Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga (0)

Essee
Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga
Ümbrikupalk on palk mida makstakse inimestele kes on tööl mitteametlikult. Tuleb eristada kahte mõistet „must“ palk ja ümbrikupalk. Esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgaraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult “musta” palka ehk selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. (1) Ümbrikupalkade maksmine on aastaid olnud probleemiks. Siiski on ümbrikupalkade osakaal Eestis vähehaaval langenud. Maksuamet pingutab, et ümbrikupalga maksjaid tabada ja sageli on see ka õnnestunud. Küsitlused näitavad, et enamik inimesi on ümbrikupalkade vastu, ainult kolm protsenti on ümbrikupalkade maksmise poolt. Tekib küsimus, et kui suur osa on ümbrikupalkade vastu, siis miks seda nii palju vastu võetakse? Millised on ümbrikupalkade kahjud ja kasud ?
Ümbrikupalku makstakse ja saadakse viiel erinevatel põhjusel :
1. Tööandja ja töötaja vabatahtlikul kokkuleppel.
2. Tööandja sunnib selle töötajale peale tööandmise tingimusena.
3. Töötaja saab sellest teada alles aasta lõpus, kui saab tööandjalt tulumaksudeklaratsiooni tegemiseks õiendi palga ja maksude kinnipidamise ja ülekandmise kohta.
4. Töötaja märkab, et haigusrahad on kahtlaselt väikesed ja siis saab teada, et ametlikult on tema palgalt makse makstud ainult riigis kehtiva alampalga järgi.
5. Töötaja saab vähe puhkuseraha ja siis selgub , et ta sai osa palka ümbrikupalgana.
Sageli on inimene, kes tööd soovib sunnitud valima kahe halva vahel: kas nõustuda ümbrikupalgaga või olla ilma tööta. Sellises olukorras on ilmselt õige tegu valida ümbrikupalk, sest sageli on raske leida tööd, eriti just maapiirkondades ja väiksemates linnades. Kõrge tööpuudus võimaldab seadust eiravatel tööandjatele otsida töötajaid, kelle jaoks on esmatähtis saada mistahes sissetulekut ning keda tööandja seaduskuulekus ei huvita.
Ümbrikupalk on paljudele hea võimalus töötada suurema palga eest kui seda on praegu miinimumpalk . Suur osa inimestest, kes ümbrikupalgaga töötavad, on need, kellel vaja pere üleval pidada ja näevad selles kergendust oma majanduslikule seisule. Teine osa on aga noored, kellel veel pole piisavalt teadmisi tööjõuturust ning töö otsimisest ja leidmisest.
Ümbrikupalga saamisega on inimesed rahul peamiselt sellepärast, et see võimaldab saada suuremat sissetulekut tulumaksu maksmata jätmise tõttu või on tegemist olukorraga, kus ümbrikupalgaga nõustumine on ainsaks võimaluseks tööd saada ning illegaalse töötasuga ollakse rahul, kuna siis ei jääda töötuks. Viimasel juhul on siiski tegemist sunnitud rahuloluga, kuna tööandja dikteerib oma tingimused ning töötaja on sunnitud neid aktsepteerima, et vältida enda jaoks kehvemat olukorda.
Ümbrikupalga saamisega ei olda rahul peamiselt seetõttu, et maksude maksmata jätmine vähendab töötaja sotsiaalseid garantiisid nagu ravi- ja pensionikindlustus ja tööandjad rikuvad lisaks ka muid tööseadusandlusest tulenevaid kohustusi, millest tulenevalt puudub töötajal kindlustunne, näiteks töötasu väljamaksed ei ole õigeaegsed, sõltuvad tööandja suvast või makstakse puhkusetasusid välja vaid ametlikku töötasu aluseks võttes, mis tähendab ümbrikupalka lisaks saavale töötajale puhkuse ajaks tavapärasest väiksemat sissetulekut.
Kahju põhjustatakse kindlasti riigile ja ettevõtlusele üldiselt, sest ümbikupalkade maksmine avaldab negatiivset mõju ettevõtlusele ja konkurentsikeskkonnale. Ümbarikupalga pealt ei maksta makse ja nii jääb riigil saamata tohutuid summasid, mida võiks kasutada ettevõtlusele ja töötajatele paremate tingimuste loomiseks või mõnel muul kasulikul viisil.
Kaudsemalt tähendab ümbrikupalk vargust ka Eesti ühiskonna kui terviku ning iga inimese tagant. Kuna ümbrikupalgalt ei laeku riigieelarvesse sentigi, siis Maksu- ja tolliameti analüüs näitas, et ümbrikupalkade arvel jääb riigieelarvesse maksudena laekumata aastas umbes 100 miljonit eurot. Aastal 2011 sai ümbrikupalka umbes kaheksa protsenti töötajatest. Neist omakorda pooltele makstakse ümbrikupalka vahetevahel ja pooltele pidevalt. (2) Kui riigi- või kohalikus eelarves napib raha, vähenevad paratamatult ka hüved, mida ühiskond meile pakkuda suudab. Nii lagunevadki meie teed ja tänavad, rohkem tuleb maksta tervishoiuteenuste eest. Kahju kanname me ka siis, kui rahapuudusest ei jõua õnnetuskohale kiirabibrigaad, politseipatrull või päästemeeskond. Kuna ümbrikupalk halvendab meie kõigi elukvaliteeti, on sellest tingitud pahedest vabanemiseks ainult üks tee – kõigi töötajate, ausate tööandjate ja riiklike institutsioonide ühine võitlus seaduserikkujate vastu.
Ümbrikupalkade maksmine pole tingitud teadmatusest, tegemist on teadliku seaduste ja ühiskonnas kehtivate normide eiramisega. Ümbrikupalga eesmärk on eelkõige ettevõtte kulude vähendamine. Kuna ettevõtte luuakse kasumi teenimiseks, siis tööandja ei maksa töötajale sentigi rohkem kui hädavajalik. Ümbrikupalkade maksmisega säästab ettevõtte üsna palju raha. Ümbrikupalka maksev tööandja paneb korraga toime mitu vägagi kahjulikku tegu – petab riiki, kahjustab ettevõtluskeskkonda ning varastab töötaja taskust ehk vähendab tema palgast sõltuvaid hüvitisi ja tagatisi.
Vähesed teavad, kui palju miinuseid ümbrikupalgal siiski on. On inimesi, kes teavad neid riske ja on sellega leppinud, kuid rohkem on neid, kes alles probleemide tekkides avastavad, kui palju ametliku palga puudumine neid piirab. Paraku ei mõtle paljud ümbrikupalga saajad isegi sellele, millist otsest kahju nemad kannavad. Deklareerimata palgalt ei saa töötaja töövõimetus-, koondamis- ega vanemahüvitist, puhkusetasu ning töötuskindlustushüvitist, samuti väheneb olulisel määral tulevikus saadav pension . Ümbrikus makstud töötasu ei kajastu kuidagi pensioni suuruses, mis arvutatakse elu jooksul teenitud palgast. Ümbrikupalgaga ei kingi tööandaja töötajale tulumaksuosa, mille muidu peaks riigile maksma. Ümbrikupalgast võidab seega enamasti vaid tööandja, mitte töötaja.
Samuti ei ole ümbrikupalga saajatel võimalik võtta laenu, sest palga saamist ei kajastata kuskil ning kui üle kantakse ainult miinimimpalk, siis sellest pangale ei piisa, et laenu anda. Kui näiteks ehitaja Mati saab 640 eurost ametlikku netopalka , ehitaja Kalle arvele laekub aga igal kuul 320 eurot ametlikku töötasu, millele antakse lisaks 320 eurot ümbrikus, on mõlema mehe sissetulekud tegelikult ühesuurused, aga eluasemelaenu saab taotleda ainult Mati, kuna Kalle teenib panga silmis vaid 320 eurot. Sellest kodulaenu taotlemiseks ei piisa. Kui osa palgast saadakse ümbrikus, mõjutab see laenutaotluse rahuldamise tõenäosust. Teiseks mõjutab ametlikult tõendatud sissetuleku suurus ka seda, millise intressimääraga on võimalik laenu võtta ja kui suur saab olla võimalik laenusumma . Ka sõltub sissetulekust osalt nõutava omafinantseeringu määr. (3). Laenu ja liisingut väljastavad pangad võtavad kliendi maksevõime hindamise aluseks viimase kuue kuu arvelduskonto väljavõtte või tööandja poolt väljastatud tõendi samal perioodil saadud sissetulekute kohta. Mitteametlikke sissetulekuid omavad isikud ei saa dokumentaalselt tõendada oma tegelikke sissetulekuid ja kliendi vähese maksevõime tõttu ei sõlmi pangad ilma piisavate lisatagatiste olemasoluta ka laenu või liisingutehinguid. Eeltoodust tulenevalt on mitteametlikke sissetulekuid omavad isikud sunnitud pöörduma laenuandjate poole, kes reeglina ei tunne tagatise olemasolu korral huvi isiku ametlike sissetulekute vastu. Tavapärane intress on sellistel laenuandjatel 24% kuni 36% aastas, tavapangas oleks see kui 8% aastas.
Lisaks on ümbrikupalga saamine ebaturavline. Mööduvad ehk mõned kuud ja hakkavad tekkima esimesed probleemid. Kui seni on palka korralikult ja õigel ajal makstud, siis edasi lükkab omanik palgapäevi edasi, annab väiksemaid summasid või keeldub sellest üldse. Ümbrikupalga saajal ei ole ka midagi ette võtta – lepingut, mille alusel ta tööl käib, ju tehtud pole. Pole mingit alust palga nõudmiseks, ainult suusõnaline kokkulepe. Lõpuks tuleb ikkagi tõdeda, et see, mis tuleb kergelt, läheb ka kergelt ja ei ole hea ega ka tihtipeale seaduslik.
Kõige rohkem makstakse ümbrikupalka ehituses 20%, transpordis 17%, tööstuses 12% ja kaubanduses 11% (2) Ehitussektoris saadakse raha ümbrikupalkade maksmiseks peamiselt eramadjade ehitusest. Seejuures töötasid ümbrikupalka saanud inimesed peamiselt keskmise suurusega ettevõtetes, kus on kokku 5-49 töötajat. Piirkonniti on regulaarselt makstud ümbrikupalka keskmisest enam Kirde-Eesti ja Kesk-Eesti töötajatele, sest seal leidub enmik sobivat mentaliteeti ja on ka kõige suurem töötute osakaal – ehk siis kõige väiksem võimalus endale meeldivat ja tasuvat tööd leida. Vanuse alusel on ümbrikupalka makstud sagedamini noorematele töötajatele. Sagedamini saavad ümbrikupalka mehed ning madalama haridustasemega töötajad. Kui keskmiselt moodustas ümbrikupalk 40% selle saajate aastasest töötasust, siis näiteks Kirde-Eestis oli vastav näitaja 59% ning alg- ja põhiharidusega ümbrikupalga saajatel 52%; seega moodustas ümbrikupalk töötasust suurema osa kui legaalne tasu.
Kokkuvõttes töötaja kaotab ümbrikupalgaga: ajutise töövõimetuse hüvitised, puhkusetasu, töökoha kaotamisega seotud hüvitised, töötuskindlustushüvitis, koondamishüvitis, tööandja maksejõuetuse hüvitis, vanemahüvitis, pension, I sammas – riiklik pension, II sammas – kohustuslik kogumispension , III sammas – täiendav kogumispension, laenu- ja krediidivõimalused.
Erinevate riigiasutuste juhtkonnad ja ka üldsus on veendumusel, et olukorda on võimalik parandada ja see liigubki juba paremuse poole. Eesti ettevõtete tööjõukulud suurenevad pidevalt ja oma maine ning kvalifitseeritud töötajate hoidmiseks on nad ka kohustatud lisakulutusi tegema. Tõusmas on ka keskmine palk, mis kasvas eriti kiiresti hotellides-restoranides ja ehitussektoris. Kahjuks tuleb siin jälle esile keskmise palga erinevus piirkonniti. Kirde- ja Lõuna-Eesti väikelinnade palgatase on niigi märgatavalt alla keskmise ja hotellinduse ning ehitussektori palgatõus neid samuti eriti ei puuduta , sest kogu see tegevus koondub peamiselt Tallinnasse, selle ümbrusesse ja paari Eesti suuremasse linna (Tartu, Pärnu). Teisest küljest on loogiline, et suurlinnades on kõrgema haridusega tööjõud ja korraliku käibega tipptehnoloogiat kasutavad ettevõtted, mis kõik kokkuvõttes viibki palganumbrid ja elatustaseme üles ning tõmbab enda ümber pidevalt üha rohkem ettevõtlust.
Väikeettevõtetes ei ole ideaalseid töötingimusi, sest ka nemad tahavad ellu jääda. Olgu ettevõte nii väike kui tahes, selle eesmärgiks on ikka kasumit teenida ja kuidagi sellega seotud inimestele elatist pakkuda. Tihti soodustab seda ja kergendab natuke olukorda just ümbrikupalkade maksmine. Olgugi, et selline tegevus pole seadusega kooskõlas, on sellest tulenev kasu ettevõttele märgatav ja ka töötaja saab maksmata maksude arvelt mõnevõrra rohkem palka. Nagu näha, on neid inimesi palju, kes seaduse rikkumise hinnaga endale paremat elu luua tahavad ja on, kas tahtlikult või olude sunnil, nõus vahele jäämisega riskima.
Maksu- ja tolliameti revidendid kontrollisid selle aasta veebruari alguses nelja Ida-Virumaa majutuse või toitlustusega tegelevat ettevõtet ja nende 24 tegevuskohta. Kontrollitud 24 tegevuskohast võeti seletusi kokku 72 töötajalt, kellest 10 ei kajastu ettevõtete varasematel tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel. Kontrollidel tunnistasid näiteks kahe ettevõtte enam kui 10 töötajat, et on saanud äriühingus erineval ajal preemiaid suuruses kuni 160 eurot. Maksuhalduri andmetel jäeti preemiad deklareerimata, mis tähendab, et saadi ümbrikupalka. Jaanuaris kontrollis maksuamet Ida-Virumaal kolme majutus - ja toitlustusettevõtet, kus kokku neli inimest töötasid väidetavalt miinimumpalga või sellest väiksema töötasu eest. Maksuhaldur tuvastas kontrollidel 12 töötajat ehk kolm korda rohkem töötajaid kui varasematel tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel märgitud. Peamiselt põhjendati tegevuskohas viibimist abistamise, töö õppimise ja praktikaga. Ameti hinnangul viitavad deklareerimata palgad ja preemiad, et ka abistavate või praktikal viibivate inimeste töösuhte osas ei ole antud tõeseid seletusi. Juhul, kui ettevõte ise kontrolli käigus tuvastatud puudusi deklaratsioonidel ei paranda, koostab maksuhaldur maksuotsuse , millega määrab ettevõttele tasumiseks varem riigile saamata jäänud maksusumma. Kui kontrolli käigus tuvastatakse valeütluste andmine, kus töösuhte tegelikku algust või saadud palgaandmeid varjatakse, siis alustatakse ütluse andja osas väärteomenetlust. Rahatrahv valeütluste andmise eest on kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot. (4)
Töötajad ei tea tihtipeale, et nende makstava töötasu on tööandja jätnud maksuhaldurile teatamata. Reeglina avastavad töötajad selle siis, kui on aeg deklareerida füüsilise isiku tulusid. Ümbrikupalka saav töötaja ei anna endale aru, et tema palgast sõltub vanemahüvitise suurus, aus tulu tagab talle kõrgema pensioni ja kõrgema puhkusetasu ning sellest sõltub ka tema laenusaamis võimalus pankades. Tervisekahjustuse , töövõimetuse või töötuks jäämise korral annab ametlik palk juurde majanduslikku kindlust . Elanikud on muutunud teadlikumaks ja hakanud mõistma, et ebaseaduslike töötasude maksmine mõjutab kogu ühiskonda ja lisaks ümbrikupalga saajal endal vähenevad sotsiaalsed hüved. Samuti kahjustub ettevõtluskeskkond.
Kasutatud kirjandus:

http://www.ti.ee/index.php?article_id=538&page=349&action=article &

http://www.e24.ee/867280/umbrikupalk-viis-eestist-100-3-miljonit-eurot/

http://rajaleidja.ee/84088/

http://www.raamatupidaja.ee/Default.aspx?PublicationId=86ec3f72-740c-4fa2-87e4-38ce5926d36a
7