Sünni registreerimise kord ja eesnime valik (0)

Eesti Maaülikool
Metsandus - ja maaehitusinstituut
Geomaatika osakond
Sünni registreerimise kord ja eesnime valik
Referaat
Koostaja :
Juhendaja : Reet Nurmla
Tartu 2011

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. SÜNNI REGISTREERIMISE KORD 4
1.1. Sünni registreerimine Eesti perekonnaseisuasutuses 4
1.2. Sünni registreerimise avaldus 5
1.3. Lapse andmete registreerimine 5
1.4. Vanemate ja eestkostja andmete registreerimine 6
1.5. Isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduse esitamine 7
1.6. Hooldusõiguse registreerimine 7
1.7. Sünnitõend 7
2. EESNIME VALIK 8
2.1. Nimevaliku reguleerimise ajaloost 8
2.2. Lapsele nime andmine 8
2.3. Eesnime valiku piirangud 9
Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus: 12

Sissejuhatus

Antud referaat on koostatud tsiviilõiguse kursuse raames. Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade sünni registreerimise korrast ja eesnime valiku aspektidest. Oma töös selgitan, millised toimingud tuleb sünni registreerimiseks läbi viia; milliseid dokumente on selleks vaja; kes on lapse ema ja isa; kus saab sündi registreerida. Samuti tutvustan nimevaliku reguleerimise ajalugu Eestis ning põhimõtteid, mille järgi eesnime valida tuleks. Informatsiooniallikana olen eelkõige kasutanud elektroonilist Riigi Teatajat.

1. SÜNNI REGISTREERIMISE KORD

1.1. Sünni registreerimine Eesti perekonnaseisuasutuses

Sündi registreerivad perekonnaseisuasutused:

• maakonnakeskuses maavalitsus ;
  
• kohalikus omavalitsuses valla- või linnavalitsus ;
  
• Tallinnas Harju Maavalitsus või Tallinna Perekonnaseisuamet . [6]
  

Sünd registreeritakse Eesti perekonnaseisuasutuses, kui laps sünnib Eestis; lapse vanema elukoht on Eestis või lapse vanemal on Eesti kodakondsus . [1]
Sünni registreerimiseks esitatakse:

• sünni registreerimise avaldus;
  
• meditsiiniasutuse tõend lapse sünni kohta;
  
• vanemate isikut tõendavad dokumendid ;
  
• abieludokument, kui see ei ole kantud registrisse   (kui sündi registreerib üks vanematest , siis peab kaasas olema teise vanema avaldus lapse nime soovist);
  
• isaduse omaksvõtu avaldus isiklikult kohale ilmudes või notariaalselt tõestatud vormis. [6]
  

Perekonnaseisuasutus registreerib sünni seitsme tööpäeva jooksul sünni registreerimise avalduse saamise päevast arvates. Sünni registreerimiseks kantakse rahvastikuregistrisse järgmised andmed:

• lapse isikunimi , sugu, sünniaeg, isikukood , sünnikoht ja kodakondsus;
  
• ema isikunimi, sünniaeg, isikukood, elukoht ja kodakondsus;
  
• isa isikunimi, sünniaeg, isikukood, elukoht ja kodakondsus;
  
• kui lapsele on määratud eestkostja, siis eestkostja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja eestkostja määramise aeg;
  
• hooldusõiguse kuuluvus vanematele ühiselt või ainult ühele vanemale või eestkostjale eestkostja olemasolul . [1]
  

Emana kantakse sünniakti naine, kes on lapse sünnitanud ja isana mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. Kohus ei tuvasta lapse isana isikut, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks. [2]
Sünni registreerimisel koostab ametnik sünnikande ja väljastab soovi korral sünnitõendi.   Sünniakti koostamine ja esmase sünnitunnistuse väljastamine perekonnaseisuameti poolt on riigilõivuvaba. [6]
Välisriigis registreeritud sünni kandmiseks rahvastikuregistrisse esitatakse tõlgitud ja legaliseeritud või tunnistusega (apostille) kinnitatud dokumendid perekonnaseisuasutusele. Eesti perekonnaseisuasutuses last topelt ei registreerita. [6]
Lapse sünni registreerimata jätmise eest ettenähtud tähtaja jooksul näeb seadus ette vastutuse: rahatrahv kuni 100 trahviühikut või arest . [1]

1.2. Sünni registreerimise avaldus

Sünni registreerimiseks esitab lapse seaduslik esindaja ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates perekonnaseisuasutusele isiklikult sellekohase avalduse. Mõjuval põhjusel võib sünni registreerimise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Kui lapse ema ei ole abielus ja lapse isa ei ole esitanud isaduse omaksvõtu avaldust , selgitab perekonnaseisuametnik avaldajale isaduse omaksvõtu avalduse esitamise võimalust, samuti võimalust nõuda põlvnemise tuvastamist kohtu korras. [1]

1.3. Lapse andmete registreerimine

Lapse isikunimi kantakse rahvastikuregistrisse tema seadusliku esindaja avalduse alusel. Lapse sugu, sünniaeg ja isikukood kantakse rahvastikuregistrisse tervishoiuteenuse osutaja tõendi alusel. Kui välisriigis väljaantud tervishoiuteenuse osutaja tõendil isikukood puudub, antakse lapsele Eesti isikukood rahvastikuregistri seaduse alusel enne sünni registreerimist Eesti välisesinduses või Eesti perekonnaseisuasutuses. [1]
Lapse sünnikohana kantakse registrisse maakond ja linn või vald, kus laps sündis. Välisriigis sündinud lapse sünnikoha registreerimisel lähtutakse sünniriigi haldusjaotusest. Lapse kodakondsuseks kantakse sünni registreerimisel rahvastikuregistrisse Eesti kodakondsus, kui vähemalt ühel vanemal on Eesti kodakondsus. Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku lapse sünni registreerimisel kantakse lapse kodakondsus rahvastikuregistrisse vanemate avalduse alusel. [1]

1.4. Vanemate ja eestkostja andmete registreerimine

Lapse ema andmed kantakse rahvastikuregistrisse tervishoiuteenuse osutaja tõendi või emadust tuvastava kohtulahendi alusel. Lapse isa andmed kantakse rahvastikuregistrisse dokumendi alusel, mis tõendab tema abielu lapse emaga, või isaduse omaksvõtu avalduse ja selle juurde kuuluva ema nõusoleku või põlvnemise tuvastamise kohtulahendi alusel. [1]
Lapse emaga abielus oleva mehe andmeid ei kanta isa andmetena rahvastikuregistrisse üksnes juhul, kui abikaasad on selle kohta esitanud perekonnaseisuasutusele ühise avalduse. Ühise avalduse võib esitada isiklikult kohale ilmudes või notariaalselt kinnitatuna. Välisriigis elav vanem võib esitada kirjaliku avalduse, millel avaldaja allkirja õigsuse on notariaalselt kinnitanud Eesti konsulaarametnik. [1]
Kui vanem on surnud, esitatakse perekonnaseisuasutusele vanema surma tõendav dokument. Kui lapse põlvnemine ei ole perekonnaseaduse kohaselt tuvastatud, jäetakse vanema andmed registrisse kandmata. [1]

1.5. Isaduse omaksvõtu ja omaksvõtuks nõusoleku andmise avalduse esitamine

Põlvnemise kinnitamiseks esitatakse isaduse omaksvõtu avaldus, samuti isaduse omaksvõtuks ettenähtud nõusolek perekonnaseisuasutusele isiklikult kohale ilmudes või notariaalselt tõestatud vormis. Kui isaduse võtab omaks või omaksvõtuks annab nõusoleku alaealine isik või piiratud teovõimega täisealine isik, tuleb avaldusele lisada isiku seadusliku esindaja nõusolek. Kui lapse ema on surnud, annab nõusoleku isaduse omaksvõtuks lapse seaduslik esindaja. Kui on alust arvata, et nimetatud avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, võib avalduse esitada naise raseduse ajal. [1]

1.6. Hooldusõiguse registreerimine

Kui lapse vanemad on omavahel abielus või on abiellunud pärast lapse sündi, kantakse rahvastikuregistrisse andmed ühise hooldusõiguse kohta. Kui vanemad ei ole omavahel abielus, märgivad nad isaduse omaksvõtu avaldust ja ema sellekohast nõusolekut esitades , kas nad soovivad teostada vanema hooldusõigust ühiselt või jätta hooldusõiguse üksnes ühele vanemale. Perekonnaseisuametnik selgitab neile ühisest hooldusõigusest tulenevaid õigusi ja kohustusi, võimalust jätta hooldusõigus üksnes ühele vanemale ning lapse sünni registreerimisega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi. [1]

1.7. Sünnitõend

Sünni tõendamiseks väljastatakse kinnitatud väljavõte järgmistest rahvastikuregistri andmetest:

• sündinu isikunimi, isikukood, sünniaeg- ja sünnikoht;
  
• sündinu mõlema vanema isikunimi, isikukood ja sünniaeg.
  

Taotluse korral lisatakse sünnitõendile väljavõte muudest andmetest. Sünnitõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. [1]

2. EESNIME VALIK

Sünni registreerimise käigus pannakse lapsele ka nimi. Eesnimi peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele, headele kommetele ning võõrkeelse eesnime korral vastava keele reeglitele.

2.1. Nimevaliku reguleerimise ajaloost

Vanim eesnimede valikut reguleeriv demokraatlikult seaduslik kirjalik allikas on 1925. aastal 1. jaanuaril jõustunud Eesti Vabariigi Perekonnaseisu seadus. Selle seaduse üks paragrahv sätestab, et akti ei või kanda vastsündinu kohta nimesid , mis vastuolus heade kommetega või teisiti võivad tekitada avalikku pahameelt või on naeruväärsed; samuti ei või akti kanda vastsündinud poeglapsele nime, mis üldiselt tuntud tütarlapse nimena, ja vastsündinud tütarlapsele nime, mis üldiselt tuntud poeglapse nimena. [4]
Nii Eesti NSV Ajutise Ülemnõukogu Presiidiumi seadus kui Eesti NSV Abielu- ja Perekonnakoodeks, mis jõustus 1. jaanuaril 1970, ei ütle midagi selle kohta, milline lapse nimi olema peab, kuni ta olemas on. Viimatinimetatud seadus sätestab, et lapsele antakse eesnimi vanemate kokkuleppel, kokkuleppe puudumisel aga määrab lapsele eesnime eestkoste- ja hooldusorgan; isanimi antakse lapsele isa eesnime järgi, mõnedel juhtudel ema ütluse järgi. [4]
1. jaanuaril 1995. aastal jõustunud Eesti Vabariigi Perekonnaseadus nimede valikut väga kitsalt ei piira. See sätestab, et lapsele pannakse eesnimi vanemate kokkuleppel; surnult sündinud lapsele eesnime panemine ei ole kohustuslik; vanemate kokkuleppe puudumisel otsustab eestkosteasutus, kumma vanema pakutud eesnimi lapsele pannakse; lapsele ei või panna eesnime, mis ei ole kooskõlas heade kommete ja tavadega; lapsel võib olla mitte enam kui kolm eesnime või üks kahekordne eesnimi. [4]

2.2. Lapsele nime andmine

Lapsele antakse eesnimi vanemate kokkuleppel või tema ainsa vanema ettepanekul. Kui lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest, antakse lapsele eesnimi tema ettepanekul. Kui kokkulepet ei ole või ettepanekut ei tehta, otsustab eestkosteasutus, milline eesnimi lapsele antakse. [3]
Eesnimi peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele, headele kommetele ning võõrkeelse eesnime korral asjaomase keele õigekirjutuse reeglitele. Võõrkeelne eesnimi peab olema teises riigis kasutusel eesnimena. [3]
Eesnimeks ei või ilma mõjuva põhjuseta anda tavatut eesnime, mis oma keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv. [3]

2.3. Eesnime valiku piirangud

Tihti ei ole elus võimalik saavutada kõike, mida soovitakse. Nii võib juhtuda ka leidlike lapsevanematega, kes, valinud oma lapsele kõige ilusama nime, peavad leidma midagi muud, sest valitud nime ei saa mõnel põhjusel registreerida.
Eesnime andmisel ei või eesnimi koosneda rohkem kui kolmest (lahku kirjutatud) nimest (nt Maria Anna Eliisabet ) või kahest sidekriipsuga seotud nimest (nt Anna-Maria). Kolme nime ei saa sidekriipsudega ühendada (nt Maria-Anna-Eliisabet), vaid tuleb lahku kirjutada. Segavariandid ei ole lubatud (nt Anna-Maria Elisabeth, Mari-Liis Eve). Sidekriips on ainuke sümbol, mida eesnimes kasutada tohib. Nime sees ei tohi olla suurtähti (nt MaryJane). [3, 5]
Anda ei või sobimatu tähendusega nime ega perekonnanimega koos tekkiva sobimatu tähendusega nime (nt Aita Leida Kuusepuu ). [5]
Nimeks ei või panna isiku soole mittevastavat nime, ka mitte teiseks või kolmandaks nimeks. Kahesoolise nime korral ei tohiks lubada nime, mille kasutus on vastupidiselt välja kujunenud, teisest soost lapsele panna. [5]
Nimeks ei tohi panna üksikuid tähti ega lühendeid (nt Kevin W või Kevin Jr.). Eesnimi ei või sisaldada numbreid, sh rooma numbreid (nt Karl X). Nimeks ei saa panna arvu (nt Karl Kümme või Karl Kümnes). Nimeks ei saa panna tähekombinatsioone, mida pole võimalik hääldada (nt kaashäälikutest koosnevat rida). [3, 5]
Eesnime pikkus ei või ületada koos tühikute/ sidekriipsuga 30 tähekohta. [5]
Eesnime õigekirjutus peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. Eesnimede õigekiri lähtub nende päritolust (omanimi, võõrnimi, tsitaatnimi). [3, 5]

2.3.1. Omanimed, võõrnimed ja tsitaatnimed

Omanimede hulka kuuluvad nimed, mis toetuvad omatüvedele ning millel pole võõraks peetavaid struktuurijooni. Omanimed on muinaseesti nimed praegusaegsel kujul (nt Ülo, Lembit, Ülle, Vilja jne); tehisnimed (Kalju, Vello , Urmas, Luule, Maimu, Urve ); lähisugulaskeeltest pärit nimed (nt Aino, Külli, Merja); samuti täiesti eesti keeles muganenud laennimed (nt Jaan, Toomas, Jüri, Rein, Tiiu , Mari, Kadri , Triin, Reet). [5]
Võõrnimed on muganemata või osaliselt muganenud nimed, millel on võõraks peetavaid struktuurijooni (nt võõrsõnatähed f, š, z, ž - nt Fränk, Rudolf , Anžeelika; nimealguses b, d, g - nt Brita, Guido, Gertrud; järgsilbi pikad täishäälikud või rõhk järgsilbil - nt Adeele, Marleen, Arkaadi , Marii). [5]
Omanimedes ja võõrnimedes ei tohi võõrtähti kasutada, eriti lubamatu on võõrtähtede kasutamine selgelt omapäritolu nimede korral (nt Raily, Õnnely, Arwo). Võõrtähed on lubamatud ka laennimedes (nt Cadry, Kady, Daavy); laennimedes ei tohi kasutada ka varasemate kirjaviiside kirjapilte (nt Maddis, Jürri) ettekäändel "suguvõsas levinud nimi". Võõrnimedes võib kasutada võõrsõnatähti, kuid mitte võõrtähti ega võõrapäraseid tähekombinatsioone (nt Fränck, Cätlyn, Agneetha ). [5]
Tsitaatnimed on nimed, mida kirjutatakse vastava keele reeglite kohaselt, kust nimi on üle võetud, ja ainult nii. [5]
Tsitaatnimedes võib kasutada lisaks võõrtähti ning võõrapäraseid tähekombinatsioone, kuid täpselt seal, kus nad alusnimes on: tähti ei tohi suvaliselt lisada ega vahele jätta (nt Cristjan, Cristiina, Cathrin, Carolain, Velix). Sama tuleb arvestada soome nimede puhul (parem Erki , Mati, kuid võib ka tsiteerida: Erkki, Matti). Ka soomepäraseid jooni ei tohi nimedesse suvaliselt lisada (nt Kattri, Heikko). Võõrtähti ei tohi kasutada ka omaloodud nimedes, mida võõrkeeltes olemas pole (nt Silly, Chrysly). [5]

Kokkuvõte

Sünd registreeritakse Eesti perekonnaseisuasutuses, kui laps sünnib Eestis; lapse vanema elukoht on Eestis või lapse vanemal on Eesti kodakondsus. Sündi registreerivad maakonnakeskuses maavalitsus; kohalikus omavalitsuses valla- või linnavalitsus; Tallinnas Harju Maavalitsus või Tallinna Perekonnaseisuamet. Sünni registreerimiseks esitatakse sünni registreerimise avaldus; meditsiiniasutuse tõend lapse sünni kohta; vanemate isikut tõendavad dokumendid; abieludokument, kui see ei ole kantud registrisse; isaduse omaksvõtu avaldus isiklikult kohale ilmudes või notariaalselt tõestatud vormis. Emana kantakse sünniakti naine, kes on lapse sünnitanud ja isana mees, kes on lapse eostanud. Sünni registreerimisel koostab ametnik sünnikande ja väljastab soovi korral sünnitõendi. 
Sünni registreerimise käigus pannakse lapsele ka nimi. Eesnimi peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele, headele kommetele ning võõrkeelse eesnime korral vastava keele reeglitele. Eesnime andmisel ei või eesnimi koosneda rohkem kui kolmest lahku kirjutatud nimest või kahest sidekriipsuga seotud nimest. Nimeks ei või panna isiku soole mittevastavat nime, üksikuid tähti ega lühendeid. Eesnimi ei või sisaldada numbreid, sh rooma numbreid ja nimeks ei saa panna arvu.

Kasutatud kirjandus:

Elektrooniline Riigi Teataja . Perekonnatoimingute seadus.
[ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122010020 ] 07.02.2011

Elektrooniline Riigi Teataja. Perekonnaseadus.
[ https://www.riigiteataja.ee/akt/121122010014 ] (07.02.2011)

Elektrooniline Riigi Teataja. Nimeseadus. [ https://www.riigiteataja.ee/akt/13261875 ] (07.02.2011)

Saar, Maris. 2002. Eesnimed ja nende valiku põhjendusi.
[ http://www.hot.ee/trinz/kavaltuba/uuring/index.ht m] (07.02.2011)

INS (rakendusaktid). Eesnime valiku piirangud.
[ http://www.google.ee/url?sa=t&source=web&cd=3&ved=0CCQQFjAC&url=http%3A%2F%2Feoigus.just.ee%2F%3Fact%3Ddok%26subact%3D1%26DOK_W%3D25421&rct=j&q=eesnime%20valik&ei=Mn9NTez1DtS0hAeI2MCoDg&usg=AFQjCNEe3n-bHaS00OIUiCGPtN8UAfZ7_A&cad=rja ] (07.02.2011)

Riigiportaal. Sünni registreerimine ja nime valik.
[ http://www.eesti.ee/est/sunni_registreerimine_ja_nime_valik/ ] (07.02.2011)