Õigusõpetus V
Õiguse
rakendamine
Õiguse
realiseerimise mõiste ja liigid,
rakendamise mõiste
Õiguse
realiseerimine - ei kujuta endast muud, kui nende elluviimist
õigussubjektide tegemisel,
kusjuures õigusnormide realiseerimine
väljendub subjektide käitumises. See võib olla väga erinev,
sets motiiv ja
õigusnormid ja
subjektid on erinevad. Sõltuvalt
õigusnormi realiseerimis etingimustest
Eristatkse
3 liiki õiguse realiseerimist: (õpik lk 74 - 75)
- Õigusnormide nõuetest kinnipidamine - seisneb selless, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega ehk täidab juriidilisi kohustusi. Selles vormis toimub kohustavate (subjekt peab sooritama aktiivseid tegusid) või keelavate (subjekt peab passiivselt hoiduma keelatud käitumisest) normide täitmine.
- Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine - selline õiguse realiseerimise norm, kus õiguseteostamisse sekkuvad selleks pädevad ringkonnad (nt haldusorganid, kohtud jne). Reegline need riigiorganid kuuluvad õiguse realiseerimise seisukohalt kõrvalisteks subjektideks , sets nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse . Õigusnormide rakendamine on kompetensets riigiorganite riigivõimu alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites
- Õigusnormi kasutamine – seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhetes.
Õigusnormi
rakendamise vajadus tekib: (lk 86)
- Kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (nt sõjaväe teenistusse minek)
- Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle
- Kui on toimepandud õigusrikkumine ja on vaj akohandada anktsioone.
Õigusnormi
rakendusprotsess:
Õigusnormi
rakendamise protsess on küllalt keeruline ja mõtteliselt kulgeb see
konkreetse juhtumi asjaolude uurimisel õigusnormile ja sealt antud
küsimuste praktiliseks lahenduseks
Eristatakse
erinevaid staadiume ja peab silmaspidama, et siin peavad olema
järgitud kõik staadiumid, st ükski järgmine staadium ei saa
toimuda eelmisest.
Esimene
stadium – (lk 87).. Analüüsitakse 2 suguseid asjaolusid: A)
asjaolusid, mis on antud õigusnormi seisukohalt
juriidilist tagajärge esilekutsuvad ja need
asjaolud on juriidilise fakti
tähendusega või kuuluvad prktilisse koosseisu. B) analüüsitakse
niisuguseid asjolusid, mis otseselt ei mõjuta asja juriidilist
hinnangut , kuid on olulised optimaalse lahendi leidmisel.Kõikide
nende asjaolude kindlaks tegemine toimub juriidiliste tõendite abil.
Teine
stadium – õigusnormi valik ja analüüs. (lk 87).. üldiselt
üksikule – otsitakse välja vastavad õigusnormid ja tehakse
õigusnormi analüüs. 1) peab olema tegemist audentse tekstiga. 2)
Peab veenduma, et tekstis ei ole vigu 3) tuleb vaadata, aks antud
normi ei ole hiljem muudetud. 4) tuleb ülekontrollida,kas kasutatav
norm üldse kehtib 5)vajaduse korral tuleb tõlgendada rakendatavat
õigusakti, st selgitada sisu 6) otseselt vastava õigusnormi
puudumisel otsustatakse analoogiline rakendamine.
Seaduse
analoogia puhul selle suhte reguleerimiseks kasutatakse analoogilist
suhet reguleerivat õigusnormi. Kui ei ole võimalik seaduse
analoogiat rakendada, võetakse appi õiguse analoogia, mis seisneb
selles, et rakendatakse vastava
õigusharu üldiseid põhimõtteid.
Kriminaal õiguses ja haldusõiguses analoogia rakendakine pole
lubatud.
Kolmas stadium – Kompetentse organi poolt otsuse tegemine
(vastuvõtmine). Üks vastutusrikkamaid staadiume. Vormiliselt
kujutab see staadium endas õiguse rakendamise akti e.
individuaalakti vormistamist. Selles
aktis fikseeritakse varem õiguse
rakendaja teadvuses väljakujunenud seisukoht, mis vormistatakse
nõuetele vastaval kujul. Sellega on õiguse rakendamise protsess
peaaegu lõpetatud. Teatavatel juhtudel järgneb
Teatavatel
juhtudel järgneb ka neljas stadium, st tehtud otsuse täitmise
tagandamine. See on vajalik juhul, kui otsuse realiseerimiseks on
vaja rakendada
täiendavaid meetmeid.
Õiguserakendamisele
esitatavad nõuded
Õigusnormi
rakendamisel tuleb jälgida, et rakendamine oleks seaduslik,
põhistatud, otstarbekohane ja õiglane.
Õiguse
rakendamise
seaduslikkus tähendab seda, et:
1)
seaduse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt
käsitlevad lahendatavat juhtumit. Või õiguse analoogia
rakendumisel.
2)Otsus
peab olema tehtud vastav riigiorgani
kompetentsi piires.
3)
Õigusnormi rakendamine on
oblikatoorne igal juhul, kui see on
seadusega ettenähtud
4)
Senikaua ,
kui antud asjades on olemas kehtiv otsus, ei tohi samas asjas
vastuvõtta uut otsust, et mitte tekitada ootsuste
kollisiooni .Kui on
vaja uut lahendit, tuleb eelnev otsus tühistada.
5)Kui
õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks erilise normi, tuleb sellest
rangelt kinnipidada.
Põhistatuse
nõue tähendab seda, et peavad olema välja
selgitatud ,
hoolikalt ja objektiivselt tundma õpitud kõik asjassepuutuvad
faktid. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja
lahendamisel tähelepanuta. Põhistatuse nõue on väga tihedalt
seotud
seaduslikkuse nõudega. Põhistamata akt on
ebaseaduslik selle pärast, et põhistatuse nõue on tavaliselt
seaduses fikseeritud (kohtuotsuse tühistamise aluseks on tema
põhistamatus).
Otstarbekohasus
Sellel
nõudel on kaks täiesti erinevat aspekti:
1) Seadus ise annab
ainsa otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust
omavatele asjadele. Seetõttu seadusest kinni pidamine on kõige
otstarbekohasem
2) Ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine
seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev. Ja seaduse
kohaldamisel tuleb nendes piirides kohustatud subjekti käitumist
reguleeritakse nii, et normi realiseerimine oleks kõige efektiivsem.
Et seaduse eesmärk realiseeruks kõige täielikumalt.
Õiguse rakendamise aktid
Õigusnormi
rakendamisega luuakse
konkreetsel isikul või organisatsioonil uued
õigussuhted . Neil tekivad uued õigused ja kohustused. Nende
tekkimise aluseks on va.....
Õigusnormi rakendamise aktis leiab
oma väljenduse kõige erinevamate riigiorganite kõige mitmekesisem
organisatsiooniline tegevus. Ilma selliste aktideta ei ole võimalik
ka sanktsioonide kohaldamine õiguserikkuja suhtes. Õigusnormi
rakendamise akt peab igal juhul omama rea spetsiifilisi tun......
Temas peavad olema selgelt väljendatud järgmised andmed:
Milline organ on välja andnud
Millal on välja antud
Millise konkreetse isiku kohta
Milles seisneb asja lahendamise olemus
Millistele faktilistele asjaoludele vastuvõetud otsus tugineb
Millise seaduse või muu normatiivakti alusel see akt on vastu võetud
Kus on välja antud
Eksisteerib
väga mitmesuguseid õiguse rakendamise akte . Õiguse rakendamine
toimub kolmel juhul. Õigussuhte iseloomust tulenevalt on vaja
rakendada õigust - on tegemisigusnormi dispositsiooni rakendamisega.
Sellised aktid on tavaliselt organisatsioonilise iseloomuga aktid
(valimiste väljakuulutamine). Kui tegemist on juriidilise
vaidlusega, siis õiguse rakendamise akt piiritleb kahe subjekti
omavahelised õigused ja nende kohustused. Sellele lähedase
iseloomuga on õiguse rakendamise akt karistuse määramisel. Siit
tulenevalt eristatakse vastavalt reguleeritavale suhtele ja
rakendatavale normile:
Regulatiivseid akte
Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega
Jurisdiktsioonilisi akte
On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse.
Õiguse
rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid
kehtestavad:
Riigi võimuorganite aktid
Riigi valitsemisorganite aktid
Kohtuorganite aktid
Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid
Õigusnormi
rakendamise akte ei tohi ära segada normatiivsete aktidega, s.o.
aktidega, mis sisaldavad õigusnorme, üldisi käitumisreegleid. Normatiivne akt on suunatud kindlaksmääramata inimeste ringi jaoks
ja on määratud korduvaks kasutamiseks. Õigusnormi rakendamise akt
sisaldab ettekirjutust konkreetsele isikule ja ta on ühekordse
toimega. Määrab kindlaks selle isiku õigused ja kohustused. Oma
iseloomult on õiguse rakendamise akt seega juriidilise fakti
tähendusega. Individuaalseid juriidilisi akte tuleb eristada ka
tsiviilõiguslikest tehingutest - tsiviilõiguslikus tehingus
väljendub mõlema suhtepoole tahe .
Õigusrikkumise
mõiste ja koosseis
Inimsese
käitumine õiguslikust asbektist vaadatuna võib olla kas
õigusnormidega kooskõlas ehk õiguspärane või õigusnormidega vastuolus ehk õigursikkumine. Õiguspärane käitumine on
õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitatav või lubatav
õigussubjekti käitumine.
Õigurikkumine
aga on õigusnormidega vastuolus olev tegu,mille on toimepannund
deliktivõimelike isik jam is on juriidilise vastutuse aluseks.
Sealjuures igasugune käitumisakt moodustub nelja elemendi ühtsusest:
Käitumise subjekt
Subjektiivne külg
Käitumise objekt
Objektiivne külg
Subjekt
on deliktivõimeline isik. Organisatsioon saab olla õiguserikkujaks
ainult oma tegevusvaldkonnas. Õigusrikkumise subjekt on
õigusrikkumise toime pannud isik või organisatsioon. Õigusrikkumise
subjektiivne külg hõlmab subjekti psüühilist seisundit, tema
tahte suunatust tagajärgedele teo toimepanemise hetkel. Tema
psüühilist suhtumist oma teosse ja teo tagajärgedesse.
Olulised
on subjektiivse külje seisukohalt ka teo motiivid ja eesmärgid.
Õigusrikkumise puhul omandavad mõnikord iseseisva tähenduse, kui
seadusandja pidas oluliseks. Objekt on õigusega kaitstavad
ühiskondlikud suhted - õigussuhted, õiguskord tervikuna , kogumis.
Teo objektiivne külg kujutab endast faktiliselt toimepandud tegu.
Õiguserikkumise korral on see vastuolus õigusega, aga igal juhul
kujutab tegu endast mingi muutuse toimepanekut välises tegelikkuses.
Teo
õigusvastasust välistavad asjaolud
- Hädakaitse – on karistajat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitses toimepandud tegu, sh ka ründajale kahju tekitamine, ei ole õigusvastane tegu
- Hädaseisund – tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni igusi või riigiõigus hüvesid, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saanud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. See on seisund, mis vajab inimese aktiivset sekkumist. Hädaseisundi tegutsemine on aktiivne tegu. Hädaseisund tekib, kui õiguslikult kaitstavat objekti ähvardab reaalne oht.
- Kurjategija kinnipidamine – tegevus, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid on suunatud kurjategija kinnipüüdmiseks ja see pole õigusrikkumine.
- Kuritegude matkimine on tegevus, millel on küll karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele ja toimepandud isiku poolt, kellel on kompetentse riigiorgani volitu kuritegu matkida. Selline tegu ei ole kuritegu.
- Kohustuste kollisioon – tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust,ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita.
- Eksimus õigusvastasust välistav asjaolu. Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toimepannes kujutab endale ekslikut ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse.
- Kannatanu nõusolek. Teatud juhtudel välistab teo õigusvastasuse kannatanu nõusolek, näiteks omaniku nõusolek tema omandi kasutamiseks välistab seda omandit kasutanud isiku süüdistamise omandiõiguse rikkumises.
Õigusrikkumise
liigid
Õiguse
rikkumist liigitatakse nelja rühma vastavalt sanktsioonidele
1)kuriteod mõlema kohta karistus rahatrahv või 30 päeva aretsi
2) väärteod
3)tsiviil
õigus rikumised e tsiviil õigus rikkumine võib sesista lepinguiste
kohustuste mitte täitmises või kahjus tekkitamises lepingu välistes
suhetes
4) tööõigus rikkumised e. distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb
tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine
töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne
kategooria töötajal vääritu teo eest
Juriidiline
vastutus (vt õpikust)
Kõik kommentaarid