasvab angerjas kasvanduses sama palju kui vabas looduses kahe aastaga. Püügiküps kala peab olema vähemalt 55 sentimeetrit pikk. „Euroopa angerjakasvandustes on maimude keskmine suremus 6 protsenti, minu Rootsi õpetaja maimude seas oli see 2 protsenti, mul aga ainult 0,5," on Puurits uhke.
Vabasse vette lastud klaasangerjatest jääb olelusvõitluses ellu 10-15 protsenti. Seega jääb miljonist Võrtsjärve lastud 5 cm pikkusest maimust teoreetiliselt alles maksimaalselt 150 000. Teadlaste pikaajaliste uuringute põhjal püütakse Võrtsjärvest välja vaid kuni 8 protsenti sinna sisselastud angerjaist. Protsendi viib alla ka see, et paljud angerjad rändavad järvest välja. Kui aga lasta järve 30 cm pikkune ettekasvatatud angerjamaim, jääb neist ellu ligi 80 protsenti. Ka pole sellisel maimul enam nii suurt rännukihku ja ta ei põgene järvest. Kui klaasangerjas kasvab püügiküpseks 6-7 aastaga, siis 30 cm pikkuselt järve lastud maim 2 aastat kiiremini.
20. juulil 2009 asustati Keskkonnaministeeriumi projekti raames ning koostöös AS-ga Interfish Baltic Võrtsjärve, Saadjärve, Vagula , Kuremaa ja Kaiavere järve kokku üle 100 000 ettekasvatatud angerjamaimu.
Vooremaa järvedest asustati Saadjärve 21000, Kaiavere järve 12000 ning Kuremaa järve ligikaudu 7000 angerjamaimu, Võrumaal asuvasse Vagula järve lasti neid aga pea 9000. Enim täiendust sai Võrtsjärve angerjavaru, kuhu asustati ligikaudu 79 000 noorkala. 2008. aastal lasti Saadjärve 8200, Kaiavere järve 4500 , Kuremaa järve 3000, Vagula järve 3000 ja Võrtsjärve 175 800 angerjat. 2,5-3 aastased angerjad on pärit Triton PR ASi kalakasvandusest Rõngu vallas, mille omanik on muidugi Raivo Puurits.
Asustamine on osa Keskkonnaministeeriumi suuremast projektist, mille raames täiendatakse Viljandi-, Jõgeva- ja Võrumaa veekogude angerjavarusid kokku 1,8 miljoni krooni eest. Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus ning suurem osa asustamisele kuluvast rahast tuleb kutseliste kalurite püügiõiguse tasust.
Ametliku statistika järgi püütakse Eesti vetest aastas kokku 40-60 tonni angerjat. Lisaks Võrtsjärvele püütakse meil angerjat arvestatavas koguses ka rannikumerest, Peipsi järve ja väikejärvede saagid on seni olnud tagasihoidlikud. Eestis on palju angerjakasvatuseks sobivaid veekogusid. Keskkonnaministri kinnitatud kalakasvatusliku taastootmise programm aastateks 2002-2010 soovitab angerjaid asustada lisaks Võrtsjärvele ka Saadjärve jt Vooremaa järvedesse, samuti mitmetesse Valga-,Võru- ja Põlvamaa järvedesse.
Joonis 2. Klaasangerjad.
Joonis 3. Vettelaskmine.

KOKKUVÕTE

Raivo Puuritsa sõnul on kalakasvatus infotehnoloogia kõrval üks kiiremini arenevaid tööstusharusid maailmas. Nii arvan ka mina – kui suureneb nõudlus, suureneb ka pakkumine. Kuna looduslik angerjas inimeste suurenenud tarbimise tõttu ohustatud liikide nimekirja on sattunud, peavadki inimesed ise varude eest hoolt kandma, kui tahavad tulevikuski angerjaliha nautida. Eesti edukaim angerjakasvatuse näide on Raivo Puuritsa kalafarm – näiteks taastootmine on pidev ja kiiremaloomulisem, kalad saavad kiiremini täiskasvanuks, kehamass suureneb ka kiiremini kui looduslikult, mis tähendab, et toodang saab kiiremini rahaks, mis ongi edukama kasvanduse alustaladeks. Mida rohkem Puurits taastootmisega tegeleb, seda rohkem angerjat leiavad kalurid enda võrgust ja meie oma toidulaualt.

KASUTATUD KIRJANDUS

Angerjakasvatus - http://luup.postimees.ee:8080/sakala/display.cgi?k=2000-12-13#4
- http://paber.ekspress.ee/arhiiv/2000/26/Aosa/ari1.html
- http://www.kalastusinfo.ee/sisu/posts/viie-jarve-angerjavarud-said-taiendust-266.php
Angerjavarudest - http://www.postimees.ee/leht/97/12/14/loodus.ht m
Looduslik angerjas - http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG.ht m
- http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ANGANG2.ht m
Ohustatus - https://www.epl.ee/artikkel/390655
Toitumine, kudemine - http://nammy.pbworks.com/Angerjas