Õiguse rakendamine, õiguse realiseerimise mõiste ja liigid, rakendamise mõiste (0)

Õigusõpetus V
Õiguse rakendamine
Õiguse realiseerimise mõiste ja liigid, rakendamise mõiste
Õiguse realiseerimine - ei kujuta endast muud, kui nende elluviimist õigussubjektide tegemisel, kusjuures õigusnormide realiseerimine väljendub subjektide käitumises. See võib olla väga erinev, sets motiiv ja õigusnormid ja subjektid on erinevad. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimis etingimustest
Eristatkse 3 liiki õiguse realiseerimist: (õpik lk 74 - 75)

• Õigusnormide nõuetest kinnipidamine - seisneb selless, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega ehk täidab juriidilisi kohustusi. Selles vormis toimub kohustavate (subjekt peab sooritama aktiivseid tegusid) või keelavate (subjekt peab passiivselt hoiduma keelatud käitumisest) normide täitmine.
  
• Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine - selline õiguse realiseerimise norm, kus õiguseteostamisse sekkuvad selleks pädevad ringkonnad (nt haldusorganid, kohtud jne). Reegline need riigiorganid kuuluvad õiguse realiseerimise seisukohalt kõrvalisteks subjektideks , sets nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse . Õigusnormide rakendamine on kompetensets riigiorganite riigivõimu alane organiseeriv tegevus õigusnormide realiseerimisel konkreetsetes elujuhtumites
  
• Õigusnormi kasutamine – seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhetes.
  

Õigusnormi rakendamise vajadus tekib: (lk 86)

• Kui õigussuhte iseloom on selline, et ta ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani aktita (nt sõjaväe teenistusse minek)
  
• Õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle
  
• Kui on toimepandud õigusrikkumine ja on vaj akohandada anktsioone.
  

Õigusnormi rakendusprotsess:
Õigusnormi rakendamise protsess on küllalt keeruline ja mõtteliselt kulgeb see konkreetse juhtumi asjaolude uurimisel õigusnormile ja sealt antud küsimuste praktiliseks lahenduseks
Eristatakse erinevaid staadiume ja peab silmaspidama, et siin peavad olema järgitud kõik staadiumid, st ükski järgmine staadium ei saa toimuda eelmisest.
Esimene stadium – (lk 87).. Analüüsitakse 2 suguseid asjaolusid: A) asjaolusid, mis on antud õigusnormi seisukohalt juriidilist tagajärge esilekutsuvad ja need asjaolud on juriidilise fakti tähendusega või kuuluvad prktilisse koosseisu. B) analüüsitakse niisuguseid asjolusid, mis otseselt ei mõjuta asja juriidilist hinnangut , kuid on olulised optimaalse lahendi leidmisel.Kõikide nende asjaolude kindlaks tegemine toimub juriidiliste tõendite abil.
Teine stadium – õigusnormi valik ja analüüs. (lk 87).. üldiselt üksikule – otsitakse välja vastavad õigusnormid ja tehakse õigusnormi analüüs. 1) peab olema tegemist audentse tekstiga. 2) Peab veenduma, et tekstis ei ole vigu 3) tuleb vaadata, aks antud normi ei ole hiljem muudetud. 4) tuleb ülekontrollida,kas kasutatav norm üldse kehtib 5)vajaduse korral tuleb tõlgendada rakendatavat õigusakti, st selgitada sisu 6) otseselt vastava õigusnormi puudumisel otsustatakse analoogiline rakendamine.
Seaduse analoogia puhul selle suhte reguleerimiseks kasutatakse analoogilist suhet reguleerivat õigusnormi. Kui ei ole võimalik seaduse analoogiat rakendada, võetakse appi õiguse analoogia, mis seisneb selles, et rakendatakse vastava õigusharu üldiseid põhimõtteid. Kriminaal õiguses ja haldusõiguses analoogia rakendakine pole lubatud.
Kolmas stadium – Kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Üks vastutusrikkamaid staadiume. Vormiliselt kujutab see staadium endas õiguse rakendamise akti e. individuaalakti vormistamist. Selles aktis fikseeritakse varem õiguse rakendaja teadvuses väljakujunenud seisukoht, mis vormistatakse nõuetele vastaval kujul. Sellega on õiguse rakendamise protsess peaaegu lõpetatud. Teatavatel juhtudel järgneb
Teatavatel juhtudel järgneb ka neljas stadium, st tehtud otsuse täitmise tagandamine. See on vajalik juhul, kui otsuse realiseerimiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid.
Õiguserakendamisele esitatavad nõuded
Õigusnormi rakendamisel tuleb jälgida, et rakendamine oleks seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane.
Õiguse rakendamise seaduslikkus tähendab seda, et:
1) seaduse rakendamise otsus peab rajanema õigusnormidel, mis otseselt käsitlevad lahendatavat juhtumit. Või õiguse analoogia rakendumisel.
2)Otsus peab olema tehtud vastav riigiorgani kompetentsi piires.
3) Õigusnormi rakendamine on oblikatoorne igal juhul, kui see on seadusega ettenähtud
4) Senikaua , kui antud asjades on olemas kehtiv otsus, ei tohi samas asjas vastuvõtta uut otsust, et mitte tekitada ootsuste kollisiooni .Kui on vaja uut lahendit, tuleb eelnev otsus tühistada.
5)Kui õigus näeb ette otsuse vastuvõtmiseks erilise normi, tuleb sellest rangelt kinnipidada.
Põhistatuse nõue tähendab seda, et peavad olema välja selgitatud , hoolikalt ja objektiivselt tundma õpitud kõik asjassepuutuvad faktid. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta. Põhistatuse nõue on väga tihedalt seotud seaduslikkuse nõudega. Põhistamata akt on ebaseaduslik selle pärast, et põhistatuse nõue on tavaliselt seaduses fikseeritud (kohtuotsuse tühistamise aluseks on tema põhistamatus).

Otstarbekohasus

Sellel nõudel on kaks täiesti erinevat aspekti:
1) Seadus ise annab ainsa otstarbekohase lahendi kõikidele juriidilist tähendust omavatele asjadele. Seetõttu seadusest kinni pidamine on kõige otstarbekohasem
2) Ühiskondlikest suhetest osavõtjate käitumine seaduse raamides võib olla teatavates piirides erinev. Ja seaduse kohaldamisel tuleb nendes piirides kohustatud subjekti käitumist reguleeritakse nii, et normi realiseerimine oleks kõige efektiivsem. Et seaduse eesmärk realiseeruks kõige täielikumalt.

Õiguse rakendamise aktid

Õigusnormi rakendamisega luuakse konkreetsel isikul või organisatsioonil uued õigussuhted . Neil tekivad uued õigused ja kohustused. Nende tekkimise aluseks on va.....
Õigusnormi rakendamise aktis leiab oma väljenduse kõige erinevamate riigiorganite kõige mitmekesisem organisatsiooniline tegevus. Ilma selliste aktideta ei ole võimalik ka sanktsioonide kohaldamine õiguserikkuja suhtes. Õigusnormi rakendamise akt peab igal juhul omama rea spetsiifilisi tun......
Temas peavad olema selgelt väljendatud järgmised andmed:

Milline organ on välja andnud

Millal on välja antud

Millise konkreetse isiku kohta

Milles seisneb asja lahendamise olemus

Millistele faktilistele asjaoludele vastuvõetud otsus tugineb

Millise seaduse või muu normatiivakti alusel see akt on vastu võetud

Kus on välja antud
Eksisteerib väga mitmesuguseid õiguse rakendamise akte . Õiguse rakendamine toimub kolmel juhul. Õigussuhte iseloomust tulenevalt on vaja rakendada õigust - on tegemisigusnormi dispositsiooni rakendamisega. Sellised aktid on tavaliselt organisatsioonilise iseloomuga aktid (valimiste väljakuulutamine). Kui tegemist on juriidilise vaidlusega, siis õiguse rakendamise akt piiritleb kahe subjekti omavahelised õigused ja nende kohustused. Sellele lähedase iseloomuga on õiguse rakendamise akt karistuse määramisel. Siit tulenevalt eristatakse vastavalt reguleeritavale suhtele ja rakendatavale normile:

Regulatiivseid akte
Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega

Jurisdiktsioonilisi akte
On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse.
Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad:

Riigi võimuorganite aktid

• kõrgemate
  
• kohalike
  

Riigi valitsemisorganite aktid

Kohtuorganite aktid

Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid
Õigusnormi rakendamise akte ei tohi ära segada normatiivsete aktidega, s.o. aktidega, mis sisaldavad õigusnorme, üldisi käitumisreegleid. Normatiivne akt on suunatud kindlaksmääramata inimeste ringi jaoks ja on määratud korduvaks kasutamiseks. Õigusnormi rakendamise akt sisaldab ettekirjutust konkreetsele isikule ja ta on ühekordse toimega. Määrab kindlaks selle isiku õigused ja kohustused. Oma iseloomult on õiguse rakendamise akt seega juriidilise fakti tähendusega. Individuaalseid juriidilisi akte tuleb eristada ka tsiviilõiguslikest tehingutest - tsiviilõiguslikus tehingus väljendub mõlema suhtepoole tahe .
Õigusrikkumise mõiste ja koosseis
Inimsese käitumine õiguslikust asbektist vaadatuna võib olla kas õigusnormidega kooskõlas ehk õiguspärane või õigusnormidega vastuolus ehk õigursikkumine. Õiguspärane käitumine on õigusnormidega ettenähtud kohustuslik, soovitatav või lubatav õigussubjekti käitumine.
Õigurikkumine aga on õigusnormidega vastuolus olev tegu,mille on toimepannund deliktivõimelike isik jam is on juriidilise vastutuse aluseks.
Sealjuures igasugune käitumisakt moodustub nelja elemendi ühtsusest:

Käitumise subjekt

Subjektiivne külg

Käitumise objekt

Objektiivne külg
Subjekt on deliktivõimeline isik. Organisatsioon saab olla õiguserikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas. Õigusrikkumise subjekt on õigusrikkumise toime pannud isik või organisatsioon. Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti psüühilist seisundit, tema tahte suunatust tagajärgedele teo toimepanemise hetkel. Tema psüühilist suhtumist oma teosse ja teo tagajärgedesse.
Olulised on subjektiivse külje seisukohalt ka teo motiivid ja eesmärgid. Õigusrikkumise puhul omandavad mõnikord iseseisva tähenduse, kui seadusandja pidas oluliseks. Objekt on õigusega kaitstavad ühiskondlikud suhted - õigussuhted, õiguskord tervikuna , kogumis. Teo objektiivne külg kujutab endast faktiliselt toimepandud tegu. Õiguserikkumise korral on see vastuolus õigusega, aga igal juhul kujutab tegu endast mingi muutuse toimepanekut välises tegelikkuses.
Teo õigusvastasust välistavad asjaolud

• Hädakaitse – on karistajat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni õigusi või riigi õigushüvesid ohustava õigusvastase ründe tõrjumine. Hädakaitses toimepandud tegu, sh ka ründajale kahju tekitamine, ei ole õigusvastane tegu
  
• Hädaseisund – tegevus, millel on küll õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse, organisatsiooni igusi või riigiõigus hüvesid, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saanud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. See on seisund, mis vajab inimese aktiivset sekkumist. Hädaseisundi tegutsemine on aktiivne tegu. Hädaseisund tekib, kui õiguslikult kaitstavat objekti ähvardab reaalne oht.
  
• Kurjategija kinnipidamine – tegevus, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid on suunatud kurjategija kinnipüüdmiseks ja see pole õigusrikkumine.
  
• Kuritegude matkimine on tegevus, millel on küll karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis oli suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele ja toimepandud isiku poolt, kellel on kompetentse riigiorgani volitu kuritegu matkida. Selline tegu ei ole kuritegu.
  
• Kohustuste kollisioon – tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust,ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita.
  
• Eksimus õigusvastasust välistav asjaolu. Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toimepannes kujutab endale ekslikut ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse.
  
• Kannatanu nõusolek. Teatud juhtudel välistab teo õigusvastasuse kannatanu nõusolek, näiteks omaniku nõusolek tema omandi kasutamiseks välistab seda omandit kasutanud isiku süüdistamise omandiõiguse rikkumises.
  

Õigusrikkumise liigid
Õiguse rikkumist liigitatakse nelja rühma vastavalt sanktsioonidele
1)kuriteod mõlema kohta karistus rahatrahv või 30 päeva aretsi
2) väärteod
3)tsiviil õigus rikumised e tsiviil õigus rikkumine võib sesista lepinguiste kohustuste mitte täitmises või kahjus tekkitamises lepingu välistes suhetes
4) tööõigus rikkumised e. distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest
Juriidiline vastutus (vt õpikust)