4. Nimeta olulisemad inimõigusalased rahvusvahelised dokumendid Inimõigused on laiemad, tulenevad rahvusvahelistest õigustest ning neid tunnustatakse kogu maailmas Inimõiguste kaitse maailmas on Euroopa Parlamendi absoluutne prioriteet. Olulisemad dokumendid inimõiguste alal: 1. Inimõiguste ülddeklaratsioon (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 10. detsembril 1948); 2. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 16. novembril 1966); 3. Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt (vastu võetud ÜRO Peaassamblee poolt 16. novembril 1966); 4. Euroopa inimõiguste konventsioon (Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, vastu võetud Euroopa Nõukogus 4. oktoobril 1950); 5. Euroopa sotsiaalharta (vastu võetud Euroopa Nõukogus 18. oktoobril 1961). 5
Septembris 1938 a. hakkas Hitler endale nõudma Tshhoslovakkiale kuuluvat Sudeedimaad. Ettekäändeks kasutati seal elavate sakslaste väidetavat tagakiusamist. Lääs lootis endiselt Hitleriga kokku leppida. Kutsuti kokku konverents Münchenis, kus osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa. Tsehhoslovakkia esindajaid ei kutsutud. Seal sõlmiti kokkulepe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud riigi puutumatuse. Molotovi-Ribbentropi pakt 1939a. Olid kõik trumbid Stalini kätte kogunenud. NSVL-il oli maailma suurim armee. Liidust Staliniga olid huvitatud nii lääneriigid kui ka Saksamaa. Stalin pidas kogu suve läbirääkimisi Suurbritannia ja Prantsusmaaga, luues samas salajasi kontakte Hitleriga. 23.augustil 1939a. Sõlmiti maailma üllatuseks Moskvas NSVL-Saksamaa mittekallaletungi- ja kaubandusleping, mis on ajalukku läinud kui Molotovi-Ribbentropi pakt. Lepingu osaks oli ka salajane protokoll, millega
Korraga nii idas kui läänes saksamaa ei suutnud. Polnud väljaõpetatud sõdurite reserve (sõjaväe kohustus taastati saksamaal alles 1935), sõjatööstust alles rajati, ei jätkunud isegi laskemoona. Ettekujutus saksaarmee paremast relvastusest on müüt. Saksamaa pärastisi võite läänes saab seletada sellega, et prantsusmaa ja suurbritannia olid sõjaks veelgi vähem valmis. 23 augustil 1939 sõlmiti Moskvas nn Hitleri Stalini ehk Molotovi Ribbentropi pakt, millega nõukogude liit ja saksamaa sõlmisid liidu. Paktile lisatud salaprotokolliga piiritleti kahe riigi mõjusfäärid Ida-kagu Euroopas. NSV liit sai endale soome eesti, läti, poola idaosa ning Besaraabia, hiljem ka leedu. Ülejäänud poola alad tunnistati saksamaa mõjusfääri kuuluvat. Esimesel septembril 1939 tungis saksamaa Poolale kallale. Sõda laienes kohe. Kolmandal septembril kuulutati saksamale sõja suurbritannia ja prantsusmaa. Ülekaalukad saksa jõud purustasid poola
Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. Viis väed Reini tsooni. Liitis Saarimaa Saksamaaga (Prantsuse piiril). Astus välja Rahvaste Liidust. Loobus Locarno lepingust. Lääneriigid vaid protestisid. · 1935 Itaalia vallutas Etioopia (Abessiinia). · Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi, nimetatakse rahustamispoliitika. · 1936 Saksa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, millega hiljem liitus ka Itaalia. · 1936 Hispaanias puhkes kodusõda. Kommunistide-, sotsialistide Rahvarinne (toetas NSVL). Vabadusvõitlejad eesotsas diktaator Francoga (toetajad Itaalia ja Saksamaa). · Lääneriigid lubasid mitte sekkuda. Diktatuurid toetasid uute relvadega. Kestis kuni 1939, kui kuulutati välja Franco diktatuur. Austria ansluss (liitmine, operatsioon Otto) Hitler alustas maailma vallutamist Austriast
Tsehhoslovakkia hävitamisega sai lääneriikide mõõt aga täis. Hitler pidas demokraatlike riike liiga nõrgaks ning arvas, et nad ei söenda vastu astuda. Järg. ohver oli Poola. 31. märts 1939 teatasid Prant. ja Suurbrit, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi Nsv Liiduga, lootes teda kaasata Sx.-vastasesse liitu. Hitlerit ähvardas sõda kahel rindel. Et Poolat rünnata, pidi tal olema kindel seljatagune ning selleks võis olla Stalin. Molotovi-Ribbentropi pakt: Lääneriikide ebaõnnestunud poliitika tõttu olid 1939. a suveks kõik trumbid Stalini kätte läinud. Stalin veendunud, et rahu tingimustes ei õnnestu kommunistidel kusagil võimule tulla. Stalin lootis vallutada kogu Euroopa. 1939. a suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääne demokraatlikud riigid kui ka Hitler. Stalin pidas kogu suve läbirääkimisi Ingl. ja Prant-maaga ning lõi salajasi kontakte Hitleriga. 23. aug. 1939 suureks üllatuseks sõlmiti Moskvas Sx
e)Kultuurielu põhijooned TV f) ,, 40 kiri" 5.Eesti taasiseseisvumine a)Uus ärkamisaeg *Fosforiidikampaania Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986 aasta lõpul ,kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvusse jõudu ning sundis protestiga (nn fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. *MRP-AEG 1987 aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakt Avalikustamise Eesti Grupp(MRP- AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939 aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23 augusil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. *IME Gorbatsovi võimuletulek tõi kaasa ka muudatused senises majanduspoliitikas. Eestis reformiti majandust. Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatule hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME)
Eesti vabariigi väljakuulutamine 24. veebruar 1918 aastal- see on õige, aga Tartu rahu oli Juuni sündmused ( seotud okupatsiooniga !!! ) 1920ndal aastal ja sellega lõppes Vabadussõda Rahvusvahelise õiguse kohaselt muutus Eesti alates (1918-1920) 16.17. juunist 1940 okupeeritud riigiks. 19. juunil saatis Nõukogude juhtkond Eestisse Molotovi-Ribbentropi pakt eriesindaja Andrei Zdanovi, kelle ülesandeks oli 23 augustil 1939 sõlmiti MRP ehk riigipööre korraldada. Eesti Kaitseväelt võeti mittekallaletungileping, mille salajase protokolliga relvad, Kaitseliit saadeti laiali ning jagati omavahel ära Euroopa. Saksamaal huvisfääri rahvakogunemised keelati. Nõukogude Liidu
palju-palju NB! Sidekriipsuga kirjutatud paarisnimisõnades käänduvad mõlemad pooled. nt. naiste-laste. Sõnaühenditest tuletatud omadussõnades. nt. avalik-õiguslik, katselis-foneetiline. NB! Liitsõnadest tuletatud omadussõnades sidekriipsu ei ole. nt. sotsiaaldemokraatlik, eksperimentaalfüüsikaline. Rinnastatud täiendite vahel, kus sidekriips asendab puuduvat sidesõna (ja). nt. Molotovi-Ribbentropi pakt, Krapovi-Kasparovi mats. Kaksikeesnimes või -perekonnanimes. nt. Mari-Ann, Ulla-Liisa, Mari Plank-Veerits. (käänduvad ainult kaksnime järelosad) Tähtede ja väiketähtlühendite käänamisel käädetunnuse lisamiseks. nt. a-sse, m korrutada K-ga. Lühendi kirjavahemärgina. Poolitusmärgina. Sidekriipsu võib panna: Pikemais liitsõnades parema loetavuse ja mõtte selguse huvides. nt. karusmarja-jahukaste, korvpalli-meistrivõistlused.
1937), mil Riigikogu oli küll olemas, kuid ei saanud Konstantin Pätsi diktatuuri tingimustes tegutseda. kutsekoda - kutseorganisatsioon, mis pidi koondama kõiki ühe eluala esindajaid, et vahendada nende soove ja ettepanekuid valitsusele. Itaalia fasistide eeskujul nn. "vaikiva ajastu" perioodil loodud kutsekodadesse kuulusid nii tööandjad kui ka -võtjad. See pidi tagama töörahu. Ühtekokku rajati 16 kutsekoda. Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) - 23. augustil 1939. a. NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatseslav Molotovi ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentropi poolt allkirjastatud Saksamaa ja NSV Liidu vaheline mittekallaletungileping ühes salajase lisaprotokolliga, milles jagati omavahel mõjusfäärid Ida-Euroopas. dissident - teisitimõtleja, erimeelne (Eestis: Mart Niklus, Enn Tarto, Lagle Parek jt.; Venemaal: Aleksandr Solzhenitsõn, Andrei Sahharov jt.) migrant - võõrrahvusest sisserännanu
riikidele abi majanduse jaluleaitamiseks. Abistati neid riike, kes loobusid riigistamistest ja tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse kommunistlik valitsus. Reaktsioonina sellele loodi esimene sõjaline rühmitus Lääne-Euroopas - Brüsseli pakt. Aprillis 1949 loodi NATO, kuhu algselt kuulus 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. Berliini blokaad. Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin
MRP. NSVL oli loonud maailma suurima armee. Stalin lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta lükata, et see neid nõrgestaks. Sobival hetkel lootis Stalin ülekaalukate jõududega sekkuda ja kogu Euroopa vallutada. Stalin mõistis, et kui ta lükkab tagasi Hitleri ettepaneku, mittekallaletungilepingu sõlmimiseks, ei söanda Hitler Poolat rünnata. 23. augustil 1939. aastal sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSVLi mittekallaletungileping, mis läks ajalukku kui Molotov-Ribbentropi pakt. Hitler ja Stalin lubasid teineteist kümne aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Koostati salajane lisaprotokoll, kus kaks diktaatorit jagasid ära kogu Ida-Euroopa. NSVL sai loa Soome, Eesti ja Läti ning Besaraabia vallutamiseks. Poola pidi jagatama pooleks. Kuu aega hiljem sai NSVL ka Leedu. See tähendas seda, et uus MS võib alata. Võit Poola üle ja Teise Maailmasõja algus. MRPga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks
tõsidusega. Eriti efektiivse spionaazi ja luuretegevuse kaudu sai N Liidu juhtkond kätte Soome ja eesti plaanid sulu kavandamiseks ning ka andmed millist relvastust kasutakakse. N Liidu juhtkond teadvustas fakti et Eesti ja Soome koostööl on võimalik sulgeda soomelahe kõige kitsan piirkond. President Päts ja Laidoner oli 1939 aasta suve lõpul aina kinnitanud, ka avalikes seisukohavõttudes, et Esti suudab edn kõigis olukordades kaitsta isegi üksijäetuna. Ilmselt Molotovi-Ribbentropi pakt läi president Pätsi välisppoliitikal jalad alt ja nii kukksid kõik tema illusioonid kokku. Päts ja Laidoner muutsid taktikat ja andsid 1939. aasta septembris järele kõigile N Liidu nõudmistele. Oluline oli, et Eesti ei reageerinud erapooletuse rikkumisele. Nõukogude lennukid lendasid madalalt üle Tallinna ja Tartu, hirmuõhkkonna tekitamiseks. Punaarmee alused tulid Tallinna lahele, et vältida selle mineerimist. Nii pääsesid Nõukogude
Sotsialistlikes riikides kontrollis majandust riik, turumajanduses on vajalik vaba turg. 5. Mis on Vastastikuse Majandusabi Nõukogu? Millal see asutati? Kes sinna kuulusid? Miks see asutati? Majandusalase koostöö organisatsioon, mis loodi vastukaaluks Lääne majandusabile, mida USA pakkus Marshalli plaaniga. 1949. Aasta jaanuaris. Ida-Euroopa riigid. Pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada. 6. Mis on Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt? Millal see asutati? Kes sinna kuulusid? Miks see asutati? 1955. aastal Ida-Euroopa sotsialistlike riikide poolt moodustatud organisatsioon vastukaaluks NATO-le. Kasutati 1956 Ungaris ja 68 Tsehhoslovakkias väljaastumiste mahasurumiseks. 7. Kes kuulusid Stalini usaldusisikute ringi? Kes olid need kolm kõige lähemat, kelle vahel puhkes võimuvõitlus? Lenini aegsed vana kaardiväe esindajad, aga ka Stalini poolt edutatud keskmise ja noorema põlvkonna inimesed
o Nt. Ruhri kriis · Dawesi plaan - saksamaale laenuandmine, kergendati reparatsioone · Komintern kommunistlik intermatsionaal (maailma kommunistlike parteide liit) o Eesmärk: maailma revolutsioon (kogu maailm muuta kommunistlikuks) · 1925 Locarno konverents esimest korda oli saksamaa teistega võrdne (lepiti kokku saksa-Prantsuse piir) · Patsifism: o 1928: Briand kellogi pakt (keelati sõda kui riikidevaheline suhtlemis vahend) o Hakati ette valmistame relvade keelustamist ja hävitamist USA maailmasõdade vahel · USA sai juhtivaks riigiks maailmas 1920- aastad: · ,,õitseng" kiire majandusareng · Isonatsionism USA ei sekku Euroopa asjadesse o Ei astuta Rahvasteliitu o Sisserände piiramine · ,,ahvide protsess" prooviti kohtukorras ära keelata Darvini teooria kasutamine (kõrgeimas kohtus)
4. rahvas hakkas pooldama diktaatorlikke juhte. Rahvusvahelised suhted 1920datel. 1925. a. Locarno konverents Osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhi, Saksamaa. Esimene tippkohtumine pärast I MS, kus Saksamaa osales võrdse partnerina. Sõlmiti Reini tagatispakt ehk Saksamaa piirileping naaberriikidega, mida karanteerisid Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Lubati piire mitte rikkuda. 1928. a. Briand(Prantsusmaa)-Kellogi(USA) pakt Kohustuti loomuma sõjast ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Alla kirjutas 15 riiki, hiljem lisandus 48 riiki. Demokraatlikud riigid. I MS järel algul tänu võitjariikidele demokraatia mõju kasvas. Suurenes demokraatlike riikide arv ja laienesid demokraatlikud vabadused (üldine valimisõigus). Ideoloogiad. Liberaalid kaotasid populaarsust. Konservatiivid võitsid valijaid juurde. Sotsiaaldemokraadid muutusid väga
okupeerisid Eesti 1940. aastal? Tee ristike vastavasse lahtrisse! ENNE SÜNDMUS PÄRAST Algas Talvesõda Baltisakslaste ümberasumine Eestis tulid käibele rublad Eesti inkorporeeriti NL-i Johannes Vares sai peaministriks Sõlmiti Molotov-Ribbentropi pakt 18. Eestlased II maailmasõja rinnetel! Mis asjaoludel sattusid eesti mehed võõraste lippude alla? Saksa armeesse Nõukogude armeesse Soome armeesse 19. Järjesta Eesti ajalugu mõjutanud sündmused II maailmasõja ajal: a) Narva diktaat b) Saksa okupatsioon c) Baaside leping d) Juunipööre e) Esimene Nõukogude okupatsioon f) Suvesõda g) Teine Nõukogude okupatsioon 20. Vasta allikatele ja oma teadmistele tuginedes järgmistele küsimustele
1935 – keelati kõik erakonnad, tekkis ainupartei – Isamaa Liit 8.detsembris. 1935 valmistasid vapsid ette riigipööret, kuid enne seda arreteeriti kõik nende juhid. 20.Baaside aeg ja Eesti okupatsiooni algus : olustik, põhjused, baaside lepingu kuupäev, MRP(kuupäev) Baaside aeg sai alguse 1939 ja lõppes 1940 aastal. 1940. aastalsai alguse Eesti okupatsioon. 23.septembril. 1939 sõlmiti Eesti ja NSVL vahel vastastikuse abistamise pakt ( nn baaside leping), millega Eesti loovutas Lääne-Eestis ja saartel maid sõjaväe vaaside loomiseks. MRP kuupäev : 23.08.1939 21. I Nõukogude okupatsioon ja Saksa okupatsioon: aeg, iseloomusta ja võeelda mõlemaid okupatsioone. 22. II Nõukogude okuaptsioon : aeg, 1944. aasta sündmused, tagajärjed Eestile. Aeg : 1944-1991 1944.aasta sündmused : 30.01.44 – üldmobilisatsioon
mitmed sätted hiljem muutunud õiguslikult siduvaks. Väga üldsõnaline dokument. · Juriidilise vormi andmine siduvatele õigustele võttis oodatust rohkem aega. Ühe dokumendi asemel võeti vastu 2 dokumenti, kuna ei tahetud panna kokku ühelt poolt kodaniku-ja poliitilisi õigusi ja teiselt poolt majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi: o Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt. o Kodaniku-ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (CCPR) · Lääneriigid pooldasid seda, et võetaks vastu 2 eri pakti. Leiti, et kui oleks 1 üldine inimõigusleping, siis poleks kindel, kas suudaksid täita tõelisi inimõigusi ehk nn ,,esimese põlvkonna" kodaniku- ja poliitilisi õigusi. · Paktide vastuvõtmine saavutati eelkõige kolmanda maailma survestamise tõttu. · Paktid võeti vastu 16. detsembril 1966!
võtta niisamatõsiselt nagu võetakse lepped seosed äritegevusega või julgeolekuga. Kahjuks see ei kestnud terve tema ametiaja, tema mõju mingilvääral kaahanes, kuigi oli see suur saavutus siiski. Ka tähelepanu on väärt see, et ta üritas tagakaalukalt käituda ja nõuda ka teistelt et nad käituks tasakaalukalt seoses lähisida konflikti puhul. Võitis mõlemapoole usaldusväärsuse. ÜRO harta on liikmesrikidele kohustuslik. Sellest arendati välja kaks pakti: a) pakt majandusliku, sots ja kultuuriliste õiguste kohta b) pakt poliitilise kodanike õiguste kohta 1966 a need kaks doki valmisid ja anti üle peaassambeele ja edasipidi siis riigid said sellega ühineda. Mõlemad jõustusid 1976. aastal. Miks kaks pakti? Et see võimaldaks riikidel kas või kohe kirjutada esimesele paktile alla. Samas oli teine pakt kirjutatud pehmemalt. Teisele paktile on rohkem allakirjutatud. Enesemääramisõigus kuulub pigem eraldi inimesele
sõjaks. Vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses,kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel : relvade tootmises,majanduse arendamises,mõjuvõimu laiendamises Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holland,Luksemburg,Norra,Taani,Island,Portu gal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa Liitvabariik. 1960.a lahkus Prantsusmaa NATOst. 1999.a liitusid Tsehhi Vabariik,Ungari ja Poola. 2004.a liitusid veel paljud riigid,sh Eesti,Läti ja Leedu. NSV Liit koos Ida-Euroopa liitlastega moodustasid 1955.aastal Varssavi Lepingu Organisatsiooni,mis tegutses 1991.aastani. 2
· 1948.a. moodustati Beneluxi Tolliliit põhjendus: · Euroopa arusaam oma nõrgast positsioonist Teise maailmasõja järgses maailmas · Kindel soov edaspidi ära hoida uue sõja tekkimise võimalus Euroopas · Missioon luua parem, vabam ja õiglasem maailm, kus rahvusvaheline suhtlemine on paremini korrastatud 2)esimesed riikideülesed organisatsioonid Eur-s, nende loomise eesmärk. · Marshalli plaan, Euroopa Taastamise Programm, 1948.a. · Põhja-Atlandi Pakt (NATO), 1949.a. · Marshalli plaanist kasvas välja Euroopa Majandus- ja Koostööorganisatsioon (OEEC), mis peale USA ja Kanada liitumist nimetati ümber Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniks (OECD) · Lääne-Euroopa Liit (WEU), 1954.a. tugevdamaks julgeoleku-alast koostööd Euroopa riikide vahel. · Warssavi Pakt (Sõpruse, Koostöö ja Vastastikuse Abistamise Leping), 1955.a. sotsialismimaade sõjaline liit 3)EL loomine(lepingud, eesmärgid)
Eesti ajalugu 1939-1941 Eesti Teises maailmasõjas. MRP Molotov-Ribbentropi pakt. 23.augustil 1939.a. kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vljatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule. Selle salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti Läti ja Bessaraabia hilisemalt ka Leedu tunnistati NSV Liidu huvisfääri kuuluvaiks. Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnang endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist. 1
inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% võrra; intressimäärad: pikaajalised intressimäärad ei tohi erineda kolme kõige madalama intressimääraga liikmesriigi intressimääradest rohkem kui 2% võrra; eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st; riigivõlg: ei tohi ületada 60% SKT-st; vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse. 3.6 Stabiilsuse ja kasvu pakt Kolmandasse etappi jõudmiseks peavad kõigil EL-i liikmesriikidel olema täidetud viis lähenemiskriteeriumi: hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% võrra; 11 intressimäärad: pikaajalised intressimäärad ei tohi erineda kolme kõige madalama intressimääraga liikmesriigi intressimääradest rohkem kui 2% võrra;
eest, soovi eest saada vabaks ja enam mitte alluda võõraste (teiste riikide) võimule. Samas oli see ka sõda maailmavaadete vahel, kuna ühe rahvuse ja perekonna liikmed võisid ühel ajal võidelda erinevatel pooltel. 7. Millised valikud olid eestlastel 2 MS eel Molotov- Ribbendropi pakti taustal? Millisteks muutusid need valikud 2 MS käigus ? Pakt oli Mittekallaletungileping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel) ehk Molotovi-Ribbentropi pakt oli mittekallaletungileping Saksa Riigi ja NSV Liidu vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSV Liidu valitsuse volitusel NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksa valitsuse nimel Saksa Riigi välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates jaotas
1980ndad ● Külma sõja lõpp - Uus suhtumine koostöösse - Rahvusvahelise süsteemi detsentraliseerimine ● Majanduslikud põhjused - Euroopa elu - Globaalsed muutused ● Kolmanda maailma (Third Worldism) lõpp ● Demokraatia ● Kriitikat Organisatsioonide tekkimine ● Enne II MS: - OAS, Commonwealth ● 1945-1970: - Araabia Liiga, NATO, EL eellased, OAU, ASEAN, OPEC, Andide Pakt ● 1985-tänaseni: - SAARC, APEC, Mercosur, NAFTA, SRÜ ja sellega seostuvad, Shanghai - EL ja Aafrika liit EL ajalugu - lepped ● 1951 Pariisi leping: Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine ● 1957 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomi ühenduse asutamine ● 1986 Ühtse Euroopa Akt: ühisturu loomine ● 1992 Euroopa Liidu leping (Maastrichti leping): poliitiline liit, üleminek ühisrahale ja nn kolme samba struktuur
Prantsusmaa, Sveits, Türgi, Kreeka, Portugal, Austria, Luksenburg) Abi ei võtnud: NSVL, Soome ja rahvademokraatia maad Plaan täitis eesmärki: majandus edenes ja kommunistide mõjuvõim vähenes VASTASTIKUS MAJANDUSE NÕUKOGU (VMN) 1949 NSVL ja rahvademokraatia maad Loosi vastuseks Marshalli plaanile; Eesmärk oli Ida-Euroopa maad veel tihedamalt siduda NSVL-ga BRÜSSELI PAKT 1948 1948. aasta veebruaris kommunistide riigipööre Tsehhoslvakkias vastuseks: märts 1948.a sõlmisid SB, Pr, Belgia, Holland ja Luksenburg poliitise, majandusliku ja sõjalise koostöö lepingu Brüsseli pakti e Lääneliidu (esimene II MS järgne sõjaline liit sõlmiti 50 aastaks) SAKSAMAA LÕHENEMINE Läänetsoon Mitmeparteisüsteem (v.a natsipartei) Vabad kohalikud valimised (ühele kohale mitu kanditaati)
vajalik, et viia Eesti Skandinaavia regiooni maade hulka. Nende riikide maine oli Lääne-Euroopas kõrgem kui Baltikumi või Poola oma. Põhjablokki ei kujunenud. Küllaltki püsivad ja head suhted kujunesid Eestil ka Poolaga. Sellist orientatsiooni pooldasid rohkem sõjaväelased, sest Poola oli sõjaliselt tugevam kui kolm Balti riiki kokku. 1930. aastal külastas Poola president ka Eestit. Poola - Eesti lähenemine pingestas aga Eesti suhteid Leeduga. Molotovi-Ribbentropi pakt 1939. a. kevadest kuni augusti keskpaigani toimusid Moskvas Inglismaa, Prantsusmaa ja NSV Liidu esindajate vahel läbirääkimised, et sõlmida Saksamaa vastu tugev kolmepoolne liit ning võtta Saksamaa kahe rinde vahele. Lääneriigid avaldasid Poolale survet ning pinge Saksamaa ja Poola vahel suurenes, NSV Liidu juhtkond katkestas läbirääkimised ja lähenes kiiresti Saksamaale, tehes välispoliitikas 180-kraadise pöörde. See samm üllatas Euroopat ning ka NSV Liidu
Teine maailmasõda (1939 1945) 1. Põhjused a) Poliitilised: · Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks · RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike · Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust b) Majanduslikud: · Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist · Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud c) Ideoloogilised: · Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik · Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee 2. Sõjategevuse algus a) 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolasse b) 3. septembril kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja c) 17. septembril tungis Poolasse Punaarmee, vallutades selle idaosa 3. Sõjategevuse laienemine Euroopas a) Kummaline sõda (1939 1940): · Prantsuse ja Saksa vägede kindlustumine piiril Maginot´ ja Siegfried...
Selles paktis oli Euroopa piltlikult ära jaotatud Saksamaa ja NSVLi vahel. Eesti jäi Venemaa alla. II maailmasõda kujunes rohkem rahvaste mitte armeesõjaks. 1941. aastal ründas Saksamaa NSV Liitu ning Saksa väed okupeerisid Eesti. MolotoviRibbentropi pakti sõlmimine 3 Eesti II maailmasõja ajal Omariikluse kaotus 1939. aastal, samal aastal mil sõlmiti MolotoviRibbentropi pakt tegi Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja tuua Eestisse Punaarmee baasid. Kuna selle nõudmisega kaasnesid ka ähvardused siis otsustas Eesti, et sõja vältimiseks kirjutatakse alla. 28.septembril 1939. aastal kirjutati ala baasidelepingule (taolised lepingud tehti ka Lätile ja Leedule). Venemaa eesmärgiks oli saada Baltiriigid enda alla ja järgmise sammu tegi Venemaa 1940. aasta juunis, nõudes valitsuse väljavahetust ja uute Punaarmee baaside loomist
poolakad ja ukrainlased, jagati vastavate riikide vahel. 1939. aasta kevadel tungisid saksa väed Tsehhoslovakkiasse ja vallutasid selle. Tsehhimaa võeti Saksamaa kontrolli alla ja Slovakkiast sai Saksamaa vasallriik. Sama aasta kevadel tahtis Saksamaa ka Poolalt Gdanskit ning okupeeris Leedult Klaipeda. Peale Tsehhoslovakkia vallutamist said lääneriigid aru, et järeleandmistega Hitlerit ei soosi. Hitler oli eesmärgiks võtnud vallutada Poola . Molotovi-Ribbentropi pakt Alates 1939. aastast hakkasid NSV Liidu, Saksamaa suhted paranema. 23. augustil 1939. aastal kirjutasid Nõukogude Liidu minister Molotov ja Saksamaa välisminister Ribbentrop alla Vene-Saksa mittekallaletungilepingule, mida tuntakse ka Molotov- Ribbentropi nime all. Lepingu avalik punkt oli mittekallaletungileping Saksamaa- Venemaa vahel, kuid avalikustamata jäi pakti salajane protokoll, mille kohaselt jagasid mõlemad suurriigid huvipiirkondi Salajase protokolli kohaselt läksid NSV
Rahva arust oli see ,,noahoop selga" ja seda võeti kui diktaati. VERSAILLES' DIKATAAT rahvas nimetas nii Versailles' süsteemi. RAHVASTELIIT Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon, mille eesmärgiks oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö. Ei kujunenud edukaks. BERLIIN-ROOMA TELG 1936. a sügisel sõlmitud SM ja IT sõjalis-poliitiline liit. KOMINTERNI-VASTANE PAKT SM, IT ja JP loodud kokkulepe, mis võitles rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni vastu. SUUR DEPRESSIOON 1929-1933 kestnud Suur ülemaailmne majanduskriis. Kaasnesid nälg, tööpuudus, sotsiaalsed probleemid. MUST NELJAPÄEV 24. oktoober 1929 NY börsi must päev. Paljud soovisid aktsiaid maha müüa ja sellpärast langesid hinnad järsult väga madalale. NEW DEAL/UUS KURSS USA presidendi Roosevelti algatatud majanduskriisist väljumise kava,
CEFTA tekkis Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (eesti Vabakaubandusleping CEFTA keeles lühendatult VMN) varemetel Asutajad Suur-Britania, Prantsusmaa, Beneluxi maad, 1954 liitus Külm Saksamaa ja Itaalia. Järgmine laienemine 1988 Hispaania ja ülesandeks oli viia ellu muudetud Brüsseli pakt (1954) algse 1948. aasta Lääne-Euroopa Liit WEU sõda Portugal. 1992 Kreeka. Brüsseli pakti muudetud versioon. Eesti, Taani, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Norra, Poola, tegevuse eesmärk on regionaalse koostöö arendamine ning Euroopa
Meri alla juba välisministrina. Sellele kohale nimetas 12. aprillil 1990 rahvarinde liider Edgar Savisaar pärast esimesi mittekommunistlikke valimisi. Enne seda oli Lennart Meri koos kaasautoritega jõudnud avaldada dokumentide kogumiku "1940. Eestis. Dokumente ja materjale" (1989), mis püüdis nõukogude parlamendiliikmetele tulemusteta tõestada, et Eesti okupeerimise ja sovetiseerimise aluseks oli olnud Hitleri ja Stalini vaheline kuritegelik pakt Euroopa jagamiseks kahe totalitaarse režiimi vahel. Välisministrina pidi Lennart Meri kõigepealt looma välisministeeriumi, tööle kutsuma õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel. Ta võttis osa CSCE konverentsidest Kopenhaagenis, New Yorgis, Pariisis, Berliinis, Moskvas ja Helsingis, Läänemere maade Nõukogu asutamiskonverentsist Kopenhaagenis, kohtus korduvalt USA ja Euroopa
Mõisteid maailma ajaloo kursusest Versailles' süsteem pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid: uute riikide teke Ida- ja kesk-Euroopas (ka Eesti), vanade impeeriumiute (Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa, Saksa Keisririik) kadumine; Poola koridori ja demiloitariseeritud tsooni olemasolu.reparatsioon - maksud sõjas tekitatud kahjude eest. Näiteks pärast I maailmasõda sunniti Saksamaad maksma reparatsioone, mis olid aga ülisuured ja kurnasid riigi majandust. isolatsionism - vabariiklaste poolt väljatöötatud välispoliitika USA-s 1920. aastatel, mida iseloomustas see, et USA eitas poliitilisi liite Euroopa riikidega, eelkõige selliseid, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast USA end siiski ei isoleerinud, vaid realiseeris oma huve majanduspoliitika kaudu (n Dawes'i plaan). Isolatsionis...
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine
9.11.1932 tegi Nadezda Allilujeva, peale pikki õnnetuid aastaid Stalini kõrval, enesetapu. 1936. võeti Stalini ettepanekul vastu Nõukogude Liidu uus konstitutsioon, mida nimetati ka kõige demokraatlikumaks põhiseaduseks maailmas. 1936-1938. viidi tema korraldusel ja initsiatiivil läbi nn. suurpuhastus ehk tsistka, mille käigus kõrvaldati lõplikult võimu juurest vanade revolutsionääride kaader. 23.08.1939 sõlmiti tema nõusolekul Molotov-Ribbentropi pakt, millega Saksamaa ja Nõukogude Liit jagasid Ida-Euroopa oma huvipiirkondadeks. 1940 lasi ta korraldada oma kauaaegse oponendi Lev Trotski mõrvamise Mehhikos. 1941 nimetati Stalin NSVL Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks 30.06.1941 nimetati Riikliku Kaitsekomitee esimeheks 10.07.1941 sai Stalinist NSVL relvajõudude ülemjuhataja, ta nimetati ka NSVL kaitse rahvakomissariks 1942 andis välja käskkirja nr. 227, mis käskis kohapeal maha lasta kõik sõdurid, kes
.. Eesti pidi minema Nõukogude Venemaa koosseisu · Maailmasõda algab Saksamaa kallaletungiga Poolale, esimesel Septembril · Eesti valitsus säilitab neutraliteedi, hoiduti isegi mobilisatsioonist · MRP täidesaatmiseks ootab Nõukogude Venemaa sobivat hetke, milleks sai Poola allveelaeva Orzeli saabumine, hakati nõudmisi esitama, kui allveelaeval minna lasti · 24. September esitati Moskvasse sõitnud K.Selterile Venemaa poolt vastastikuse abistamise pakt, millega Venemaa võis Eesti territooriumile tuua oma väed · Kuna Venemaa koondas idapiirile suured väeüksused pidi Eesti valitsus Kremli nõudmistele järele andma · 28.september allkirjastati baaside leping · Välispoliitilist olukorda raskendas alanud Talvesõda Venemaa ja Soome vahel · 1939 okt. - Hitleri üleskutsel toimub baltisakslaste ümber asumine · 14 juuni esitati Eestile ultimaatum, millega nõuti täiendavate väeüksuste toomist
Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja olema aluseks ulatuslikule majandusalasele koostööle tulevikus. VLO Varssavi Pakt. Sõjaline ja poliitiline liit. See moodustati Ida-Euroopa riikide poolt vastukaaluks lääneriikide sõjalisele organisatsioonile NATO. Organisatsiooni VLO sõjajõud allutati ühisele ülemjuhatusele ning poliitilist tegevust kordineeris liikmesriikide kõrgematest partei- ja riigitegelastest moodustatud konsultatiivkomitee. Asutamislepingus rõhutati kõiki9de liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, kuid tegelikkuses juhiti sõjalist ja poliitilist koostööd Moskvast.
Liidust. Kuigi moskva kinnitas, et austab väikeriikide iseseisvust, oli selge, et Eesti Vabariigi püsimine oleneb otseselt idanaabrist. Sõda piiras suhtlusvõimalusi lääneriikide, lisaks puudus neil huvi ja soov Balti riikide saatuse üle kaasa rääkida. Tekkinud lõhet süvendas välismaailma vähene ja ebaadekvaatne informeerimine Eesti valitsuse pool. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris novembri lõpus puhkenud Talvesõda Soome ja NSVL vahel. 3.1.1 Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) Sõjaoht Euroopas üha kasvas. Loogiliselt pidi Saksamaa järgmiseks sihtmärgiks saama Poola, kuid natsid mõistsid, et niisugune samm vallandaks väga suure tõenäosusega sõja. Nõnda hakati taotlema toetust või vähemalt sekkumatuse tagamist seniselt ideoloogiliselt põhivaenlaselt Nõukogude Liidult. 7. juunil 1939 sõlmis Saksamaa mittekallaletungilepingud Eesti ja Lätiga, millega anti Moskvale mõista, et need alad ei ole sakslaste huviorbiidis. Kui Suurbritannia ja Prantsusmaa
organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik- tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949. aastal. Selle täisliikmed olid Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. Organisatsioon lõpetas tegevuse 1991. aastal seoses idabloki lagunemisega. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil. Liit asutati 1955. aastal Varssavis vastukaaluks NATO-le, mis oli 1954. aastal hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama. Leping, mis oli kirjutatud Nikita Hruštšovi poolt, kirjutati alla 31. märtsil 1955 Poolas. Asutajamaade hulka kuulus ka Albaania, kes aga peatas organisatsiooni toetamise 1962. ning lahkus lõplikult 1968. aastal. Allianss lõpetas ametlikult tegevuse 1991
I MS EU ajastu lõpp. Rahvasteliit – II MS lõpp: I MS võitjad lõid 1919 Rahvasteliidu, mis aitaks vältida laiaulatuslike relvakonfliktide teket. Jõu kasut piirangud hõlmasid ainult sõda ja ei laienenud teistele relvakonfliktidele. Sõja alustamisele 3-kuuline ooteperiood. Keelatud oli alustada sõda riikide vastu, kes pidasid kinni RL Nõukogu, Rv Alalise Kohtu või vahekohtute otsustest. Praktikas ebaefektiivne, seega loodi üldine sõjast loobumise leping – Briand-Kellogg’i pakt 1928. Hakati enam tähelepanu pöörama üksikisiku kaitsele, ka vähemusgrupid. 1919 loodi töötajate õiguste kaitseks ILO Rv Tööorganisatsioon. Oluline progress tülikus lahendamisel rv-se kohtu ja vahekohtute korras. ÜRO põhikiri – külma sõja lõpp (1945-1989): 1945 loodi ÜRO. Rahu ja stabiilsus üldised eesmärgid, kiire relvastuse arengu tõttu. Siseriiklikult mõj rv õ-se arengut demokratiseerumine ja sotsiaalriigi idee levik
hoida. Seepeale kuulutas USA välja Carteri doktriini( mis lubas neid jõuga Pärsia Lahel NSVL vastu astuda). Suhted NSV Liidu ja USA vahel teravnesid uuesti. NSVL sattus rahvusvahelisse isolatsiooni, paljud riigid boikoteerisid Moskva olümpiamänge. · RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID: USA lõi liite riikidega, et pidurdada NSV Liidu tegevust.1947 Rio de Janeiros loodud liit Ladina- Ameerika riikidega, kohustuti võitlema ühiselt agressiooniga.1948 loodi Brüsseli pakt ehk Lääneliit- sõjaline koostöö Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia, Hollandi, Luksemburgi vahel. 1949 loodi NATO. NSV Liit ja temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid asutasid Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (1949) Selle eesmärk oli sõltuvate riikide majanduse tihe sidumine NSV Liidu majandusega. 1955 loodi VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon, mis oli sotsialistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon- al'a NATO. · PINGELÕDVENDUS: 1) 1950 keskpaik:
ning nende tähtaegu pikendati. Lisaks anti Saksamaale laenu ja võimaldati investeeringuid maa majanduse taastamiseks. Plaani toetas Inglismaa ja lõpuks nõustus sellega ka Prantsusmaa, sest Euroopa riikide valitsused mõistsid, et kui Saksamaalt ka edaspidi halastamatult raha välja pumbata, võib asi lõppeda kas või kommunistliku revolutsiooniga. Diplomaadid üritasid Versailles'- Washingtoni süsteemi lappida lisalepingutega. Sellise lepingu näiteks oli pakt, mis sõlmiti Locarnos 16.10.1925. Tegu oli nn Reini garantiipaktiga, mille kohaselt kohustusid Prantsusmaa koos Belgiaga ja Saksamaa säilitama nendevahelise Versailles's pandud riigipiiri muutumatuna. Lepingu täitmise ja piiri puutumatuse pidid tagama Inglismaa ja Itaalia. Analoogiline lepe sõlmiti ka Saksa-Poola ja Saksa-Tsehhoslovakkia vahel. Nende piiride puutumatuse soostus tagama Prantsusmaa. 1928
Oli plaanimajandus. 4)Kultuur tohtis teenida ainult sotsialistlikku ideoloogiat, või äärmisel juhul olla neutraalne. 5)Sõjaväestatus tublisti suurem maailma keskmisest. 7. Millise majandusliku ja millise sõjalise organisatsiooni lõid sotsialismimaad vastukaaluks lääne samasugustele organisatsioonidele? Millal? Majandusalase koostöö organisatsioon Vastastikuse Majandusabi Nõukogu 1949 jaanuar Sõjaline ja poliitiline liit Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt 1955 8. Nimeta Euroopa sotsialismileeri riigid. Bulgaaria, Tsehhoslovakkia, Saksamaa, Ungari, Poola, Rumeenia, Venemaa, Valgevene, Ukraina, Moldova, Eesti, Läti, Leedu, Jugoslaavia(Sloveenia, Horvaatia,Bosnia- Hersogoviina,Makedoonia,Montenegro,Serbia) 9. Kas Ida-Euroopas sotsialismi kehtestamine oli vastavate rahvaste vaba tahe? Põhjenda! Ei, seda tõestab ka dissidentluse teke.Koostati ja levitati omaalgatuslikke väljaandeid, mis
Nii algaski Venemaal 1930. aastatel suur relvastumine ning armee ettevalmistamine.(3) 4. Stalini roll II Maailmasõjas Enne II Maailmasõda kujunesid välja kaks väga võimsat riiki.Saksamaa, mille juht oli Hitler ja Nõukogude Liit eesotsas Staliniga. Antud kahe riigi suhted olid väga teravad. Natside ehk sakslaste jaoks olid kommunistid kõige vihatuimad vaenlased ning vastupidi. Saksamaa hakkas looma ühisrinnet Jaapaniga, sõlmitigi Kominterni-vastane pakt, millega liitusid ka teised riigid. Hitler tahtis ka Suurbritanniat oma liitlaseks, kuid viimane ei olnud huvitatud. Suurbritannia arvas, et kaks suurriiki- Saksamaa ja Nõukogude Liit astuvad omavahelisse sõtta ning nõrgestavad teineteist. Nõukogude Liit aga sundis oma naaberriikidel ühinema ning Saksamaa vastu sõdima. See tähendas ka Punaarmee sisenemist nendesse riikidesse. Tol ajal ei kardetud nii väga Venemaa diktatuuri kui Hitleri oma, sellepärast ka väga vastu ei hakatud
1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja 1935 kehtestati üldine sõjaväekohustus sõlmiti Inglise-Saksa mereväe kokkulepe, mis oli Versailles'i lepingu kahepoolne revideerimine. Selle alusel võis Saksamaa rajada sõjalaevastiku ja omada sealhulgas ka allveelaevu. Saarimaa taasühendati Saksamaaga. 1936 viis Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni relvad. Saksamaa vajas liitlasi: selleks sõlmiti 1936 aasta oktoobris Itaaliaga Berliin-Rooma telg ja novembris Jaapaniga kominterni pakt, millega ühines ka 1937.a Itaalia 6. Sõjakommunismipoliitika ja uue majanduspoliitika võrdlus. Nepile ülemineku tagajärjed. Uus majanduspoliitika läks käiku 1921. a kevadest. Sõjakommunismipoliitika uus majanduspoliitika e. NEP 1)Kehtis toiduainete riigile andmine 1)Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus: väike norm endale, ülejääk riigile. kohustus, selle asemele kindel maks. 2)Kogu tööstus natsionaliseeriti
klaipedasse. 14. Märts 1939 kuulutas end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Iseseisev Tsehhoslovakkia riik lakkas olemast. 4) MRP 1939. Aasta suvel olid liidust staliniga huvitatud nii lääne demokraatlikud riigid kui ka hitler.23. august 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, mis on allakirjutajate järgi läinud ajalukku kui Molotov- Ribbentropi pakt. Allkirjastanud riigid lubasid 10 aasta jooksul teineteist mitte rünnata.Lepingu kõige olulisemaks osaks oli lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida- Euroopa ära jagasid. Nõukogude Liit sai Saksamaalt loa Soome, Eesti ja Läti vallutamiseks, jagati pooleks. Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. 5) Poola purustamine ja kummaline sõda MRP-iga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitler tungis Poolale kallale 1. September 1939. 3
rünnata kuid vajadus kindla seljataguse järgi, seda võis talle pakkuda ainult NSV Liidu juht Stalin. Stalini käes olid kõik trumbid, kõnelused nii Lääneriikide kui ka salaja Hitleriga.Ta lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta lükata ,et neid piisavalt nõrgestada, ning siis sobival hetkel ülekaalukate jõududega ise kogu Euroopa vallutada.23.08.139 sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit mittekallaletungilepingu, kestvuseks 10.a ( Molotovi-Ribbentropi pakt ( MRP )) MRP- salajane lisaprotkollis jagati ära Ida-Euroopa- NSV Liit sai Soome,Eesti, Läti, Bessaraabia ja Leedu. Poola jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Uus maailmasõda võis alata! 19. TEISE MAAILMASÕJA ALGUS 1939-1941. Õ.lk.124-129 MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Ta alustas provokatsioonidega.Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises, 1.sept 1939 tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. 3.sept kuulutasid
· Astus välja Rahvaste Liidust · Loobus Locarno lepingust, millega tagati piiride puutumatus Lääneriikid avaldasid vaid suulist protesti. Hitleril puudus reaalne sõjaline jõud ja oma tegevusega ta vaid kompas piire. 1935 Itaalia vallutas Etioopia jõhkra ja alatu võitlusega. Lääneriigid lootsid, et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi (nim. rahustamispoliitika). 1936 · Itaalia ja Saksamaa vahel ,,Berliini-Rooma telg" · Saksamaa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, hiljem liitus Itaalia · Hispaanias puhkes kodusõda, vastamisi olid: kommunistide-sotsialistide. Rahvarinnet toetas NSVL ja diktaator Franco pooldajad (Itaalia, Saksamaa). Läänriigid lubasid mitte sekkuda, kuid diktatuuririigid nägid võimalust uute relvade katsetamiseks ja toetasid kodusõda pooli. Kestis kuni 1939, kui kuulutati välja Franco (?) · Austria ansluss (liitmine). Hitler alustas maailma vallutamist Austriast, nõudis natside
ja Stalini sobing. Ja lääneriigid püüdsid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Sõjaks oli enim valmis nõukogude liit, kel oli sõja pidamiseks vajaminevaid tanke ja lennukeid rohkem, kui kõikidel teistel maailmariikidel kokku. Moskva tahtis Lääne-Euroopa suur-riike omavahel sõtta ässitada, oodata, kuni need verest tühjaks jooksevad ja siis sobival hetkel värskete ülekaalukate jõududega sekkuda. Molotovi-Ribbentropi pakt 1939. a. kevadel ja suvel kerkis suur-riikide tähelepanu keskpunkti nn. Poola koridori küsimus-poolat läänemerega ühendava maaribaga seotud probleemid. Saksamaa nõudis Poolalt ühendus teid Ida- Preesimaaga läbi "koridori". Surve avaldamiseks hakkasi Hitler Poolat süüdistama sealsete sakslaste tagakiusamises. Lääneriigid seekord enam järeleandmistele minna ei saanud. Kogu kevade ja suve käisid pingelised läbirääkimised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
