Euroopa ajalugu (0)

1 Hindamata

Vanaaeg - ja uusaeg
Euroopa ajalugu.

Nimeta Vana-Kreeka filosoofe? (3-4 tk) – lk 34
Vastus: Platon,Sokratas,Aristoteles,Protagoras Abderast.

Nimeta Vana-Kreeka jumalad? – lk 35
Vastus:Afrodite, Apollon ,Ares, Artemis ,Atena,Temeter,Dionysos, Hephaistos ,Hera, Hermes ,Poseidon,Zeus.

Nimeta Vana-Kreeka usukombeid ja kirjelda?(2tk) – lk 35
Vastus: Ohverdamine-Ohvritalitusi määravad kalendrid raiuti kivisse,ning neis oli ära toodud ohverdamise täpne aeg ning ohverdatava looma väärtus.Pärast ohverdamist jaotati looma liha kohalolijate vahel.
Teine tähtis usukomme oli oraaklite kultus.Näiteks Delfi oraakli juures käisid inimesed nõu küsimas kõiksugustes küsimustes.Paljudel puhkudel oli tegemist usuasjade või tervisehädade või küsimustega, kas naine jääb teekonnal rasedaks.Linnriik võis otsida oraakli toetust, näiteks koloonia rajamistes.

Seleta lahti mõiste.
a) Philosophia- Kreeka sõna, mida on kõige õigem tõlkida“ tarkuse armastusena“. Varases staadiumis ei nõudnud ta mingeid erialaseid teadmisi.
b) Elenhos- Sokratese mõttekäikude alus, see on süsteem, mis toob esile inimeste arusaamad ja tõestab siis nende paikapidamatust.
c) Agoraal - Turuplats,seal sai rahvas pidada koosolekuid.
5) Dateeri . - lk 66
a) Millal sai Hannibal Hispaanias paiknevate vägede juhatajaks?- 221 e.Kr
b) Mis aastal saavutas Hannibal cannal's ülekaaluka võidu?- 216 e.Kr
c) Mis aastal sõlmis Hannibal Makedoonia kuninga Philippos V-ga liidu?- 215 e.Kr
d) Millal alistas Rooma väejuht Scipio Hannibali Zama lahingus?- 202 e.Kr
6) Millal algas esimene Puunia sõda ning mis olid selle põhjuseks? - (lk 65)
Vastus:Põhjuseks oli Sitsiilia .Sitsiilia oli jagatud läänepoolsete kreeka linnade ning idapoolsete kartaago tugipunktide vahel.Kampaania sõdurid hõivasid sitsiilia linna Messana, mis põhjustas kreeklastele ja kartaagolastele palju tüli, viimaks piirasid sürakuusalased nende linna ümber. Üks osa elanikses pöördus Rooma poole, teine osa kartaago poole.Messana rahutused vaibusid, ning puhkes sõda kartaago ja Rooma vahel 264 e.Kr.
7) Miks olid paljud Itaalia elanikud, kes olid Rooma võimu all, nõus liituma looma Hannibaliga?- (lk.66)
Vastus: Sellepärast, et Itaalia kodaikud olid sunnitud liituma Roomaga ja nüüd avanes neil Roomale vastu hakata, selleks, et saavutada vabadus.
8) Kirjelda Rooma võimu kehtustamist Vahemere maades?-(lk.67.)
Vastus: Kui Kartaago üle oli võit kindlustatud, jätkus vaemetegevus Makedoonias ning 197.aastal e.Kr sai Philoppos V Kynoskephalai lahingus lüüa.Roomlased tulid Vahemere idaossa tagasi 192.aastal e.Kr, et rünnata Süüria kuningat Antichos III, mis ka roomlastel õnnestus, kuid Kreeka linnad said vabaks teatud tingimustel Philippos V poeg Perseus üritas Makedoonia mõju Kreekas taastada, kuid seegi katse 168 aastal e.Kr ebaõnnestus.Rooma ülemvõim oli Faielik.
9) Nimeta 2 teooriat kus kohast pärinevad skandinaavlased?-(lk108)
a) Lääne slavinistid rõhutasid, et slaavlased on kogu aeg Kesk-Euroopas elanud, väites, et Rooma riigi perioodil, elasid nad seal germaania keeli kõneleva vähemuse varjus.
b) Vene teadlased aga olid seisukohal, et slaavlased on pärit emakeselt Venemaalt ning Kes-Euroopa slaavistumine kesk-ja uusajal on migratsiooni ajal.Alles 1989 hakkasid venelaste seisukohad peale jääma.
10) Millal mainiti slaavlasi esimest korda ning mis piirkonnas?-(lk.108)
Vastus:Slaavlasi mainiti esimest korda 6saj p.Kr, mil nad asustasid piirkonna, mis ulatas Karpaatide põhjaservast ja Visla jõe ülemjooksust kuni Musta mereni.
11) Kirjelda slaavlaste levikut.-(lk.109)
Vastus: Slaavi keeli kõnelevad rahvad levisid üle kogu Kesk-Euroopa Läänemerest kuni Egeuse mereni. Umbes aastast 560 lõid avaarid Ungari tasandikeel võimsa impeeriumi, mis võttis ette terve rea sõjakäike Bütsantsi territooriumile. Slaavlaste rühmad ületasid isegi Doonau ning tungisid Balkanile ja isegi Peloponnesose poolsaarele, kus nad segunesid kohaliku Rooma rahvaga.Slaavlased olid hõivanud aastail 550-800 Euroopas laialdase piirkonna.
12) Milline Balkanii linnadest elas ainukesena üle slaavlaste rünnaku?-(lk.109)
Vastus:Thessaloniki.
13) Kirjelda Rooma-järgsete riikide kultuuri.-(lk.110)
Vastus:Suurem osa Rooma-järgseid riike sai Roomalt pärandina kaasa maaomanikest eliidi ning võttis ristiusuliste roomlaste kultuuri enamasti omaks.Idagootide kuninga Theoderichi kirjadekogus Varie rõhutatakse kirjapandud seaduste ja klassikalise kirjanduse tähtsus igal võimalusel ning Theoderich ise asutas mõned riigi kulul töötavad õppeasutused.6 sajandi teisel poolel leidis Itaaliast pärity luuletaja Venantius Fortunatus Gallias oma teostega vastuvõtliku lugejaskonna, mis koosnes aristokraatlikest roomlastest ja frankidest, kes tahtsid, et neist vanamoodsas ladina keeles kirjutatakse.
14) Võrdle haridust ja kirjandust hilises Rooma riigis ja Rooma-järgses riigis.-(lk.111)
a) Hilises Rooma riigis oli kirjaoskus ilmaliku aristokraatia hulgas laialt levinud.Venemaal maksid keele-ja kirjandusõpetajale-grammatikule.Selline haridus oli eliidi staatuses vajalik ning võimaldas teha tulutoovat karjääri Rooma keisririigi bürokraatiaparaadis.
b)Rooma-järgses maailmas selline karjäärivõimalus kadus, sest valitsussüsteem oli tunduvalt lihtsustunud.Selle tulemusel ei tahtnud isegi roomlastest ülikud enam laste intensiivse koolitamise eest maksta ning grammatikud jäid tööta.Ladina keelt õpiti küll rääkima, kuid mitte kirjutama.
15) Miks hakati raamatuid koguma raamatukogudesse Rooma-järgses riigis?-(lk.111)
Vastus:Kuna vana haridussüsteem oli kadumas ning, et seda protsessi ümber lükata hakati raamatuid säilitama.
16) Kirjuta Rooma-järgsest arhitektuuri?-(lk 111)
Vastus:Sellest ajast on vähe säilinud, üldisi suundumusi on raske määratleda.Frangi riigi põhjaosas ja anglosakside Inglismaal lõppes kivihoonete ehitamine täielikult ja isegi kuningavõimu keskused olid avalikud hooned (puust) ning jätkati kiviehitiste,eriti kirikute püstistamist.
UUSAEG
1) Dateeri.-(lk118-119)
a) 865-874- Vallutas esimene suur viikingite armee vendade Ingvari ja Halfdani juhtimisel Nothhumbria poole Merciast ja East Anglia.
b) 878- Viikingite laastamistele pani viimaks Edingtoni lahingus piiri Wessexi kuningas Alfred Suur.
c) 750- Rajati nende esimene alaline koloonia, mis asus Laadogo järve ääres.
d) 980- Lõppes araabia hõbemüütide vool Läänemere äärde.
2) Kirjelda viikingite rüüsteretki?-(lk.118)
Vastus:Umbes aastats 800 said viikingite rüüsteretked Lääne-Euroopas tavaliseks nähtuseks.Nad ründasid jõukaid kloostreid ja kaubasadamaid. Viikingid ründasid Reini suudmes asuvat Dorestadi sadamat neli korda aastal 850.Retked jõudsid haripunkti nn. suurte vägede ajajärgul, mis algas Inglismaal 865a. Ennem eraldi tegutsenud viikingid ühinesid armeeks, kuhu kuulus 5000-10000 meest.Nende kasvanud jõud võimaldas neil vallutada terveid kuningriike.Nende laastamisele pani lõpu Wessexi kuningas Alfred Suur.See hoidis ära edasised vallutused , kuid juba vallutatud alad jäid sissetungijate kätte.Need, kes polnud Inglismaal endale maid saanud,suundusid Põhja-Prantsusmaale ja Madalmaadesse, kus nad laastasid laialdaselt.Järgmine kallaletung leidis aset Lõuna-Inglismaal aastal 892-895.Selle lahingu ajas nurja kuningas Alfred Suur ja viikingid pöördusid mandrile tagasi.Nende sündmuste tõttu voolas suur osa läänemaade rikkustest Skandinaaviasse ning Lääne-Euroopasse rajati palju Skandinaavlaste enklaave.
3) Mis riigid võtsid viikingid üle?-(lk.118-119)
Vastus:šotimaa põhjaosa,Shetlandi,Orkney'i ja lääneranniku saared kuni Mani saareni.
4) Kirjellda viikingite retke aastal 880?-(lk119)
Vastus:Sel ajal ei ulatunud viikingitest kaupmeeste retked enam Kaspiani, vaid moslemitega kaubeldi Volga bulgaaride turgudel .
5) Kuidas kujunes välja trükikunst?-(lk193)
Vastus:See oli omal ajal jahmatamapanev tehniline idee, mis seisnes selles, et tinast valmistati tuhandeid ühesuguse suurusega ja kujuga kirjatähed, kaeti trükivärviga ning suruti vastu paberit või vasikanahast valmistatud pärgamenti, mis pärast kuivatamist kaeti trükikirjaga ka vastaspoolt, volditi kokku ja köideti raamatuks.
6) Milline toidulaud oli toimetuleku piiril elavatel inimestel?-(lk.194)
Vastus:Nende toidulaud oli üksluine ja kesine 80% vaeste toidust moodustas leib, mis oli sageli valmistatud aganatega segatud alaväärtuslikust teraviljast, ülejäänud osa täitsid piim ja piimasaadused.Kehva viljasaagi korral ähvardas inimesi nälg.
7) Kirjelda uusaja koidiku linnasid ja kaubandust Euroopas?-(lk.195)
vastus:Inimesed otsisid üha enam õnne linnast, sest linnad olid tolle aja ühiskonna majanduslik eesliin.Jõukate inimeste suur kontsentratsioon lõi soodsa turu nii kodumaistel kui ka sissetoodud luksuskaupadel.16 saj olid linnad Euroopat läbivate kaubateede sõlmpunktid.Kaubanduse kasv lõi rahvusvahelist turgu teenindavad tegevusharud nagu pangandus ja kindlustus .Majanduslik kasv sõltus keskajal väljakujunenud ühiskondlikest struktuuridest,tegemist oli käsitööliste ühiskonnaga.Linnades asuvad tööstusettevõtted olid ebasoodsas olukorras, sest seal ei jätkunud küttepuid, ning linnaelanike vihastas see, et nad reostasid linna joogivett.
8) Kes oli Erasmus Rotterdamist?-(lk 195)
Vastus:Ta oli õpilane,filoloog,poliitikateadlane,kirjanik ja ettevõtja.16 sajandil oli ta üks mitmepalgelisemaid intellektuaale, ning esimene mees, kes kirjatööga rikkaks sai.Ta ei peljanud kirjutada ka kergemas laadis ning rikkaks sai ta eelkõige oma kõnekäändude,satiiride ja kirjade avaldamisega.
9) Milline oli Hispaania ja Portugali impeeriumide kokkupõrge?-(lk 200)
Vastus: Portugal suhtus Kolumbuse edusammudesse alguses põlglikult, ent kui too oma esimeselt retkelt naastes Lissaboni maabus,hakkas Portugali kuningas taipama, mis kasu võivad läände suunatud avastusretked anda.1494 aastal sõlmiti Tordesillase leping, mis sõlmiti vastutuleliku hispaanlasest paavsti Alexander VI abil ning jättis portugallaste mõjusfääri Aafrika ja hispaanlaste mõjusfääri läänepoolsed maad.Viimasel hetkel õnnestus portugallastel nihutada demarkatsioonijoont 275 penikoormat lääne poole, tuues põhjenduseks väite, et nende laevad lõunasse suundudes sageli sunnitud sobivasse tuulde sattumiseks purjetama kaugele Atlandile.
10) Kes oli Elisabeth I isa?-(lk 207)
Vastus: Elisabeth I oli Henry Viii'nda tütar.
11) Mitu last oli Henry Vii'dal?-(lk 206-207)
Vastus: Poeg Edward VI ja tütar Elisabeth I
12) Täida lüngad.-(lk 216)
Esimene riik mis uute arengute võimu tunda sai, oli Calvini kodumaa ....................................(Prantsusmaa).Calvin oli sealt .............. aastal( 1536 ) lahkunud, ent kui tema kogudus .......................( Genfis ) oli jalad alla saanud, ei unustanud ta kodumaal kannatavaid ......................(evangeelseid) kristlasi.Aastal ...............(1555) hakkas kalvinistlike ideede pidev sisseimbumine Prantsusmaal mõju avaldama.Paljudes suurtemates linnades rajati .............................(kalvinistlikud) kirikud.Katoliiklike võimude tagakiusamisele vaatamata tugevnesid need pidevalt, saades enesekindlust ..........................(Calvini) õhuitamisest ja käegakatsutavast abist Genfist saadetud vaimulike näol. ............... - ..................(1558- 1559 ) muutusid kalvinistliku liikumise väljavaade mõne kuuga otsustavalt. ........................(Inglismaal) suri katoliiklasest kuninganna .........................(Mary) ja tema asemele sai troonile protestant .......................................(Elisabeth I).See nihe geopoliitilisel kaalukausil sai veelgi ilmsemaks, kui Prantsusmaa kuningas .......................................(Henri II ) Hispaaniaga sõlmitud rahu tähistamiseks korraldatud ....................................(turniiril) saatuslikult haavata sai.Tema 15 aastase poja ............................( Francois II ) trooniletulek vallandas võimuvõitluse õukonnas, mis omakorda teravdas religioosseid pingeid.Tähtsamad aristokraadid võtsis esimest korda kuulda üleskutseid usulisele sallivusele.Kui Francois II .........................aasta( 1560 ) detsembris ootamatult suri(kõrvapõletikku), üritas valitsus, mida juhtis uue kuninga .......................................(CharlesIX) ema Catherine di Medici,kalvinistlikku kirikut, millel oli juba üle tuhande koguduse ja umbes miljon liiget, rahustada.See aga ei õnnestunud. ..................aastal(1561) toimunud Possy usukõnelustel püüdsid katoliku piiskopid ja kalvinistlikud pastorid leppimusele jõuda,kuid mingit kokkulepet ei saavutatud.Kui Catherine tegi kalvinistidele siiski piiratud jälreleandmisi, haarasi raevunud katoliiklased relvad.Protestantliku koguduse tapmine Vassys.........aasta(1562) märtsis andis tõuke ülemaalise konflikti puhkemiseks. ...........................(1562) valla pääsenud sõda kestis ...............aastat.(36) Muidugi ei sõditud pidevalt.Toimus ..............(7) ägedamat konflikti, millest ükski ei kestnud kauem kui ...........aastat(2).Ent kui vaenutegevus oli kord juba alanud, osutus usalduse taastamine peaaegu võimatuks. Pärast iga sõja hääbumist olude survel sõlmiti lootusrikas.......................(rahu).See oli algusest peale rahvusvaheline konfliks.
13) Kes on kaks kõige silmapaistvamat kuju , kes moodustavad barokk- ja klassikaajastu vahel otsekui silla ja miks?-(lk 236)
Vastus: nendeks inimesteks oli Händel ja Bach.Mõlemad tõstsid muusika uuele tasemele , arendades eriti Põhja-Euroopa koraali- ja orkestrimuusika traditsioone.
14) Jean-Baptiste Poquelin 'i tuntakse ka nime all?-(lk 237)
Vastus: Moliere'ina
15) Dateeri.-(lk 242)
a)1552- Oli hakanud kehtima protestantlus ,taastatakse katoliku usk.
b) 1620 - Surusid Ferdinand Brööm ülestõusu maha ja hispaanlased okupeerisid Pfalzi.
c)1621- Algas uus Hispaania-Madalmaade sõda.
d) 1624 - Sekkusid inglaste ja hollandlaste toetusel sõtta Taani kuningas Christian IV.
e)1632- Rootslased võitsid Lützeni all lahingu.
16) Kirjuta Vestfaali rahust.-(lk243)
Vastus: Kolmekümneaastane sõda jõudis kõige purustusterohkemasse etappi, kui väed liikusid Saksamaal risri-rästi ringi ja tekitasid tõelise kaose.Sõda levis ka Madalaadele, Itaaliasse ja Prantsuse-Hispaania piirile. 1643 aastal oli olukord küps rahukõnelusteks ja Vestfaalis agasid eelläbirääkimised.Täies koosseisus tuldu kokku 1645 aastal. 1648 kirjutati alla rahulepingule, mis tõi rahu peaaegu kogu Euroopale, kuid sõdima jäid veel Prantsusmaa ja Hispaania. Rahu sõlmisid ka Ühendatud Provintside Vabariik ja Hispaania ning Rootsi omandas uusi maid Läänemere rannikul ja Loode-Saksamaal. Vestfaali rahu tähistab rahvusvahelistes suhetes suurt pööret ja seda mitte üksnes rahulepingu sisu tõttu, vaid ka selle poolest, et see tähendas ühist katset luua Kesk-Euroopas eeldused pikemaajaliseks rahuks.
17) Kirjelda Ühendatud Provintside Vabariiki?-(lk 244-245)
Vastus:Ühendatud Provintside Vabariiki imetleti kõikjal Euroopas. See väike maa võitsel Hispaanlaste vastu 80 aastat ja suutsid Kolmekümneaastases sõjas liitlasi rahaliselt toetada.Ajal, kui absolutistlik valitsemisviis näis pakkuvat kõige efektiivsemat võimalust rahvuslike ressursside ärakasutamiseks, oli Hollandis välja kujunenud detsentraliseeritud valitsussüsteem Euroopas.Ühendatud Provintside Vabariigi majanduslik õitseng rajanes paljuski selle kaubalaevastiku tõhusal tegevusel Vahemerel,Läänemerel ja Põhjamerel. Ühendatud Provintside Vabariigi generaalstaadid koosnesid seitsme provintsi esindajatest.Saadikud väljendasid provintsi,mitte isiklikku arvamust ja hääletasid vastavalt oma provintsist saadud juhtnööridele.Otsused pidid tavaliselt olema ühehäälsed,ehkki teatud asjaoludel, näiteks sõja kuulutamine või rahu sõlmimimise puhul-aitas lihthäältenamustest.
18) Mille kehtestas Louis XIV?-(lk 248)
Vastus.Louis XIV kehtestas ideaalset absoluutsest monarhiat, mis rõhutas eriti võimu, hiilgust, sõnakuulelikkust ja saavutusi.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 19 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Ryth110 Õppematerjali autor

vanaaeg ja uusaeg

euroopa ajalugu

Sarnased õppematerjalid

doc

11 klassi konspekt

muutub taas kõik, mis maailmas on. Demokritos arvas, et maailma koosneb tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest algosakestest ehk aatomitest. Meditsiin Meditsiini alased teadmised võttis kokku teos, mille autoriks peetakse arst Hippokrates. Haigusi püüab ta seletada mitte jumalike vaid looduslike põhjustega. Ajaloo kirjutus Ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles kirjutama Herodotos, kes kirjutas teose Historia. Ta kirjeldas paljude Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid. 3.8 Hellenismi periood Makedoonia suurrigi rajas Philippos II. Troonile sai Philippos II poeg Aleksander Suur. Aleksander vallutas Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Kesk-Aasia. Pärast aleksandri surma lagunes riik kolmeks: Makedoonia, Egiptus ja Seleukiid. Need riigid sõdisid omavahel pidevalt. Polised kaotasid senise tähtsuse. Suurriike valitsesid Makedoonia päritolu piiramatu võimuga

Ajalugu

docx

Ajaloo põhjalik konspekt gümnaasiumile

AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi

Ajalugu

doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

8. saj Põhja-Aafrika. 711. olid nad jnud seda kaudu Hispaaniasse ja taheti minna Frangi riiki. Poitiers' lahinus paneb Karl Martell edasitungile piiri. 13. saj jõuavad türgi hõimud Bütsantsi, vallutavad 1453 Konstantinoopoli. Ohustavad ikka Euroopat, ründavad Viini, Poola väed ajavad nad tagasi. Hispaaniast aetakse nad ära rekonkista ajal. Kultuuripärand. Islami kultuur ühendab kunagiste kõrgkultuuride levialasid. Tõlkisid antiikautorite teoseid, eriti Aristotelest. Panid aluse Euroopa rüütlikultuurile. Leiutasid kompassi, püssirohu ja numbrid. 10. saj tõlgiti "Tuhat ja üks ööd", ligi 300 lugu, mis on koondatud paljude sajandite jooksul, põhinevad legendidel ja linnafolklooril. al-Idris on marokolasest maadeavastaja, kes mainis oma teoses ka Eestit, esmakordselt maailmas. Rekonkista (§16) mis, millal, kus, miks, kuidas lahenes, mõjud. Rekonkista oli mauride väljaajamine Hispaaniast (Pürenee poolsaare tagasivõitmine muhamedlaste käest)

Ajalugu

doc

Suur rahvaste ränne

mõju alt. Slaavlaste riigid üritasid luua oma iseseisvat kirikut (autokefaalne peapiiskopkond e patriarhaat). Makedoonia dialektil põhinev slaavi keel sai nii kiriku kui ka Balkani ja idaslaavlaste kirjakeeleks Ristiusu vastuvõtmisega tõusis slaavlaste kultuuritase ja see aitas kaasa ka eri rahvaste kokkusulamisele. Hoolimata lõhenemisest roomakatoliku (lääneslaavlased) ja kreekakatoliku (idaslaavlased) riikideks, kuuluvad slaavlased alates ristiusustamisest siiski Euroopa kultuuriruumi. Slaavlaste levik Taanlased, rootslased ja norralased olid normannid e. viikingid. Põhjala rahvaste laienemine teistesse riikidesse sai alguse ülerahvastatusest, võitlushimust, seiklusejanust ja seikluslustist, kuid ka rahulolematusest poliitiliste oludega (kuningavõimu tekkimine). Tehniliseks eelduseks oli vana aerupaadi asendamine kiiluga paadiga (Gokstad. Iseberg), millel oli tugevdatud põhjaplangutus kiilu jaoks ja mast purje hoidmiseks.

Ajalugu

odt

Üldajalugu

** 12. Keskaeg Euroopas ja selle üldiseloomustus, õp (II osa), lk 7-9. Keskaja mõiste ja selle ajaline piiritlemine (keskaja alguse ja lõpu probleem). Keskaja tähtsamad perioodid. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned. Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul. Euroopa ajaloo n-ö kolmikjaotuse võtsid esimestena kasutusele Itaalia humanistid. Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi: klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm) uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid) Näiteks kasutas seda mõistet Itaalia humanist, ajaloolane ja riigimees Leonardo Bruni (elas 1370-

Ajalugu

odt

10 -klassi ajalugu: üldajalugu

** 12. Keskaeg Euroopas ja selle üldiseloomustus, õp (II osa), lk 7-9. Keskaja mõiste ja selle ajaline piiritlemine (keskaja alguse ja lõpu probleem). Keskaja tähtsamad perioodid. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned. Mõiste päritolu (etümoloogia) ja keskaja piiritlemine Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jääb antiikaja ja uusaja vahele. Ajaloo periodiseerimine antiik-, kesk- ja uusajaks ei ole kõikjal rakendatav, see kehtib ainult Euroopa, isegi Lääne-Euroopa puhul. Euroopa ajaloo n-ö kolmikjaotuse võtsid esimestena kasutusele Itaalia humanistid. Nemad jagasid Euroopa ajaloo kolme perioodi:  klassikaline tsivilisatsioon ehk antiiktsivilisatsioon (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma)  keskaeg (kasutati ladinakeelseid termineid medium aevum, media tempestas jm)  uusaeg ehk moderne aeg (see oli aeg, milles humanistid ise elasid)

Ajalugu

doc

Vanaaeg

Suri teel uuele retkele Egiptusesse. Assurbanipal (668 u 630) viis Egiptuse-Retke lõpule, vallutades 668 Teeba ja Ülem- Egiptuse. Egiptuse kohalikku päritolu asevalitseja Psamtik lõi Assüüriast lahku, säilitades sellega siiski rahumeelsed suhted. Babüloonias surus Assurbanipal maha Elami toel puhkenud ülestõusu ja purustas 646 Susa ning Elami riigi. Arendas välja Niinive kuningalossi arhiivraamatukogu. Assüüria ajalugu pärast Assurbanipali surma on teada väga katkendlikult. Tõenäoliselt leidis aset võitlus trooni pärast. Babüloonia taastas sõltumatuse ja 626 tuli seal võimule kaldea päritolu Nabopolassar. Iraani mägismaa lääneosas tugevnes Meedia riik. Aastal 614 sõlmisid Nabopolassar ja Meedia kuningas Kyaxares liidu Assüüria vastu. 612 vallutasid Meedia ja Babüloonia väed Niinive. Assüüria väed purustati lõplikult aastal 609. Uus-Babüloonia 626 539

Ajalugu

docx

Ajalugu | Üldiselt (mõiste,periodiseerimine, allikad), Esimesed tsivilisatsioonid, Vana-Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

Ajaloo arvestus Ajaloo põhiperioodid · Mõiste o Esiajalugu ajalooperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad o Ajalooline aeg alates tsivilisatsioonide, eriti kirja tekkimisest (säilimisest) · Mille järgi periodiseerida? o poliitilised sündmused o muutused ühiskonnas o muutused majanduses o Ideede areng, kultuurilised muutused o peamised tööriistade ja tarbeesemete materjalid jne · Põhiperioodid Umbes 5 miljonit aastat tagasi-3000 aastat tagasi. o ESIAEG Esimeste inimeste ilmumisest kuni esimeste kõrgkultuuride kujunemiseni. Umbes 3000 a. eKr.476 a. pKr, kirja leiutamisest o VANAAEG Rooma riigi languseni. o KESKAEG 476. a.15. sajandi lõpp.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid