Lõuna-Eesti vaatamisväärsused (0)

Tartu Kutsehariduskeskus
Majutus - ja toitlustusosakond
AI118
Mari Matt
LÕUNA-EESTI VAATAMISVÄÄRSUSED
Referaat
Juhendaja
Tartu 2018

Sisukord

Põlvamaa 3
Kasutatud allikad 10

Põlvamaa

Erinevatel aastaaegadel Põlvamaad külastades leiad end iga kord justkui erinevast paigast.
Kirkal kevadpäeval võib ette võtta kanuuretke Ahja või Võhandu jõel, nautides peale pikka talve taas ellu ärkavat loodust. Suvel lööb Põlvamaa loodus õitsele. Dramaatiliste vaadete nautijaid kutsuvad Taevaskojad ja Piusa koopad , järved ja jõed ootavad suplejaid. Loodushuvilistele pakuvad huvi Setomaa kuivad liivikud , kuklaste kolooniad Kiidjärvel, rabakooslused ja puisniidud . Sügisel kogunevad Lämmijärve luhal linnud, metsad on täis marju ja seeni.
Talvise vaikuse kuulamine on võimas elamus omaette . Kõige helisevam on see lumega kaetud rabas. Ja peale külmast metsast naasmist paistab taluaknast kumav tulevalgus maailma kõige hubasem asi!
Eesti Maanteemuuseum
Postiteele, vana Tartu-Võru maanteel asuvasse, endisesse Varbuse hobupostijaama on rajatud Eesti Maanteemuuseum. Eesti ainsa terviklikult säilinud postijaamakompleksi peahoones tutvustatakse interaktiivsete väljapanekute kaudu teede ja liikumisviiside arengut muinasajast kuni tänapäevani. Originaalsed ja innovatiivsed välialad kannavad nime TEEAEG ning tutvustavad ajaloolist teeruumi, teetähiseid ja masinaid. Puhkealal on laste mänguväljak, piknikuplats, Vigurivända rada ja liikluslinnak. Suvel on muuseumiõu vabaõhuteatri ja kontsertide päralt.
Mooste mõis
Mooste järve kaldal laiub Nolckenite suguvõsa poolt rajatud Mooste mõis, mis on Eesti üks hooneterikkamaid terviklikult säilinud mõisaid. Sajanditaguse mõisakompleksi uhkuseks peahoone kõrval on dekooririkas kõrvalhoonete kompleks , väravad, müür ja kellatorn . Mooste väärtus ei seisne ainult hoonetes – siin tegutsevad Veskiteater, Linakoda ning toimuvad mitmed põnevad festivalid. Enamik hoonetest on ehitatud maakivist ning kaunistatud tellistega, mille abil on loodud keerukaid mustreid . Hoonetest pilkupüüdvamad on valitsejamaja, viinavabrik, sepikoda , tall , laut jne. Äramainimist väärivad ka arvukad väravaehitised ning mõisa piirdemüüri nurgatornina kujundatud kellatorn, mis on inspireeritud keskaegsest kindlusearhitektuurist. Kogu kompleks asub maalilise järve kaldal.
Piusa koopad
Piusa koobastik on Lõuna-Eesti üks kõige külastatavamaid turismiväärtusi. Unikaalsed kilomeetrite pikkused sammaskäigud on tekkinud 1920. aastatel klaasiliiva kaevandamise käigus. Koobastiku looduskaitsealal (45,64 ha) saab matkata 1,4 km pikkusel tähistatud õpperajal. Piusa koopad on ka Baltimaade suurimaks nahkhiirte talvitusalaks. Sealt on leitud 7 liiki nahkhiiri (tiigilendlane, veelendlane, brandti lendlane , habelendlane, nattereri lendlane, suurkõrv, põhja- nahkhiir ) ja isendite arv ulatub kuni 3000ni. Piusa koopaid saab külastada ainult külastuskeskuse kaudu ja koos giidiga.
Setomaa ja muuseumid
Eestimaa kaugeimas kagunurgas asub omapärane etniline piirkond Setomaa. Eriti põnev on Setomaal viibida siis, kui toimuvad setode kirikupühad, kirmaskid, Seto Kuningriigi päev, Seto leelopäevad, folklooriõhtud ehk iloõdagud, rahvakalendri tähtpäevade tähistamised.
Saatse muuseum Setomaal tutvustab Saatset kui vana kirikuküla, selle muust Eestist üsna erineva piirkonna lugu ja inimest. Muuseumis on esikohal meeste rahvapärase käsitöö ning seto mehe tööde tutvustamine, samuti rahvakultuur, mida on huvitavalt eksponeeritud, sh seto laulude lindistused, filmimaterjal (vanim aastast 1913) jpm. Seejärel tasub teha tiir ka Seto Talumuuseumis, kus saad tutvuda XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse taluarhitektuuri, vanade tööriistade ja rikkaliku käsitööga.
Taevaskojad
Rahvasuus liigub ütlemine, et iga eestlase kohus on kordki ära käia Taevaskojas. Suur ja Väike Taevaskoda Ahja jõe ürgses orus on Põlva maakonna unikaalsed turismiobjektid , mis meelitavad kohale loodusesõpru lähedalt ja kaugelt.
1100 ha suurusel looduskaitsealal on jõekallastel ligi 40 liivakivipaljandit. Looduslike pühapaikade ümbruses saab matkata, orienteeruda, suusatada, jalgratta, kanuu ja jõelaevaga sõita. Matk Taevaskodade poole läbib 150-aastase ürgmetsa.
Esimesena jõutakse Väiksesse Taevaskotta, kus saab uudistada liivakivikaljus asuvat Neitsikoobast. Seal elab legendi järgi kaunis linalakkjuustega neiu , kes koob kuldtelgedel kangast .
Kaugel pole ka Suur Taevaskoda – kaunis looduslik kõlakoda, mille moodustavad 24 m kõrgune liivakivisein ja allpool laiuv avar muruplats. Suur kivi jõevoogudes on Salakuulajakivi.
Tagasiteel viib kitsas rada üle Väikese Taevaskoja liivakivikalju, mis on tuntud 1969. aastal valminud Eesti ühe menukama filmi "Viimne reliikvia " võtete kohana.
Võrumaa
Võru linn
Kauni Tamula järve kaldal asuv Võru linn on asutatud 21.augustil 1784 . a Vene keisrinna Katariina II soovil ja Riia kindralkuberner krahv G. Browne käsul 57 000 rbl. eest omandatud Võrumõisa asemele. Võru vanalinna omapäraks on reeglipärase planeeringuga ning korrapärane, täisnurkselt ristuv tänavavõrk.
Arheoloogilised leiud Roosisaarelt, Villakülast ja Kääpalt tõendavad, et asustuse juured lähiümbruses ulatuvad sajandite ja aastatuhandete sügavusse.
Ajalooline Võrumaa
(saksa k Kreis Werro) keskusega Võru linnas oli kaasaegsest Võrumaast palju suurem. Ta hõlmas enamiku kaasaegsest Põlvamaast, välja arvatud viimase põhjaosas asuvad Saverna , Maaritsa, Vastse -Kuuste ja Ahja ümbruskonnad. Ajaloolise Võrumaa lääneosa hõlmas ka Hargla , Karula ja Kaagjärve ümbrusi, mis kuuluvad kaasaegse Valgamaa kooseisu.
Ajaloolisse Võrumaasse kuulus 20. sajandi algul 8 kihelkonda.
Ükski kaheksast kihelkonnast ei asu täies mahus kaasaegse Võrumaa alal. Kolme kihelkonna — Urvaste , Rõuge ja Vastseliina — keskused jäävad kaasaegse Võrumaa aladele . Urvaste kihelkonnal asub küll valdav enamik alasid kaasaegse Võrumaa aladel, kuid ta loodenurk Truuta ja Koigu mõisate ümbruses jääb kaasaegsele Valgamaale. Ka Rõuge kihelkonna valdav enamik alasid asub kaasaegsel Võrumaal, kuid ta kirdenurk Leevi mõisa ümbruskonnas jääb Põlvamaale. Vastseliina kihelkonna enamik alasid asub samuti kaasaegse Võrumaa aladel, kuid Orava mõisa suur piirkond ta põhjaosas jääb Põlvamaale.
Kanepi kihelkond jääb täies mahus kaasaegse Põlvamaa aladele. Põlva kihelkonnast jääb Põlvamaa aladele umbes kolmveerand; kihelkonna lõunaosa Väimela ja Võru mõisate lähikonnas jääb kaasaegsele Võrumaale. Räpina kihelkond jääb Põlvamaa aladele pea täielikult, kui välja arvata kitsas põhjapoolne sopp Peipsi kaldal Meeksi ja Mehikoorma ümbruses, mis kuulub kaasaegse Tartumaa koosseisu.
Karula kihelkonna aladest paikneb üle kahe kolmandiku (sh kihelkonnakeskus) kaasaegsel Valgamaal. Vaid idapoolsed küllalt hõreda asustusega alad Ähijärve ümbruses jäävad kaasaegsele Võrumaale. Hargla kihelkonna maad jagunevad Valga- ja Võrumaa vahel ligikaudu võrdselt; kihelkonnakeskus asetseb kaasaegse Valgamaa aladel.
Rõuge
Viimane jääaeg vormis Võrumaa lõunaosa maastiku järvede- ja orguderohkeks. 10 km pikkuses ja 52 meetri sügavuses Rõuge ürgorus on seitse järve: Kahrila järv, Tõugjärv, Ratasjärv, Kaussjärv, Rõuge Suurjärv, Liinjärv, Valgjärv. Järvi ühendab Tindiorust algav Rõuge ehk Ajo jõgi.
Rõuge ürgoru külgorud on Tindi -, Külm-, Mõhk-, Ööbikuorg, Tinopeetri, Hinni, Sikasoo ja Järveotsa org. Kuulsaim neist on muistset linnamäge põhjast piirav 300 m pikkune ja 12-15 m sügavune Ööbikuorg.
Rõuge ürgoru matkarada  on joonekujuline, pikkusega 10 km. Raja alguspunkt on Hinni kanjon või Ööbikuoru keskuse parkla .
Ööbikuorust Hinni kanjoni poole kulgeval matkarajal võid jälgida nutikate inimeste ehitatud vesioinaid, uudistada Eesti kõige sügavamat – Rõuge Suurjärve, imetleda Eesti Ema monumenti, külastada Rõuge parki. [1]
Ratasjärve, Tõugjärve ja Kahrila järve kallastel saad jälgida erinevaid metsakooslusi, niite ja külamaastikku ning mööda Enni oja kallasrada suunduda Hinni kanjonisse.
Rõuge Ööbikuoru Külastuskeskus
Rõuge Ööbikuoru Külastuskeskusest saad asjakohast informatsiooni Rõuge ümbruse ja Haanjamaa kohta. Keskuse ühes saalis on ekspositsioon Rõuge looduse, ajaloo ja kliimamuutuste kohta. Keskuses on avatud Rõuge naiste ja meeste käsitöö müük. Rõuge Ööbikuoru Külastuskeskusest
Ööbikuoru vahetus läheduses on laululava ja tuulegeneraatoriga vaatetorn, kust avaneb kaunis vaade Rõuge järvedele. Külastuskeskuse juurest saab alguse väike matkarada, mis kulgeb Ööbikuorust Tindiorgu, kus asuvad vesioinad ja forellipüük.
Metsavennad
Võrumaa metsavennad 
kujutasid endast tõsiseltvõetavat jõudu ja neid saadeti hävitama suured nõukogude julgeoleku üksused, mis tõi kaasa mitmedki julegeolekujõudude ja metsavendade vahelisi lahinguid. Kuigi kaotusi nendes lahingutes kandsid mõlemad pooled lõppesid enamik neist suurte kaotustega nõukogude julgeolekujõududele.
Erinevate allikate kohaselt oli Võrumaal metsavendi rohkem, kui teistes Eesti maakondades.
Metsavenna talu tutvustus
Poolteist kilomeetrit enne Eesti-Läti piiriületuspunkti asub pisikene Vastse- Roosa küla. Sealsete pöldude ja metsade keskel elab vaid 20 kohalikku inimest, aga viimastel  aastaltel on seda Eestimaa ääreala külastanud ca kümme tuhat huvilist aastas Eestist, Lätist, Soomest, Rootsist, Venemaalt, USAst , Kanadast, Saksamaalt, Inglismaalt, Egiptusest, Itaaalisast, Kreekast , Portugalist ja isegi Indiast ning Austraaliast. Magnetiks on saanud 1999. aastal rajatud Metsavenna talu, mis pakub enneolematut punkriturismi - vöimalust osa saada metsavenna retke raaames ühest Eesti ajaloo järgust koos metsavenna punkri külastusega.
Peente okaspuupalkidega vooderdatud punker on kaevatud mäenölva sisse. Punkrisse on sisse ehitatud magamisnarid ja pisike laud. Mehelikult nappi ja askeetlikku interjööri pääseb redeliga ja nüüd ka juba mäekülje sisse ehitatud käigust ukse kaudu. Just sarnastes punkrites elasid neljakümnendate teises pooles ja viiekümnendate alguses sajad vaprad, kuid samas önnetud mehed oma pealesunnitud hundielu.
Metsavenna talu külastamine
on hea vöimalus tänastele koolilastele Eesti ajaloo tutvustamiseks. Pidevalt külastavad punkreid ja muud juurdekuuluvat öpilasekskursioonid.
Igal aastal külastab Metsavenna talu üle ca 10 000 inimest. Lisaks veel sajad registreerumata huvilised, kes käivad lihtsalt uudistamas   peaaegu, et  iga päev. Ilma erilise reklaamita on Vastse-Roosa populaarseks saanud ka pensionäride hulgas, kes käivad meenutamas söjajärgset aega, mil nad ise veel noored olid. Metsavenna talu on populariseerida aidanud ka Meelise vennad Vahur ja Kaupo . Vahur on kaasas käinud turismimessidel.
Aastatel 2000-2003 kevadel korraldati Metsavenna talus Metsavenna päevad. Külastajad viidi punkritesse, näidati relvi , üles oli pandud temaatiline näitus. Kohaliku rahvateatri trupi abil näidati NKVD üksuse haarangut punkrile, provokaatori tegutsemist, metsavandade arreteerimist ja ülekuulamist ning pögenemist. Plaanis on tulevikus uuesti taastada Metsavenna päevade korraldamine kui selleks avaneb uus võimalus. [2]

Kasutatud allikad

x
[1]
Vaiko Tigane , Võrumaa vaatamisväärsused.: Vaiko Tigane, 2013.
[2]
Võrumaa Turismiliit MTÜ. (2014) visitvoru.ee. [Online]. http://www.visitvoru.ee/koik-vorumaa-vaatamisvaarsused
x