Ameerika ajalugu (0)

Lagedi Põhikool
7. klass
Linell Raud
Ameerika ajalugu
Juhendaja : Sirje Piho
Lagedi 2012
Sisukord
1. Sissejuhatus Ameerika ajalugu..............................................................................................3
2. Tee iseseisvusele....................................................................................................................4
2.1. Uus koloniaalsüsteem......................................................................................................5
2.2. Sunniseadused..................................................................................................................6
2.3. Revolutsioon algab...........................................................................................................6
2.4. Iseseisvus ..........................................................................................................................7
2.5. Võit ja iseseisvus ..............................................................................................................8
3. Kodusõda..............................................................................................................................9
4. Kokkuvõte...........................................................................................................................10
4.1 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................11
Sissejuhatus
Ameerika ajalugu
Ameerika oli oma iseseisuvse saabumiseks läbinud palju sõdu
Kui 15. aprillil 1783 kirjutati alla lepingule, mis vabastas kõik ameerika 13 kolooniat Suurbritannia võimu alt, said nad lõpuks vabaks. Vabaks mille nimel olid osalenud paljudes sõdades Suurbritannia ja Prantsusmaa vastu. Kui Prantsusmaa oli liitnud oma ja Ameeika väed, et Suurbritannia kaotaks. Pärast rahulepingu allkirjastamist tunnustas ka Suurbritannia Ameerika vabadust
-3-
Tee iseseisvusele
Ehkki nii mõnegi meelest alagas Ameerika revolutsiooni ajalugu palju varem, kui kõlasid esimesed püssipaugud 1775. aastal, polnud Inglismaa ja Ameerika teede lahkuminek siske ilmne enne 1763. aastat, enam kui poolteist sajandit pärast esimese psiasuka teket Virginias. Kolooniad olid rohkelt edenenud nii majanduse kui ka kultuuri vallas ning neil oli selja taga aastaid tegeliku omavalitsuse kogemust. 1760 . aastail ulatus nende kirju elanikkonna arv üle 1 500 000- see oli kuus korda rohkem kui 1700. aastal.
[" Lühike Ameerika ajalugu" lk 60]
[ http://www.google.ee/imgres?start=54&num=10&um=1&hl=et&biw=1138&bih=555&tbm=isch&tbnid=Sg_kUiOczlJCkM:&imgrefurl=http://www.cnews24x7.com/2012/03/americas-most-depressed-states/&docid=h-RAmgf2o7piMM&imgurl=http://www.cnews24x7.com/wp-content/uploads/2012/03/usa-West-Virginia-map3.jpg ]
-4-
Uus koloniaalsüsteem
Pärast indiaani Prantsuse sõdu, vajas Suurbritannia uut korraldust, kuid olukord Ameerikas oli kõike muud kui muutumisaldis. Et uut süsteemi ellu viia ja ohje kõvemini enda kätte võtta, tuli parlamendil väidelda kolonistidega, kes olid omavalitsusega harjunud ning sekkumisest häiritud.
Üks esimesi asju, mida inglased püüdsid korraldada, oli sisepoliitika . pärast Kanada ja Ohio oru vallutamist ei tahetud sinna enam prantsuse ja indiaani elanikke lasta, kuid siinkohal läks kuninglik võim konflikti kolooniate huvidega . Kiiresti kasvava elanikkonna tõttu taheti oma piire laiendada kuni mississippi jõeni.
Suurbritannia valitsus, kartes et uusi maid hõivavad asunikud võiksid vallandada hulga sõdu indiaanlastega, leidsid , et neid maid tuleks kolonistide kätte anda kuidagi tasapisi . 1763. aasta kuninglik proklamatsioon määras kõik Florida Allegheny mägede, Mississippi jõe ja Quebeci vahelised alad Ameerika pärismaalaste kasutada. Seega püüdsid nad ära hoida 13 koloonia mistahes läänepoolseid maataotlusi ning hoida ära nende tungi läände.
Veelgi suurema tagasilöögi andis Briti valitsusele finantspoliitika kasvava impeeriumi suurenenud vajaduste katteks. Et kogu inglise maksumaksja raha ei läheks kolooniate kaitseks, tuli koloniaalomavalitsuste arvel tugevndada keskaparaati, mille abil kolonistidelt tulusid kätte saada. Kehtestati Siirupiseadus ja suhkuseadus, mis keelas välismasise rummi sisseveo ja kehtestas tolli siirupile, maksustas veini, siidi, kohvi ja rea muid kaupu.
1764. aasta jooksul kinnitas parlament veel Sularahaseaduse, Kuna koloonias toimis defitsiitkaubandus ja seal oli pidev nappus koguaeg tugevnevast valuutast, siis oli see seadus koloniaalmajandusele rängaks koormaks. 1765 . aastal kehtestati ka Majutusseadus, mis kohustas kolooniaid varustama kuninglikku sõjaväge toidu ning barakkidega.
["Lühike Ameerika ajalugu" lk 61,62]
-5-
Sunniseadused
Parlament kehtestas uued seadused, mida kolonistid kutsusid " Sunni -ehk talumatud seadused". Esimene neist- Bostoni sadama määrus- sulges Bostoni sadama seniks, kuni tee saab kinni makstud. ülejäänud korraldused piirasid kohalikku võimu ning keelasid pidada linna koosolekuid ilma kuberneri nõusolekuta. Majutusseadus kohustas kohalikke võime andma Briti sõdurilke ulualust, vajaduse korral kasvõi eramajades. Aga kolooniate isoleerimise asemel hakkasid nad üksteist abistama.
["Lühike Ameerika ajalugu" lk 69]
Revolutsioon algab
Kindral Thomas gage , kena inglise džentelmen, kelle abikaasa oli Ameerikas sündinud, juhtis Bostoni garnisoni, kus poliitikaga tegelemine oli kaubanduse pea täiesti välja tõrjunud, Gage'i põhiülesanne kolooniates, oli Sunniseaduste täitmist valvata. Kui temani jõudis kuuldus, et Massachusettsi kolonistid koguvad püssirohtu ja laskemoona 32 kilomeetri kaugusel asuvasse Concordi linna, saatis Gage tugeva garnisoniüksuse seeda sõjavarustust konfiskeerima.
Seejärel tungisid britid Concordi. Ameeriklased olid küll enamiku laskemoona minema viinud, kuid britid hävitasid veel viimse , mis alles oli. Vahepeal mobiliseerusid Ameerika maameeste väed ja hakkasid Consordi poole liikuma, et Briti sõdureile kaotuse eest kätte maksta, kui nood olid asunud pikale teekonnale Bostonisse. Kogu retke jooksul olid inglise sõdurite erepunased kuued heaks märklauaks kiviaedade, küngaste või mõne majanurka taha peitunud laskureile, kes kuulsid "Middlesexi küladest ja farmidest" pärit miilitsasse. Selleks ajaks, kui kurnatud sõdurid Bostorisse vaarusid, oli 250 neist tapetud või haavatud. Ameeriklased olid kaotanud 93 meest.
Vaatamatarelvastatud kokkupõrkele oli Inglismaast lõpliku lahkulöömise võimalus nii mõnelegi Kontinentaalkongressist osavõtule vastumeelt.
Britannia oli lootnud, et lõunapoolsed kolooniad jäävad lojaalseks, osalt nende sõltuvuse tõttu orjadest. Paljud Lõuna.kolooniate asukad pelgasid, et mäss emamaa vastu võiks vallandada ka orjade ülestõusu plataatorite vastu. Ja tõepoolest oli Virginia kuberner lord Dunmore 1775. aasta novembris lubanud vabadust igale orjale, kes brittide poolel sõdib. Põhja-Carolaina kuberner Josiah Martin õhutas ka oma alamaid kroonile truuks jääma. Ja kui 1500 meest Martini üleskutset kuulda võttis, löödi nad revolutsiooniväe poolt puruks, enne kui Britid sõdurid neile appi jõudsid
["Lühike Ameerika ajalugu" lk 71,72]
-6-
Iseseisvus
Jeffersoni koostatud Iseseisvusdeklaratsioon , mis võeti vastu 4. juulil 1776. aasatal, mitte üksnes ei kuulutanud uue riigi sündi, vaid esitas ka inimese vabaduse põhimõtte, mis sai ülemaailmseks liikumapanevaks jõuks. Deklaratsioon põhineb suures osas prantsuse ja inglise valgustusideedel, kuid iseäranis J. Locke teosel "Teine traktaat riigivalitsemisest". Locke võttis inglise traditsioonilise kodanikuõiguste põhimõtte ning laiendas seda kogu inimkonnale kui igaühe loomulikke õigusi.
Deklaratsioon seostas J. Locke'i põhimõtted itseselt kolooniate olukorraga. Võidelda Ameerika sõlyumatuse eest tähendas võidelda rahva valitava valitsuse eest kuningavõimu asemel. Üksnes rahva tahtel toetuv valitsus saab tagada loomuliku õiguse elada, vaba olla ja õnne otsida. Seega oli Ameeika iseseisvuse eest võitlemine ühtlasi võitlus oma loomulike õiguste eest.
["Lühike Ameerika ajalugu" lk 73,74]
-7-
Võit ja iseseisvus
1780. aasta juulis saatis Louis XVI Prantsusmaalt Ameerikasse krahv Jean de Rochambeau juhtimisel 6000-mehelise väe maad kuulama . Peale selle kimbutas Prantsuse laevastik inglaste mereväge ning takistas Inglise laevu New yorgi linnast Virginiasse seilamast ning sealseile Briti vägedele abi ning varustust viimast. prantsuse ja Ameerika mereväed, kokku 18 000 meest, võitlesid Cornwallisega kogu suvi läbi spgiseni välja. Viimaks 19. oktoobril 1781 , olles Chesapeake Bay lähistel Yorktownis lõksu aetud , andis Cornwallis oma 8000 Briti sõduriga alla.
Ehkki Cornwallise kaotus ei toonud veel otsemaid kaasa sõja lõppu- see kestis vahelduva eduga veel ligi kaks aastat. 15.aprillil 1783. aastal kiitis Kongress lõpliku lepingu heaks ning Suurbritannia ja tema endised kolooniad kirjutasid sellele alla 3.septembril.Pariisi lepinguga tuntud rahukokkulepe tunnustas 13 endise koloonia iseseisvust, vabadust ja enesemääramisõigust; nüüd said neist osariigid , millele Suurbritannia garanteeris Mississippi jõest läände jäävad alad, põhjapoole kuni Kanadani ja lõunasse kuni Floridani, mis anti tagasi hispaanlastele. Noorukestest kolooniaist , millest seitse aastat tagasi oli rääkinud Richard Henry Lee, olid nüüd saanud "vabad ja sõltumatud osariigid2. Nüüd jäi veel luua neist ühine riik.
["Lühike Ameerika ajalugu" lk 78]
[ http://incredibleimages4u.blogspot.com/2010/04/american-war-of-independence.html ]
-8-
Kodusõda
1860. aasta presidendivalimistel nimetas vabriiklik Partei oma kandidaadiks Abraham Lincolni. Pertei populaarsus kasvas, kui selle juhid hakkasid orjanduse leviku peatamist nõudma. Veel lubasid vabariiklased kehtestada tööstuse arendamiseks kaitsetolle ja seaduse sätestamist, mis kindlustaks lääne-ekspansioonist osavõtjaile tasuta jaosmaad. Demokraatide seas polnud üksmeelt. Parteist eraldusid lõunaosariiklased, kes nimetasid oma presidendikandidaadiks John C. Breckenridge'i Kentuckyst. Põhja demokraatide väljavalitu oli stephen A. Douglas . Vanameelsed viigid piiriäärsetest osariikidest moodustasid Konstitutsioonilise Ühispartei, mille kandidaadiks sai John C. Bell. Tennesseest.
Lincoln ja Douglas kandideerisid Põhjas ning Breckenridge ja Bell Lõunas. Lincoln võitis presidendi valimised.Lincolni valimisega oli otsustatud Lõuna-Carolaina eraldumine Ühendriikidest. Osariigis oli juba ammu oodatud sündmust, mis ühendaks kogu Lõuna võidluseks orjandusevastaste jõududega. Kohe pärast valimistulemuste avaldamist kutsuti Lõuna-Carolainas kokku kongress, kus teatati, et unioon, mis ühendab praegu Lõuna-Carolainat ja teisi osariike "Ameerika Ühendriikide nime all, on nüüdsest peale laiali saadetud ".
1861. aasta 18. aprilliks oli Ühendriikidest lahku löönud 11 osariiki, ülejäänud 23 kuulusid veel Ühendriikidesse. Lõuna ja põhja pool astusid sõtta kindlas lootuses peatsele võidule. Materiaalsete ressursside poolest oli Põhjal määravaid eeliseid . 23 osariiki 22-miljonilise elanikkonnaga astus võitlusse 11 osariigi vastu, kus elas 9 miljonit inimest. põhja tööstuslik edumaa oli suuremgi kui rahvastiku ülekaal, sealt saadi ohtrasti abi relvade ja laskemoona tootmiseks ning rõivastuse ja muu varustuse hankimiseks. Samuti oli Põhja reudteevõrk rohkem arenenud.
Ka Lõunal olid omad eelised. Tähtsaim neist oli geograafiline asend: lõuna pidas kaitsesõda omaenda territooriumil. Lõunas olid ka juurdunumad sõdimise traditsioonid ja seega olid seal olemas ka kogenumad väejuhid.
9. aprillil 1865. aastal tuli sõja võitjaks Põhja pool. Kuigi järgnevatel kuudel peeti mujalgi üksikuid lahinguid, oli kodusõda lõppenud.
[" Lühike Ameerika ajalugu" lk 162,163,164,168]
[ http://en.wikipedia.org/wiki/Abraham_Lincoln ]
-9-
Kokkuvõte
Kui 4. juulil 1776. aastal võeti vastu koostatud Iseseisvusdeklaratsioon ei jäänud just vabaks saanud noorel Ameerikal üle muud, kui luua uus ühtne riik.
Kodusõda algas 18.aprillil 1861. aastal, kui Põhja ja Lõuna pool astusid sõda, ega osanud arvatagi eda see kodusõda kestab 4 aastat. Sõja võitjaks tuli Põhja pool, kes oli ka selges ülekaalus nii rahvastiku kui vahendite poolest. 9. aprillil 1865. aastal piirastid Põhjaföderaalväed piirasid ümber Appomattoxi kohtuhoone, kus Lõuna väejuht Robert E. lee pidi tunnistama põhja poole väejuhi Granti paremust.
Allaandmise tingimused Appomattoxis olid suuremeelsed ja Leega kohtumiselt tulles, vaigistas Grant oma sõdurite kärarikast meeleavaldust sõnadega: " Mässajaist on saanud meie kaasmaalased." Lõuna iseseisvusvõitlejad olid jäänud kaotaja poolele, aga nende sõjasangar Robert E. Lee oli pälvinud suure kuulsuse kui silmapaistev väejuht ja väärikas kaotaja.
["Lühike Ameerika ajalugu" lk 73,168.169]
[ http://www.google.ee/imgres?num=10&um=1&hl=et&tbo=d&biw=1138&bih=555&tbm=isch&tbnid=sOaIJoJzDLW3BM:&imgrefurl=http://www.michellehenry.fr/aboutusa.htm&docid=K6n1IVp2uqg_VM&imgurl=http://www.michellehenry.fr/usamap.gif ]
-10-
Kasutatud kirjandus

• "Lühike Ameerika ajalugu"
  
• ww.google.ee
  
• et. vikipedia .org
  
• www. incredibleimages4u.blogspot.com
  

-11-