9.klass, ptk 9,9a,9b,11,11a (1)

Ptk 9 – Eesti Vabariik 1920.-1930. aastail
Demokraatlik Eesti (1918-1934)
Eesti inimeste veendumusest rajada iseseisev demokraatlik vabariik, lähtus ka Asutav Kogu eesti esimest põhiseadust koostades. 1920.aasta põhiseaduse kohaselt

• Teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament – Riigikogu
  
• Täidesaatvat võimu teostas valitsus
  
• Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem
  
• Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka presidendi esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud
  

Riigikogus oli enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad (sh saksa ja vene vähemusrahvuste) parteid. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused, sest erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist luua üheparteilist valitsust. Valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu.
1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis, mille tulemusena

• Läksid pankrotti paljud tehased, ärid ja talud
  
• Kasvas tööpuudus
  
• Langes elatustase
  

Inimesed hakkasid elu halvenemises süüdistama erakondi, parlamenti ja valitsust. Leiti, et on vaja piirata Riigikogu õigusi ja luua riigipea ametikoht . Usuti, et ta päästaks maa ja rahva raskustest ning paneks uuesti maksma kindla korra.
Põhiseaduse muutmist nõudis eriti jõuliselt Eesti Vabadusõjalaste Keskliit , millest kujunes tolle aja suurim poliiitiline liikumine Eestis. Oktoobris 1933 kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused , mille olid koostanud vapsid.

• See nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise
  
• Andis riigipeale laialdased õigused (valimised pidid toimuma 1934 aasta aprillis , ennustati vapside võitu)
  

Autoritaarne Eesti (1934-1940)
Riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner teostasid sõjaväelise riigipöörde

• 12.märtsil 1934.aastal
  
• Vältimaks vabadussõdalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte
  

Selle käigus asendus demokraatia autoritaarse riigikorraga ja see periood on nimeks saanud vaikiv ajastu:

• Riigis kuulutati välja kaitseseisukord
  
• Vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast
  
• Lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused
  
• Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda
  
• Loodi riiklik ainupartei ( isamaaliit )
  
• Ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti
  
• Kõigi olulisemate asutuste (nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt) üle kehtestati range kontroll
  
• Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena
  

Kuna uued riigijuhid rikkusid oma võimu teostades korduvalt põhiseadust, lasid nad koostada uue ps-i, mis vastas nende soovidele. 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht.

• Tal oli õigus takistada parlamendis vastu võetud seaduste jõustumist ning saata parlament laiali
  
• Moodustatus uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas
  

Konstantin Päts ( 1874 -1956)

• 1938 aastal sai Eesti presidendiks
  
• Võttis vastu rohkesti kõrgeid aumärke ning lasi püstitada endale ausamba
  

Jaan Tõnisson (1868-1941?)

• Demokraatia-aastail kahel korral Riigikogu esimees ja neljal korral riigivanem
  
• Peale 1934.a 12.märtsi riigipööret, kui ta riigijuhtimisest kõrvale tõrjuti, kujunes ta peagi demokraatliku opositsiooni liidriks
  
• 1938.aasta veebruaris toimunud Riigikogu valimistel saavutas oma vastaskandidaadi üle üliveenva võidu
  

Välispoliitika

• Peamiseks eesmärgiks oli kindlustada omariiklus ja julgeolek
  
• Suurimaks ohuallikaks peeti venemaad
  
• Abi loodeti ennekõike Rahvasteliidult ja demokraatlikelt suurrikidelt
  

1920.aastate algul püüti omariikluse kindlustamiseks luua Balti Liitu

• S.o sõlmida Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vaheline leping, mille alusel kõik osalised olleksid osutand üksteisele abi sõjalise rünnaku korral
  
• Ebaõnnestumise põhjusteks olid Poola-Leedu konflikt Vilniuse piirkonna pärast, samuti Soome püüded kaugeneda ohustatud Balti riikide regioonist ja läheneda erapooletutele Skandinaavia riikidele ning Venemaa väga terav vastuseis selle liidu loomisele
  
• Ainsaks tegelikuks sammuks sel teel jäi 1923.aastal alla kirjutatud Eesti-Läti kaitseliidu leping
  

1930.aastate algul rahvusvaheline olukord teravnes. Stalinlik Venemaa ja hitlerlik Saksamaa tugevnesid ja muutusid järjest sõjakamaks. Samas ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. II MS puhkedes osutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks ning oli kergeks saagiks sõjakatele totalitaarriikidele.
Majanduse areng
Olulisim ümberkorraldus majanduse alal oli maareform

• Riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele
  
• Nii tekkis 35 000 uut asundustalu
  
• Selle tulemusena sendus senine suurmaapidamine(mõisad) väikemaapidamisega(talud), kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele
  

Tähtsaimaks majandusharuks jäi põllumajandus, mille arendamisele aitas riik igati kaasa

• Juhtkohale tõusis loomakasvatus , mille saadusi müüdi edukalt Euroopa turul
  
• Selle edenemist raskendas moodsa tehnika, tõuloomade ja sordiseemne vähesus ning majanduslikult ebatasuvate väiketalude suur arv
  

Tööstus

• Asendati Venemaa huvides töötanud hiigeltehased uute ettevõtete ja tervete uute tööstusharudega
  
• Need leidsid oma toodangule uue turu – kas Eestis või Lääne-Euroopas – ning kasutasid eestis leiduvaid tooraineid
  
• Kütuse- ja keemiatööstus kasutas põlevkivi, paberitööstus metsavarusid , toiduainetööstus põllumajandussaadusi
  
• Vene ajal loodud masinaehitus- ja tekstiilitööstus korraldasid tootmise ümber vastavalt väikeriigi vajadustele ja võimalustele
  
• Peamisteks väliskaubanduspartneriteks kujunesid Suurbritannia ja Saksamaa
  
• Väljaveos olid eeskohal põllumajandussaadused
  
• Sisse veeti eelkõige tööstusseadmeid, toorainet ( metalle , puuvilla) ning kütuseid (kivispsi, naftasaadusi)
  

Kultuurielu
Esimest korda kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastudes või venestudes.

• Suurt tähelepanu pöörati haridusolude parandamisele
  
• Pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele
  
• Mitu eesti teadlast pälvisid oma tööga suurt tähelepanu
  
• Võõrkeeltesse tõlgiti eesti kirjanike teoseid
  
• Eesti sportlased tõid olümpiamängudelt 19 medalit ning osalesid edukalt teistelgi suurvõistlustel
  
• Jätkus kohalike muusikapäevade ja laulupidude traditsioon, tekkis rohkesti uusi koore ja orkestreid
  
• Kutseliste teatrite kõrval tegutses sadu asjaarmastajate näitetruppe
  

Ptk 9A – Vabadussõda
Sõja algus
11. novembril 1918 kirjutas Saksamaa alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetas I MS ja ühtlasi ka Saksa okupatsiooni Baltimaades. Samal päeval tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enese kätte. Vastiseseisvunud väikeriike hakkas ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistliku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust.
28.novembril 1918 ründas punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Nad tungisid edasi kogu detsembrikuu vältel, hõivates üle poole Eesti mandriosast.

• Vastaste edule aitas kaasa eestlaste seas valitsev sõjatüdimus ja hirm Venemaa hiigeljõu ees
  
• Just seetõttu kukkus läbi vabatahtlike värbamine Rahvaväkke ning sundmobilisatsioon andis esialgu vähe tulemusi: mehed jätsid mobilisatsioonipunktidesse ilmumata või jooksid väeosadest laiali
  
• Vaenlasega võitlesid peamiselt väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid peaasjalikult ohvitserid ja koolipoisid
  
• Noored ei kahelnud Eesti kaitsmise vajalikkuses ja võimalikkuses ega tundnud hirmu ka tugevama vastase ees.
  

Tasapisi kasvas siiski rahva hulgas arusaam kodumaa kaitsmise vajalikkusest , suurenes rahvaväelaste arv ning paranes relvastus ja varustus.

• Korraldati ümber vägede juhtimine – sõjavägede ülemjuhatajaks nimetati Johan Laidoner
  
• Saadi abi välisriikidelt – detsembri keskel saabus Tallinna Briti laevastikueskaader, aastavahetusel jõudsid rindele vabatahtlikud Soomest, mõnevõrra hiljem ka Taanist ja Rootsist
  
• Detsembri lõpul hakkasid Rahvaväe üksised andma Punarmeele valusaid vastulööke, ning 1919.aasta esimestel päevadel enamlaste pealetung peatati
  

Vastupealetung
7.jaanuaril 1919 läks Rahvavägi üle vastupealeungile.

• Esialgu saavutati edu Põhja-Eestis, kus üksteise järel vabastati Tapa , Kunda, Rakvere ja Jõhvi
  
• 18.jaanuaril tungisid Utria rannal maabunud Soome vabatahtlikud Narva ning tõrjusid koos Rahvaväe üksustega Punaarmee Narva jõe kaldale.
  
• Samal ajal algasid lahingud ka Lõuna-Eestis
  
• 14.jaanuaril hõivasid soomusrongid ja leitnant Julius Kuperjanovi partisanid ootamatu löögiga Tartu
  
• Seepeale tõi aga Punaarmee väejuhatus kohale värskeid jõude ning kogu ülejäänud Lõuna-Eesti vabastamiseks peeti raskeid lahinguid
  
• Valga ja Võruni jõudis Rahvavägi 1.veebruari – seega oli Eesti pind vaenuvägedest puhastatud
  

Seejärel koondasid enamlased uusi jõude ning veebruarist kuni maini peeti Lõuna-Eestis ägedaid kaitselahinguid.

• Nende käigus käisid mitmed asulad korduvalt käest kätte ja Punaarmee lähenes ähvardavalt nii Võrule kui ka Valgale
  
• Rahvavägi tõrjus kõik rünnakud tagasi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole - Selleks teostati 1919 mais mitu suurt operatsiooni
  
• Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva , Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist.
  

Soomusrongid

• Ehitamine algas novembris 1918 Tallinnas Johan Pitka initsiatiivil
  
• Esimesed soomusrongid koosnesid auruvedurist, poollahtisest suurtükiplatvormist, paarist kuulipilduja - ning mõnest meeskonnavagunist
  
• Rongide nö soomuse moodustasid vaid liivaga täidetud kotid või kahekorde laudseina vahele puistatud liiv
  
• Kogu sõja vältel tegutsenud soomusrongid murdsid sageli vastase tagalasse, tekitades seal palju segadust ja paanikat
  
• Vabadussõja kestel kasvas nende arv (6 laia- ja 5 kitsarööpmelit) ning tugevnes nende soomuskaitse ja relvastus
  

Landeswehr ’i sõda
Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua küllalt tugevaid rahvuslikke sõjajõude ja pidi seetõttu tuginema baltisaksa vabatahtlikest koosnevale maakaitseväele (landeswehr) ja Saksa sõjaväeüksustele.

• Sakslased , kes polnud loobunud unistusest liita Baltikum Saksamaaga, kukutasid sõjalise riigipöörde käigus Läti Ajutise Valistuse ning püüdsid seejärel haarata enda kontrolli alla võimalikult suurt osa Läti territooriumist
  
• Eesti Rahvaväe jõudmine Läti pinnale kujunes sakslaste jaoks ebameeldivaks üllatuseks ning nad nõudsid eesti üksuste tagasitõmbumist
  
• Kuna Eesti sõjaväe juhtkond keeldus seda nõudmist täitmast, tekkis Võnnu linna lähedal kokkupõrge Rahvaväe ja landesveerlaste vahel – see kasvas kiiresti üle suureks relvakonfliktiks (Landeswehri sõjaks)
  

• Sõja algetapil vallutasid sakslased Võnnu linna
  
• Seejärel sõlmiti lääneriikide esindajate vahendusel relvarahu, kuid läbirääkimised jooksid ummikusse ning sakslased alustasid peagi uut pealetungi
  
• Otsustav murrang leidis aset Võnnu lahingus, mis lõppes eestlaste võiduga – seejärel jälitas Rahvavägi taganevaid sakslasi kuni Riiani, kus sõlmiti lääneriikide nõudel rahu : taastati Läti Ajutise Valitsuse võim ja Saksa väed viidi Baltimaadest välja
  

Landeswehr’i sõda tähistas eestlaste sõjalist võitu põliste rõhujate üle ning Võnnu vallutamise päeva (23.juuni) tähistatakse tänini võidupühana.
Sõja lõpetamine
1919 aasta teisel poolel sõjategevus vaibus ning otsene oht Eesti iseseisvusele näis vähenevat. Seoses sellega kasvas rahva seas soov sõda lõpetada ja sõlmida rahu.

• Eesti ja Vene esindajate I kohtumine Pihkvas lõppes tulemusteta
  
• Rahu sõlmimist takistas nii eestlaste kui umbusk enamlaste vastu kui ka lääneriikide vastuseis ja naabermaade kõhklused
  

Novembris 1919 jõudis Punaarmee taganevate valgekaartlaste kannul uuesti Eesti piirini ning terve detsembrikuu vältel tuli Rahvaväel tõrjuda Punaarmee üliägedaid rünnakuid Narvale. Vaenlane õnnestus tagasi lüüa. Kuna teised baltiriigid ei olnud endiselt valmis rahukõnelustega riskima, otsustas Jaan Tõnissoni valitsus minna läbirääkimistele üksi.

• Eesti-Vene rahukonverents toimus Tartus ja kestis ligi kaks kuud, sest poolte seisukohad olid tihtipeale vastandlikud ning kokkuleteni jõuti vaid keeruliste läbirääkimiste ja pikkade vaidluste tulemusena
  
• Rahulepingule kirjutati alla alles 2.02.1920 – leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed majanduslikud probleemid. Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes.
  

Johan Laidoner (1884-1953) ja Jaan Soots (1880-1942)

• Süjavägede ülemjuhataja ametikoht loodi 23.12.1918 – võimaldas senisest paremini hinnata üldist olukorda, planeerida operatsioone ja suunata rindele vajalikke vahendeid
  
• Lisaks sõjategevuse juhtimisele osales ülemjuhataja ka siseriiklike otsuste langetamisel ja elluviimisel
  
• Kogu Vabadussõja kestel oli vägede ülemjuhataja kindralmajor Laidoner ja tema lähim abiline ülemjuhataja staabiülem kindralmajor Soots
  

Jaan Poska (1866-1920)

• Eesti (endine – allakirjutamise ajaks) välisminister, kes oli Eesti-Vene rahuläbirääkimistel eestit esindanud 5-liikmelise delgatsiooni esimees
  

Ptk 9B – Eesti välispoliitika 1920.-1930. Aastail
Ohuallikad

• Riigi asukohta Läänemere idaosas loeti poliitiliselt ja strateegiliselt oluliseks piirkonnaks , mida mitmed riigid võiksid tahta oma kontrolli alla haarata
  
• Suurimaks ohuallikaks peeti Venemaad – maailmarevolutsioon, aken Euroopasse
  
• Saksamaa – võis samuti pretendeerida Baltikumi valitsemisele. Oht kasvas pärast natside võimuletulekut
  

Suhete normaliseerimine

• Sama aegselt Balti Liidu loomisega üritati normaliseerida suhteid võimalike vaenlastega
  
• Saksamaa puhul andis selline poliitika häid tulemusi nind 1920.aastate alguse Eesti-Saksa vastuolud asendusid peagi tihenevate majandus- ja kultuurisidemetega
  
• Venemaaga suhtlemises saavutati vähe, kuidi sõlmiti hulk mitmesuduseid kokkuleppeid. – Ligi kümme aastat kestnud pingeliste läbirääkimiste järel kirjutati 1932.aastal alla mittekallaletungilepingule, milles mõlemad osapooled lubasid austada partneri suveräänsust, siseriiklikku korraldust ja riigipiiride puutumatust, kohustusid hoiduma teineteise vastu suunatud rünnakutest ning lubasid lahendada tüliküsimused rahumeelsel teel.
  

Toetuse otsimine suurvõimudelt

• Eesti otsis toetust ja abi ka Euroopa demokraatlikelt suurriikidelt ning Rahvasteliidult
  
• Erilisi lootusi pandi Suurbritanniale
  
• Eesti poliitikud püüdsid osaleda Rahvasteliidu poolt loodava kollektiivse julgeolekusüsteemi kujundamises. – Eesti diplomaadid osalesid kõigil rahvusvahelistel nõupidamistel ning ühinesid kõigi oluliste otsuste ja kokkulepetega.
  

Ohu kasv
Juba 1930.aastatel hakkas rahvusvaheline olukord taas teravnema.

• Peamisteks ohuallikateks kujunesid sõjakalt tugevnevad kommunistlik Venemaa ja natsistlik Saksamaa
  
• Samas ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike riikide suutmatus kindlustada rahu
  
• Kollektiivse julgeolekusõstemi asemele astus sõjalis-poliitiliste blokkide ja liitude süsteem, mis näiliselt küll tugevdas liikmete turvatunner, kuid tegelikkuses süvendas olemasolevaid vastuolusid
  

Suhted demokraatlike riikidega

• Juba varemgi väheusutavana tundunud võimalus saada abi demokraatlikelt läänerikidelt muutus veelgi ebatõenäolisemaks
  
• Üheks põhjuseks oli nende riikide aetav lepituspoliitika, mis toimus pahatihti väikeriikide arvel ning tekitas Eestis umbusaldust
  
• 1935.aastal sõlmitud Inglise-Saksa mereväeleping andis märku, et inglased on valmis jätma Läänemere piirkonna valitsemise Saksamaa ja Venemaa asjaks
  

Suhted Venemaaga

• Moskva oli ajutiselt loobunud maailmarevolutsiooni plaanidest ning ajas rahumeelse kooseksisteerimise poliitikat
  
• Nõukogude liidrid püüdsid luua Saksamaa-vastast ühisrinnet ja kaasata sellesse ka Baltimaid – liitumine ühega vaenupooltest halvendanuks Eesti suhteid Saksamaaga ja muutnuks ta võimalikuks rünnaku märklauaks.
  
• Rahutust tekitas ka 1934.aastal päevakorrale tõusnud kavatsus sõlmida Eesti-Vene vastastikuse abistamise leping – nõuti, et Eesti lubaks rajada oma territooriumile Punaarmee baasid (eesti juhtkond tõrjus kõik ettepanekud)
  

Suhted Saksamaaga

• ühelt poolt tähendas natside võimuletulek Saksamaal sõjaohu kasvu. Samas nägid mitmed ringkonnad Saksamaas ainsat riiki, kes oleks suuteline osutama vastupanu Punaarmeele.
  
• 1930.aastate lõpul tihenesid Eesti ja Saksa sõjaväelaste suhted, saksamaalt telliti sõjavarustust, vahetati luureinformatsiooni jne,
  
• 1939.aastal sõlmitud Eesti-Saksa mittekallaletungilepingut käsitleti mujal maailmas kui Eesti asumist Saksamaa poolele
  

Neutraliteet

• Leidmata Eesti iseseisvusele otseseid toetajaid ning soovimata liituda Saksaamaa või Venemaaga, tuli Eesti Välispoliitikal püüda mängida kahe suurriigi vastuoludel , avalikult kumbagi neist eelistamata
  
• Erapooletuse toonitamiseks teatas Eesti koos Läti ja Leeduga 1938. Aastal, et ei loe enesele kohustuslikuks Rahvasteliigu pakti neid artikleid, milles nähti ette kõigi liikmesriikide ühist tegevust agressorite suhtes
  
• Paraku ei suutnud ka erapooletus Eesti välispoliitilist olukorda parandada ning Eesti diplomaatia jõudis II MS eel ummikseisu
  

Ptk 11 – Rahvusvaheline olukord II MS eel
Suur-Saksamaa loomise algus
Hitleri eesmärgiks sai Suur-Saksamaa loomine. 1938.aastal hakkas ta valikult seda ideed ellu viima. Esmalt okupeeris Ausrtia
Anšluss –Austria liitmine Saksamaaga

• Austerlased vastupanu ei osutanud ning Hitler kuulutas selle maa Saksa riigi osaks.
  
• Hitlerit toetas ka Mussolini Itaalia
  
• Austerlaste hulgas oli tol ajal palju neid, kes pooldasid Saksamaaga ühendamist
  

Saksamaa pilku hakkasid juba köitma ka Tšehhoslovakkia ja Poola

• Tšehhoslovakkiale kuuluva Sudeedimaa elanikkonna enamiku moodustasid sakslased
  
• Poolale olid pärast I MS-i loovutatud ulatuslikud endisele Saksa keisririigile kuulunud maad.
  

Müncheni kokkulepe (1938)
1938 sügisel nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased. Tšehhoslovakkia armee oli valmis sõjaks, Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased, Suurbritannia seadis lahinguvalmis oma laevastiku, sõjalisi ettevalmistusi tehti ka Saksamaal. Lahenduse olukorrale otsustas leida Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain .

• Ta pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida kogu Tšehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla.
  
• 1938.aasta 29.septembril sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia Müncheni kokkuleppe, millega sunniti nõustuma ka Tšehhoslovakkia.
  
• Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. Mõned poolakate ja ungarlastega asustatud alad anti veidi hiljem üle Poolale ja Ungarile.
  
• 1939.aasta kevadel vallutasid sakslased kogu Tšehhoslovakkia, väites, et see riik on lagunemas.
  
• Tšehhimaa kuulutati Saksa riigi kaitse ja kontrolli all olevaks alaks. Slovakkias moodustati Saksamaast sõltuv vasallriik .
  

Avalikke üleskutseid alustada sõda Euroopas natsid esialgu ei esitanud , kuid see ei tähendanud, et nad olid loobunud sõjakatest plaanidest

• 1939.aasta kevadel nõudis Saksamaa, et Poola loovutaks Gdanski ning okupeeris Leedule kuulunud Klaipeda piirkonna.
  

Saksamaa ohustab Poolat
Pärast Tšehhoslovakkia loovutamist mõistsid lääneriigid, et järeleandmised Hitlerit ei rahusta, ning taoline poliitika lõpetati

• Suurbritannia ja Prantsusmaa lubasid osutada Poolale igakülgset abi, juhul kui Saksamaa peaks teda kuidagiviisi ohustama
  
• Saksamaa nõudis Poolalt nende alade loovutamist, kus elasid sakslased
  
• Saksamaa soovis näha Poolat oma ustavate vasallriikide hulgas
  
• Stalin, kes soovis Nõukogude mõjuvõimu laienemist Euroopas, pakkus Poolale kaitset – Vastutasuks nõudis Punaarmee lubamist Poola aladele
  
• Poolakad ei soovinud kummalegi alluda ning üritasid säilitada oma iseseisvust.
  
• Poolakate olukord halvenes järsult pärast augustis 1939 sõlmitud Nõgukude-Saksa kokkulepet
  

Poola koridor – Poznani ja Gdanski piirkond, mis oli varem kuulunud Saksamaale, kuid Versailles ’ rahuga antud Poolale. See eraldas Ida-Preisimaad muust Saksamaast. Hitler nõudis seda tagasi (seetõttu oli ootamatu 1934.aastal sõlmitud Poola-Saksa mittekallaletungileping )
Molotovi-Ribbentropi pakt
1939 hakkasid üsna ootamatult soojenema Nõukogude-Saksa suhted

• 23.08.1939 kirjutasid NSVL-i välisminister V.Molotov ja Saksamaa vm J. Von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule.
  
• Sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine mõni kolmanda riigiga sõtta astuks
  
• Lepingule lisati ka salajane lisaprotokoll, milles piiritleti NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnad
  

• NSVL: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia
  
• Saksamaa: Poola lääneosa ja Leedu
  

MRP-ga lõid Saksamaa ja Nõukogude liit eeldused uue suure sõja puhkemiseks

• Saksamaa kavatses rünnata Poolat, kuid pidi arvestama, et võib sattuda sõtta Suurbritannia ja Prantsusmaaga
  
• NSV Liit plaanis laienemist läänes (sh Eesti), kuid pidi samuti arvestama, et tema vallutuskavad ei meeldi Suurbritanniale
  

Ptk 11A – Kuidas sai MRP võimalikuks
Nõukogude-Saksa suhted 1920.aastail
Pärast I MS-i oli Nõukogude Venemaa ja Weimari Vabariigi olukord mõnevõrra sarnane.

• Mõlema riigi majanduses valitses kaos ning sõja võitnud lääneriigid ei tahtnud suhelda neist kummagagi
  
• Rahvusvaheline eraldatus sundis Saksamaad koostööle Nõukogude Venemaaga, kuigi Saksa valitsus kartis kommuniste
  
• 1992 toimus Itaalia linnas Genovas konverents , kus arutati majandus- ja rahandusküsimusi. Seal osalesid 34 riigi esindahad, sh Saksamaa saadikud ja ka Venemaa
  
• Lääneriikidel ei õnnestunud saavutada Venemaaga kokkulepet tsaariaegsete võlgade tasumise osas. Seepärast ei soovinud ei inglased ega prantslased teha V-ga majanduskoostööd, kuid Saksamaa oli selliseks koostööks valmis.
  
• Genova lähedal asuvas kuurortlinnas Rappallos sõlmiti (1922) Vene-Saksa leping, millega seati sisse kahe riigi vahelised diplomaatilised ning kaubanduslikud suhted.
  

• Weimari vabariik kasutas NSV Liitu selleks, et hiilida mööda nende Versailles’ rahu tingimuste täitmisest, mis puudutasid sõjaväe ja relvastuse piiranguid.
  
• Nõukogude Venemaal koolitati Saksa sõjaväelasi ning katsetati Saksamaal toodetud relvi . Majanduskoodtöö oli samuti üsna elav
  

Nõukogude liidu ja Natsliku Saksamaa suhted
Pärast Hitleri võimuletulekut muutusid kahe riigi suhted väga teravaks. Natside jaoks olid kommunistid vihatuimad vaenlased. Saksamaa hakkas looma kommunismivastast ühisrinnet

• Jaapaniga sõlmiti Komiterni-vastane pakt, millega liitusid ka teised riigif
  
• Saksamaa pidas läbirääkimisi ka Suurbritanniaga, lootes abile võitluses Nõukogude Liidu vastu. Suurbritannias loodeti aga, et Saksamaa ja NSVL astuvad omavahelisse sõtta, mis nõrgestaks mõlemat riiki.
  
• NSVL surus oma naaberriikidele peale julgeolekutagatisi Saksamaa kallaletungi puhuks ning nõudis vastastikkuse abistamise lepingute sõlmimist. Sellest keelduti.
  
• Saksa-Vene vastasesse ühisrindesse üritas Stalin haarata ka Prantsusmaad ning Inglismaad
  
• Sasamaa tugevnemist kartnud Prantsusmaaga sõlmis NSVL vastastikkuse abistamise lepingu
  

1939.aasta hiliskevadel algasid Inglise-Prantsuse_Nõukogude läbirääkimised. Nende eesmärgiks oli vastastikkuse abi kokkuleppe sõlmimine, millega oleks sätestatud ka abi osutamine Ida-Euroopa riikidele, kellel oli piir NSV Liiduga. Läbirääkimised lõppesid tulemusteta.
Pakti sõlmimine (23.08.1939)

• 1939.aasta suvel asusid NSVLi ja Saksamaa juhid mittekallaletungilepingut välja töötama
  
• 22.augustil teatasid Nõukogude ajalehed, et nüüdsest on NSV Liidu välispoliitika esmatähtis ülesanne parandada suhteid Saksamaaga.
  
• Lepinguga lubasid Saksamaa ja NSVL 10 aasta jooksul mitte rünnata teineteist ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus – pakti avalik osa
  
• Info salajase protokolli olemasolust imbus ka teistesse riikidesse. Soome ja Läti välisminister pöördusid Saksa saadikute poole, et teada saada, kas info vastab tõele. Vastati loomulikult eitavalt.