Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Magustoidud konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
Magustoidud konspekt #1 Magustoidud konspekt #2 Magustoidud konspekt #3 Magustoidud konspekt #4 Magustoidud konspekt #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kamk Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
43
ppt

Magusroad

Magusroad Kristi Tüvi Magusroogade liigitus · Serveerimistemperatuuri järgi: Külmad magusroad- serveerimistemperatuur 10- 14`c Soojad magusroad- serveerimistemperatuur 65-75`c Külmutatud magusroad- serveeritakse külmutatult Magusroogade liigitus · Kasutatud tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi: · Kompotid, kissellid, vahud, tarretised jne. · Pudrud, pudingud, sufleed jne. · Jäätised, parfeed, sorbetid · Kombineeritud magustoidud Puuviljad ja marjad · Õunad ja pirnid · Kirsid ja ploomid · Apelsinid ja mandariinid · Marjad · Banaanid ja kiivid · Viinamarjad · Kuivatatud puuviljad ja marjad Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Ananassi serveerimine Apelsinid ja mandariinid Aprikoosid,virsikud,nektariinid Avokaado Banaan Mango Eksootika Passion

Toit ja toitumine
thumbnail
8
doc

Magustoidud

Tartu Mart Reiniku Gümnaasium MAGUSTOIDUD Referaat Autor: Pille Võro Klass: 9a Juhendaja: Kaire Ruul arvutiõpetaja Tartu 2007 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................................................................................3 Marjad ja puuvili lisanditega....................................................................................................

Toidutehnoloogia
thumbnail
193
docx

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus ­ suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine ­ suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused ­ suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus ­ suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus ­ suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele ­ suurem nõudlus.

Turismiettevõtlus
thumbnail
2
docx

Magustoidud

Magustoidud 1. Millise nimetusega on veel magustoidud antud? Desserdid, järelroad 2. Kuidas jagunevad magustoidud serveerimis temp järgi? Too iga jaotuse kohta 2 näidet! Külmad magustoidud 10 ­ 14 kraadi: tarretised, kopmotid Soojad magusroad 65 kraadi: pannkoogid, pudrud Külmutatud magusroad -14 kraadi: jäätised, parfeed 3. Millised magustoidud sobivad pidulike ainete puhul,millised tavalise toidukorral? Pidulikud:parfeed,kreemid,tarretised,kook kastemega. Tavalised:kissellid,mannavaht,vormiroad,pannkoogid. 4. Milliseid nõusid kasutatakse magustoitude serveerimisel? Kausid,pokaalid,lusikad,taldrikud,deserditaldrikud 5. Milles seisneb puuviljade,marjade eeltöötlemine? Pesemine,koorimine.Ananassil eemaldame südamiku.Õun,pirn,banaan,avokaado- hapustatud vees hoida. 6. Kuidas toimub avokaadol kivi eemaldamine? 7. Kuidas toimub viinamarjade eeltöötlemine

Kokandus
thumbnail
652
pdf

Asjaajamise alused

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4  Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4  Kiirtoiduettevõtted 6  Kohvikud 8  Sööklad ja teised suurköögid 10  Restoranid 13  Baarid 19  Catering-ettevõtted 21 2

Analüüsimeetodid...
thumbnail
4
odt

Magustoidud

Tartu Kutsehariduskeskus Toitlustus- ja majutusosakond Koostas:ivarss Magustoidud Iseseisevtöö Tartu 2010 Magustoitude valik ja tarbimine on eri maades väga erinev, see sõltub traditsioonidest, toitumistavadest ja ka maa arengutasemest. Kui vaadata veidi ajalukku, siis magustoit on eestlaste toidulauale ilmunud üsna hiljaaegu. Talurahva põhiliseks magustoiduks olid metsamarjad mida söödi niisama, hiljem hakati lisama ka mett. Suuremate pidude puhul valmistati õllesuppi ja leivapudi.19. Ja 20. sajandi vahetusel tekkisid ka magusad supid ja marjapudrud. Magustoite liigitatakse: *tooraine ja valmistamise tehnoloogia järgi *serveerimis temperatuuri järgi Serveerimis temperatuuri järgi liigitatakse : külmad magustoidud ­ serveeritakse temperatuuril 10-14°C (kissellid,tarretised,vahud,kompotid,

Toiduainete õpetus
thumbnail
44
doc

Uusaja konspekt

Uusaja võimalikult põhjalik märksõnade järgi tehtud konspekt Sissejuhatus uusaega ja Prantsuse revolutsiooni Uusaeg kui moderniseerumise ajastu. Sai alguse Inglismaal. Ajalooline ja sotsioloogiline termin, mis viisisd vana korra tänapäeva alustele. Ühiskond muutus urbaniseerunud industrialiseerunud ühiskonnaks, kus rahvastik ei teeninud enam elatist põllumajanduses, vaid tööstuses ja kaubanduses. See oli protsess. Juba keskajal on kasutatud sõna ,,modernne", kuid esimest korda tundsid inimesed, et nad elavad moodsas ühiskonnas, oli 17. saj II poolel. Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga

thumbnail
44
pdf

Uusaeg konspekt

RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused ­ kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte

Uusaeg



Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun