Loodusturismi eksam 2019 (0)

PK.1148. Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016.  Marika Kose. 
  1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes.  Kitsamas mõttes:  ​loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel.   Laiemas mõttes:  ​Loodusturism on turismitegevus, mis pakub inimestele võimalusi külastada  paiku, mille looduslikud omadused on neile atraktiivsed. Loodusturismi tootes on 
tähtsad looduses viibimise intensiivsus ja elamused. 
Loodusturism on laiemalt kõik looduskeskkonnas toimuvad turismivormid, -liigid, - 
viisid ja kitsamalt turismiliik, kus loodus on objektiks, eesmärgiks ja motivatsiooniks.    2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism,  seiklusturism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism 
● Maaturism -  ​maapiirkondades aset leidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil  baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Maaturism 
hõlmab ka loodus- ja talu-(agro)turismi.  ● Agroturism -  ​aktiivne puhkus maal: puhas loodus, tervislik toit, saun,  koduloomad. 
Agroturism toob lisasissetuleku põllumeestele. See turismivorm sobib 
jätkusuutliku turismi kontseptsiooniga.   ● Ökoturism ​ on loodusturismi liik, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist  ning kohalike elanike heaolu.  
Ökoturismiks saab nimetada vaid reise, mille puhul on tähtsal kohal looduse ja 
kultuuri kaitsmine ja säilitamine, haridus, väikese mõjuga reisimine ning sotsiaalne 
ja kultuuriline panus reisi sihtkohtades.  ● Säästev turism ​ (kestlik turism) - Selle all mõistetakse kogu turismimajanduse  kohaldamist vastavalt säästva arengu nõuetele. Nii bussi-, lennu-, laevaliinidel, 
hotellidel, restoranidel, reisifirmadel jne tuleb kohandada oma tegevust 
keskkondasäästvamaks. 
Säästvat turismi iseloomustavad sotsiaalne vastutustunne, tõsine pühendumine 
loodusele ning kohalike elanike kaasamine igasse turismiga seotud toimingusse 
või arendustegevusse.  ● Seiklusturism  ​on maaturismi vorm, mille sisuks on füüsiliselt aktiivse, sportliku  iseloomuga harrastuse, teatud riski ja looduskeskkonna koosmõjul saavutatud 
positiivsed elamused.  ● Aktiivne puhkus -   ​eesmärgiks on ühendada puhkust, kultuuri ja loodust ning tuua  kasu nii turistidele kui külastatava piirkonna (maa) kogukonnale. Aktiivse 
puhkusega käivad sageli kaasas sellised tegevusalad nagu golf, tennis, ratsutamine, 
kalastamine, mägimatkad, rattamatkad ja palju muud, millest mõned, nagu näiteks 
golf, tennis ja veel sarnased tegevused on koondunud klubidesse.  ● Rekreatsioon  ​ehk ​virgestus​ tähendab inimese töövõime taastamist, elamuse  kogemust üritusel, loodusretkel või matkal, enese proovile panekut uutes 
olukordades või lihtsalt hea enesetunde leidmist läbi aktiivsete tegevuste. 


● Alternatiivturism  ​on väikesemahuline ja kohalikul tasandil kontrollitud turism.  ● Massiturism –  ​kui teatud populaarsetesse paikadesse reisib korraga väga palju  inimesi. Massiturismiga kaasneb tihti müra, saaste ja suured turistidele suunatud 
ehitusprojektid (hotellid ja ostukeskused).   
 
3. Millised on Eesti kui reisisihtkoha peamised sihtturud? (vt EAS uuringud ja  ettekanded)  ● Peamised ​ ​turud​: Soome, Venemaa, Läti, Rootsi, Norra, Saksamaa,  Suurbritannia  ● Kaugturud ​: Hiina, Jaapan, USA  ● Siseturism    4. Millised on loodusturismi tähtsamad demograafilised rühmad? (Käsiraamat LT  ettevõtjale) 
● DINK ​ - „lasteta, topelt sissetulekuga”, noored spetsialistid. Kaks spetsialisti  tasemega inimest, kes elavad koos, kuid kellel ei ole veel lapsi. Neil on vaba raha, 
kuid vähe aega ning eelistavad seega lühema kestvusega reise (peamiselt 
Euroopas). Aasta jooksul käivad tavaliselt kolmel lühemal ning ühel pikemal 
puhkusereisil.  ● Individuaal-, üksikreisijad, vallalised ​ - inimesed, kes on töögraafikust tulenevalt  sunnitud üksi reisima. Neile meeldivad väikestele rühmadele mõeldud reisid, kus 
on võimalus tutvuda inimestega, kel on sarnased huvid. Määratud kuupäevadega 
reisid individuaalreisijatele (isegi kui tegu ei ole eranditult vallaliste inimestega) 
tasuvad end reeglina ettevõtjatele ära.  ● Pered ​ - otsivad tavaliselt hea hinna ja kvaliteedi suhtega puhkust. Kulud ning  juurdepääsu lihtsus on nende jaoks väga olulised. Nende teenuste ning mugavuste 
vajadused (eriti majutuse osas) jäävad keskmisse hinnaklassi.  ● Jõukad ​ „​beebibuumerid​” - Sõjajärgselt sündinud ehk nn beebibuumi sugupõlve  esindajad, 35-54-aastased vanemad, kes reisivad veel koos oma lastega. Kogu reisi 
vältel nõutakse parimat kvaliteeti ning tehakse eratellimusi. Neil on vaba raha, 
kuid vähe aega. Tehakse pidevalt väikseid reise.  ● Empty nesters ​ - „tühja pesakastiga” vanemad, üle 40- aastased ja vanemad paarid,  kelle lapsed on kasvanud suureks ning kolinud kodunt ära. Vanematel on nii aja- 
kui raha ülejäägid (tõenäoliselt esimest korda viimase 20 aasta jooksul) ning nad 
on soovivad kogeda elu ja „kaotatud aega tasa teha”.   ● „Pehmete” seiklusmatkade huvilised ​ - ei taheta midagi liiga „metsikut”, kuid  soovitakse siiski tunda, et saadakse looduses hakkama.  ● Aktiivsed seeniorid ​ - 55-aastased ja vanemad. Tihti soovivad nad parimat  võimalikku, mida elul pakkuda on. Nad tahavad ehtsat kogemust, neile meeldib 
tutvuda kohaliku kultuuri ja inimestega. Soovitakse proovida suurepäraselt 


valmistatud kohalikke roogi ning mugavustega majutuskohti. Nende jaoks on 
sobiv veeta paar tundi päevas aktiivselt.   
5. Mis on turismiseaduse järgi turismiteenus?  Turismiteenust võivad pakkuda ja osutada ettevõtja, asutus, sihtasutus ja mittetulundusühing  (edaspidi ettevõtja).  Turismiteenus ​ ​on​:  1) reisiettevõtja poolt reisiteenuse osutamine 
2) majutus- ja toitlustusteenuse osutamine 
3) majutusteenuse osutamine 
4) konverentsiteenuse osutamine 
5) taastusraviteenuse osutamine 
6) giiditeenuse, giid-tõlgiteenuse ja reisisaatjateenuse osutamine 
  6. Seleta säästva turismi ja ökoturismi põhimõtteid. Milles on erinevused?  Säästev turism on laiem mõiste, ökoturism on säästva turismi kitsam "rangemate" 
põhimõtetega osa. Ökoturismis peab ökomärk ka olema, säästvas turismis piisab 
mõttest, et asi on loodussäästlik.    7. Seleta mõisteid: sissetulev turism, väljaminev turism, siseturism, välisturism,  reisiettevõtja, reisibüroo, reisikorraldaja. 
● Sissetulev turism -  ​sihtkohta (nt Eestisse) saabuvad välismaalased ehk  välisturistid. Kasu: toovad riiki raha juurde (välisvaluutat). Hõlmab väliskülaliste 
reisimist vaadeldava riigi territooriumile ja seal peatumist.  ● Väljaminev turism -  ​sihtkohas (nt Eestis) elavad kohalikud, kes reisivad  turistidena välisriiki. Kahju: viivad riigist raha välja. Hõlmab riigi residentide 
reisimist ja peatumist väljaspool vaadeldava riigi territooriumi.  ● Siseturism -  ​kohalike elanike reisimine riigisiseselt ning viibime seal väljaspool  oma tavakeskkonda. Hõlmab riigi residentide reisimist selle riigi territooriumil 
asuvatesse, kuid väljapoole nende tavalist elukeskkonda jäävatesse paikadesse ja 
seal peatumist.  ● Välisturism  ​- hõlmab vastuvõtuturismi ja lähetusturismi.  ➢ Vastuvõtuturism​ — väliskülastajate (mitteresidentide) reisimine Eestisse  ja viibimine Eestis. Aruandel näidatakse reisifirma vastuvõetud külastajate 
arv.  ➢ Lähetusturism​ — Eesti elanike (residentide) reisimine Eestist välja ja  viibimine seal. Aruandel näidatakse reisifirma lähetatud reisijate arv ja reisi 
kestus päevades. Lähetusturismi ei lülitata isikuid, kes ostsid reisifirmast 
ainult transpordipileti, viisa, kindlustusteenuse vms.  ● Reisiettevõtja  ​- ettevõtja, kes pakub müügiks või müüb enda või teise  reisiettevõtja koostatud pakettreise ja üksikuid reisiteenuseid. Müüja ja ostja/klient 
peavad sõlmima ka lepingu reisiteenuste ostu-müügi kohta. 


● Reisibüroo  ​- äriregistris registreeritud ettevõtja, kes müüb reisikorraldaja  koostatud pakettreise. Lisaks sellele võib ta osutada ja vahendada muid 
reisiteenuseid. Reisikorraldajate või reisibüroode tegevust reguleerib 
turismiseadus.  ● Reisikorraldaja  ​- äriregistris registreeritud ettevõtja, kes koostab ja müüb ise või  pakub reisibüroodele müügiks pakettreise; võib ka osutada ja vahendada muid 
reisiteenuseid.   
  8. Mis on turismisihtkoht ja mis on turismisihtkoha tunnused?  Turismisihtkoht -  ​Seal on midagi atraktiivset, seal on turismirajatised ja vajalik  infrastruktuur. Eduka turunduse objektiks on aga täiuslikud külastuselamused.  Turismisihtkohti jaotatakse kaheks ​:  - looduslikud (loomulikul teel kujunenud); 
- inimese rajatud kohad. 
 
Sihtkoha valikut mõjutavad tegurid on: 
1. Koha tuntus ja turvalisus, palju vaatamisväärsusi, hea kliima (nt Miami) 
2. Erilised loodusolud, erinev kultuur ja sotsiaalsed olud (nt Norra – loodusturismi maa, India  kontrastide maa)  3. Madal hinnatase ja head ostuvõimalused (nt Eesti) 
4. Ligipääsetavus erinevate transpordivahenditega, head ja sujuvad transpordiühendused (nt  Saksamaa)  5. Majutus- ja toitlustusettevõtete rohkus ja tase (nt Prantsuse köök või Ungari veinikeldrid,  aga ka kõik Vahemere turismilinnad ning Euroopa suurlinnad)  6. Vaba aja veetmise võimalused (restoranid, teatrid, kasiinod, kaubamajad, tervisekeskused,  ilusalongid)    9. Millised on Eesti loodusturismi ressursid ja väärtused?  - suur vaheldusrikkus pinnavormides, taimestikus, ilmastikus. 
- hõre asustustihedus 
- geograafiline asend 
- pikk rannarajoon 
- palju erinevaid looduslikke kooslusi (metsad, sood, roostikud) 
- üle 1000 järve 
- palju erinevaid looma- ja linnuliike 
- loodus huvilistele kergesti ligipääsetav 
- neli eriilmelist aastaaega 
- maailma rikkaima kooslusega puisniidud 
 
Eesti looduses leidub  ​palju haruldusi​- seda nii looduslike liikide kaupa (orhideelised – 36  liiki, mida mujal ei kasva) või siis kindlate sihtgruppide jaoks (näiteks hundid-karud Saksa 


turistile). Eesti on  ​üks parimaid paiku rändlindude vaatlemiseks​, loodus on huvilisele  kergesti ligipääsetav, loodust nautida privaatselt. Eestis on 4 eriilmelist aastaaega. Eestis on 
2222+ saart ja laidu. Eestis on ideaalilähedased võimalused aktiivseks looduspuhkuseks. 
  10. Mis on Eesti (loodus)turismi tugevused? Mis on Eesti (loodus)turismi nõrkused?  Tugevused:  ● Ajaloopärand (keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned) 
● Kultuuripärand (muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid) 
● Looduskeskkond (maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad) 
● Pealinn Tallinn (hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür) 
● Põhja- ja Ida-Eesti (põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala  looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale)  ● Lääne-Eesti koos Saaremaa ja Hiiumaaga (maastik, rannapuhkus, sanatooriumid,  Pärnu)  ● Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport,  setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu).   
Nõrkused:  ● Vähene turismitoodete valik 
● Sesoonsus 
● Info levitamine olemasolevate toodete kohta 
● Eesti vähene tuntus 
● Jätkuvalt parandamist vajav maine 
● Eesti omapärade mittetundmine välisriikides 
● Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid    11. Kes on turismiasjalised? Millised on nende rollid turismis?  Turismiasjalised ​ on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes  mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse 
protsessis. Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud 
ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh:  ● riigi- ja omavalitsusasutused ning nende poolt loodud tulundus- ja  mittetulunduslikud organisatsioonid  ● üleriigilised ja regionaalsed turismi- ja tööandjate organisatsioonid 
● kolmas sektor, sh keskkonnakaitse ja teised organisatsioonid; 
● turismiteenuste pakkujad 
● turva-, tervise- ja muude teenuste pakkujad 
● turistid, külastajad, elanikud 
● meedia 
● akadeemilised institutsioonid ja muud uurimisasutused   


Valitsusasutused ​ - on näiteks turismiamet, keskkonnaministeerium,  põllumajandusministeerium ja muud riigiasutused, aga ka maavalitsused ja 
omavalitsused. Nende „tööandjaks“ on maksumaksjad. Ülesandeks on parimal moel 
korraldada tegevust rahva hüvanguks. Seda toimetatakse kella tööpäeviti 9.00st kella 
17.00ni.   
Äriettevõtted ​ - on näiteks majutus-, toitlustus- ja transpordifirmad, reisikorraldajad ja  -bürood, giidid. Lisaks sellised, kes otseselt pole turismiettevõtted nagu kauplused ja 
muud teenindusettevõtted. Ülesanne - eraettevõtted peavad tegutsema kasumit 
teenides.   
Ühiskondlikud organisatsioonid ​ - Erinevate mittetulundusühingute ühine omadus on, et nad  tegutsevad oma liikmete huvides, mille eest liikmed (tööandjad) maksavad 
liikmemaksu. Eesmärgid ja ülesanded on erinevad, lisaks ühishuvidele võib selleks 
olla mingi idee. Suurematel organisatsioonidel on palgaline administratsioon aga 
suurem osa tööst tehakse ära vabatahtlikult see tähendab oma vabast ajast.   
Doonororganisatsioonid ​ - on fondid, sihtasutused jmt, mis on tavaliselt loodud eesmärgiga  toetada millegi arengut (maapiirkonnad, demokraatia, Kagu-Eesti…. ) või millegi 
säilimist (bioloogiline mitmekesisus, rahvuskultuur, keskkond…) Kõik need fondid 
mõjutavad turismi arengut olenemata sellest, kas nad tegutsevad keskkonna, 
kultuuripärandi või maaelu arengu nimel.    12. Milline on avaliku sektori roll loodusturismi korraldamisel?  ● Rahaliste toetuste jagamine 
● Ettevõtete koolitamine 
● Infrastruktuuri arendamine 
● Info vahendamine   
13. Millega tegeleb loodusturismis EAS Turismiarenduskeskus?   Eesti turundamiseks tegelevad turismitoodete arendamisega ning toetavad nii rahaliselt kui ka 
nõuga Eesti eri piirkondade turismivaldkonna tegevusi. Turismivaldkonna tegevuste 
eesmärgiks on suurendada Eesti kui reisisihi tuntust ning Eesti turismitoodete rahvusvahelist 
konkurentsivõimet. 
  14. Millega tegeleb loodusturismis Keskkonnaamet?  ● Igaüheõigus ​ (Igaüheõiguseks nimetatakse reegleid, mille järgi tuleb käituda  looduses või võõral eramaal)  ● Looduskaitse ​: kaitsealad (sh rahvuspargid, loodus-, maastikukaitsealad jne);  hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad 
looduse üksikobjektid (nt puud, allikad, rändrahnud, koopad jne); kohaliku 
omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. 


  15. Millega tegeleb loodusturismis RMK?  Et riigimets ning RMK hoole all olevad rahvuspargid ning muud kaitsealad pakuks 
võimalikult mitmekesiseid puhkevõimalusi ning sealjuures ei saaks kahjustada sealne elustik. 
RMK rajab matkaradu, hooldab ööbimiskohti, tähistab kauneid puhkepaiku ja valmistab ette 
laagri- ning lõkkeplatse. Puhkevõimaluste loomise kõrval jagab RMK ka loodusharidust. 
  16. Millised on Eesti loodusturismi peamised teemad?  ● Loodusvaatlused ​ (linnu-, looma-, taimevaatlused, loodusfotod)  ● Rahvuspargid ​ (Lahemaa, Vilsandi, Matsalu, Soomaa, Karula) ja kaitsealad  (Kõrvemaa)  ● Vesi ​ (järved, allikad, kanuumatkad, lodi, purjekad)    17. Mis on pakettimine ja miks on see hea loodusturismi ettevõttele?  Turismis kasutatakse sageli sõnu reisipakett, pakettreis, puhkepakett jne, mis kõik tulenevad 
sõnast pakettimine, mis omakorda tähendab üksikteenustest koostatud komplekstooteid, mida 
müüakse turistile ühtse hinna eest. Pakettimise tulemusteks turismis võivad olla retk, matk, 
reis, laager, kursus jne. Pakette võivad koostada nii reisiettevõtjad, seltsingud, rahvuspargid, 
toitlustus- , transpordi – ja majutusasutused. 
     


    18. Kuidas vähendada turismi negatiivset mõju loodusele, kohalikule kogukonnale?  Turismi pōhilised negatiivsed mōjud on järgmised:  ● vee ja ōhu saastumine, suvituspaikade reostamine, müra 
● looduslike maastike vähenemine 
● floora ja fauna kahjustamine 
● looduse, ajalooliste paikade ning mälestusmärkide kahjustamine 
● ülekoormatuse efekt 
● konflikt kohaliku kogukonna elulaadiga.   
Loodusturismiga kaasnevad peamised negatiivsed keskkonnamõjud on aga järgmised ​:  ● puude ja põõsaste vigastamine ning seisundi halvenemise põhjustamine; 
● puude loodusliku uuenduse tallamine ja vigastamine metsas, puistu  uuenemisvõime vähenemise või puuliikide ebasoodsas suunas vaheldumise 
põhjustamine  ● puude juurte vigastamine teedel ja radadel 
● haruldaste linnu- ja loomaliikide häirimine, nende pesitsus- ja varjetingimuste  halvenemise põhjustamine  ● alustaimestiku tallamine ja kahjustamine 
● prügistamine 
● metsa- ja rabatulekahjude sagenemine 
● omavoliliste radade ja lõkkeplatside rajamine.   
Turismi negatiivse mōju vähendamiseks tuleb vähendada turismitoote hooajalisust, laiendada 
toodete pakkumist hooaja väliselt, propageerida keskkonda vähem vōi mitte saastavaid 
transpordivahendeid, vältida massiturismi loodusesse, planeerimisel arvestada ökoloogilist ja 
sotsiaalset taluvusvōimet. 
  ● Vältida massiturimi 
● Õpetada turiste positiivselt suhtuma 
● Vähemsaastava transpordi propageerimine 
● Infotahvlid-reeglid looduses käitumiseks 
● Prügimajandus-operaatorfirma 


● Keskkonnateadlikud giidid 
● Hinnad vastavalt hooajale    19. Kuidas suurendada turismi positiivset mõju loodusele, kohalikule kogukonnale?  Turism on kujunenud vōtmeküsimuseks majanduselu arenguprobleemide lahendamisel ning 
seetōttu tuleb lähemalt vaadelda, milles seisneb turismi fenomen. Vaatleme neid mōjusid 
kolmelt tasandilt:  ● Loob uusi haridustasemele ja huvidele vastavaid töökohti, eriti oluline naiste ja  noorte tööhõive seisukohalt; loob eeldused ääremaade arenguks  ● Tagab maapiirkondade elujōulisuse ja kinnistab inimesed kodukohta 
● Mitmekesistab ja elavdab kohalikku majandust 
● Loob seeläbi lisatulu paljudele piirkonna elanikele 
● Suurendab kohalikku eelarvet maksude laekumise näol 
● Soodustab teenindussektori arengut ja võimaldab seeläbi ka kohalikele  elanikele vastavaid teenuseid  ● Süvendab paikkonna identiteeti 
● Võimaldab kohalikku toodangut - toiduained, käsitöö otse kohapeal turustada 
● Ettevõtted on kohalikus omanduses ja kasum jääb piirkonda 
● Genereerib uusi algatusi ja koostöösoovi 
● Annab noortele perspektiivi maale jääda või tagasi pöörduda 
● Aitab parandada infrastruktuuri ja elukeskkonda tervikuna 
● Külaliste vastuvōtmiseks tehtavad investeeringud tōstavad samas ka piirkonna  elanike elatustaset ja heaolu  ● Tööhōive ja sissetulekute suurendamine 
● Huvipakkuv tegevus kohalikule elanikkonnale 
● Toetab kohalikku tootmist, luues toodangule turu ja andes rahalisi vahendeid      20. Kuidas vähendada turismi sõltuvust hooajast?  Teenusepakkujal tuleb leida võimalusi, kus mingi tegevus oleks võimalik aastaringselt. Teine 
võimalus oleks see, kui teenusepakkuja leiaks aktiivseid tegevusi igale hooajale vastavalt, et 
ei tekiks olukorda, kus teatud hooajal oleks turistide külastatavus suurem. Tuleb leida 
võimalusi, kuidas pöörata aastaajad endale kasulikuks. 
  21. Mille poolest on olulised turismis lisateenused?  ● Soodustavad põhiteenuste ostmist 
● Tõmbavad kliente paremini 
● Aitavad eristuda konkurentidest    22. Millised on Sam Hami järgi kolm lähenemist looduse interpreteerimisele? Selgita  neid. 


1. Õpetamine (“teacher-tell”) -  ​“Kui nad teavad seda, mida meie teame, hakkavad nad  hoolima asjadest, millest meie hoolime.” 
Seda lähenemist iseloomustab akadeemilisus, teadmiste jagamine, teaduslikud 
terminid, loengu vorm. Kui hõivatud kuulajaskond (õpilased, tudengid, 
täiendõppel osalejad) võivad sellise esitlusega leppida, siis hõivamata 
kuulajaskonna puhul, kelle hulka kuuluvad ka turistid, ei ole motivatsiooni 
teaduslikke inforikkaid esitlusi kuulata.   Nt rändrahnu tutvustus: „See kivi koosneb rabakivigraniidist, mis kuulub faneriitse 
struktuuriga süvakivimite hulka. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakivist, sisaldades 
vähemal määral biotiiti ja amfiboole,“ võib kuulaja heal juhul vaid õlgu kehitama panna. 
 
  ​2. Informeeriv meelelahutus (“infotainment”) - ​“Kui me suudame nauditava  meelelahutuse abil hoida publiku tähelepanu, muutuvad inimeste hoiakud.” 
Selle lähenemise korral peetakse peamiseks eesmärgiks elamuslikkust, 
seikluslikkust, lõbu, kuid unustatakse meelelahutust pakkudes 
keskkonnahoidlikud väärtused ja suhtumised, mida kujundada soovitakse. 
Nt pärast seda, kui oleme gruppi rändrahnu mineraalsest koostisest informeerinud  
korraldame rändrahnu otsa ronimise lõbusa meeskondliku võistluse. Tegevusest jääb 
meelde eelkõige seikluslik elamus … ja võib-olla hävitatud sambla- ja 
samblikukooslus.   
  ​3. Tähenduse loomine(“meaning-making”) - ​“Inimesed hakkavad hoolima siis, kui me  paneme nad mõtlema, looma oma seoseid ja tähendusi.” 
See lähenemine on vabatahtliku kuulajaskonna puhul kõige tulemuslikum. 
Loodusobjekte köitvalt ja arusaadavalt tutvustades luuakse elamuslikult ja 
kogemuslikult seoseid looduse, kultuuri ja sotsiaalse keskkonna vahel. 
Nt kuulajatele saab tähendusi luua tutvustades rändrahnu temaatilises raamistikus 
„Kivid jutustavad Maa ajaloost“, kasutades märksõnu: mustrid Maa kuumast 
südamest, Põhjala põgenik, jääaja rändur jne. Või uurides luubiga „kivikasuka 
asukaid“.    23. Millised on Sam Hami järgi looduse vahendajate neli karaktertüüpi? Kirjelda lühidalt.  ● „Politseinikud” ​ – ​kohaliku keskkonna ustavad kaitsjad. Nende põhiliseks  suhtlusvahendiks on reeglid, manitsused ja keelud. Selle asemel, et panna 
külastajaid tundma end teretulnuna, käituvad „politseinikud” tõrjuvalt, 
kahtlustades kõiki kui potentsiaalseid looduse kahjustajaid. 
„Politseiniku“ karakteritüüpi esindavad sageli looduskaitsjad, kes pole enda 
jaoks lahti mõtestanud, kui võrreldamatult tulemuslikum on keeldude/käskude 
asemel suhtumise kujundamine, oma teadmiste ja väärtushinnangute 
vahendamine.  ● „ ​Masinad​” – käituvad nagu grammofoniplaadid​. Kuulajatele on tavaliselt  selge, et sama ekskursiooni/retke on läbi viinud palju kordi täpselt samal 


viisil. Eriti oluline on „masinate” esitlusstiilis arvutilaadne toon ​, mis  sisendab, et esineja ei lisa  midagi isikupärast. Suhtlemine toimub ainult ühes 
suunas ning „masina” hästiharjutatud stiilist kõrvalekaldeid ei esine. 
„Masinatele” ei meeldi, kui neid katkestatakse küsimustega või ükskõik 
millega, mis on planeerimata või väljaspool „stsenaariumi” ​. „Masinate“  hulka kuuluvad giidid, kes oma giidireferaati igal juhul igasugusele 
sihtrühmale samal kombel ette kannavad. Tundub, et varasem giidide 
atesteerimine on soodustanud giidide-masinate teket, sest liiga suurt tähelepanu 
pöörati pelgalt faktide teadmisele. Õnneks on see olukord juba muutunud. Jääb 
loota, et üha vähem on olukordi, kus giidi kuulaja peab mõtestamata 
infotulvast piinatuna mõtlema: „Palun keerake see raadio kinni!“  ● „ ​Kõigeteadjad​” – giidide maailma andmetepaiskajad​. „Kõigeteadjad” on  pühendunud eesmärgile näidata,  kui palju nad oma teemast teavad. Nad 
pikendavad ekskursiooni meelsasti tunni võrra, et olla kindlad, et 
kuulajad on saanud kogu informatsiooni. ​ Öelda „ma ei tea” tekitab neis  kimbatust. „Kõigeteadjate” ekskursiooni teema on kogu aeg sama: „Pange 
hästi tähele ja te näete kui palju ma teist targem olen.” „Kõigeteadjad“ on 
kahtlemata võrreldes „masinatega“ väga isikupärased. Stiilipuhas 
„kõigeteadja“ suhtleb rühmaga esitades ohtrasti kuulajate (fakti)teadmisi 
kontrollivaid küsimusi, millele ta tavaliselt ise suure entusiasmiga vastab. 
„Kõigeteadja“ kipub unustama oma kuulajate põhivajadusi ning 
ekskursiooni/retke lõpus otsivad infotulvast räsitud, januseid ja näljased 
lähimat tualetti.  ● „ ​Võõrustajad​” ​– sõbralikud väärtuste vahendajad, tähenduste loojad.  „Võõrustajad“ loovad teadlikult sõbraliku õhkkonna, mis võimaldab 
kahesuunalist kommunikatsiooni, pakkudes inimestele rõõmu 
suhtlemisest ​. Nad ei  toimi  nagu „politseinikud” (kuigi nad on väga huvitatud  piirkonna kaitsmisest),  nagu „masinad” (kuigi nende ekskursioonid on hästi 
planeeritud ja harjutatud), ega nagu „kõigeteadjad” (kuigi nad tunnevad oma 
valdkonda hästi). „Võõrustajad” kehastavad karakterit, mis on omane enamikul 
inimestele, kui nad kutsuvad uusi sõpru enda koju külla.    24. Mis on sotsiaalne ettevõtlus?  Sotsiaalne ettevõte on organisatsioon, mis tahab lahendada mõnda ühiskonna  kitsaskohta.  ​Seda teeb sotsiaalne ettevõte oma toodete-teenuste müügi abil. Ehk siis –  sotsiaalne ettevõte tegutseb mingi konkreetse ühiskondliku eesmärgi saavutamise 
nimel, kasutades selleks ettevõtlusega teenitud tulu.   
  25. Mis on ökoloogiline ja sotsiaalne koormustaluvus (loodus)turismis? Miks seda peab  mõõtma? 


● Ökoloogiline taluvusvõime ​ ​on maksimaalne keskkonna puhkemajanduslik  kasutamise määr, mille ületamine põhjustab ökoloogiliste väärtuste 
vastuvõetamatu taseme või pöördumatu vähenemise ​. Piirkonna ökoloogiline  taluvusvõime ​ ​piir on saavutatud kui keskkonna võime end loomulikult taastada  on häiritud.   ● Sotsiaalne taluvusvõime ​ ​on looduskeskkonna kasutamise maksimaalne tase,  mille ületamine põhjustab kasutaja seisukohalt saadava kogemuse/naudingu 
kvaliteedi ​ ​halvenemise.     26. Mismoodi on seotud loodusturism ja looduskaitsealad?   Loodusturismis tarbitakse looduslikke ressursse, mis asuvad sageli looduskaitsealadel. 
Looduskaitsealadel säilitatakse loodusväärtusi, mille pakkumisest on loodusturism huvitatud.  
  27. Kuidas loodusturismiga suhestuvad järgmised õigusaktid või määratlused: IBA,  Ramsar, CITES, Natura 2000, Green Key, EHE?  ● IBA  ​(BirdLife International-i rahvusvaheliselt tähtsad linnualad) – kaitseb  linde  ● Ramsari konventsioon  ​(ka veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate  märgalade kaitse konventsioon) on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on 
märgalade säilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Lepinguga 
tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu.  ● CITIES -  ​kontrollib ohustatud looma-taimeliikide illegaalset kaubandust  ● Natura 2000  ​on Euroopa kaitstavate alade võrgustik, mis on koostatud  Euroopa Liidu looduskaitsedirektiivide alusel. Selle eesmärk on kaitsta 
haruldaste või ohustatud liikide (loomade, lindude ja taimede) elupaiku ja 
kasvukohti.  ● Green Key  ​(Roheline Võti) - arendab keskkonnasäästlikku suhtumist  erinevates valdkondades (haridus, majutus- ja toitlustusasutused). 
Kannab endas säästva turismi ideed ja on mõeldud omistamiseks 
turismiettevõttele. Rohelise Võtmega tunnustatakse majutusettevõtete 
keskkonnasõbralikku tegevust ja propageeritakse säästva majandamise 
põhimõtteid. ​ Märgise abil saab majutusettevõte näidata, et ühendades  kvaliteedi, mugavuse ja keskkonnasõbraliku tegutsemisviisi, saavutatakse 
parem lõpptulemus nii külaliste kui ka ümbritseva keskkonna seisukohast.  ● EHE  ​(Ehtne ja Huvitav Eesti) on ökoturismi kvaliteedimärgis, millega  tunnustatakse loodussõbralikke ja keskkonnasäästlikke maapiirkonnas 
pakutavaid turismitooteid ja -teenuseid. Tunnustatud turismitooteid ja 
-teenuseid iseloomustavad ehedad elamused ja pärandkultuuri väärtustamine.    28. Nimeta vähemalt 10 Eestis tegutsevat loodusturismi ettevõtjat ja millega nad  tegelevad. 
1) 360 kraadi ​ – kanuumatkad, räätsamatkad, tõukekelgumatkad jne 


2) Natourest ​ – linnuvaatlused, imetajavaatlused, loodusfotograafia jne  3) Matkajuht OÜ ​ – matkakorraldus, seiklusüritused, matkakulinaaria,  matkakoolitus, ürituste majutus  4) Loodusturism OÜ ​ – erinevad matkad (fotomatk, räätsamatk, kanuumatk jne)   5) City Bike OÜ ​ – Linnatuurid jalgrattal, hommikune jooksutuur Tallinnas,  rühmajooksud gruppidele, rattatrenn maanteel või metsas, rühmatreening koostöös 
21CC Triatloniklubiga  6) OÜ Puhka looduses ​ – metsarestoran, kanuumatkad, tõukeratta-ja kelgumatkad,  rabamatkad, veematkad  7) Aktiivne puhkus  ​(Puhka Aktiivselt OÜ)- jetisafarid, kaatrisõidud, süstamatkad,  mägimatkad jne  8) Kagureis OÜ –  ​Tellimusreisid (talutuur, päikesereis, ringreis rohenäppudele jne)  9) OÜ Veetee  ​– kanuumatkad, rafting  10) Õnnela  ​– majutus, räätsamatkad, tõrvikumatkad, taimematkad, jalgrattamatkad jne    29. Nimeta vähemalt 10 Eestis pakutavat loodusturismi toodet ja ettevõtjaid, kes neid  pakuvad.   1) (Lume)räätsamatkad – 360 kraadi, Loodusturism OÜ, Puhka looduses 
2) Tõukerattamatkad - Loodusturism OÜ, Puhka looduses 
3) Süstamatkad – 360 kraadi, Loodusturism OÜ 
4) Kanuumatkad – 360 kraadi, Loodusturism OÜ, Puhka looduses 
5) Suusamatkad –  360 kraadi, Loodusturism OÜ 
6) Tõukekelgumatkad – 360 kraadi, Loodusturism OÜ, Puhka looduses 
7) Fotomatkad – Loodusturism OÜ 
8) Maastikumängud – Loodusturism OÜ 
9) Paarisorienteerumine – Loodusturism OÜ 
10) Uisumatkad – 360 kraadi 
11) Fatbike matkad – 360 kraadi 
12) Parvematkad – Matkajuht OÜ, Puhka looduses 
13) Jalgsimatkad – Matkajuht OÜ 
14) Öömatkad – Matkajuht OÜ 
15) Mägimatkad – Aktiivne puhkus 
16) Jetisafarid – Aktiivne puhkus 
17) Tõrvikumatk - Õnnela 
18) Taimematk - Õnnela    30. Mis on mere- ja veeturismi korraldamise eripärad ja riskid?  ● Turistid peavad arvestama, et võib märjaks saada ja peaksid seega vastavalt  riietuma  ● Alati uppumisoht 
● Peab garanteerima päästevestid ja muud ohutusnõuded 
● Ilmast sõltuv 


  31. Mida peab teadma süvahuviga loodusturisti (sh välisturisti) võõrustamisest?  Enamasti on tegemist vanemate inimestega, kes on võimelised maksma kallimate pakettide 
eest mugavuse nimel. Eeldavad giidilt professionaalsust ja korralike teadmisi ning hästi 
organiseeritud matka, tuleb arvestada ka kultuuriliste eripäradega. Eelistavad kultuurireise 
ja puhkust maal või mägedes. 
  32. Kuidas on omavahel Eestis tugevalt seotud loodusturism ja keskkonnaharidus?  Looduse vahendamine kujundab loodus- ja keskkonnahoidlikke väärtushinnanguid, pakkudes 
teadmiste kõrval emotsionaalseid kogemusi loodusest. Looduse vahendamise mudel on suures 
osas kattuv keskkonnahariduse mudeliga. Looduse vahendamine annab võimaluse praktiliseks 
õppimiseks looduses.