ODYSSEIA Koostas: Allar Kadai I osa Moodustavad Odysseia poja Telemachose juhtumused.Penelopet ründavad kosilaste hulgad, kes priiskavad ja hävitavad Odysseuse vara. Telemachos sõidab isa kohta teateid hankima. Külastab Nestorit, Menelaost ja Helenat. Odysseus on elus ja peaks koju pöörduma. II osa Külastame koos Hermesega, jumalate käskjalaga, Odysseust Kalypso saarel. Odysseus asub koduteele. Poseidon purustab parve. Odysseus jõuab faiaakide maale. III osa Eksirännakud viivad ta lootosesööjate saarele, kuid sealne toit sunnib unustama kodumaa. Siis satub ta kükloobi Polyphemose küüsi. Satub Posidoni suure viha alla. Inimsööjate laistrügoonide juures kaotab ta oma laevastiku. Jõuab Kirke saarele, sealt varjude riiki Hadessesse, kus kohtub oma emaga ja Achilleusega. IV osa Satub truu seakarjuse Eumaiose juurde, kes teda küll võõraks peab, ent ometi lahkesti vastu võt...
4. Retkejuht oskab olla empaatiline kuulaja. 5. Retkejuht on kohanemisvõimeline. 6. Retkejuht väljendab end selgelt. 7. Retkejuht oskab anda esmaabi. 8. Retkejuht oskab toime tulla pingelises olukorras ja konflikte lahendada. 9. Retkejuht peab olema füüsiliselt ja vaimselt terve inimene. 10. Retkejuht peab armastama seda maad, kus ta elab, seda õhku, mida ta hingab ning neid inimesi, kellega ta retke läbi viib ehk armastama seda tööd, mida ta teeb. KONSPEKT Kuulamine ja enesekehtestamine Hea giid oskab kuulata ehk häälestada ennast teisele. Kuulamine ja enesekehtestamine on teineteist täiendavad suhtlemise osad. Ärakuulamine on eelkõige vastaspoolele pakutav tunnustus ja mõistmine. Kui kuulad teist, siis peegelda oma tundeid tagasi ja sõnasta jutu põhisisu rääkija jaoks ümber enda sõnadega. Nii saad olla veendunud, et said asjadest õigesti aru. Kuulates tuleb
Reimann Retked nimetab end ka Eesti suurimaks meresüstamatkade korraldajaks. Räätsamatku rabades korraldatakse peamiselt sügis-talvisel perioodil. Samuti on võimalik osaleda talvisel ajal tõukekelgumatkadel. 2) Teenuse sihtgrupp Reimann Retkede matkamarsruudid ja paketid on ettevõtte endi sõnul paindlikud ning igas vanuses loodushuvilistele on võimalik leida sobiv pakett. Matkal osalemiseks ei ole vajalikud eelnevad kogemused. Osaühingu kogenud matkajuhid teevad enne iga retke algust põhjaliku algõppe ja pajatavad retke käigus huvitavaid lugusid loodusest ja kultuurist. 3) Teenuse keskkonnasõbralikkus ja loodushoidlikkus Koduleheküljel on kirjas lühitutvustus Reimann Retked meeskonnaast, mille järgi kuuluvad ettevõttesse aktiivsed inimesed, kes on mitmete aastate jooksul omandanud looduses liikumise kogemusi ja haridust nii kodu- kui välismaal. Võib eeldada, et loodushoidlikud teadmised ja eesmärgid on meeskonnal olemas
Loodusrada lasteaedadele. Rada pakub meile võimalust - Vaadelda, kuulata, nuusutada ja mine tea ehk ka maitsta kõike seda mida loodus meile praegusel imekaunil kevadisel tärkamisajal pakub. Uudistame rajal leiduvaid puid ja taimi. Proovime joonistada looduses loodust paberile. Räägime ka kitsedest, põtradest, jänestest, huntidest ja rebastest. Proovime ära kuidas on lood meie tasakaalu ja painduvusega. Retke pikkus ca 1 1,5 tundi. Retke hind kuni 25 last 860.- krooni Loodusarda koolieelikutele Pakub meile vahvaid võimalusi: Vaadelda, kuulata, nuusutada ja mine tea ehk ka maitsta seda kõike, mida loodus meile praegusel imekaunil kevadisel tärkamisajal pakub. Uudistame rajal leiduvaid puid ja muid taimi. Joonistame paberile värskes õhus pilte loodusest. Saame teada midagi uut põtrade, kitsede, huntide, rebaste ja jäneste kohta. Proovime, kui hea onj meie tasakaalutunnetus ja painduvus. Retkele kulub tund poolteist aega....
9 aastat veetis ta ka sõjaväes. Retkeks valmistumine: Amundsen plaanis ja lasi ehitada "Frami" nimelise laeva. See laev oli planeeritud niimoodi, et kui pikkadel retkedel arktilistes meredes talvel meri jäätus ja jäässe läks meri ka laeva ümber, siis ei vajutanud jää mitte laeva põhja katki, vaid täna ümmargusele kujule tõusis laev jää pinnale. Sinna jäi laev kuni jää sulamisele. Pooluste lähedal kulus selleks terve aasta. Pärast kahte retke oldi seda süsteemi veelgi täiustatud. Nüüd plaanis Amundsen "Frami" kolmandat retke. Selle retkega pidi ta esimese inimesena jõudma põhjapoolusele. Külmades tingimustes vastupidamist treenis ta Gröönimaal. Probleemiks oli toit, mida tuli kaasa võtta piisavalt, et ära ei nälgiks, kuid mitte nii palju, et seda raske tassida oleks. Plaaninud oli ta selle pika retke nõnda, et poolusele minekuks kasutas ta koerarakendit ja tagasi tulles pidi osa koertest ära söödama. Kuid, kui 1909
· Linnust vallutada ei õnnestunud Toreida Piiramine 1211 suvi · Eestlased üritasid Sakslaste liitlast Kaupot alistuma sundida · Ebaõnnestus täielikult · Sakslaste abivägi purustas eesti väed ja laevad Toreida vaherahu 1212 · Kolmeks aastaks sõlmitud vaherahu eesti ja saksa vahel · Puhkes katkuepideemia · Mõlemad vajasid aega lisajõudude hankimiseks Sõjategevus venelastega · Aktiivne alates 1210 · Eestlased tegid retke Pihkva allatuntuim Lembitu retk · 1212 Piiras Novgorodi vürst Varbolat linnust kätte ei saanud, said lunaraha VÕITLUS 12151218 Initsiatiiv Sakslastel · Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse · Leole linnuse piiramine esimene kokkupuude Lembituga Kolme maleva manööver 1215 kevad · Eestlaste katse saksast lahti saada · Osalesid Läänemaa,Saaremaa,Sakala,Ugandi · Peamiseks sihtmärgiks Riia · Kahe rinde rünnak
...............................................11 LISA 2 Kirjalik küsitlus Rail Ageniga ................................................12 LISA 3 pildid..........................................................................13 2 Sissejuhatus See uurimistöö sisaldab uuritud fakte roheliste retkede kohta. Eesmärgiks on koguda võimalikult palju tähtsat infot roheliste retke kohta ja teha selge ülevaade. Selleks, et uurimistöö oleks huvitavam on kõrvutatud erinevaid jutte matkade kohta. On uuritud, mida ootavad retkedest korraldajad ja mida ootavad inimesed, kes lähevad seda nautima. Kuna ükski mõte ei tule iseenesest, siis on uuritud, kus sai see mõte aluse ja miks on valitud just need kohad, kus retked on toimunud. Teada on saadud, mis on üleüldse nende retkede eesmärgiks ja miks inimesed sinna lähevad. Kogutud on täpset kui ka vaidlustavat infot.
Bellinghausen laevadega "Vostok" ja "Mirnõi" tehtud ümbermaailmareisi. Reis kestis kokku 781 päeva ja selle jooksul avastati ja kirjeldati ligi 30 saart. Sel reisil jõuti Antarktise lähedusse. Lõunapoolkera talvekuil uuriti Vaikset ookeani, avastati mitu saart Tuamotu saarestikus ja suunduti seejärel taas Antarktikasse, kus jaanuaris 1821 avastati Peeter I saar ja Aleksander I maa, mida tänapäeval pigem Aleksandri saareks nimetatakse. Tagasi jõuti kroonlinna 5. augustil 1821. aastal. Retke tulemused võttis Bellingshausen kokku 1831. a. ilmunud raamatus "Kaks retke Lõuna-Jäämerel..." Pärast naasmist maadeavastusreisilt jätkas Bellingshausen teenistust 1821. aastal 15. laevastiku komandörina. Aastal 1826 määrati Bellingausen laevasalga komandöriks, kuhu kuulusid levad "Konstantin" ja fregatt "Jelena". Selle ülesandeks oli Vahemerel kaadriväekipaazide praktiliseks meresõiduväljaõppeks, mille käigus ta ülendati kontradmiraliks. 1828
1903-1906 läbis ta laeval Gjøa esimesena loodevälja (Põhja-Ameerika põhjaranniku) idast (Gröönimaalt) läände (Alaskale). Amundsen kavatseb järgmisena minna Põhjapoolusele ja uurida Arktika vesikonda. Olles 1909.aastal kuulnud,et ameeriklased Fredrick Cook ja Robert Peary väidavad,et jõuavad põhjapooluseni kahe erineva 3 ekspeditsiooni tulemusena. Loodeväila esmakordse läbimisega endale nime teinud Amundsen oligi pikalt plaaninud retke põhjanabale. Tema soov oli lasta laev jäässe külmuda ning hoovuse toel üle põhjanaba triivida, vajadusel puudujääva osa koertega maha sõites. Kuid 1909. aasta septembris levis üle maailma kulutulena sõnum: ameeriklane Robert Peary jõudis aprillis esimese inimesena põhjanabale. RV Belgica jäätunud jää sisse Otsus minna Antarktikasse Ta mõistis ka, et nüüd kui rekordi püüdmise lootus oli kadunud, on sellisele
teised m ereriigid kauge male Jugorski Sari väinast, kus nende tee peatas jäine Kara m eri. 159497 a sõitis Wille m Barents (u. 155097) m ö öda Novaja Ze mlja läänerannikut ja kaardistas seda maad. Osa tema laevu sõitis mandrit ja Vaigatsi saart eraldavat Jugorski Sari väina m ö öda Kara m erre oletades, et Hiina ei saa olla ena m kaugel. Pärast tagasipöördu mist 1596. aastal v õttis Barents suuna Skandinaaviast oluliselt põhjalaiuskraade pidi idasse. Seda retke kroonis Karusaare ning viikingite avastatud Terav mägede taasavastamine. Erakordselt soodsad jääolud või maldasid Barentsil m ö öduda isegi Novaja Ze mlja Põhjasaare tipust ja alustada retke m ö öda saarestiku idarannikut. Siis aga takerduti triivjäässe, laev uppus ning hollandlased olid sunnitud esi m este eurooplastena Arktikas talvituma. Kevadel hakati paatidega liikuma tagasi ja sel teel Barents suri.
Võrdlusastmete moodustamine Keskvõre 1) A tüvi + m 2) AV a või u tüvelised a e ja u e +m Ülivõrre 1) kõige + keskvõrre 2) vokaalivahelduseteel NB! vokaalivahelduse teel ei saa moodustada ülivõrret, kui 1) keskvõrde tüvevokaal on a või i 2) kui sõna on II vältes ning a või i tüveline tumm: tumma > tummem > tummim hull: hullu > hullem > kõige hullem Leia AV, nõrk või tugev tüvi, tugevnev või nõrgenev. retkele retk: retke: retke VV N lapid lapp: lapi: lappi GV N kosed kosk: kose: koske LV N
ning ta oli tugeva kehaehitusega poisslaps, keda juba siis kutsusid meri ja jäised alad. 15. Aastaselt otsustas ta loobuda meditsiiniõpingutest ja veetis siis 9 aastat sõjaväes. Esimest korda maabus ta Antarktikal Belgica ekspeditsiooniga. Aastatel 1903-1906 läbis ta esimese inimesene Loodeväila laevaga nimega Gjoa. Amundsen lasi ehitada laeva nimega Fram, et sellega esimese inimesena põhjapoolusele sõita. Kuid pärast Frami kolmandat retke saabus talle uudis, et põhjapoolus olevat juba vallutatud, kuuldes seda uudist, hakkas ta kohe ja kiiresti plaanima retke lõunapoolusele. Kuuldes, et ka üks teine maadeavastaja nimega Rober Falcon Scott juba sõidab Lõunapoolusele, asus ta nii kiiresti kui võimalik teele. Augustis purjetas Amundsen lõunasse laeval Fram. Beringi väina läbimiseks pidid laevad tol ajal sõitma ümber Kap Hoorni. Seetõttu ei kahtlustanud keegi mingit plaanide muutust, kui Fram lõuna suunas minema kihutas
On aga tõenäolisem, et ta lähtus vaistlikult varasematest andmetest tullte ja hoovuste kohta. · Gama laevastik peatus Saint Helena lahes kaheksa päeva. Sel ajal ilmus nähtavale pärismaalasi ning portugallased vahetasid nendega kaupu. · 16.novembril Saint Helena lahest lahkunud Portugali flotill jõudis kaks päeva hiljem Hea Lootuse neemeni. · Piki rannikut ida poole purjetav Gama ekspeditsioon möödus 16.dets Diazi eelmise retke püstitaud sambast. Edasiliikumist takistasid tormine meri ja vastassuunaline Nõelaneeme hoovus. · Heade Märkide jõele jäädi 32-ks päevaks paigale. Selleks ajaks olid retkeraskused üha suuremat lõivu nõudnud meremehed olid kurnatud ja nende laevad rängalt räsitud. Õige toidu puudumise tõttu märatses nende hulgas skorbuut. Rio dos Bons Signaese madal ja niiske ümbrus kahjustasid portugallaste tervist veelgi
Kuulsaks sai kahe polaarekspeditsiooniga. Teadlane ja maadeavastaja Norra teadlane, riigimees ja maadeavastaja. Õppis Kristiana ülikoolis zooloogiat. 1888.a doktorikraad Esimene ekspeditsioon 1882.a Norra küttimislaeva Viking pardal.(ülesanne koguda infot mereloomade ja jääolude kohta) Kuulsaks sai kahe polaarekspeditsiooniga. 1. polaarekspeditsioon 1888-1889 ületas esimese inimesena suuskadel Gröönimaa mandriliustiku. (alustas retke elaniketa idarannikult seda selleks, et lõigata ära taganemistee) See reis tegi temast Norra rahvuskangelase. 1. polaarekspeditsioon 1888-1889 ületas esimese inimesena suuskadel Gröönimaa mandriliustiku. (alustas retke elaniketa idarannikult seda selleks, et lõigata ära taganemistee) See reis tegi temast Norra rahvuskangelase. 2. polaarekspeditsioon 1893-1896 laeval Fram Eesmärk kontrollida Põhja-Jäämere ajujää triivi
MTÜ ISATA LASTE HEAKS Reg nr. 80297250, Retke tee 24-19, Tallinn, 13419 BAN EE741010220108166014 SEB pank, Telefon +372 6528006, +372 5187865 www.isatalasteheaks.ee AVAME PÄEVAKESKUSE ÜKSIKVANEMAGA PERE LASTE HEAKS TEHTAVAT TÖÖD ON ÜKSIKVANEMAGA PERE VÕIMALIK TOETADA . TEIE POOLT TEHTUD ANNETUSTE LASTELE SÜGISEST 2014 ABIGA SAAME TOITLUSTADA LAPSI, ORGANISEERIDA AADRESSIL TOOMPEA 3, LASTE HEAKS VABA-AJA TEGEVUSI JA KATTA TALLINN PÄEVAKESKUSE ÜLALPIDAMISKULUD. PAKUME ÜKSIKVANEMAGA PEREDE 7-12.AASTASTELE LASTELE JÄRGMISI TASUTA TEENUSEID: LASTE TOITLUSTAMINE ÕPIABI VABA-AJA TEGEVUSED TUGIISIKUD
Giuseppe Garibaldi: 1) Itaalia rahvuskangelane. 2) Nooruses oli meremees, pärast sai temast Noor-Itaalia salaühingu liige. 3) 1834 osales ülestõusus Sardiinia kuningriigis, väljaastumine nurjus -> -> mõisteti ta tagaselja surma. 4) Võitles Brasiilias ja Uruguays koos gautsodega valitsusvägede vastu. 5) Osales revolutsioonisündmustes Milanos ja kirikuriigis. 6) Oli sunnitud minema USAsse. 7) 1859 võitles ta Austria vastu ja järgmisel aastal organiseeris oma tuhatkonnaga retke Sitsiilia ülestõusu toetamiseks. 8) Lõuna-Itaalia oli tema kontrolli all. 9) Üritas vallutada paavsti valduses olevat Roomat seda kaitsva Prantsuse väe käest. 10) 1866 sõdis taas Austerlastega, moodustas Vogeeside armee, kuhu kuulus üle 8000 vabatahtliku.
hiljem ka poeg Diego Colon (umbes 14801526). Viimati mainitu sai admiraliks ja lühiajaliselt ka Haiti kuberneriks (tänu kuningakotta kuuluvusele ja arvestuslikule abiellumisele). Kolumbuse järeltulijaid on Hispaania laevastikus senini. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue-maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Suutmata täita endale võetud eesmärki, kaotas ta Hispaanias enda vastu usalduse, langes intriigide ohvriks ja suri hüljatuna. Kolumbus oli elu lõpuni veendunud, et jõudis siiski Indiasse (võib-olla alles viimasel reisil hakkas aimama tõde). Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse
Valparaísot, Limat, Lõunamere kuulsaimat laeva Cacafuegot. Tagasi Inglismaale pöördus ümber Hea Lootuse neeme (olles seega sooritanud pärast Fernão de Magalhãesi teise ümbermaailmareisi ajaloos). Francis Drake'i röövretk Lõuna-Ameerikas 1581 külastas kuninganna Elizabeth teda laeval Deptfordis ja lõi ta rüütliks (kuigi oli varem kaalunud ka tema hukkamist). Võitles 1585–89 Hispaania kolooniate ja Võitmatu Armaada vastu. 1596 tegi oma viimase retke Läände, Panama vallutamise katsel jäi palavikku ja suri Portobelo linna lähedal ning maeti Kariibi merre. Tema järgi on nime saanud Atlandi ja Vaikset ookeani ühendav väin.
Meie teekond on juba märksa pikem ning käänulisem, sedavõrd on ka eesootav saar suurem ja meile tähtsam. Just tee pikkuse ja käänulisuse tõttu on kohalejõudjaid juba märksa vähem ja üha vähem inimesi saavad tunda oma ideaalse saare liiva talla all. Olles kohale jõudnud ning mingi aja oma uues kohas elanud tunneme, et midagi on ikka puudu, võtame aerud kätte, nüüd küll siis juba kaatri või jahi rooli, aga ikkagi alustame jälle üht retke, retke mis peaks meid lõpuks viima sinna, kus on see millest eelmises kohas puudust tundisme. Olles saavutanud karjääriredelil tipu, materjaalse kindlustatuse ja rahuliku pereelu oleks ikka nagu midagi puudu. Küll mõnda hakkab tervisehäda juba keskeas kimbutama ning juba hakkab ta otsima saart, kus tal oleks hea olla ja teda ei vaevaks ükski tervisemure. Tihti jääb kõik materiaalne tahaplaanile ja mõistetakse enda tervise tähtsust ning lähedaste inimeste armastuse olulisust. Algab
Iseseisev töö Loe läbi peatükk kangelaseepika ja eeposed ning vasta viiele küsimustele. 1. Millist perioodi Kreeka ajaloos ülistati ja mäletati kuulsusrikka kangelasajana? -kreeklased mäletasid Kreeta-Mükeene perioodi kuulsusrikka kangelasajana. 2. Millest jutustas, Trooja sõja lugu? -Trooja sõda jutustas Vaike-Aasia rannikul asunud Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate Kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutama. Kümneaastase võitluse järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi ise Parise noolest tabatuna 3. Kuidas vallutati Trooja linn (millist kavalust kasutati)? -
Olles konservatooriumis A. Kapi õpilaseks, tutvus ta põhjalikult klassikalise vokaal-sümfoonilise literatuuriga ja omandas teadmisi ja kogemusi kompositsioonitehnika vallas. Kauaaegne töö "Estonia" ooperikooris võimaldas tal lähemalt tutvuda niihästi mitmekesise ooperiliteratuuri kui ka ooperidramaturgia praktiliste probleemidega. E. Aav alustas "Vikerlaste" kirjutamist juba konservatooriumipäevil. Libreto käsitles inimsaatuste kujunemist 1187. aasta ajaloolise Sigtuna hävitamise retke taustal. SISU: Toimuvad noorte võistlusmängud. Rahvas ülistab mängude võitjat Ülot, kellele vanema Vaho tütar Juta kingib pärja. Ülo vastu pole ükskõikne ka ta lapsepõlvesõber Vaike. Ilmuvad saadikud Rävalast ja Ridalast, kes jutustavad rootslaste ja nende juhi Olavi röövkäikudest ja paluvad abi. Otsustatakse ette võtta ühine tasumisretk. Kohale jookseb Vaike teatega, et külasse on tunginud Olav oma meestega ning viinud kaasa naisi, nende hulgas ka Juta
lahe äärde ja kasari luhtadele 19.saj. esimesel poolel. Matsalu looduse uurimise algust tähistab aga alles Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi konservaator Valerian Russowi linnuteaduslik retk lahele 1870 aastal. Ta käis läbi Haeska ,Saastna,Matsalu ja kloosri alad kus ta registreeris 45-46 linnu liiki seoses lahega ja luhaga. Tema andmeid on hiljem kasutatud O. Koch ülevaates Eestimaa lindude kohta. Teise retke Matsallu tegi Russow 16.mail kuni 4.juunini 1873 aastal. Sellel retkel ta avastas et kolme aastaga on eriliikide lindude arvukus kasvanud ning see lisas Matsalu lindude nimestikku veel 5 liiki. 1875. a. läks Russow Peterburi, kus hakkas tööle zooloogiamuuseumi konservaatorina. Peterburist sõitis ta ühel suvel enne saatuslikku Turkestani-retke veel kord Matsalu lahele. Kahjuks ei ole selle kohta midagi trükis ilmunud ja ka Russowi päevikud on siiani leidmata.
Näha kohalikke vaatamisväärsusi ja ajaloolisi kohti. (Kõpu tuletorn, Kärdla kirik jne.) Läbida rattaga vähemalt 40km. Lõbusalt aega sõpradega veeta. Kohale minek Kõigepealt läheme kaugliinibussiga nr. 705 Kärdlasse. Väljumine 8.00 ja saabumine 12.45. Kärdlast käisime ajaveetmiseks kohalikku kirikut vaatamas ja kõhtu täitmas. Buss Kõpule väljus kell 15.00 ja kohal Kõpul olime 16.45. Kõpul Umbes 17.00 alustasime retke Kõpu bussipeatusest ja sõitsime RMK metsarajale. (Kõpu elupaigatüüpide jalgrattarada) Poole tunni pärast olime looduskeskuse juures, kust igaksjuhuks rääkisime RMK Ristna looduskeskuse instruktoritega asjad selgeks ja küsisime kaardi. Alustasime raja läbimist. Plaanis oli ära sõita esimese päevaga 20km ning lisaks korjata ka veidi head ja paremat seente ja marjade näol. Jõudsime telkimisplatsile kella kaheksa paiku ning alustasime telgi ülespanekut. Pärast seda läksime seenele
· Marsil asub Päikesesüsteemi kõige kõrgem mägi, mis on 24 km kõrgune · Pikk lõhe Valles Marineris, mis on 5000 km pikk, 120 km laiune ja 8 km sügav · Marsil on kaks kuud, Phobos ja Deimos · Punase värvuse annab pinnasest leiduv raud · Rohkem, kui 100 aastat on vaieldud Marsi tsivilisatsiooni üle · Marsil võib olla kunagi olnud vett · Nime sai ta antiikaja sõjajumala järgi · Marss on enim uuritud planeet · Marsile on tehtud 20 retke, õnnestunud 8 Täname kuulamast ! Lühikokkuvõte: Marss on 4. Päikesesüsteemi planeet, mis on 2 korda väiksem planeet Maast. Marss on punaka värvusega ning külma kliimaga. Iseloomulikud on mitmed meteoriidikraatrid ja erinevad lõhed. On alust arvata, et seal on olnud kunagi vett ja juba 100 aastat on vaieldud selle tsivilisatsiooni olemasolu üle. Marss on enim uuritud planeet Päikesesüsteemis (peale planeet Maa), õnnestunud
Sageli lähevad inimesed vara omamiseks nii kaugele, et hukutavad ennast. 2. ,,Tuudaimimarjad" Lea - õnnetu, et Jakob ja Rahel (armukade Lea õde) temasse ükskõikselt ning külmalt suhtusid, ootas et keegi tooks ravimit (ballaadis tuudaimimarjade näol) tema hingevalule ja leevendaks armuvajadust. Autor tahab just selle ballaadiga juhtida tähelepanu inimese hingeelu ja vajaduste tähtsuele. 3. ,,Naissaare sünd" Naine võtab ette oma armastatu päästmiseks retke kirikusse, et toime panna suur kuritegu ja varastada altarilt sakramendileib. Merel tekib torm, mis naise paadist välja viskab, kuid suur armastus oma mehe vastu sünnitab ime- naise jalge alla tekib maapind, mida tema järgi hakatakse nimetama Naissaareks. Naine kehastab headust, armastust, mille jõul inimene võib mägesid paigast liigutada ja nagu ballaadis - saare oma jalge alla tekitada. 4. ,,Valge lind" Valge Lind Kuri vaim, kes viib hukatusse. Jahimees kehastab ühiskonnas
Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kagu-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil
on vesikeskkonnaga ning märjaks saamise korral on lihtne külmetuda, kehatemperatuur alaneb kiiresti. Milline varustus võetakse kaasa matkale -Kompass, võimalusel GPS, telefon. -söök ja jook, vältimaks vedelikupuudust ja energiapuudust -vahetusriided -matkajuhtidel esmaabi pakid, vile, kaardid. -matkalistel vajadusel personaalsed ravimid Riskide hindamine ja meetmed nende ennetuseks 1)Riskide kõige esmaseks vähendamiseks saab teha juba kaldal olles, enne retke alustamist: Tuleb veenduda kõik matkajad on instruktaazi kuulanud (INSTRUKTAAž: põhilised sõidustiilid, päästevõtted, mida teha ohu korral(ümberminek, kinni jäämine, aeru kaotamine). Kui oled juba ümber läinud ja ujud jões, võivad igasugused vettekukkunud puud tähendada potentsiaalset surma. Veevoolul on tohutu jõud ja kui sa jääd puu taha kinni, on sul hetkega mitu tonni vett seljas ning sealt välja saada on võimatu. Kui sa ei suuda puu kõrvalt
1492 Christoph Kolumbus avastas nn Uue Maailma Esimesel reisil Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti Teisel reisilVäikesed Antillid,Puerto Rico ja Jamaica Kolmandal reisil Venezuela rannikule Orinoco jõe suudmesse Neljandalt reisilt tõi palju kulda 1494 Tordesillase leping Indiasse viiva idapoolse meretee avastamine 1497 1498 Vasco da Gama ekspeditsioon Alustas retke nelja laevaga , tuli tagasi kahe laevaga Vürtsikaubandusest Indiaga sai Portugali riigi monopol Brasiilia avastamine ja Uue Maailma nimesaamine Amerigo Vespucci Itaalia maadeuurija Hakkas nimetama tundamtut mandrit Uueks Maailmaks Lõuna Ameerika idaosa hakati nimetama Ameerikaks Amerigo Ameerika Esimene ümbermaailmareis Vasco Nunes de Balboa avastas 1513. aastal Vaikse ookeani 20
*Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega latgalite, liivlaste, leedulastega. Kaupo Üks Toreida liivlaste vanemaid, kellest sai ristisõja ajal sakslaste usin abiline. Madisepäeva lahingus surmavalt haavata. Lembitu Sakala vanemaid, eestlaste tuntuim väejuht sellest ajast, kuulus Leole linnus. Ta võitles kindlalt sakslaste ja ristimise vastu. Hukkus Madisepäeva lahingus Valdemar II Taani kuningas 1201-41a. Taani riigi mõjukamaid valitsejaid. Juhtis M. Vabadusv. Retke 1212-15a kehtis nälja ja katku tõttu 3-ne vaherahu, kuid enne rahuaja lõppu tungisid sakslased eestlaste maale.
*Puudus koostöö lähemate naaberrahvastega latgalite, liivlaste, leedulastega. Kaupo Üks Toreida liivlaste vanemaid, kellest sai ristisõja ajal sakslaste usin abiline. Madisepäeva lahingus surmavalt haavata. Lembitu Sakala vanemaid, eestlaste tuntuim väejuht sellest ajast, kuulus Leole linnus. Ta võitles kindlalt sakslaste ja ristimise vastu. Hukkus Madisepäeva lahingus Valdemar II Taani kuningas 1201-41a. Taani riigi mõjukamaid valitsejaid. Juhtis M. Vabadusv. Retke 1212-15a kehtis nälja ja katku tõttu 3-ne vaherahu, kuid enne rahuaja lõppu tungisid sakslased eestlaste maale.
Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma suurusele jõukohasest saagist: veeputukate vastsetest, ussidest, väikestest kaladest. Piisavalt suureks kasvanud angerjatega toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Angerjas on väga maitsva lihaga kala (eriti suitsutatult või marineeritult), tema liha sisaldab kuni 25% rasva
Türklaste vallutatud Jeruusalemma püha haua vabastamisest kujunes RISTISÕDADE keskne idee 4. Nimeta ristisõtta minejate privileegid - Kõik patud anti andeks - Varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla - Sõja tegevuse ajal vabastati võlgade tasumisest - Surmasaamise korral ootas tee paradiisi 5. Clermont´I kirikukogu tulemused - Paavst suutis ajendada nii lihtrahvaid kui ka rüütleid,et nad võtaksid ette järjekordse retke Pühale Maale, Jeruusalemma. 6. Esimene ristisõda ja aselle tulemused - 1096-1099 - Jeruusalemma vallutamine - Philippe Teine - Moodustati Jeruusalemma kuningriik - Damaskise piiramine - Ebaõnnestumine poliitiliselt ja sõjaliselt 7. Miks jäi Teise ja Kolmanda ristisõja põhieesmärk saavutamata? - Teises ristisõjas said väed lüüa Türklaste käest, Püha Maa jäi moslemite kätte. - Kolmandas ristisõjas oli Kristlased alguses üsna edukad, kui läksid
Cristóbal Colón ja portugali keeles Cristóvão Colombo) (arvatavasti 1451 Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks. Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania
Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma suurusele jõukohasest saagist: veeputukate vastsetest, ussidest, väikestest kaladest. Piisavalt suureks kasvanud angerjatega toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. Kudemine toimub sügaval, 500...1000 meetri sügavusel. Angerjad koevad vaid üks kord elus, nad ei rända enam tagasi vaid hukkuvad sealsamas. Angerjas on väga maitsva lihaga kala (eriti suitsutatult või marineeritult), tema liha sisaldab kuni 25% rasva. Vaatamata sellele, et viimase poolsajandi jooksul on
12. sajandi lõpuks olid Soome ja Baltikumi rahvad jäänud Euroopa viimasteks paganateks ning surutud ida- ja läänekiriku vahele. Seetõttu oli nende allutamine ja ristimine ka peaaegu paratamatu. 1198. aasta juulis toimus Bertholdi ja liivlaste vahel Riia kandis lahing, kristlased võitsid küll selle, kuid Bertold hukkus. Varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist minema, nii jäi nende kätte vaid Üksküla.1206.aastal korraldasid taanlased retke Saaremaale. Sel aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders Suneseniga Saaremaale, kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest, ning hakkas seal ehitama linnust. Kuid et keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe lahkumist sinna jääda, siis oli kuningas sunnitud poolelioleva rajatise põlema süütama. Eestlased ründasid omakorda orduvägesi ja nende liitlasi, saates üksteise järel malevaid liivlaste ja latgalite maad rüüstama
Piusa liivakoopad on tekkinud klaasiliiva käsitsi kaevandamise tagajärjel aastatel 1922-1966 ja kujutavad endast maaaluseid võlvikujuliste lagede ja liivakivist sammastega käikude süsteemi. Tutvume külastuskeskuse eksponaatidega ja vaatame ka loodusfilmi ning käime ringi ka koobastes. 3.80 Eurot on pilet. · Meenikunno maastikukaitseala Meenikunno raba äärde on ehitatud väike matkaonn, lõkkeplats ja vaatetorn. 2,4 km pikkune laudtee aitab rabas rändajal jalad kuivad hoida. Retke jooksul saame tutvuda omapärase loodusega, kuulatada rabahääli. Raja lõpus asub Päikeseloojangu matkamaja, mille juures on meil võimalik teha lõket ja pikemalt peatuda. · Ilumetsa Ilumetsa meteoriidikraatrid on üks Kagu-Eesti huvitavamaid loodusmäletusi mis avastati aastal 1938.Kokku on meteoriidi kaatrid kokku kolm. Suurim on neist põrguhaua,mille läbimõõt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m. · Taevaskoda
Reisisoovitus Kolm retke Boppardis Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Õppetool 2011 1. Retk mäeharjale CClilcikckicioconn totoadaddppicitc uturere Mäeharjalt avaneb lummav vaade looklevale Reini jõele. Kohale saab Sesselbahni ehk köisraudteega. 2 Rein CClilcikckicioconn totoadaddppicitc Saksamaa uturere pikim jõgi paljudes teatmeteostes 1320 kilomeetri pikkuseks märgitud jõe tegelik pikkus on lühem -ilmselt on kunagi numbrid trükistes segamini läinud- täpne pikkus on 1232 km 3 Paremal laiuv CClilcikckicioconn ...
Võitlused aastal 1215-1221:1215 alguses tegid sakslased koos abivägedega suurema sõjakäigu Ridalasse. Toreida vaherahu rikkumist õigustati sellega, et vaherahus olevat osalenud vaid Ugandi ja Sakala. Toimus armutu tapmine ja rüüstamine.Sama aasta kevadel rüüstati Sakalat ja sunniti Lõhavere vanem Lembitu alla andma. Lembitu vabastati pärast poegade pantvangi andmisega .1219 aasta suvel saabus suur taanlaste laevastik Tallinna sadamasse. Retke juhtis Kuningas Valdemar ise. Asuti eestlastele kuulunud linnustesse, ilma et neid oleks takistatud. Allajäämise põhjused: Vabadusvõistluse lõppjärk: 1) vastaste sõjamehed olid hea varustusega, hea väljaõppe ja kogemustega, neid oli ka palju Vallutajad olid head diplomaadid, oskasid õhutada baltilaste omavahelist vaenu Eestlaste ühistegevus oli vähese organiseerimisega ning sõjaväe korraldus oli orienteeritud vaid üksikute sõjakäikude jaoks
pardal. Nanseni ülesanne oli koguda infot mereloomade ja jääolude kohta. Väidetavalt sellel ekspeditsioonil tuli Nansen mõttele, et ajupuit, mille ta leidis Gröönimaa lähedalt ajujäält, on pärit Siberist ning Gröönimaa lähedale triivinud koos jääga üle põhjapooluse või selle lähedalt. · Kuulsaks sai Nansen kahe polaarekspeditsiooniga. 18881889 ületas ta esimese inimesena suuskadel Gröönimaa mandriliustiku. Nansen ei alustanud retke mitte asustatud läänerannikult, vaid elaniketa idarannikult seda selleks, et lõigata ära taganemistee. See reis tegi temast Norra rahvuskangelase. · Nanseni teine polaarekspeditsioon kestis 18931896 laeval Fram. · Nansenil oli tähtis roll ka Norra iseseisvumisel Rootsist 1905. aastal. Ta oli norra rahva seas nii populaarne, et talle pakuti isegi kuninga kohta. Fridtjof Nansen Thor Heyerdahl · Thor Heyerdahl (6. oktoober 1914 18.
Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Laiem mõiste: - kogu turism, mis toimub looduskeskkonnas, nt. rannapuhkus, suusamatk, talu või puhkemaja looduskaunis kohas. Kitsamalt: - loodus on objekt, motivaator, eesmärk, nt. loodusfotograafia, kalaretk jõel, kopra- või põdrasafari. Selgita turismivorme: maaturism, ökoturism, seiklusturism, aktiivne puhkus Maaturism- maapiirkondades asetleidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Ökoturism- vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ningkohalike elanike heaolu. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi ja mõjusid. Seiklusturism- maaturismi vorm, mille sisuks on füüsiliselt aktiivse, sportliku iseloomuga harrastuse, teatud riski ja looduskeskkonna koosmõjul saavutatud positiivsed elamused. Aktiivne turism- reisimise filoso...
do mar: Guinea lahe laiuskraadil eemaldutakse Aafrika rannikust, suundutakse läände ning seejärel pööratakse itta, et sõita ümber Aafrika lõunatipu. Dias sõitis ida poole ja purjetas ümber Aafrika lõunapoolseima punkti Nõelaneeme. Ta jõudis Algoa lahte, mille äärde ta 12. märtsil 1488 laskis Padrone neemele Kapi poolsaarel või False Islandil püstitada veel ühe vapiposti (püha Gregoriuse auks). Vastu mässu äärel oleva meeskonna tahtmist jätkas ta retke ida suunas ning jõudis ühe jõe suudmesse, kus rannajoon pöördus juba äratuntavalt kirde poole. Oma asetäitja auks pani ta jõele nimeks Rio Infante. On arvatud, et see oli Great Fishi (Groot Vis) jõgi. Viimasel ajal on tekkinud arvamus, et tegemist oli hoopis Keiskama jõega. Oli tunda ka ekvaatori poolt tulevat sooja hoovust. Nüüd oli talle selge, et 70 aastat otsitud tee ümber Aafrika on leitud ning vürtsitee Indiasse on vaba. Ent
igapäevane maailm on huvitav , täis põnevaid ja maagilisi juhtumeid nagu salapärases majaski. Võib arvata, et kummalisest hoonest väljudes on peategelane tavapärasele maailmale rohkem avatum ja vabam ning ta naaseb oma harjumuspärase elu juurde. Iga päev juhtub inimeste elus midagi müstilist või kummalist, mida ei pruugigi tähele panna. ,,Hingede öö" minategelane hakkas ka maailma teistsuguse pilguga vaatama, kui ta oli läbinud salapärase retke Surnud Mehe majas, kuigi see võis olla ainult unenägu, huvitav mõtterännak või siiski tegelik elu.
"Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas" Teine maailmasõda algas 1939. aastal ja lõppes 1945. aastal, nende kuue aasta jooksul muutus Eesti rahva saatus kõvasti. Neil aastail tuli teha Eesti inimestel valikuid. Millised olid valikud ja kuidas need määrasid inimeste edasist elukäiku? Esimene valik tehti juba 1939. aastal peale Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmismist. Tõenäoliselt oleks Eesti mehed astunud relv käes vaenlasele vastu, aga riigijuhid otsustasid teisti. Kindlasti mõjutasid 1939. aasta sündmused meeste valikuid järgnevatel aaastatel Esimene valik tuli teha 1940. aasta juunis, kui muutus Eesti riigikord. Tuli valida kas liituda uue võimuga või astuda relv käes nõukogude võimu vastu. Eriti rohkesti oli relvaga mehi nõukogude korda kukutamas 1941. aasta juunis, kui oli alanud Nõukogude Liidu ja Saksa sõda. Eesti mees lootis, et relvaga saab taastada kaotatud isesisvus. Nüüd tuli Eesti mehel o...
Cristóbal Colónja portugali keeles Cristóvão Colombo) (arvatavasti 1451 arvatavasti Genova, Itaalia 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. 12. septembril 1504 väljus Haiitil olevast sadamast karavell. Christoph Kolumbus pöördus sellel Hispaaniasse tagasi. Ka see, Kolumbuse viimne reis osutus raskeks. Mitu nädalat möllas ookeanil torm. Karavell kaotas ühe masti ja osa purjesid. Kitsas ja madalas kajutis, mis sai ainult illuminaatorist tuhmi valgust, lamas kois rauk. Kolumbus peaaegu ei
Rolandi laul (Prantsusmaa eepos) * Tegevusaeg: 8.saj ll pool * Tegevus: Karl Suure kristlike rüütlite sõda teiseusuliste( araablsate kui paganate) vastu. * Tegelased: Roland, Karl Suur, peapiiskop Turpin, paganad e. araablased, Marsilius, kristlikud rüütlid ja Ganelon * Huvitavad faktid: Rolandi laulu motiivid kandusid edasi renessansikirjandusse. See on kõige kuulsam prantslaste kangelaslauludest. Autoril oli soov ülistada prantslaste isamaa-armastust ja Karl Suure kristlike rüütlite sõda teiseusuliste vastu. Laul minu Cidist (Hispaania) * Tegevusaeg: 11.saj. lõpp * Tegevus: Teemaks on rekonkista- maa tagasivallutamine araablastelt. Kastiilia kuninga Alfonso 6 teenistuses olnud vapra sõjamehe Rodrigo Diaz de Vivari vastuolu kuningaga, õukonna intriigide tulemusena tema väljasaatmine Kastiiliast, ta järgnevad võidud lahingutes nii mauride kui ka kristlastega ning lõppuks äraleppimine kuningaga Valencia mauririigi alistamise järel. * Te...
Õnneks pääsesid Läti rannikule ülejäänud mehed- Kustas, Lui ning Tursa Simmu. Kustas ning Simmu said peagi koju, kuid Lui sai tugevasti külmetada ning jäi veel Läti haiglasse ravile. Lui jõuab küll lõpuks koju, kuid ta tervis oli rikutud, tema hing ei pidanud vastu ning peagi ta suri. Kogu pere oli väga suures kurbuses, Tooni aga oli nüüd lesk. Kustas aga on läinud Võrke tallu elama ning abistab seda pere. Vahepeal on mehed ette võtnud uue hülgepüügi retke. Kuid seegi retk mõõdus kiiresti ning halvasti. Jää surus paadi kokku ning Kustas vigastas oma kätt. Selle tagajärjel pandi ta haiglasse, kus ta oli mitu kuud. Suveks sai Kustas haiglast minema ning oli varsti koduste seas. Peagi suri ära Kustase isa Jüri. Jüri oli Kustase saabumisest peale plaaninud laeva ehitada kuid seda plaani kavatsesid nüüd ellu viia tema pojad Kustas ja Kaarel. Kustas on ammu aru saanud, et ta ei armasta Hildet
3. Miks said maadeavastusretked alguse just Hispaaniast ja Portugalist? 3 põhjendust · Nende maade geograafiline asend oli soodne- asusid Atlandi ookeani kui ka Aafrika ranniku lähedal. · Neil oli pikaajalised meresõidukogemused. · Nad oskasid ära kasutada araablaste ja juutide geograafilisi teadmisi · Ühtsed riigid 4. Nimetage Hispaania ja Portugali tähtsamad retked (toimumise aeg, juht, ekspeditsiooni geograafiline kulg, retke tagajärg) Kasuta kaarti! · Hispaania 1. A: 3.august 1492.a, J: Christoph Kolumbus (1451-1506), itaallane. EG: Alustas Andaluusiast, lühike peatus tehti Kanaari saartel, edasi kulges teekond juba tundmatult. 12. oktoobri ööl märgati maad, olid jõudnud Guanahani saareni Bahama saarestikus. RT: Toonased sõitjad uskusid, et olid jõudnud Indiasse, tegelikult aga avastasid Ameerika. 2. A: 1513.a, J: Amerigo Vespucci. EG: Jätkas Kolumbuse teekonda. RT: Tema järgi saigi
Hellenismi ajastul toimusid positiivseid asju ja ka negatiivseid asju, kaasa arvatud sündmusi. Mina arvan et kreeklaste maailmapilt muutus oluliselt hellenismiajastul ja see on ka mõjutanud tänapäeva elu. Kõik see tegevus algav 338 aastat ekr. Kui Kreeka oli alistanud Makedoonia ülemvõimule ja Makedoonia suurriigi rajaja Philippose II paar aastat hiljem vandenõulaste käe läbi langenud, korraldas uus riigi valitseja Aleksander Suur makedoonlaste ja kreeklaste ühis vallutus retke, toimus Pärsia vallutamine Aleksander Suure poolt. Selle vallutamisega vallutati Pärsia: Väike Aasia, Süüria, Egpitus, Mesopotaamia, likvideeriti pärsiaimpeerium. Kõik selle tagajäriel tekkis 3 väiksemat riiki ehk siis toimus hellenistlike riikide teke: Egiptus, Seleukiidi riik, Makedoonia(seal hulgas endised Kreeka polised). Täna sellele vallutus retkele olid muidugi Ida maad nüüd avatud, ja kreeklased said sealt palju teadmisi teistelt rahvastelt ja võtsid isegi osa asju üle
mõttele, mis ta hiljem maailmakuulsaks tegi. Ta hakkas mõtlema, kust võib pärit olla puit, mille ta leidis Gröönimaa lähedalt ajujäält. Ta arvas, et ajupuit on pärit Siberist ning Gröönimaa lähedale tiivinud koos jääga üle põhjapooluse või selle lähedalt. Kuulsaks sai Nansen kahe polaarekspeditsiooniga. 1888- 1889. aastal ületas ta esimese inimesena suuskadel Gröönimaa mandriliustiku. Endale iseloomulikul kombel ei alustanud Nansen oma retke mitte asustatud läänerannikult,vaid elaniketa idarannikul- seda selleks, et lõigata ära taganemistee. See reis tegi temast Norra rahvuskangelase. Nanseni teine polaarekspeditsioon kestis 1893-1896. aastal laeval Fram. Eksoeditsioon eesmärgiks oli kontrollida Põhja- Jäämere ajujää triivi ideed. Selleks purjetas Nansen piki Venemaa põhjarannikut nii kaugele itta, kui jääolud võimaldasid. Severnaja Zemlja lähedal vaierdas ta Frami jääpankade külge
purustada linnuse müüre ja müüride vahel asuvaid ehitisi. Seega olid ordurüütlid võimelised linnuseid hävitama lausa ilma sinna sisenemata. Eestlaste relvastus ja sõjaväe korraldus oli kohandatud üksikute sõjakäikude jaoks. Neil polnud raskeid raudrüüsi, mis oleks neid aeglustanud ja relvastus polnud ka just suur. Kasutati erinevaid mõõku , vibusi, kilpe ja laias valikus terariistu. Kui just sõjasaagiks polnud saadud ordurüütlite varustust. Peale rüüste retke oli vaja kiiresti oma linnusesse tagasi saada, raudrüüde ja raskevarustusega polnud see võimalik. Kui vaenalsed teadsid rüüsteretke oodata polnud eestlastel erilist lootust. Ordurüütlid olid elukutselised sõjamehed. Tänu sellele oli neil lihtne võidelda eestlaste vastu kellel polnud sarnaseid teadmisi sõjandusest. Tänu sellele suutsid ordurüütlid väikse grupina võidelda suurema eestlaste grupivastu ning väljuda sealt võidukalt. Kuid kui eestlased kavaluse appi võtsid ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
