Protestantismi alla arvatakse ka mõningaid kristlikke rühmitusi (sekte), mis ei tunnista ajaloolist seost ei Lutheri, Calvini ega anabaptistidega. Protestantlikel kogudustel puudub vaimuliku pühitsuse kaudu edasiantav apostellik suktsessioon: nende rajajatel puudub Peetrusest lähtuv piiskopliku pühitsuse järglus. Protestantismi usk on rohkem abstraktne kui rituaalne; protestantismi laialdane levik tulenes suuresti rahvakeeltesse tõlgitud Piibli levikust trükitud kujul. Protestandid ei pea suurt lugu hierarhiast, nad on rünnanud preestriseisust ja Püha Tooli autoriteeti. Protestantismi seostatakse ka poliitilise demokratiseerumisega, mis leidis aset 16. ja 17. sajandi vältel. Esimesed, tänaseni säilinud eraldujad olid 12. sajandil albilased. Suurim eraldumine toimus 16. sajandil reformatsiooni käigus, kui tekkisid luteri-, kalvini-, anglikaani- ja "evangeelsed" kogudused. Õpetuslikult pooldatakse emakeelset jutlust ja pühakirja. Protestantismis ei ole
Kuningas lõi Roomast lahku ja kuulutas enda Inglise kiriku peaks. Viidi läbi mõningased reformid mandri-Euroopa eeskujul. Nende reformide peaarhitektiks võib pidada kuningale lojaalset Canterbury peapiiskoppi Thomas Cranmerit. Lõplikult pääses reformatsioon Inglise kirikus võidule alles Henry tütre, kuninganna Elisabeth I (1558-1603) valitsemisajal Puritanism Usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kujunes Inglismaal kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Kalvinismi keskne dogma oli predestinatsiooni- ehk ettemääratuse õpetus, mille järgi sõltub iga kristlase saatus Jumala suvast. Kõik on ette määratud, usklik ega kirik ei saa muuta taeva tahtmist. See aga vähendas katoliku kiriku mõju, sest viimane väitis, et inimesed võivad saada õndsaks ja saavutada edu ainult kiriku abil. Predestinatsiooniõpetuse
Üldandmed Pindala: 2 780 400 km2 Maad: 2 736 690 km2 Vett: 43 710 km2 Rahvaarv: 40 913 584 (juuli 2010) Pealinn: Buenos Aires Keskmine eluiga: keskmine vanus: 30,3 aastat meestel: 29,2 aastat naistel: 31.3 aastat (2010) Iive: 1.053% (2010) Rahvastiku etniline koosseis: valged 97%, segaverelised jt rassid 3% Usundid: Roman katolikud 92%, protestandid 2%, juudid 2% ja muud usud 4% Keel: Hispaania keel pealmiselt Raha: Argentiina peeso Riigi asend: Asub Lõuna-Ameerika, piirnevates Lõuna-Atlandi ookeanis, Tsiili ja Uruguay on mere ja Argentina vahel.Asub lõuna- ja läänelaiustel.Naaberriigid on Bolivia, Braziilia, Chile, Tsiili, Paraguay ja Uruguay.Merepiir on 4 989 km. Riigi loodusliked olud: Kliima on pealmiselt kuiv.Argentina asub parasvöötme kliimas.Loodusvarad mida leiab: pliid, tsinki, tina, vaske, rauamaaki, mangaani, naftat ja
despootiale kõik Prantsusmaal elavad inimesed on prantslased, hoolimata nende keelest, kultuurist, kuulumise ajast jne) ja Saksa (kultuurilis-keeleline rahvuslus, Eesti tüüp). 19.saj rahvuslus Lääne-Euroopas: Napoleoni sõjad, neist tingitud vajadus leida erinevusi Saksa-Prantsuse vahel pole küll Saksa riiki, küll on saksa keele ruum, mis omakorda tingis saksa riikide religioossete lõhede ületamise (nii katoliiklased kui protestandid on ühtmoodi sakslased keele tõttu). 1848.a revolutsioonide tõttu rahvuslus asendab liberalismi keskklassi keskse ideoloogiana. Saksa kui natsionalismi teoreetilise arendamise keskus: Johann G. Herderi järgne mõtlemine, Hegeliga sarnanev vaimsuse käsitlus. Idee kohaselt on rahvad ,,valmisproduktid", iga rahvas on vaimu ja olemuse poolest valmis ja erinev, ajas rahvus ei muutu; see võimaldab rahvaid ühiskondlikult täpselt paigutada
1 VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: SÜNDMUSED 15.sa 1453 – Türklased vallutasid Bütsantsi riigi pealinna Konstantinoopoli. 1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal. 1531 – 1534 – Hispaania konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel alistasid inkade riigi ...
skeemid ja tabelid. 21 1. PORTUGALI ISELOOMUSTUS 1.1. Üldandmed Portugal on Lääne-Euroopa riik, mis asub Euraasias. Selle pindala on 92 391 km2 ja elab Portugalis, 2010. aasta hinnangul, 10 735 765 inimest. Portugali pealinn on Lissabon (Joonis. 1), kus elab 545 245 inimest. Peamine keel on portugali, mis ongi ka riigikeel. Peamised usundid on katolitsism (üle 94% rahvaarvust), 4,5% on protestandid, 2% on juudalased ja ligi 1% on ateistid. Rahaühikuks on euro.[1] Portugal tähistab oma Iseseisvupäeva 5. oktoobril, alates 1143. aastast; Portugali president on Annibal Kavaku Silva ja peaministriks on Pedru Passus Koelju. Interneti tippdomeen on ,,.pt" ja telefonikood on 351. SKT elaniku kohta koostab $23.000 USA. Ajavöönd on +0 vaid suvel on +1
pole võimalik Jumala otsust muuta ega isegi seda teada saada. Olles mures oma saatuse pärast, püüab inimene iseendale tõestada, et ta on äravalitud ja elab seetõttu väga korralikku elu, teeb usinalt tööd, on kokkuhoidlik ja kasvatab oma varandust. Selline ellusuhtumine on aluseks kapitalistlikule kasumi saamisele orienteeritud väärtuste süsteemile. Kasumi saamise eesmärk ei olnud seejuures mitte mugav elu, vaid Jumala poolt ette näidatud kohuse täitmine. Seetõttu ei kulutanud protestandid kogutud varandust kohe ära, vaid investeerisid selle, tänu millele arenes majandus. Vilfredo Parteo (1848 - 1923) Loogiline ja mitteloogiline käitumine Inimkäitumine jaguneb: - Loogiline (ratsionaalne) Tegutseja poolt valitud vahendid vastavad tegevuse eesmärgile - Mitteloogiline (ebaratsionaalne) Vahendid ei vasta eesmärgile. Suurem osa inimkäitumisest on mitteloogiline ja seda peabki sotsioloogia uurima. Jäägid Mitteloogiline käitumine tuleneb jääkidest.
abstraktset riiki omavahel ühendavad (MTÜ-d, ametiühingud jms). Mehaaniline --> orgaaniline. - Weber: Nägi võimalust, kuidas anoomiast üle saada. Tuntud klassikaline uurimus: Max Weber (1864-1920) ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" (1904-5, e.k. ilmunud ajakirjas Akadeemia): # huvitus maailmareligioonide majanduseetikast. Märkas, et edukad firmajuhid on tihti protestandid, mitte katoliiklased (tollal üldteada asi). Weberi järgi on protestandi eetikal olnud oluline roll kapitalismi levimisel ja arengul. ,,Protestantism on kapitalismi alustala." # tekkis idee tööst kui kutsumusest, mitte kui needusest ("palehigis pead sa oma leiba sööma") (NB: ka Marxi nägemus tööst tegelikult on sarnane kutsumuse ideele. Homo faber.) # protestantism (eelkõige kalvinism) tõstis ideaaliks askeesi ja arusaama, et töö ja argielu on
Sisepoliitikas suurim probleem Iirimaa küsimuse teravnemine: Iirimaa vallutati inglaste poolt 12-17.sajandil.19.sajandi lõpust aktiviseerus iirlaste rahvuslik vabadusvõitlus, mille peamine eesmärk oli saavutada home rule- Iirimaa laialdane autonoomia Briti impeeriumi koosseisus (oma parlamendi ja sõjaväe loomine; riigipeaks oleks jäänud Briti monarh). Iiri küsimust teravdasid ka usulised vastuolud- iirlased olid katoliiklased; sisserännanud inglased aga protestandid. Rahvuslik rõhumine, kehvad majandusolud ja eriti 19.sajandi keskpaiga kartuliikaldused tõid enesega kaasa ka iirlaste massilise väljarände peamiselt USA-sse. o 1914.a. Inglise parlament võttis home rule`i vastu (suhteliselt piiratud autonoomiaga) aga selle kehtima hakkamine lükati Esimese maailmasõja puhkemise tõttu edasi ning see viis iirlased omakorda ülestõusu alustamiseni (1916.a. Lihavõtteülestõus).
· Konstitutsiooniline riigikord (põhiseadus+rahvaesindus) Millal lõppes uusaeg? · Esimene maailmasõja algus · 19saj lõpp · Uusaja põhiperioodid: o 17-18saj kuni Suur Prantsuse revolutsioon(1600-1789) o Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg (1789-1815) o 19 saj (1815-1900) Puritanism kapitastliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17.sajandil Puritanism · Puritanism kujunes kalvinismi eeskujul · Puritaanid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest · Elizabethi ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järelandmisi o Tunnistati õigeks mitu kalvinismi dogmat · Puritaanid olid sunnitud emigreeruma, sest sattusid vastuollu ametliku kiriku ja kuningavõimuga Puritanismi ühiskondlik kandepind · Kapitalistlik manufaktuur o Tsentraliseeritud manufaktuur töölised töötasid ühes tootmishoones
Geograafia tasemetöö Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhu...
sakramentideks on vaid ristimine ja armulaud kiriku pea pole paavst vaid riigivalitseja pühakutekultuse eitamine abiellumise keelu kõrvaleheitmine kloostrite ja mungaordude kaotamine kirikuvarade võõrandamine UUSAEG Uue Maailma rikkused 30ne aastane sõda 1618-1648 . Vestfaali rahu Kolmekümneaastane sõda oli üks esimestest kui ka viimastest ususõdadest. Sõjas osalesid esmalt katoliiklased ja protestandid. Selle põhjuseks olid katoliiklaste ja protestanti võitlus oma iseseisvuse eest, suurriikide vahelised pinged ja usuvõitlused. Sõda hakkas aastal 1618 ning lõppes 30 aasta pärast ehk 1648 aastal. Sõda oli väga haarav. Aastal 1618 prahas kasvas suur pinge keisri ja böömi aadlike vahel. Katoliiklased tungisid Böömimaale ja algas sõda. Esimesel sõjapoolel olid edukad katoliiklased. Paljud protestandid põgenesid ära ja mõned asusid ka
pühakummardumise. Pidas iga hommik jumalateenistust, tunnistas Lutheri seisukohti, kuid mitte tervikuna.1523.a hakati linnavõimude abil reformatsiooni ellu viima, lõpetati 1525. Jumalateenistus lihtsustati, kõrvaldati maale, vähendati kirikuteenistujate arvu ja saadud raha eest toetati vaeseid ja pidalitõbiseid. Keelati palgasõdurlus ja liigkasuvõtmine. See kõik häiris katoliiklusele truuks jäänud metsakantonile ja tekkisid sõjad. 1531.a said protestandid lüüa, Zwingli langes viimases lahingus. Calvin ja reformatsioon- Johann Calvin(1509-1564) avaldas teose ,,ristiusu õpetus" kus olid reformatsiooni peamised seisukohad. Tähtsaim ettemäärus: jumal on ette näinud iga inimese saatuse: ühed on mõeldud saama õndsaks ja lähevad taevasse, teised hukatusele ja neid ootab põrgu. Rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust, tõstis esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Tehti kogudus Genfis, suur poolehoid. 1538.a pagendati 3'ks aastaks
Ajalugu Märkmed Keskaja periood: 5 saj. 16. saj. Varakeskaeg: 5.saj 10.saj Kõrgkeskaeg: 11.saj. 14.saj. Hiliskeskaeg: 14.saj 16.saj. Keskaeg, mõiste: Võeti kasutusele aastal 1469 Giovanni Andrea poolt, kes oli paavst Paulus II raamatukogupidaja. Selle mõistega sooviti vastandada uusi, humanismiaegseid keskaja inimesi ja vanu, enne-Renessanssi aegsete inimestega. Keskaeg iseenesest ei tähendanud vahepealset aega kahe suurema maailmaperioodi vahel, vaid lõpuaeg, viimase kohtupäeva aeg. Araabia maailm Araabia poolsaarel elutsevad. Esialgu jagunesid tegevusalad kaheks: Beduiinid e. rändkarjakasvatajad; Põlluharijad oaasides e. fellahid. Araablaste puhul saab esialgu rääkida sugukondlikust korrast ja 6. saj. lõpus jõuti sinna maani, et sugukondlik kord lagunes. Esile tõusid erinevad sugukondade juhid e. seigid. 6. saj lõpp/7. saj. algus - Islami usu kujunemine. Islami usu rajajaks pe...
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: A. Lovejoy; ideed on tsüklilised, pole protsessi; universaalsed probleemid, ajatud ideed; idee-ühikud, mis on ideoloogiate ehituskivid; suurte mõtlejate kanooniline rida; autorit pole vaja uurida, väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond (Q. Skinner); autori kavatsus: kellega vaidleb? keda vihkab? millist tegevust õigustab?; ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras? millest autor vaikib? mida ta teatud terminite all mõtleb?; vaja uurida: tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames ta kirjutas Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik: · Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel; feodaalsed suhted; hierarhilisus · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonna...
Paljudes maades kujunes võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Võitlus lahvatas eriti võimsal esile revolutsioonides, mis kujunesid uusaegsele poliitilisele võitlusele lausa eriomaseks. Millal lõppes uusaeg? Uusaja teist piiri tähistab umbes I maailmasõda. Mõnikord sarnastatakse aga lähiajalugu 20.saj.'ga. Uus usuline situatsioon 17.saj: puritanism Usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kujunes Inglismaa kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga. Kuninganna Elizabethi ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi, tunnistades õigeks mitu kalvinismi dogmat, sealhulgas ettemääratuse õpetuse. Kuid säilis senine jumalateenistuse pidamise kord ning kiriku juhtimine jäi endiselt kuninga määratud piiskoppide hooleks. Paljud puritaanid olid sunnitud lahkuma Madalmaadesse
• Teaduse põhikomponendid: • Empiiria-uute andmete kogumine uurimisobjekti kohta ja nende analüüsimine. • Teooria-olemasolevate teadmiste analüüs ja süstematiseerimine. Loomulikult on mõlemad komponendid vajalikud, sest ilma empiiriliste andmeteta ei omaks teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).’ • Milles seisneb sotsioloogi pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks oleme seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on “väärtustevaba” selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi)...
palju selliseid inimesi kes pooldasid Prantsusmaa demokraatiat: nad tahtsid ümberkorraldusi ja uuendamist. Inglismaa poolitikas konkureerisid neile vajaliku võimu pärast 2 parteid : toorid ja viigid ja peale 1832. aastal toimunud parlamendireformi tekkisid neist konservatiivid ja liberaalid. Kuna Iirimaa kaotas oma parlamentaarsuse 18. sajandi lõpul, siis ühendati see Inglismaaga ja edaspidi valiti Iirimaa esindajad Inglise parlamenti kelleks võisid olla ainult protestandid. Kuigi Parlamendireform suurendas valimisõiguslike kodanike arvu jättis see siiski töölised endiselt valimisõigustest ilma, seega tahtsid nad uut Parlamendireformi, mis oleks muutnud parlamendi tõeliseks rahvaesinduseks. 1837. aastal troonile tulnud kuninganna Victoria tõstis monarhia autoriteeti rahva hulgas, kuna ta ei seostunud kumbagi parteiga ja ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse, ning Inglismaa püüdis 18. Sajandist peale ajada Euroopas jõudude tasakaalu poliitikat
tugev. Juhtiv riik hispaania. Vr: 1. katoliku kiriku enda reformimine. Sellega tegeles Trento kirikukogu. 154563: 1. indulgentsid keelati, keelati ka nendest kirjutmine. Kanti keelatud raamatute nimekirja. 2. vaimulikud peavad kinni pidama tsölibaadist. 3. keelati olukord, et inimene korraga mitmes vaimulikametis. 4. keelati see, et vaimult viibib oma piirkonnast eemal. 5. kinnitati paavsti ilmeksimatus, 6. kõik protestandid kuulutati ketseriteks, nendega asus võitlema inkvisitsioon. 2. 1540 kinnits paavst mungaordu Societas Jesu, Jesuiitide ordu, põhikirja. Rajaja ingatius loyola. Ordu ainuem: ketserite ja paganate pööramine, pidi kõigi vahenditeda tooma kasu kato kirikule, pidi valmis olema sooritama pattu, kui katoliku krikule on see kasulik. Pihisaladus suht puudub. Liikmed üritasid saada tulevaste kuningate kasvatavajateks ja pihiisadeks
4) rahvakeelne jumalateenistus 5) kiriku- ja kloostrimaade sekulariseerimine (riigistamine?) 6) 1524-1526. a talurahvasõda Saksmaal 7) Saksamaa lõhenes kaheks: Põhjas Lutheri pooldajad- protestandid Lõuna vürstiriigid- katoliiklased 8. Millised olid Suure Prantsuse revolutsiooni põhjused? 1) absoluutne monarhia- kuninga õukonna priiskav eluviis, Louis XV: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus", riigikassa tühi 2) seisuslik kord 3) generaalstaate ei olnud kokku kutsutud viimased 175 aastat
Suurbritannia on üks Euroopa tihedamini asustatud riike, rahvastiku keskmine tihedus on 248 in/km2, tihedaim on asustus Inglismaal ja väikseim Sotimaal. Riigi rahvastikust elab 83,7% Inglismaal, 8,5% Sotimaal, 4,9% Walesis ja 2,9% Põhja-Iirimaal. Suurbritannia on Euroopa suurim põgenike sihtriik. Loomulik iive on olnud viimastel aastatel pidevalt positiivne. Linnarahvastik moodustab 89% (2005). Suurbritannia rahvastikust on 29% anglikaanid, 17% muud protestandid ja 11% katoliiklased, 41% ei seo end ühegi usuga. Suurbritannia hõlmab peale Suurbritannia saare ja Iiri saare kirdeosa ka rannikumere väiksemaid saari, Euroopa mandriosast eraldavad teda Calais' väin ja Põhjameri. Saarte rannajoon on tugevalt liigestatud, Sotimaa läänerannik ja Iirimaa kirderannik on tüüpilised fjordrannikud. Suurbritannia saare kesk- ja lõunaosas ulatuvad kaugele sisemaale jõgede lehtersuudmed
Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas oluliselt kaasa Trento kirikukogu (Tridentinum) (154563, istungjärkudega 154549, 155152 ja 156263). Kuigi kirikukogu leidis aset keisririigi pinnal, andsid seal tooni itaallased - ultramontaanid (mäetagused), kes olid vastu mistahes kompromissidele. Kirikukogu päevakorras seisnud ketserluse väljajuurimine välistas protestantide osavõtu. Teisel istungil Karl V käsul protestandid küll osalesid, kuid mingile ühisele kokkuleppele mõistagi ei jõutud. Kui kahel esimesel istungjärgul oli tulipunktis Saksamaal toimuv, siis kolmandal juba sündmused Prantsusmaal. Kirikukogu oli vastu mistahes detsentraliseerimisele ning kinnitas veelkord paavsti ilmeksimatuse põhimõtet. Alles kolmandal istungil asuti kirikureformide juurde: keelustati ametikumulatsioon, tugevdati ordu- ja kloostridistsipliini ning korrastati vaimulike ettevalmistamist
tuli Inglismaale tasuda maa eest, mis talupojad inglastelt tagasi said. Dominiooniks ei saanud ka kogu Iirimaa, vaid 26 krahvkonda 32-st. Ulsteri provintsi 9-st krahvkonnast Põhja-Iirimaal jäid 6 Ühendatud Kuningriigi koosseisu, sest nende elanikkonnast moodustasid 2/3 protestandid, 17.-18. sajandil sinna elama asunud sotlaste ja inglaste järeltulijad. Nemad ei tahtnud sattuda katoliikliku Iirimaa alluvusse. Sellal, kui iirlased võitlesid vabariigi eest, abistasid protestandid Inglismaad. Neid nimetati unionistideks või lojalistideks. Põhja-Iirimaa 6 krahvkonda said Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi koosseisus omavalitsuse, kus võim läks täielikult protestantide kätte. Selline Iirimaa lõhestatus pidi olema vaid ajutine, 1921.a. leping nägi ette tuleviku Iirimaad ühtsena. 1922. a. suvel puhkes aga Iirimaal kodusõda. Lahingud lepingu pooldajate ja vastaste vahel olid kohati ägedamadki kui iirlaste ja inglaste vahel
Charles II aga üpris kiiresti 1660 näitas koha kätte, nõudes neilt anglikaani kiriku sisseviimist Sotimaal. Presbüterlik kirik säilis aga tänu Oranje Willemile. Charles II restauratsioon. Charles II (kuningas 1660-1685). Religioosse vabaduse periood enne puritaane. Peale kodusõda oli antud välja rida seadusi, mis muutis usuküsimuse tolerantsemaks. Tegevuse lubamine tegi aga võimalikuks puritaanide tõusu, kes olid äärmuslikud protestandid, kes nägid rangelt ette et ainult see, mis on piiblis on õige. Osades linnades keelati isegi jõulude pidamine, kuna sellest piiblis kirjutatud otseselt ei ole. Tema võimule tulek tõi kiire tagasituleku protestantliku kiriku rüppe. Clarendon Code (1660ndad-1670ndad) inglismaa riigikiriku taastamine. Corporation Act 1661 – kõik linnaametnikud peavad alluma anglikaani kirikule. Act of Uniformity 1662 – anglikaani kiriku ja book of c.p üldkehtivust. Anglikaani kiriku
otsima. Et ta retk ebaõnnestus ning kuningale tundus ta endiselt ohtlik, siis hukati ta 1618. aastal. Samuti otsustasid James ja ta nõuandjad täielikult kaotada katoliiklaste mõjuvõimu. Nood olid aga just lootnud, et Jamesi küllaltki mõõdukas usupoliitika tagab neile taas vähemalt võrdsed õigused protestantide kõrval. Ent James otsustas Inglismaa valitsemisel toetuda vaid anglikaani kirikule ning tõrjus eemale nii radikaalsed protestandid, puritaanid, kui ka katoliiklased. Kui puritaanidele jäeti vähemalt mingidki õigused oma riitusi korraldada, siis katoliiklust püüti täielikult välja juurida, keelates nii missad kui ka muud kombetalitused. Lõplikult otsustas asja ära 1605. aasta Püssirohuvandenõu, mille Cecil sidus otseselt kõigi katoliiklastega ning seejärel suruti see konfessioon täielikult põranda alla. JAMESI VIIMASED AASTAD JA SURM 1624
ohjeldamatu vägivallatsemise aeg hävitati vanu Bojaari suguvõsasid, vaimulikke. Eriti veriselt tegutseti Novgorodi maal Selle tulemusel kindlustus keskvõim · Venemaa areng erines tunduvalt Lääne-Euroopast: o Siin oli olnud 200 a Mongolite iket ja o Venemaa oli omandanud rohkem ida jooni o Enamus Euroopast oli katolikud või protestandid, Venemaa jäi õigeusklikuks o Venemaad iseloomustas isolatsioon Euroopast o Venelaste igapäevaelus oli kiriku roll väga oluline. Mõjutas kogu elu kõige madalamatest kihtidest kõrgemale välja SUURED MAADEAVASTUSED! 15. Saj loetakse maadeavastuste alguseks · Põhjused: o Ristisõdadega oldi harjutud tarbima vürtse, aga kaubateed olid langenud Türklaste kätte, kes võtsid hiiglaslikku vaheltkasu
konservatismile ja liberismile tekkis sotsiaaldemokraatlik ideoloogia. Lõpus kujunevad välja imperialistlikud suurriigid nagu Prantsusmaa, Venemaa, Saksamaa, Inglismaa, USA ja Jaapan. Uusaeg lõppeb Esimese maailmasõjaga, mille tulemusel lagunevad 4 suuremat imperialistlikku suurriiki. Uusaja mõiste võeti kasutusele 15-16.sajandil itaalia humanistide poolt. Puritanism Usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kujunes Inglismaal kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid kes nõudsin anglikaani kiriku puhastamist katoliiklusest. Inglismaal levinud ilmaliku kutsumuse õpetus lähtus arusaamast, et keegi ei saa õndsaks ega saavuta edu vastu tahtmist enda teadmata ja osavõtuta. Puritanismi eetilised tõekspidamised kujundasid uue inimtüübi. Puritaanlane oli töökas ja kokkuhoidlik, isegi kitsi. Ta oli rõhutatult usklik, askeetlik, vaikiv ega talunud vähimatki elurõõmu avaldust. Pidas sobimatuks naeru, laulmist, muusikat ja muid lõbustusi, see
Need kolm perekonda olid: Valois - Järjest kolm kuningat olid nende seast. Nad olid oma usutunnistuselt katoliiklased. Nende valitsusajal püüti hakati valitsema Prantsusmaad absolutistlikult. de Guise – Katoliiklased, kes olid selle kujuneva hakkava asolutismi vastased. Bourbon – Hugenotid, kes olid selle kujuneva hakkava absolutismi vastased. 1562 Vassy veresaun – Hugenottide jumalateenistust segati katoliiklaste poolt ja puhkes sõda. 1572 Pärtlitöö – Hukati kättesaadud protestandid. Selle korraldasid katoliiklased ja ohvriteks olid hugenotid. Selle käigus Henry Bourbon vahetas oma usku, et ellu jääda. Kolme Henri sõda – Valois esineja, de Guise esindaja ja Bourbonide esindajate vaheline sõda. Katoliiklased ja hugenotid sõdisid oma vahel. Selle sõja käigus 1589. aastal sai Henry Bourbonist kuningas Henry IV nime all. Tema puhul oli probleemiks see, et ta oli hugenott. Väga paljud prantsalsed ei tahtnud teda tunnustada, Pariisi linn sulges oma väravad tema ees
Ajaloo seisukohalt oleks õiglane Põhja-Iirimaa taasühendamine Iirimaaga, kuid seda ei luba Põhja- Iirimaa elanikkonna koosseis. T. Blair leiab et lahenduseks võib olla ainult mingi kompromiss. Ei ole mõeldav, et mõlemad pooled võiksid saavutada , mida soovivad. Ja vaatamata sõlmitud rahulepingule, jätkuvad Põhja-Iirimaal endiselt kättemaksumõrvad. Ohvriks langevad inimesed, kelle ainsaks süüks on see, et nad on kas protestandid või katoliiklased ning konkreetsel ajahetkel on nad jäänud lihtsalt terroristide sihikule. Neid kättemaksulainega seotud terroriorganisatsioone on mitu ( nii katoliiklaste kui protestantide poolel) ja neid ühendab asjaolu, et nad on juba pikka aega kestvate Põhja-Iiri läbirääkimiste vastu. 1. XII 1999 alustas tegevust Põhja-Iiri assamblee. 11. II 2000 peatati assamblee tegevus pärast protestantide vihaseid rünnakuid IRA puuduliku relvitustamise aadressil
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
· Usuvabadus Eesti Vabariigi põhiseadus prg 40 ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon 1948 artikkel 18 Kristlus · Suurim religioon maailmas Üle 2 miljardi kristlase e u 32 % maailma elanikkonnast · Mitmekesiseim religioon maailmas? Kirik · 1065 suur kirikulõhe · Õigeusu kirikud, ida-kirikud · Rooma-Katoliku kirik, lääne-kirik · Protestandid, 16. sajandi reformatsioon Luterlased Anglikaanid Baptistid Nelipühilased Karismaatlised Adventistid Jehoova tunnistajad Sõltumatud protestantlikud kirikud, piibli-kirikud Jeesus Kristus · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a.- ~26-36 m.a.j.) · Jesua/Jehosua · Jeesus Kristus · (võitu, salvitu) Messias, Jumal? Inimene? Inkarnatsioon "Sõna sai lihaks"
Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides määratlema, et teised uuritavast aru saaksid (et nad mõistaksid, mida uuriti). Definitsiooni sõnastamine tegevusplaanina, mitte tõena. Religiooni mõisted kui tööriistad, mis uurida võimaldavad. Uurimisstrateegiad et valmistada ette mõttekäigud ja kavandada uurim...
a. Inimese iseloom ja selle muutumine on paratamatud; üheks iseloomu muutumise põhjuseks on inimese tahe. Millise mõtte illustreerimiseks viitab Sigmund Freud Martin Lutheri sõnadele: "Siin ma seisan ja teisiti ma ei saa"? b. Oluliste valikute puhul saab igaüks aru, et tegelikult polegi teisiti võimalik valida, et teatud valik on teatud inimese puhul teatud olukorras paratamatu. c. Jäika determinismi pooldavad protestandid, sest protestantism on kanoniseerinud õpetuse ettemääratusest. William James i tõlgenduses ("Determinismi dilemma") on c. nõrga determinismi kohaselt vabadus mõistetud paratamatus Millisel juhul on tegemist loogilise paratamatusega? a. 2 + 3 = 5 Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? c. Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada VIII osa
Martin Luther (1483-1546). Lõi 1517.a Saksamaal Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi. Reformatsiooni põhiseisukoht: selleks, et Jumalast aru saada, tuleb olla kursis pühakirjaga, oluline oli lugemisoskus. Haridus pidi olema kättesaadav kõigile. Eelkõige algharidus kättesaadavaks kõigile, olenemata seisusest ja soost. Õppemetoodika muudeti kohati lapsepärasemaks. Pööras tähelepanu ka õpetajatele. Protestantlik liikumine: inimesed on oma patus võrdsed Jumala ees. Protestandid usuvad pigem end kui saatust. Nende eetika väärtustab tööd ja kohustusi. J.A.Comenius (1592-1670). Tsehhi kasvatusteadlane. Ütles, et kõiki muid valdkondi tuleb uurida nii nagu uuritakse loodusnähtusi. Loodus on andnud inimestele eeldused teadmiste saamiseks inimene tuleb inimeseks kasvatada. Usupuhastusliikumise ja humanismi põhimõtted. Sotsiaalprobleemide leevendamine töö kaudu. Nägi inimese kasvamist elukestva
indiasse u poole võrra. Agressiivsus Aafrika suunal aafrikast avastati teemante ja kullaleiukohti. 1880 jagas euroopa aafrika enda vahel ära. Aafrika läks SB, Prm, Belgiale, Saksamaale ja Portugalile jäid varasemad Mosambiik ja Angola. Viimaseks langes Marocco Prm-le. Välja jäid Etioopia ja Libeeria, mis olid iseseisvad. Palju oli ülestõuse. Kõige kuulsamaks SB ja buuride vaheline ülestõus. Buurid olid 17. saj hollandi koloonia Kaplinna protestandid valged aafriklased. Inglismaa hakkas peale suruma buuridele inglise seaduseid. Puurid üritasid neid vältida, et nad hakkasid rohkem asuma sisemaa poole. Seal rajasid nad riike Oranje Vaba Riik ja Transvaali riik. Esialgu SB aktsepteeris seda, kuid see hakkas takistama briti ambitsioone Aafrikas. 1880-1881 Esimene Inglise-Buuri sõda. 1889-1902 Teine Buuri sõda. SB suudab Buuri riigi likvideerida. Euroopas mõiseti brittide julmus buuride vastu hukka.
ordusid: 1528. aastal kaputsiinid (said nime teravatipulise kapuutsi järgi), kes võtsid missiooniks vaeste ja haigete eest hoolitsemise; 1535. aastal tütarlaste kasvatuse ning koolitusega tegelev ursuliinide ordu; 1540. aastal jesuiitide ordu. Jesuiitide osa vastureformatsioonis. Jesuiitidele toetus ka 1587. aastal Poola kuningaks valitud Sigismund III, alustades Poola-Leedu tagasipööramist katoliku usku. Kui veel 1586. aastal olid Leedu senati kahekümne kolmest liikmest kolmteist protestandid, siis 1632. aastal olid juba kõik kakskümmend viis senaatorit roomakatoliku usku. Bresti kirikuuniooniga (1596) allutati paavstivõimule koguni suur osa kreekakatoliku kirikust Poola alal. Kavatsus rekatoliseerida ka Rootsi ala kukkus siiski läbi. Trento kirikukogu otsused. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas oluliselt kaasa Trento kirikukogu (Tridentinum) (1545–1563, istungjärkudega 1545–1549, 1551–1552 ja 1562–1563)
Guise. Rühmitused olid opositsioonis tugevneva kuningavõimuga, veel teravam oli vaenujalg omavahel vaenujalal. · Kõrgeim kiriklik võim kuulus sinodile liikmeskonna valisid kogudused, kaotatud oli kiriklik hierarhia. Luterlaste eeskujul: hugenottide vaimulikele sai kohustuslikuks lihtne must kuub. TEEL KODUSÕDADELE · Usulised erinevused valmistas ette ususõdade puhkemist. · Konfliktid igapäevaelus protestandid ei tahtnud pidada katoliiklikke pühakute päevi, ent neil keelati nimetatud pühadel töötamine. · 1559 lõppesid Itaalia sõjad; tähelepanu koondus siseprobleemidele. Kuningas Henry II suri sai võimule ta poeg 15.a Francois II. Ta naitus soti kuninganna Mary Stuartiga Prantsusmaa kuningakoja ja Euroopa katoliiklike ringkondade sidemed pidi tihenema tugevnes ka Guise'ide positsioon. Bourbonide vandenõu nende kõrvaldamiseks nurjus. 1560
Nad on kahekesi alati heausksed, et kõik läheb hästi, vaatamata sellele juhtub nendega ikka alati midagi. Jutustus ,,Kohtlane". Peategelane on üks USA indiaanlane, kes pole koolis käinud ega tsivilisatsioonis elanud. Ta satub elama Prantsusmaale, jutt on sellest, kuidas teised teda näevad ja kuidas tema neid näeb. Lõpus saab ta omale õpetaja, kes õpetab teda tsivilisatsioonis elama. 20. pilet Rousseau Elas 1712- 1778. Tema vanemad olid prantslased, aga elasid Genfis, nad olid protestandid. 16aastaselt läks ta kodust ära ja hakkas muusikaga tegelema. Ta läks Pariisi ja sattus kunstiinimeste hulka. Ta kirjutas oopereid, mida ka lavastati. Hakkas huvituma valgustusideedest ja suhtles mõnede valgustajatega. Kuna ta oli väga kriitiline, sattus ta tagakiusamise alla ja pidi pidevalt ringi reisima. Samal ajal ta kirjutas. 1778 sai omale eestkostjaks Ermenonville lossi markiisi. Samal aastal ta suri, hiljem maeti Pantheonile.
Üldine: ’olen hea inimene’ → ’käitun moraalselt’, rõhk tegudel (juudid – Vana Testament); ’olen hea inimene’ → ’mõtlen moraalselt’, rõhk mõtetel (kristlased – Uus Testament). Religioonide vahel ei olnud erinevust selles, mida nähti ebamoraalsena. Kui inimest saab moraalselt vastutavaks võtta oma mõtete eest on implitsiitne eeldus selles, et inimesed suudavad oma mõtteid kontrollida; teisalt nähakse ebamoraalseid mõtteid kui samme ebamoraalsete tegudeni – ie protestandid usuvad pigem seda, et ebamoraalsed mõtted viivad ebamoraalsete tegudeni kui juudid. IV PEATÜKK: Methods for Studying Culture and Psychology IX PEATÜKK: Interpersonal Attraction, Close Relationships, and Groups (339-382) XII PEATÜKK: Mental Health (458-490)
toetasid erinevatel perioodidel evang. Holland , Taani ja Rootsi ning Kat. Prantsusmaa (ka. Inglismaa) - Sõda algab usuvõitlusena - Selles vallanduvad: 1. Üldine Euroopa kat. ja prot. vaheline pinge 2. Saksamaa kat.habsburg-monarhia ehk keisri ja prot. territoriaalvürstide omavaheline pinge 3. Saksamaa prot. Riigilinnade (vabalinnade) ja kat. keisri vah. pinge 4. Prantsusmaa ja Habsburgide dünastia vaheline pinge (nb. mõlemad on kat.) Osapooled: I Protestandid: Põhja-, Ida- ja Kesk-Saksamaa territoriaalvürstid (mh. Pfalz, Brandenburg), alguses Böömimaa, seejärel Taani ja Rootsi. Lisaks prot. toetasid (eelkõige Rahaliselt) madalmaad ja kat. Prantsusmaa II Katoliiklased: Lõuna-Saksamaa territoriaal vürstid (mh Baier), Saksamaa keiser (Austria alad) ja Hispaania.Lisaks veel Paavsti rahaline toetus. Mitmesugused eesmärgid: 1. Usulised eesmärgid kõikidel (va Prantsusmaa) 2
keele ja sageli ka usundi poolest. Üha sagedasemaks muutub tänapäeval aga kolmas tüüp – multikultuursed ühiskonnad. Lisaks domineerivale grupile, kes omab kontrolli ühiskonna ressursside üle, on sellises ühiskonnas mitmeid vähemusgruppe. Domineeriv grupp ei pruugi olla kõige arvukam, ent tema positsioon ühiskonna sotsiaalses hierarhias on kõige kõrgem. Näiteks ei moodusta valged anglosaksi päritolu protestandid USA-s arvulist enamust, kuid nende sotsiaalne staatus on kõrge. Vähemusgrupi määratlemisel lähtutakse kolmest tunnusest: 1) see grupp erineb nähtavalt domineerivast ehk põhigrupist, 2) nende nähtavate erinevuste tõttu suhtutakse selle grupi liikmetesse ühiskonnas isemoodi, 3) seda gruppi iseloomustab oma kultuuriline identiteet ja teadlikkus sellest. 2.3 Rassid, rahvused ja usundid samastumise teguritena
Reformatsiooni põhiseisukoht: inimene kannab isiklikku vastutust Jumala ees, selleks peab tal olema vahetu kontakt pühakirjaga, mis on jumaliku tõe allikaks. Vahetu kontakt lugemisoskus ja kõik peavad ligi pääsema haridusele!! Reformatsioonist tulenevalt: Algharidus kättesaadavaks KÕIGILE, olenemata seisusest ja soost Õppemetoodika kohandada lapsepärasemaks Õpetajatele rohkem tähelepanu Protestantlik liikumine: Inimesed on oma patus võrdsed Jumala ees Protestandid usuvad pigem end kui saatust Protestantlik eetika väärtustab tööd ja kohustusi J. A. Comenius (Tsehhi kasvatusteadlane): loodus on inimestele andnud eeldused teadmiste saamiseks inimene tuleb inimeseks kasvatada. Usupuhastusliikumise ja humanismi põhimõtted. Sotsiaalprobleemide leevendamine töö kaudu. III loeng 26.02.14 J.A. Comenius - Tsehhi asvatusteadlane Loodus on inimestele andnud eeldused teadmiste saamiseks inimene tuleb inimeseks kasvatada
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Linda Tanissaar MUSTLASMUUSIKA Aastatöö Secunda aste Juhendaja Aire Luhaoja Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................4 1.MUSTLASED JA NENDE KULTUURI ÜLDISELOOMUSTUS............................................6 1.1. Päritolu....................................................................................................................................... 6 1.2. Perekond ja traditsioonid.......................................................................................................... 8 2. MUSTLASMUUSIKA JUURED JA MÕJUTUSED................................................................9 2.1. Mustlasmuusikast üldiselt ja selle juured.................................
algkeeltes ja selliste ebausaldusväärsete ladinakeelsete tõlgete kaudu. Lõi soodsa pinnas uuteks piiblitõlgeteks. Reformatsiooniajastu 16.sajandil, Martin Luther ja Huldrych Zwingli, märkasid kasvavat ebakla aposellike ja keskaegsete kristlike arusaamade vahel ning nõudsid reforme. Keskajal olevat kiriku õpetust kas moonutatud või ilustatud ja see oli vaja taas viia Pühakirjaga vastavusse. Protestandid Luterlased Anglikaanid - Baptistid - Nelipühalised Karimaatilised - Adventistid Jehoova tunnistajad Sõltumatud protestantlikud kirikud, piibli-kirikud PÜHAKIRI Kristlaste pühakiri Piibel (raamat verbaalinspiratsioon? ehk jumal on inimesi inspireerinud kirja
Jamesile sellest ei piisanud ning ta hakkas müüma monopole õigusi teatud kauba tootmiseks, õigusi tegelda kaubandusega mingis teatud kindlas piirkonnas. See tundus aga parlamendile vastuvõtmatu. · Usulise poole pealt jätkas James I anglikaani kirikut. Katoliiklased langesid isegi tagakiusamise alla. 1605. aastal toimus katoliiklaste poolt kavandatud püssirohkuvandenõu nad kavatsesid õhku lasta parlamendihoone, lootes et need protestandid, kes parlamendiistungile lähevad saavad surma. Vandenõu avastati enne istungit ning see avastamine tõigi kaasa katoliiklaste tagakiusamise. · Oli ka palju reformeeritud kiriku liikmeid( puritaane ), kes olid ka sattunud tagakiusamise alla ning seega olid väga paljud puritaanid sunnitud minema elama Ameerikasse. · Pärast James I surma tuli võimule tema poeg Charles I (1625-1649)
Ajalugu II Pärast esimest maailmasõda 11. november 1918 Compiegne'i vaherahu. Sõja võitnud riigid, eriti Prantsusmaa, soovisid Saksamaale kätte maksta. Prantsusmaa soov oli Saksamaad maksimaalselt nõrgestada. USA president Thomas W. Wilson esitab kongressile 8. jaanuar 1918 rahulepingu 14 punkti. Lähtus suurel määral sellest, et lähtuma keaks rahvaste huvidest, peaks sõlmima ,,õiglase rahu". Nägi ette relvastuse vähendamist, koloniaaltülide puhul silmas pidada kolooniates elavate rahvaste huve, rahvastele enesemääramisõigus ehk luba otsustada, kas või kelle all soovitakse elada. Riigipiirid peaks minema mööda rahvuspiire (Itaalia), kuid Venemaal elavatele rahvastele enesemääramisõigust ei antud Soome, Eesti, Läti, Leedu iseseisvust ei nähtud ette, kuid Poola riik soovitati taastada. Poola oli ajalooliselt eksisteerinud riik, sest see kadus alles 18. sajand. Wilsoni punktid olid väga idealis...
Absolutism oli jõudnud kriisi ja kokku tuli kutsuda generaalstaadid. INGLISMAA 2.Puritanism kapitalistliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17. sajandilpalj Anglikaani kirik, mis ei allunud Rooma paavstile, tunnistati ametlikuks. Katoliiklaste vastupanu püssirohuvandenõu. Guy Fawkes püüdis Inglise parlamenti õhku lasta. Inglismaal kujunes usulise ja poliitilise opositsiooni vormiks kalvinismi erikuju puritanism. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid juba 1560. aastatel anglikaani kiriku täieliku puhastamist katoliiklusest. Ei lepitud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kiriku juhtimises. Kirikuid iseloomustas endiselt suurejoonelisus ning tähtsal kohal olid pühakute kujud. Inglismaal ei olnud aset leidnud rahvahulkade barbaarset pildirüüstet. Kuninganna Elizabethi ajal tegi anglikaani kirik puritanismile järeleandmisi. Tunnistati õigeks ettemääratuse õpetus.
M.L. King- neegriliikumise juht, Vietnami sõda NSVL Nikita Hruštšov (1953-1964) 1956- Stalini tegevuse hukkamõistmine „Sula“ Uudismaade ülesharimine Maisikasvatuse tippaeg NSVL Seitseaastak- majandusarenguplaan Juri Gagarin- NSVL esimene ametlik kosmonaut Leonid Brežnev(1964-1982) Lääne-Euroopa 1960. Aastatel Suurbritannia Impeeriumi laguneminne Aafrika riikide iseseisvumine P-Iirimaa küsimus Katoliiklased Inglastest ja šotlastest protestandid IRA- Iiri Vabariiklik armee The Beatles Prantsusmaa IV Vabariigi kriis, Alžeeria sõda 1958 V Vabariik- presidentaalne vabbariik C. De Gauelle (1958-1969) Eviani rahuleping 1962 Alžeeria sõja lõpp Tuumariik- Pr ajab iseseisvalt välispoliitikat 1966 lahkumine NATO sõjaväelisest organisatsioonist Saksamaa ja Prantsusmaa leppimine Saksa LV K.Adenau (1949-1963) 1955 taasrelvastumine Hallsteini doktriin- SVL on ainus saksa riik SDV mittetunnustamine 1960- majandusarengu seiskumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
