võistlejad elukutselised sportlased. Kuigi olümpiavõitjaid autasustati ainult pärjaga, oli neil hiljem teistel võistlustel võimalik raha teenida. Amatöörsportlase mõistet ei tuntud. On teada vähemalt üks juhtum, kus kuulus sportlane pidi stardiraha maksma. Rusikavõitleja Theogenes oli 22 aastat elukutseline sportlane, saavutas 1300 võitu, nendest 24 pärjamängudel, ja rändas pidevalt ühest kohast teise. Kord määrati talle olümpiamängudel passiivsuse eest rahatrahv, mis võrdus päevilise perekonna 33 aasta sissetulekuga. Võistlused toimusid kahes kategoorias: meeste ja poiste seas. Ka hobused jaotati täiskasvanud loomadeks ja varssadeks. Vanusepiir ei ole teada. Kohtunikud otsustasid, kes millisesse kategooriasse kuulub. Tuli ette, et poiste olümpiavõitja järgmistel võistlustel varsti pärast olümpiamänge võitis meeste olümpiavõitjat. Olümpiavõitjad: 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud andsid maailmale 4237
hakkab kehtima. Ametnike ergutus: hinnaline kingitus - rahaline preemia..kõrgemale astmepalgale üleviimine. Ametnike distliplinaarvastutus: kui ametnik teeb vigu. Neid on 3 liiki: 1. oma töökohustuste süüline mittetäitmine 2. töötaja tuleb tööle joobesolekus 3. varalise kahju tekitamine ja usalduse kaotamine 4. vääritu tegu - ametnik peab käituma väärikalt tööl ja töövälisel ajal MIllised karistused võivad järgneda ? Noomitus ( käskkirjas ), rahatrahv max 10 töötaja päevapalgaga, töölt kõrvaldamine palgata max 10 tööpäeva, üleviimine madalamale palgaastmele max 3 astet max 1 aastaks, teenistusest vabastamine. Atesteerimise eesmärgiks on selgitada välja koolitusvajadus. Periood on 3 aastat. Lugeda ametnik atesteerituks / lükata atesteerimis edasi 1 aasta / mitte atesteerida ehk ei sobi sellele ametikohale. Ametnike reserv ehk varuks olemine. - vabade ametnike loetelu ehk nad on tööst ilma jäänud
tunnustega aladel (nt. raudteed, haiglad, sadamad, vanglad, kooli või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus. Väärteod territoorium, kaitseväe territ., lennuväed); Riigi territooriumi on KarS-is või muudes seadustes sätestatud süüteod, mille eest haldusjaotused üksustes. Kehtivus isikute ringis. Teatud on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki isikutele. Kogu rahvale või teatud isikutele. juhtimisõiguse äravõtmine. Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist Distsiplinaarsüüteod on teenistuse-, töö- või muu õigussuhte kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Kas kaudu organisatsiooniga seotud isiku poolt toime pandud tegemist on õigusaktiga? Ei, järgmine küsimus. Kas tegemist on õigusvastased teod
seda toimepannes kujutab endale ekslikut ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. Kannatanu nõusolek. Teatud juhtudel välistab teo õigusvastasuse kannatanu nõusolek, näiteks omaniku nõusolek tema omandi kasutamiseks välistab seda omandit kasutanud isiku süüdistamise omandiõiguse rikkumises. Õigusrikkumise liigid Õiguse rikkumist liigitatakse nelja rühma vastavalt sanktsioonidele 1)kuriteod mõlema kohta karistus rahatrahv või 30 päeva aretsi 2)väärteod 3)tsiviil õigus rikumised e tsiviil õigus rikkumine võib sesista lepinguiste kohustuste mitte täitmises või kahjus tekkitamises lepingu välistes suhetes 4)tööõigus rikkumised e. distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest Juriidiline vastutus (vt õpikust)
seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine Kuritegusid võib kahjustava õigushüve alusel liigitada: isikuvastane, varavastane, omandivastane, keskkonnavastane, riigivastane, poliitiline,ametialane,majanduslik jne. 14. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest. Väärtegu on karistusseadustikus (KarS) [1] või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest (KarS § 3 lg 4). Seega võib väärtegusid sätestada erinevaltkuritegudest karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes. 15. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi esimesse astmesse Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. 16. Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi II astmesse Ringkonnakohtud on teise astme kohtud. 17. Milline kohus arutab asju apellatsioonkaebuse alusel?
· Juhatus · Juhatuse esimees · Palgaline töötaja tegevdirektor, peadirektor tegelik juhtimine · Juhtimise delegeerimine tekib vastutuse ja ka süü hajuvuse probleem · Iga tasandi juht võtab vastu otsuseid, samas on kõrgemal seisvate tasandite otsused kohustuslikud · Konkreetse konflikti, vale otsuse jms puhul on raske leida konkreetset süüdlast, keda karistada · Korporatsioon kui juriidiline isiku vastutus rahatrahv, kompensatsioonid · Konflikt suur- ja väikeaktsionäride vahel · Väikeaktsionärid ühtlasi ettevõtte töötajad · Piiratud vastutus aktsionär on materiaalselt vastutav (oma aktsiaseltsi poolt põhjustatud kahjumi eest) vaid oma aktsiate ulatuses · Ettevõtte pankroti korral aktsionärid jäävad ilma oma aktsiakapitalist, aga töötajad kaotavad töökoha, viimaste kuude töötasu, vallandamise
Kui kliendile tekitatud kahju on välja makstud ning tuvastatud audiitori tahtlik õigusvastane tegu nõuab kindlustus kahju audiitorilt sisse. Järelevalvet audiitori tegevuse üle teostab audiitorkogu juhatus Audiitori distsiplinaarvastutus on ettenähtud audiitortegevuse seaduse eeskirja või muude audiitoritegevust reguleerivate normatiiv aktide rikkumise või nõuetele mitte vastava käitumise eest. Distsiplinaarkaristused on 1) märkus 2) noomitus 3) rahatrahv 4) audiitori kutsetegevuse peatamine kolmest kuust kuni ühe aastani 5) audiitori kutsetegevuse lõpetamine Rahatrahv ei või olla väiksem kui trahvi määramise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ning suurem kui üks kaheteistkümnendik karistatava audiitori eelmise aasta sissetulek Kutse taotlemine maksab 4000 kr. Audiitori kutseeetika põhimõiste/ nõuded Ausus- vannutatud Audiitor peab professionaalsete teenuste osutamisel olema otsekohene ja aus
Kuigi olümpiavõitjaid autasustati ainult pärjaga, oli neil hiljem teistel võistlustel võimalik raha teenida. Amatöörsportlase mõistet ei tuntud. On teada vähemalt üks juhtum, kus kuulus sportlane pidi stardiraha maksma. Rusikavõitleja Theogenes oli 22 aastat elukutseline sportlane, saavutas 1300 võitu, nendest 24 pärjamängudel, ja rändas pidevalt ühest kohast teise. Kord määrati talle olümpiamängudel passiivsuse eest rahatrahv, mis võrdus päevilise perekonna 33 aasta sissetulekuga. Võistlused toimusid kahes kategoorias: meeste ja poiste seas. Ka hobused jaotati täiskasvanud loomadeks ja varssadeks. Vanusepiir ei ole teada. Kohtunikud otsustasid, kes millisesse kategooriasse kuulub. Tuli ette, et poiste olümpiavõitja järgmistel võistlustel varsti pärast olümpiamänge võitis meeste olümpiavõitjat. Olümpiavõitjad 1169 aasta jooksul 293 korral toimuda jõudnud olümpiamängud andsid maailmale
Honorarium – tasu kohustuste täitmise eest ja kulutuste tasumine Societas – seltsinguleping Permutatio - vahetus Aestimatum – kokkulepe, millega üks osapool usaldab teisele müügiks asja kindla hinna eest Transactio - sobing Precarium - kasutusleping Negotiorum gestio – volituseta võõraste asjade ajamine Condictiones – erilised obligatsiooniõiguslikud hagid Communio incidens - ühisomand Mala fides – halvas usus/halb usk Delictum – õigusrikkumine, lubamatu tegu Poena - rahatrahv Infamia – autus Iniuria – iga õigusevastane tegu Furtum - vargus Rapina - röövimine Damnum iniuria datum – võõra vara õigusevastane rikkumine või hävitamine Fraus creditorum – kahju tekitamine kreeditorile Actiones noxales – hagid, mida rakendatakse kui kahju on tekitanud võimualune isik või võõras loom Successio - õigusjärglus Successio singularis - üksikjärglus Successio universalis - üldjärglus A testato – testamendijärgne pärimine
lõikes nimetatud vääritu tegu, milles on süüdi töötaja, kelle tööülesandeks on noori õpetada või kasvatada, või riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse abiteenistuja. Väärituks on tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib töötajat või tööandjat. Vääritu tegu on töölepingu lõpetamise aluseks ka siis, kui see pandi toime väljaspool töökohustuste täitmist. 22. Distsiplinaarkaristuste liigid 1) noomitus; 2) rahatrahv mitte üle töötaja kümnekordse keskmise päevapalga; 3) palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine mitte üle kümne järjestikuse graafikujärgse tööpäeva; 4) töölepingu lõpetamine 23. Distsiplinaarkaristuste määramise tähtajad 1) Distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub.
Teatavatel juhtudel aga, erilistel asjaoludel võib mõnel teol, mis üldiselt on õigusvastane, see omadus puududa. 45. Õigusrikkumiste liigid. 1. Kuriteod (karistusseadustikus sätestaud tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine) 2. Väärtegu (süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või 30.p aresti. 3.Tsiviilõigusrik-kumine (Lepingu kohustuste mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälises suhtes) 4.Distsiplinaarüleastumine (tööõigusrikkumine, mis seisneb töölepingu seadusega kehtestatud kohustuste süülises täitmatajätmises, tööl joobnuna viibimises, tööandja usalduse kaotamises või vääritu teo toimepanemises[ karistused: noomitus, rahatrahv, palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine, töölepingu lõpetamine] 46
Tarbijakaitseamet on kohustatud tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale sihipärasel kasutamisel ohtlikust kaubast või teenusest teabe omamisel tegema kõik ametist oleneva nende kaupade või teenuste müügi takistamiseks, vajadusel teavitades massiteabevahendeid. Juriidilise isiku poolt: 1. tarbija elule, tervisele, varale või keskkonnale ohtliku kauba või teenuse tootmise, vahendamise või müümise eest vastavate õigusaktidega kehtestatud korda rikkudes - määratakse rahatrahv rikkumise vahetuks objektiks olnud kauba väärtuse kuni kahekordses ulatuses, kuid mitte vähem kui 3000 krooni; 2. kauba või teenuse saate- ja müügidokumentide mittehoidmise eest müügikohas või nende mitteesitamise eest kontrolli teostavale pädevale isikule - määratakse rahatrahv 1000 krooni; 3. käesoleva lõike punktides 1 ja 2 ning käesoleva seaduse paragrahvis 17.1 tähendamata käesoleva seaduse rikkumise eest - määratakse rahatrahv 100 kuni 3000 krooni.
maksimaalselt võimaliku summana. Trahviühiku väärtuseks on 60 krooni. Tööandjale, kes ei ole juriidiline isik leitakse trahvisumma trahviühikutes määratud trahvi korrutatud arvuga. Max 100*60. Juriidilise isikule 20 000 krooni. Tööandja vastutus määratakse igal tls 117-129 ettejuhul piirsuuruse ulatuses arvestades tööandja kohustuse rikkumise tagajärgi või võimalikke tagajärgi, rikkumiste kordumist või ajalist olustikku. 117 tööandja andmete esitama jätmine- rahatrahv kuni 100 trahviühikut, juriidiline 20 000. Individuaalse töövaidluse lahendamine. Individuaalsete töövaidlustelahendamise seauduse, tsiviilkohtumenetlusseadus, töövaidluskomisjoni põhimäärus. Ind vaidlus on töölepingu alusel tekkinud töötaja ja tööandja vaheline eraõiguslik. Vaidlus ka töölepingu nõude üle itvls 2. Vaidlust lahendavad organid, ettevõtte lepituskomisjon, kohus. Töövaidluskomisjon on kohtueelne individuaalseid töövaidlusi lahendav organ
füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus/vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus/sundlõpetamine. 2)väärteod ehk haldusõigusrikkumised- süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärtegu on kuriteole lähedane süütegu, formaalse tunnuse järgi eristab teda kuriteost vaid see, et seadus näeb väärteo toimepanemise eest ette kuriteoga võrreldes kergemad karistused. Rahatrahv või arest 30 päeva. 3)tsiviilõigusrikkumised- seisneb lepingulise kohustuse mittetäitmises või kahju tekitamises lepinguvälises suhtes. Vastutust tsiviilõigusliku lepingu rikkumise eest kohaldab suhte teine pool, kahju tekitamise korral aga kannatanu. Vajaduse korral on asjast huvitatud isikul võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks hagiga kohtusse. 4)tööõigusrikkumised ehk distsiplinaarsüüteod- tööõigusrikkumine, mis seisneb töölepingu
valdkonna eest vastutava ministri määratud Justiitsministeeriumi esindaja ja tema asendusliige; prokuröride üldkogu valitud riigiprokurör ja tema asendusliige; Tartu Ülikooli õigusteaduskonna nõukogu määratud õigusteadlane ja tema asendusliige. Distsiplinaarvastutus Advokaadi tegevust sätestavate õigusaktide või kutse-eetika nõuete eiramise eest võib aukohus määrata distsiplinaarkaristuse (noomitus; rahatrahv advokatuuri kasuks kuni advokaadi kuue kuu töötasu ulatuses; kutsetegevuse peatamine kuni üheks aastaks; advokatuurist väljaheitmine; ) Prokuratuur Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust
- rahalise preemia andmine (fikseeritud käskkirjaga) - hinnaline kingitus - edutamine (kõrgemale palgaastmele üleviimine) Distsiplinaarvastutuse süütegudeks on: - töökohustuse mittetäitmine - varalise kahju tekitamine - vääritu tegu Karistused: - noomitus (käskkirjas peab olema süüline rikkumine pikalt väljatoodud; ühekordne akt) - rahatrahv (maksimaalselt 10kordne päevapalk) - töölt kõrvaldamine (maksimaalselt 10 päeva, palka ei maksta) - madalamale palgaastmele üleviimine (maksimaalselt 1 aasta) - teenistusest vabastamine Kõik ametnikud kuuluvad atesteerimise (hindamise) alla, mis algab ametisse nimetamise päevast. 3-aastaste perioodide kaupa. Igal aastal toimuvad atesteerimise käigus vestlused, mis tuleb fikseerida kirjalikult atesteerimislehele.
Kuigi olümpiavõitjaid autasustati ainult pärjaga, oli neil hiljem teistel võistlustel võimalik raha teenida. Amatöörsportlase mõistet ei tuntud.On teada vähemalt üks juhtum, kus kuulus sportlane pidi stardiraha maksma. Rusikavõitleja Theogenes oli 22 aastat elukutseline sportlane, saavutas 1300 võitu, nendest 24 pärjamängudel, ja rändas pidevalt ühest kohast teise. Kord määrati talle olümpiamängudel passiivsuse eest rahatrahv, mis võrdus päevilise perekonna 33 aasta sissetulekuga. Võistlused toimusid kahes kategoorias: meeste ja poiste seas. Ka hobused jaotati täiskasvanud loomadeks ja varssadeks. Vanusepiir ei ole teada. Kohtunikud otsustasid, kes millisesse kategooriasse kuulub. Tuli ette, et poiste olümpiavõitja järgmistel võistlustel varsti pärast olümpiamänge võitis meeste olümpiavõitjat. 8 2.3 Olümpiamuuseumid
vangistuse. (2) Kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule ei või mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta ega eluaegset vangistust. § 46. Juriidilise isiku sundlõpetamine Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamisele, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine. 2. jagu Väärteo eest kohaldatavad põhikaristused § 47. Rahatrahv (1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. (2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viiskümmend tuhat krooni. § 48. Arest Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. 3. jagu
osas ei ole antud tõeseid seletusi. Juhul, kui ettevõte ise kontrolli käigus tuvastatud puudusi deklaratsioonidel ei paranda, koostab maksuhaldur maksuotsuse, millega määrab ettevõttele tasumiseks varem riigile saamata jäänud maksusumma. Kui kontrolli käigus tuvastatakse valeütluste andmine, kus töösuhte tegelikku algust või saadud palgaandmeid varjatakse, siis alustatakse ütluse andja osas väärteomenetlust. Rahatrahv valeütluste andmise eest on kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot. (4) Töötajad ei tea tihtipeale, et nende makstava töötasu on tööandja jätnud maksuhaldurile teatamata. Reeglina avastavad töötajad selle siis, kui on aeg deklareerida füüsilise isiku tulusid. Ümbrikupalka saav töötaja ei anna endale aru, et tema palgast sõltub vanemahüvitise suurus, aus tulu tagab talle kõrgema pensioni ja kõrgema puhkusetasu ning sellest sõltub ka tema laenusaamis võimalus pankades
Töödistsipliin e. töötajate distsiplinaarvastutus Niisugused süüteod, millele järgneb distsiplinaarkaristus, on töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse järgi: 1. Töötajapoolme kohustuste süüline rikkumine, samuti tööl joobnuna viibimine 2. Süüline tegu, mille tõttu töötaja kaotas tööandja usalduse 3. Töötaja poolt toime pandud vääritu tegu Distsiplinaarkaristusena võib rakendada järgmisi karistusi: 1. Noomitus 2. Rahatrahv, mis ei ületa töötaja kümnekordset keskmist päevapalka 3. Töölt kõrvaldamist palga maksmise peatamisega mitte üle 10 järjestikuse tööpäeva 4. Töölepingu lõpetamine Distsiplinaarkaristuse määramise õigus kuulub tööandjale, samuti tema selleks volitatud esindajale. Distsiplinaarkaristust võib määrata 6 kuu jooksul alates süüteo toimepanemise päevast, kuid sealjuures hiljemalt 1 kuu
ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema (näiteks kassapidaja jätab hooletusest seifile võtme ette ning varas viib sealt ära suure rahasumma). Karistusseadustiku kohaselt jaotatakse süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks ning kuriteod esimese ja teise astme kuritegudeks Väärtegude piiritlemine kuritegudest toimub süüteo eest ette nähtud võimaliku karistuse liigi alusel. Kui selleks on rahatrahv või arest, on tegu hinnatav väärteona. On aga ette nähtud karistusena rahaline karistus või vangistus, on tegemist kuriteoga. Esimese astme kuriteod on aga süüteod, mille eest seadus näeb ette karistuseks tähtajalise vangistuse üle viie aasta või eluaegse vangistuse või juriidilisele isikule sundlõpetamise. Teise astme kuriteod on süüteod, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus
Teo õigusvastasust välistavad asjaolud: -hädakaitse -hädaseisund -kurjategija kinnipidamine -kuritegude matkimine -kohustuste kollisioon -kannatanu nõusolek -teenistus- või kutsealaste kohustuste täitmisel toime pandud tegu -oma õiguste teostamisele suunatud tegu -alluva poolt temale antud kohustusliku käsu täitmine Kuritegu karistatav tegu, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või vangistus (füüs. isik); rahaline karistus või sundlõpetamine (jur. isik) Väärtegu rahatrahv või arest. Tsiviilõigusrikkumine ehk -üleastumine lepingu rikkumine või varalise kahju tekitamine. Lepingu järgne karistus või kahju hüvitamine. Distsiplinaarüleastumine ehk süütegu tööõigusrikkumine (kohustuste täitmatajätmine, joobes tööl vms). Noomitus, rahatrahv, ilma palgata töölt kõrvaldamine, töölepingu lõpetamine Juriidiline vastutus on vastutus toime pandud õigusrikkumise eest. Riiklik sunnivahend, mis seisneb teo
Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. 74. Süütegu süütegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod on *kuriteod ja *väärteod. 75. Väärtegu väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 76. Kuritegu kuritegu on karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 77. Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? saab küll juriidilisele isikule saab määrata rahalist karistust ja sundlõpetada tema tegevus
füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus/vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus/sundlõpetamine. 2)väärteod ehk haldusõigusrikkumised- süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärtegu on kuriteole lähedane süütegu, formaalse tunnuse järgi eristab teda kuriteost vaid see, et seadus näeb väärteo toimepanemise eest ette kuriteoga võrreldes kergemad karistused. Rahatrahv või arest 30 päeva. 3)tsiviilõigusrikkumised- seisneb lepingulise kohustuse mittetäitmises või kahju tekitamises lepinguvälises suhtes. Vastutust tsiviilõigusliku lepingu rikkumise eest kohaldab suhte teine pool, kahju tekitamise korral aga kannatanu. Vajaduse korral on asjast huvitatud isikul võimalik pöörduda oma õiguste kaitseks hagiga kohtusse. 4)tööõigusrikkumised ehk distsiplinaarsüüteod- tööõigusrikkumine, mis seisneb töölepingu
ja vallavalitsused, keskkonna inspektsioonid, päästeamet, maksu- ja tolliamet. Isikuid nimetatakse menetlusaluseks isikuks. Kui tema suhtes on võetud vastu otsus, siis on ta süüdlane. Kohtulike menetluse käigus arutab asja maakohus sel juhul kui on tegemist vara konfiskeerimise või arestimisega või isiku arestimisega. Ülejäänutel kordadel toimub kohtuväline menetlus. Kohtuväline menetlus: *Hoiatamismenetlus – vähetähtsa väärteo puhul, karistuseks rahatrahv 25 kui 200 EEK või tehakse hoiatus(suuline või kirjalik). *Kiirmenetlus – karistuseks on ette nähtud kuni 100 trahviühikut. *Üldmenetlus – 1)inimene pole asjaga kohe nõus, politsei uurib max 15 päeva, koostatakse väärteo protokoll, siis saan tutvuda sellega 15 päeva ning saan esitada vastulause ning lõpetuseks tuleb anda allkiri ja trahv ära tasuda. 47.Kohtuliku arutamise üldtingimused. Kohtuistungi kord. Kohtuistungi osad. Kohtuistungit juhib kohtunik
Ajaloo arvestus 15.okt.2015 Muistne vabaduvõitlus – 1208-1227 Tagajärjed: 1) eestlased kaotasid oma maa ja vabaduse 2) eestlased ristiusustati 3) eestlastel tekkisid koormised (loomusrent, künnis, kirikukünnis, hinnus) ja kohustused 4) kultuuridevaheline konflikt tekkis Keskaegse Liivimaa poliitiline jaotus: Liivimaa suurim riik oli Saksa ordu valdus. 1346. Aastal see veel suurenes, kui Saksa ordu ostis Taani kuningalt Eesti hertsogkonna. Ordu valdustele järgnesid Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare- Lääne Piiskopkond, Kuramaa Piiskopkond. Liivimaa orduriik oli osa Saksa ordu valduses. Enamik siinseid piiskoppe oli seotus Saksa- Rooma keisririigiga. Piiskop on piiskopkonna ehk diötseesi kiriklik juht. Regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi, mille eesotsas seisis piiskop. Piiskopi valis ametisse toomkapiitel või paavst. Keskaegne Liivimaa jagunes kiriklikult kaheks: Riia kirikuprovints (Riia, Saa...
sätestamisega või väärteo menetluse algatamiskes 3. ettepanek prokuratuurile kriminaal menetluse algatuseks. Järelevalve nõukogu kui avaliku võimu kandja tekitatud kahju eest vastutab riik. Oma ülesannete mitte täitmisel eetika või muude normide rikkumisel või mitte nõuete kohasel täitmisel võib audiitor kogu juhatus määrata audiitor kogu liikmele dissiplinaar karistuse milleks on : 1. märkus 2. noomitus 3. rahatrahv 4. kutse tegevuse peatamine 3 kuust kuni 1 aastani 5. kutse tegevuse lõpetamine. Rahatrahv ei või olla võiksem kui trahvi määramise ajal kehtib ametlik kuu palga alam määr. Trahv ei tohi olla suurem kui 1/12 karistatava audiitori eelmise aasta sissetulekust. Kohtuväline menetleja on rahandus ministeerium ja väärteo menetlusel kasutatakse karistus seadustiku ning väärteo menetluse seaustiku sätteid. Vastavalt
(1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. (3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. (5) Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Karistusõiguse kesksed mõisted on süütegu ja karistus. Kuriteo toimepannud isiku karistamisel on vähemalt kaks ülesannet: mõjutada kuriteo toimepannud isikut hoiduma edaspidi kuritegelikust käitumisest;
kuritegudeks. Esimese astme kuriteo eest on ette nähtud rahaline karistus ja karistus vangistusega üle viie aasta või eluaegne. Juriidilise isiku karistuseks on sundlõpetamine. Teise astme kuriteo eest ettenähtav karistus on alla viie aasta pikkune vangistus või rahaline karistus.12 Väärtegude ja kuritegude eristamine toimib süüteo eest ettenähtud karistuse liigi alusel. Kui süüteo eest on ettenähtud rahatrahv või arest, on tegemist väärteoga. Kui on ettenähtud vangistus või rahaline karistus, on tegemist kuriteoga. Nii füüsiline kui ka juriidiline isik saavad olla süüteo toimepanijaks. 4.2 Süüteo toimepanijate rollid Süüteo toimepanejate rollid jaotuvad täideviijaks ja osavõtjaks. Teo täideviija on vastavalt KarS paragrahv 21 lg 1 isik, kes sooritab süüteo ise või selleks teist isikut ära kasutades
Ajatempel - tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mis tõendab dok olemasolu kindlal ajahetkel. Andmed - isikuandmed «Isikuandmete kaitse seaduse» tähenduses või muud andmed, mida töödeldakse andmekogus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku ülesannete täitmiseks. Andmed- inimesele/masinale arusaadaval kujul formaliseeritud (erilisel viisil vormindatud) info esitlusviis, mida saab kasutada suhtluseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötluseks. Andmekogu - riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikõigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Andmesubjekt - isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. Arhiiv - asutuse või isiku dok ter...
KANEPI MITTE LEGALISEERIMINE ! :) Paljud inimesed usuvad, et kanep on kahjutum ka tubakast ning selle kasutamine peaks olema seadusega lubatud. on tõestatud, et kanep tekitab vaimset sõltuvust!!!!!!!!!!!!!. Kui tubakas rikub üksnes inimese tervist, siis kanep tekitab veel ka näiteks mäluhäireid. Sageli on pikaajalised kanepisuitsetajad apaatsed ja teotahtetud. Kanep on ka väga ohtlik liikluses. Kanep on taim, mille tähtsamate alaliikide ladinakeelsed nimed on Cannabis sativa ja Cannabis indica. Kanepitaimed ja selle ekstraktid sisaldavad üle 60 keemilise aine, mille koondnimetus on kannabinoidid. Nende ühendite tõttu ongi kanepil psühhoaktiivsed omadused: kanepit tarvitades muutuvad inimese maailmataju ja käitumine ning asju hakkab juhtuma...' Kanepist kui levinud uimastist Kanep on maailmas kahtlemata kõige enam levinud keelatud uimasti ning Eesti pole siin mingi erand. Näiteks 1516aastaste noorte seas on kanepi tarvit...
1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) avalik võim, kogu riigi juhtimisaparaat ja selle aparaadi relvastatud struktuuriüksused nagu armee, politsei, luure, vanglad jne, riigivõim on suveräänne võim (seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim). Riiguvõimu suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust). Formaalse suveräänsusega on tegemist siis, kui riik faktiliselt ei saa kasutada oma suveräänsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad talle peale oma tahet. Piiratud suveräänsus võib tekkida sõja kaotanud riigil võitja-riikide sunni mõjul või ka siis, kui riik vabatahtlikult piirab oma suveräänsust vastastikusel kokkuleppel teiste riikidega mingi ühise eesmärgi saavutamiseks (näiteks mingisse liitu või föderatsiooni astumisel). territoorium - ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigivõimu. Riigi territooriumi hulk...
Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Vangistati 400 juhtivat vapsi, riigikogu saadeti suvepuhkusele. Riigiasutustes tehti puhastustöö. 2.7 Riigipöörde tagajärjed Riigi raudteed, post, telefon ja telegraaf said 12. märtsil 1934 otsealluvusse Kaitsevägede ülemjuhatajale. Kaitseseisukorra rikkumise eest oli ette nähtud karistus: arest, vangistus kuni kolme kuuni või rahatrahv kuni kolmetuhande kroonini. 2. oktoobril 1934 katkestas Konstantin Päts V Riigikogu istungjärgu ja viiendat Riigikogu rohkem kokku ei kutsutud. Alanud perioodi kutsutakse Vaikivaks ajastuks. 2.8 Viimne otsus 1939 Igaveseks vaidlusküsimuseks jääb septembris 1939 valitud tee- soostuda baasidelepinguga- otstarbekus. See oli Eesti Vabariigi ja N.Liidu vahel allakirjutatud vastastikuse abistamise pakt, mille alusel loodi Eestisse Punaarmee baasid. 1940
· Juhatus · Juhatuse esimees · Palgaline töötaja tegevdirektor, peadirektor tegelik juhtimine · Juhtimise delegeerimine tekib vastutuse ja ka süü hajuvuse probleem · Iga tasandi juht võtab vastu otsuseid, samas on kõrgemal seisvate tasandite otsused kohustuslikud · Konkreetse konflikti, vale otsuse jms puhul on raske leida konkreetset süüdlast, keda karistada · Korporatsioon kui juriidiline isiku vastutus rahatrahv, kompensatsioonid · Konflikt suur- ja väikeaktsionäride vahel · Väikeaktsionärid ühtlasi ettevõtte töötajad · Piiratud vastutus aktsionär on materiaalselt vastutav (oma aktsiaseltsi poolt põhjustatud kahjumi eest) vaid oma aktsiate ulatuses · Ettevõtte pankroti korral aktsionärid jäävad ilma oma aktsiakapitalist, aga töötajad kaotavad töökoha, viimaste kuude töötasu, vallandamise kompensatsioonid,
perekonnaseisuameti poolt on riigilõivuvaba. [6] Välisriigis registreeritud sünni kandmiseks rahvastikuregistrisse esitatakse tõlgitud ja legaliseeritud või tunnistusega (apostille) kinnitatud dokumendid perekonnaseisuasutusele. Eesti perekonnaseisuasutuses last topelt ei registreerita. [6] Lapse sünni registreerimata jätmise eest ettenähtud tähtaja jooksul näeb seadus ette vastutuse: rahatrahv kuni 100 trahviühikut või arest. [1] 1.2. Sünni registreerimise avaldus Sünni registreerimiseks esitab lapse seaduslik esindaja ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates perekonnaseisuasutusele isiklikult sellekohase avalduse. Mõjuval põhjusel võib sünni registreerimise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Kui lapse ema ei ole abielus ja lapse isa ei ole esitanud isaduse omaksvõtu avaldust, selgitab
Tsiviilõigusrikkumise obj on subjektide varalised õigused). 48. Õigusrikkumiste liigid.- 1. Kuriteod (karistusseadustikus sätestaud tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine) 2. Väärtegu (süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või 30.p aresti. 3.Tsiviilõigusrik- kumine (Lepingu kohustuste mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälises suhtes) 4.Distsiplinaarüleastumine (tööõigusrikkumine, mis seisneb töölepingu seadusega kehtestatud kohustuste süülises täitmatajätmises, tööl joobnuna viibimises, tööandja usalduse kaotamises või vääritu teo toimepanemises[ karistused: noomitus, rahatrahv, palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine, töölepingu lõpetamine] 49
• Aalaealiste mõjutusvahendite seadus. karistatavad teod. Al 14. aastast saab vastutusele võtta, kui aga Karistatavad teod jagunevad: nooremad panevad toime kooseisupärase Süüteod: õigusvastase teo. Nende suhtes tuleb ka mingeid 1. Kuriteod – kõik asuvad KarS, väljaspool pole meetmeid rakendada. ühtegi kuritegu. Põhikaristus rahatrahv või vangistus. Jur isikutel rahatrahv või sundlõpetamine. 2. Väärteod – on KarS ainult üksikud peamiselt asuvad kõik väärteod väljaspool KarS-s. Praegu on ligi 50 haruseadust, mis sätestavad väärtegusid. Põhikaristuseks rahatrahv või
……........ 46 6.2. Koosseisu erinevused arvudes ……………………………….……… 48 6.3. Regionaalne käsitlus ……………………………............................ 50 6.4. Reaalne vabadusekaotus – tingimisi – rahatrahv ……………………… 51 KOKKUVÕTE ............................................................................................... 54 De lege ferenda ……………………………………………………………… 57
tsiviilõigusrikkumised, 4) tööõigusrikkumised ehk distsiplinaarüleastumised. Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Karistust kuriteo eest kohaldab ainult kohus. Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärtegu on kuriteole lähedane süütegu, kuid väärteo eest on kergemad karistused (rahatrahv või arest kuni 30 päeva). Tsiviilõigusrikkumine ehk tsiviilüleastumine võib seisneda lepingulise kohustuse mittetäitmises või kahju tekitamises lepingulises suhtes. Sõltuvalt sellest järgneb õigusrikkumisele kas lepingus ettenähtud ehk lepinguline vastutus või kahju tekitamisest tulenev vastutus (kahju hüvitamine). Vastutust rikkumise eest
mille eest KrKs nähakse ette raskemate karistustena vabadusekaotust üle 8 aasta või surmanuhtlus. Teise astme kuritegu on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toimepandud karistatav tegu, mille eest KrKs nähakse raskeima karistusena ette vabadusekaotust mitte üle 8 aasta. Kolmanda astme kuritegu on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toimepandud karistatav tegu, mille eest KrKs nähakse karistusena ette rahatrahv, teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmine või arest. Kõiki kriminaalkaristusi mõistab kohus, mistõttu võib ka väita, et üksnes kohtu poolt määratavad karistused on kriminaalkaristused. Protsessiõigus ehk siis menetlusõigus määrab kindlaks juriidilise vastutuse võtmise korra ehk selle milliste reeglite järgi toimub õiguse mõistmine. Protsessi õiguse normid määravad
isiku süüdistamise omandiõiguse rikkumises. 71. Mis on juriidiline vastutus? Juriidiline vastustus on retrospektiivse vastutuse üks liike, see on retrospektiivne vatutus, mis on seotud õigusnormidega. See on vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. 72. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õiguse rikkumist liigitatakse nelja rühma vastavalt sanktsioonidele 1)kuriteod mõlema kohta karistus rahatrahv või 30 päeva aretsi 2)väärteod 3)tsiviil õigus rikumised e tsiviil õigus rikkumine võib sesista lepinguiste kohustuste mitte täitmises või kahjus tekkitamises lepingu välistes suhetes 4)tööõigus rikkumised e. distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest
aastat. Audiitor peab säilitama kutsetegevusega seotud dokumente 7 aastat. Audiitor on kohustatud auditeerimise perioodiks sõlmima kutsekindlustus lepingu. Kindlustusandjal on audiitori suhtes tagasinõude õigus, kui selgub, et kahju tekitati audiitori poolt õigusvastase käitumise tagajärjel tahtlikult. Tuleb sõlmida kliendiga kirjalik kliendileping. Audiitori kutsetegevuse järelvalvet teostab juhatus. Audiitori distsiplinaarvastutus 1. Märkus 2. Noomitus 3. Rahatrahv, mis ei või olla väiksem kui trahvi määramise ajal ametlikult kehtiv kuupalga alammäär ning suurem kui 1/12 karistatava audiitori eelmise aasta sissetulekust 4. Kutsetegevuse peatamine 3 kuust 1 aastani 5. Audiitori kutsetegevuse lõpetamine Audiitori kutse-eetika · Ausus vannutatud audiitor peab professionaalsete teenuste osutamisel olema otsekohene ja aus · Objektiivsus vannutatud audiitor peab olema õiglane, vaba eelarvamustest ega tohi lasta
· Lisatasu teenistuslähetuste eest · Õppelaenu kustutamine · 5 aasta jooksul 3 kuuline tasuline õppepuhkus · Võimalusel tööandja eluruum · Kõrgem pension Piirangud: · kehtivad erakonda kuulumise piirangud · ametnike tegevus ettevõtlusega on piiratud Ergutused: · rahaline preemia · kirjalik tänuavaldus · hinnaline kingitus · kõrgemale palgaastmele viimine kuni üheks aastaks Karistused: · noomitus · rahatrahv · madalamale palgaastmele viimine kuni üheks aastaks · palgamaksmise peatamine · teenistusest vabastamine · atesteerimine teenistusest vabastamisel makstakse hüvitist (10 kuu palk) riigikantselei peab arvestust ametnike reservide üle. Kinnisvara sundvõõrandamine see on kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest. Üldised huvid võivad olla järgmised: · Riigikaitse · Sadamad · Elektrijaamad
/kuritegelik hooletus/); 3) objekt; 4)objektiivne külg (s.t. et teol on õiguserikkumise tunnused; juriidilise vastutuse välistavad hädakaitse ja hädaseisund). Eristatakse *tsiviilvastutust; *haldusvastutust; *kriminaalvastutust, *distsiplinaarvastutust. Õigusharude järgi liigitatakse vastutust 1 Kriminaalvastutust riiklikke sunnivahendeid mis järgnevad kuritööle 2 Haldusvastutus järgneb väärteole nad on väiksema ühiskondliku ohtlikusega. Arest ja rahatrahv 3 Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja seda rakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumises või siis kahju tekitamisel. Distsiplinaarvastutus seda kohaldakse töölepingu kohustuste rikkumiste eest(avaliku teenistuse seadus) Teema 8. Õiguse tõlgendamine 8.1 Õigusliku tõlgendamise olemus - Õigusnorm on alati abstraktne mõttega, et selle alla mahuksid mitmed elulised asjaolud. Enne normi
Tsiviilõigusrikkumise obj on subjektide varalised õigused). 48. Õigusrikkumiste liigid.- 1. Kuriteod (karistusseadustikus sätestaud tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine) 2. Väärtegu (süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või 30.p aresti. 3.Tsiviilõigusrik- kumine (Lepingu kohustuste mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälises suhtes) 4.Distsiplinaarüleastumine (tööõigusrikkumine, mis seisneb töölepingu seadusega kehtestatud kohustuste süülises täitmatajätmises, tööl joobnuna viibimises, tööandja usalduse kaotamises või vääritu teo toimepanemises[ karistused: noomitus, rahatrahv, palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine, töölepingu lõpetamine] 49
Kuritegude ammendav loetelu on kodifitseeritud karistusseaduses. Süütegu hõlmab endas nii kuriteod, kui ka väärteod. Teised väärteod on teistes seadustikus ka, nt. Liiklusseadustik. 2. Kas väärtegu või kuritegu? Meie KÕ on loobunud ühiskonnaohtlikkuse mõistest. Me lähtume sanktsioonist, kui määrame, kas on kuritegu või väärtegu. Seega sanktsiooni liigi järgi! Kuritegu: rahaline karistus ja vangistus FIle; sundlõppemine ja rahaline karistus JURile. Väärtegu: rahatrahv või arest. Ainult kohus võib kohaldada aresti. Pädevad ametnikud (politsei) määravad oma pädevuse piires. Rahalise karistuse arvutamise kohta on oma metoodika ja juhendid. Rahaline karistuse summa määramine: eelmise aasta tulude alusel ja jagatakse päevade arvuga (võitlikus, intressid, laenud jne). Saadakse päevamäär. Kohus ütleb, mis on päevamäär ja kui palju neid päevamääre vaja on (nt. 100*55EEK). Miinimum päevamäär on 50 krooni.
Ametikohad riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes täidetakse seaduse alusel Eesti kodakondsetega. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi riigist välja saata ja takistada teda Eestisse asumast. 3. Mis on haldusmenetlus haldusõiguses? Haldusmenetlus on menetlus (arutlus, diskussioon õiguse leidmiseks), mis on seotud füüsilise isiku haldavate asjadega, et heaolu eest seista. 4. Millised on põhikaristused väärtegude eest karistusõiguses? Füüsilisele isikule rahatrahv, mis määratakse baassumma (60 krooni) kordsetes ja arest kuni 30 päeva., Juriidilisele isikule trahv 500 500 000 krooni. 5. Millised tehingud on tühised tsiviilõiguse alusel? Tühised tehingud tsiviilõiguses on lepingud, mis on valesti koostatud, mis ei vasta nõuetele, aegunud lepingud, võlakirjad. Tehingud, millel puudub vastav notariaalne osa või mis on muul viisil kehtetu, aegunud või valesti koostatud. 6
*Eesti advokatuuris olevad komisjonid: eetika ja metoodika komisjon; põhiõiguste; perekonnaõiguse; riigi õigusabi; intellektuaalse omandi ja IT õiguse; tööõiguse; konkurentsiõiguse *Advokaat tegeleb läbi advokaadibüroo. Advokatuuril on ka aukohus. Kõige suurem karistus on advokatuurist välja viskamine ja kõige leebem on noomitus. Min rahatrahv on 64 ja max 16000 eurot. *Advokaatide üldkogu kõik advokaadid osalevad ja otsustatakse suuri küsimusi. Advokatuuri esimees valitakse üldkogul. On olemas ka vähemalt 7-liikmeline advokatuuri juhatus. Olemas on ka revisjonikomisjon, kes kontrollib eelarve täitmist. Advokaadi esindusõigust eeldatakse. *Emeriitadvokaat inimene, kes on advokatuurist lahkunud oma vanuse tõttu.
See on vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. Juriidiline vastutus on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigursikkuja ja tema käitumis ehukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamises. 9. Millistel alustel ja kuidas toimub õigursikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õiguse rikkumist liigitatakse nelja rühma vastavalt sanktsioonidele 1)kuriteod mõlema kohta karistus rahatrahv või 30 päeva aretsi 2)väärteod 3)tsiviil õigus rikumised e tsiviil õigus rikkumine võib sesista lepinguiste kohustuste mitte täitmises või kahjus tekkitamises lepingu välistes suhetes 4)tööõigus rikkumised e. distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest
milles süüdi olevale isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine Kuritegusid võib kahjustava õigushüve alusel liigitada: isikuvastane, varavastane ,omandivastane, keskkonnavastane, riigivastane, poliitiline,ametialane,majanduslik jne. 18. Mis on väärtegu`? Väärtegu on karistusseadustikus (KarS) [1] või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest (KarS § 3 lg 4). Seega võib väärtegusid sätestada erinevaltkuritegudest karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes 19. Mis on asjaõigus Asjaõigus on õigusvaldkond, mille ülesandeks on reguleerida eelkõige omandiõiguse erinevaid aspekte nagu omand, ühisomand ja kaasomand. Samuti omandit piiravaid teiste isikute õiguseid nagu naabrusõigused ja servituudid. Asjaõiguse olulise osa moodustab kinnisasjaõigus 20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
