KARISTUSTE LIIGID JA MÄÄRAD (0)

1 Hindamata

3. peatükkKARISTUSTE LIIGID JA MÄÄRAD

1. jagu

Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused

§ 44. Rahaline karistus

(1) Kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.
(2) Rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni.
(3) Keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks .
(4) Päevamäära suurus väljendatakse täiskroonides.
(5) Teo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni kakssada viiskümmend päevamäära. Rahalist karistust ei mõisteta nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, kellel ei ole iseseisvat sissetulekut.
(6) Rahalist karistust võib mõista ka lisakaristusena koos vangistusega, välja arvatud juhul, kui vangistus on asendatud üldkasuliku tööga.
(7) Rahalist karistust ei mõisteta lisakaristusena koos varalise karistusega.
(8) Juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse viiskümmend tuhat kuni kakskümmend viis miljonit krooni. Rahalise karistuse võib juriidilisele isikule mõista ka lisakaristusena koos sundlõpetamisega.

§ 45. Vangistus

(1) Kohus võib kuriteo eest mõista kolmekümnepäevase kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse.
(2) Kuriteo toimepanemise ajal nooremale kui kaheksateistaastasele isikule ei või mõista tähtajalist vangistust üle kümne aasta ega eluaegset vangistust.

§ 46. Juriidilise isiku sundlõpetamine

Kohus võib kuriteo eest mõista juriidilise isiku sundlõpetamisele, kui juriidilise isiku tegevuse osaks on saanud kuritegude toimepanemine.

2. jagu

Väärteo eest kohaldatavad põhikaristused

§ 47. Rahatrahv

(1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni.
(2) Juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi viissada kuni viiskümmend tuhat krooni.

§ 48. Arest

Kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

3. jagu

Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused

§ 49. Tegutsemiskeeld

Kohus võib võtta süüdimõistetult kuni kolmeks aastaks teataval ametikohal töötamise või teataval tegutsemisalal tegutsemise õiguse, kui isik mõistetakse süüdi kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo eest.

§ 50. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine

(1) Kohus võib võtta süüdimõistetult kuni kolmeks aastaks juhtimisõiguse, kui isik mõistetakse süüdi mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest.
(2) Mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit seoses invaliidsusega, välja arvatud juhul, kui ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis .

§ 51. Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine

Kohus võib võtta süüdimõistetult kuni viieks aastaks relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse, kui isik mõistetakse süüdi relva või laskemoona omamise või kasutamisega seotud kuriteo eest.

§ 52. Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine

Kohus võib võtta süüdimõistetult kuni kolmeks aastaks jahipidamis- ja kalapüügiõiguse, kui isik mõistetakse süüdi jahipidamis- või kalapüügiõiguse rikkumisega seotud kuriteo eest.

§ 53. Varaline karistus

Mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda üle kolmeaastase või eluaegse vangistusega, võib kohus seaduses sätestatud juhtudel mõista lisakaristusena tasumiseks summa, mille suurus võib ulatuda süüdimõistetu kogu vara väärtuseni.

§ 54. Väljasaatmine

(1) Mõistes välisriigi kodaniku süüdi esimese astme kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdimõistetule mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kümneks aastaks. Kui süüdimõistetul on Eestis koos temaga seaduslikult ühises perekonnas elav abikaasa või alaealine laps, peab kohus väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama.
(2) Väljasaatmist ei kohaldata välisriigi süüdimõistetud kodanikule, kes on kuriteo toime pannud nooremana kui kaheksateistaastasena.

§ 55. Lisakaristuse tähtaeg

(1) Käesoleva seadustiku §-des 49 kuni 52 sätestatud lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
(2) Käesoleva seadustiku §-s 54 sätestatud väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega arvutatakse süüdimõistetu väljasaatmisest.

3. peatükk

VARAVASTASED SÜÜTEOD

1. jagu

Süüteod omandi vastu

1. jaotis

Asja ebaseaduslik omastamine

§ 199. Vargus

(1) Võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui:
1) teo objektiks on tulirelv, laskemoon, lõhkematerjal või kiirgusallikas;
2) teo objektiks on narkootiline või psühhotroopne aine või nende lähteaine;
3) teo objektiks on suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega ese;
4) see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise;
5) see on toime pandud avalikult, kuid vägivalda kasutamata;
6) see on toime pandud suures ulatuses;
7) see on toime pandud grupi v��i kuritegeliku ühenduse poolt;
8) see on toime pandud sissetungimisega -
karistatakse kuni viieaastase vangistusega.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 200. Röövimine

(1) Võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga , – karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui:
1) teo objektiks on tulirelv, laskemoon, lõhkematerjal või kiirgusallikas;
2) teo objektiks on narkootiline või psühhotroopne aine või nende lähteaine;
3) teo objektiks on suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega ese;
4) see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või tapmise seoses röövimisega või muul omakasu motiivil või väljapressimise;
5) see on toime pandud raske tervisekahjustuse tekitamisega;
6) see on toime pandud suures ulatuses;
7) see on toime pandud grupi või kuritegeliku ühenduse poolt;
8) see on toime pandud relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardades;
9) see on toime pandud sissetungimisega;
10) see on toime pandud näo varjamisega näokatte või maskiga või muul viisil, mis takistas isiku tuvastamist, –
karistatakse kolme- kuni viieteistaastase vangistusega
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 201. Omastamine

(1) Valduses oleva, leitud või juhuslikult oma valdusse sattunud võõra vallasasja ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest - karistatakse rahalise karistusega.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse või omastamise;
2) suures ulatuses;
3) ametiisiku poolt või
4) grupi või kuritegeliku ühenduse poolt, -
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 202. Kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine

(1) Kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) grupi või kuritegeliku ühenduse poolt;
2) vähemalt teist korda või
3) suures ulatuses, -
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistusega.

2. jaotis

Kahjustamine

§ 203. Asja rikkumine ja hävitamine

Võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

§ 204. Avaliku asja rikkumine ja hävitamine

(1) Kultuurimälestise, museaali või muuseumikogu rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud suur kahju, – karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

§ 205. Asja rikkumine ja hävitamine ettevaatamatusest

Võõra asja, kultuurimälestise, museaali või muuseumikogu rikkumise või hävitamise eest ettevaatamatusest üldohtlikul viisil või kui sellega on tekitatud suur kahju, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 206. Arvutikahjurlus

(1) Arvutis olevate andmete või programmi ebaseadusliku vahetamise, kustutamise , rikkumise või sulustamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, samuti arvutisse andmete või programmi ebaseadusliku sisestamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest eesmärgiga takistada arvuti- või telekommunikatsioonisüsteemi tööd - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 207. Arvutivõrgu ühenduse kahjustamine

Arvutivõrgu või arvutisüsteemi ühenduse rikkumise või tõkestamise eest - karistatakse rahalise karistusega.

§ 208. Arvutiviiruse levitamine

(1) Arvutiviiruse levitamise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) vähemalt teist korda või
2) olulise kahju tekitamisega, -
karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

2. jagu

Süüteod vara vastu tervikuna

1. jaotis

Kelmus

§ 209. Kelmus

(1) Varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, varguse või omastamise;
2) suures ulatuses;
3) grupi või kuritegeliku ühenduse poolt või
4) avalikkuse poole pöördudes, -
karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistusega.

§ 210. Soodustuskelmus

(1) Soodustuseks käesoleva paragrahvi tähenduses loetakse tasuta või osaliselt tasuta väljamakset majandustegevuses osalevale isikule riigieelarve , kohaliku omavalitsuse või muudest avalikest vahenditest või maksusoodustust eesmärgiga soodustada majandustegevust.
(2) Pettuse teel soodustuse saamise või soodustuse mitte-eesmärgipärase kasutamise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
(3) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistusega.

§ 211. Investeerimiskelmus

(1) Investeeringu saamise eest majandustegevuses osaleva isiku poolt emissiooniprospektis või muul viisil üldsusele suunatud teabes valeandmete esitamise teel - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistusega.

§ 212. Kindlustuskelmus

(1) Kindlustusjuhtumi esilekutsumise või kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise eest kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistusega.

§ 213. Arvutikelmus

Varalise kasu saamise eest arvutiprogrammide või andmete sisestamise, vahetamise, kustutamise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi sekkumise teel, kui sellega on mõjutatud andmete töötlemise tulemust, - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

2. jaotis

Väljapressimine

§ 214. Väljapressimine

(1) Varalise kasu üleandmise nõudmise eest, kui on ähvardatud piirata isiku vabadust, avaldada häbistavaid andmeid või hävitada või rikkuda vara, samuti kui on kasutatud vägivalda, - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) isiku poolt, kes on varem toime pannud väljapressimise, varguse, röövimise või kelmuse;
2) suures ulatuses;
3) raske tervisekahjustuse tekitamisega;
4) grupi või kuritegeliku ühenduse poolt,
5) isikult vabaduse võtmisega või
6) vara rikkumise või hävitamisega, -
karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega.

3. jaotis

Ebaseaduslik kasutamine

§ 215. Asja omavoliline kasutamine

(1) Võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest omastamise eesmärgita - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise või asja omavolilise kasutamise;
2) vägivallaga või
3) grupi või kuritegeliku ühenduse poolt, -
karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega.

§ 216. Võrgugaasi ja energia ebaseaduslik kasutamine

(1) Võrgugaasi või energia kasutamise eest tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel - karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistusega.

§ 217. Arvuti, arvutisüsteemi ja arvutivõrgu ebaseaduslik kasutamine

(1) Arvuti, arvutisüsteemi või arvutivõrgu ebaseadusliku kasutamise eest koodi, salasõna või muu kaitsevahendi kõrvaldamise teel - karistatakse rahalise karistusega.
(2) Sama teo eest:
1) kui sellega on tekitatud oluline kahju või
2) kui on kasutatud riigisaladust või ainult ametialaseks kasutamiseks ettenähtud andmeid sisaldavat arvutit, arvutisüsteemi või arvutivõrku, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

3. jagu

Vähemohtlikud varavastased süüteod

§ 218. Varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu

(1) Varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud röövimine ja väljapressimine kui puuduvad süüteokoosseisus sätestatud raskendavad asjaolud , - karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära.
[RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002]

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 6 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

arturvainu Õppematerjali autor

3. peatükkKARISTUSTE LIIGID JA MÄÄRAD

Rahaline karistus Arest VARAVASTASED SÜÜTEOD KARISTUSTE LIIGID JA MÄÄRAD

Sarnased õppematerjalid

doc

IT õiguse eksam, 27 küsimust ja vastust

omaja loata installeeritud arvutiprogrammi ja annab selle arvutisüsteemi tasuta riigi-, munitsipaal- või avalik-õiguslikule õppeasutusele alaliseks kasutamiseks «tiigrihüppe» sihtprogrammi raames. 8.Süütegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. 9.Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 9.2Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 10.Kuritegude raskusastmed (1) Kuriteod on esimese ja teise astme kuriteod. (2) Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine.

Õigus

xls

Karistusõiguse üldosa

toimepanijaks on teenistuskohuseid täitev kaitseväelane. Küsimusi enesekontrolliks 1. Milline on karistusõiguse koht ja ülesanne õiguse üldises süsteemis? 2. Mis on karistusõiguse peamised ülesanded? 3. Kuidas kaitseb karistusõigus isikute õigushüvesid? 4. Millest lähtuti karistusseadustiku koostamisel? 5. Millised olid põhieesmärgid karistusseadustiku koostamisel? 6. Millisest seadusest lähtutakse karistuste kohaldamisel? 7. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? 8. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Kas üksnes Eestis või ka väljaspool Eestit? 9. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kas on neid isikuid , kellele ei kohaldata karistust? 2. Karistusõiguse üldised põhimõtted Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi (KarS § 2 lg 2).Selline tegu on

Õigus

doc

Karistuse mõiste ja selle liigid

Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut KARISTUSE MÕISTE JA SELLE LIIGID Juhendaja: Marek Ranne Tartu 2008 Sisukord SISUKORD......................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 KARISTUSÕIGUSE EESMÄRK......................................................

Õigusõpetus

docx

Õigusnormi loogiline struktuur

hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. Liithüpotees (normi kohaldamiseks on nõutud enam kui ühe üheaegselt esineva tingimuse olemasolu); Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab kohustuslikku käitumist lähemalt, andes sellele olulised tunnused); Tsiviilõiguslik sanktsioon; Lihtsanktsioon (sunnivahendiks üks mõjutusvahend, mis kuulub kohaldamiseks dispositsiooni nõuete mittetäitmise eest). § 128. Hüvitatava kahju liigid (1) Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Alternatiivne sanktsioon (õigusnormi rakendajal on võimalus valida kahe sunnivahendi hulgast, rakendades ühte neist). (2) Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Liithüpotees (kahe tingimuse olemasolu). (3) Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest

Õigus

pdf

Narkokuritegude kohtupraktika ja seadusloome analüüs

karistusseadustiku narkootikumidega seotud kuritegude karistusastmeid veelgi rangemaks, väljendades nii riigi suhtumist vastavatesse süütegudesse. Uurimustöös käsitleb autor just kriminaliseeritud ainete käitlemise eest kohaldavaid sanktsioone. Autori eesmärgiks on välja tuua nii ühelt poolt seadusloome tulemusel saavutatud karistusmäärad, ning teiselt poolt kohtupraktika, mitte niivõrd kuriteo enda üle juureldes, vaid lahates kohtuniku poolt määratud karistusi ning tuues välja karistuste keskmised suurused ja pikkused. Eesmärk on jõuda tulemuseni, kus oleks võimalik välja tuua kollisioon või konflikt seadusandja mõtte ja selle karistuse kohaldamise vahel. Seega on töö hüpotees järgmine, kas eesti kohtupraktika on rahvatervisevastaste süütegude karistuste määramisel tagajärgede kauguse tõttu liialt leebed. Töö esimeses osas lahkab autor kehtivat regulatsiooni, peamisteks allikateks on siinkohal

Ühiskond

doc

Karistuse mõiste ja selle liigid

Eesti Maaülikool Metsandus-ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õigusõpetus Karistuse mõiste ja selle liigid Koostas: Eduard Parts, Jaanus Anni, Eve Pohlak Juhendas: lektor Marek Ranne Tartu 2008 Karistuse mõiste Karistus (ladina keeles poena). Kirjakeele seletussõnaraamatu järgi on karistus «kuriteo, üleastumise, halva käitumise vms. puhul rakendatav kasvatus- või mõjutusvahend, nuhtlus; süüdi oleva isiku suhtes kohtulikult rakendatav sanktsioon» Karistuse sisulise ja täpse definitsiooni annab Kriminaalkoodeksi § 20 lg 1: «Karistus on sunnivahend, mida kohaldatakse kuriteo toimepanemises süüdimõistetu suhtes kohtuotsuse alusel, ja mis seisneb süüdimõistetu õiguste kitsendamises või äravõtmises [Kriminaalkoodeksis] ettenähtud ulatuses.» Karistuse eesmärk

Õigusõpetus

rtf

Keskkonnakaitse konspekt TTÜ TK 2014

Looduskaitset reguleerib looduskaitseseadus. Kaitstavad loodusobjektid on looduskaitseseaduse järgi: kaitsealad, mis omakorda jagunevad kaitsetüübi (kaitse eesmärgi ja majanduspiirangute ranguse) järgi järgmiselt: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (sh ka looduspark), Kaitseala piiranguvööndi rezhiimiga on ka pargid. hoiualad püsielupaigad kaitstavad looduse üksikobjektid kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: rahvuspargid looduskaitsealad maastikukaitsealad - kõrvemaa, vooremaa Kaitseala territoorium võib sõltuvalt tüübist jaotada nelja erinevasse vööndisse:

Loodus

docx

Karistusõigus

milline on Eesti kohtusüsteem ning millised on Eestis olevad kohtud ning kus need asuvad. Valisin referaadi kirjutamiseks selle teema just sellepärast, et minu isiklik huvi antud teema vastu on väga suur ning samas leian, et selle teema tundmine ei ole vajalik mitte üksnes juuratudengile või juristile vaid kõikidele, kes on huvitatud seadusekuulekast käitumisest ning kes soovivad teada ja mõista, et millised on inimkäitumise ja tegude tagajärjed, millest lähtutakse tagajärgede ehk karistuste määramisel ja kes lisaks soovivad saada ka veidi ajaloolist infot Eestis praegu kehtiva ning varem kehtinud karistusõiguse kohta. Olen jaotanud referaadi peatükkideks ning alapeatükkideks, et oleks lihtsam mõista iga osa eraldi. Referaadi kirjutamisel kasutasin Riigiteataja seaduste väljaandeid, Eesti Vabariigi karistuseadustikku, Eesti Vabariigi põhiseadust, A. Kirise, P. Nuuma, A. Kukruse ja E. Oidermaa

Karistusõigus

Rohkem sarnaseid