Ajaloo KT, konspekt Teine Maailmasõda.

Kikkas, Katre

Ajaloo KT, konspekt Teine Maailmasõda. (0)

1 Hindamata

Ajaloo KT Teine Maailmasõda

II MS puhkemise põhjused ja algus.
Uued konfliktikolded tekkisid demokraatia nõrgenemise või diktatuuriga asendumise tõttu. See teravdas rahvusvahelist olukorda. 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles lepingu. Kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku. See oli tal seni keelatud. Saarimaa liitus uuesti Saksamaaga ja 1936. aastal viis Hitler oma väed Reini tsooni. Tegelikult ei olnud Hitleril jõudu Lääneriikidega sõdimiseks ning kui Lääneriigid oleksid sekkunud , oleks Hitler olnud sunnitud taganema. Lääneriigid piirdusid protestidega. 1935. aastal astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest. See andis märku kavast asuda muutma Euroopa riikide piire.
Saksamaa edusammudest sai innustust Itaalia, kes 1935. aastal ründas Etioopiat. Ja selle ta lõpuks ka vallutas. Lääneriigid lootsid , et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Seda poliitikat nimetati rahustamispoliitikaks. 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni - vastase pakti, mis oli suunatud NSVLi vastu. Järgmisel aastal ühines sellega Itaalia, hiljem teised riigid. 1938. – 1939. aastal toimusid NSVLi ja Jaapani vägede vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, mis lõppesid NSVLi võiduga.
Hitleri tegevus Euroopa enne II MS. 1938ks aastaks oli Hitler oma positsiooni nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevdanud, et võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria. Saksa väed marssisid Austriasse ning järgmisel päeval teatati Austria ja Saksamaa liitmisest, mis sai tuntuks kui anšluss.
Demokraatlikes maades tekitas see suurt ärevust. Mõisteti, et Hitleri rahustamine polegi nii lihtne. Lääneriigid ei olnud sõjaks valmis ja seetõttu ei söandatud Saksamaa vastu välja astuda. Hitler otsis põhjust kallaletungiks Tšehhoslovakkiale, kes oligi järgmine. Hitler nõudis Sudeedimaa loovutamist. Tšehhoslovakkia keeldus ja kuulutas välja mobilisatsiooni. Lääneriigid lootsid aga endiselt Hitleriga kokku leppida. Eriti Briti peaminister Chamberlain. 1938. aastal sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa. Üksi jäetud tšehhid alistusid.
Briti konservatiiv Churchill kritiseeris Müncheni kokkulepet. Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. Ta viis oma väed Klaipedasse. Slovakkia kuulutas end Hitleri õhutusel iseseisvaks ja kohe hõivasid Saksamaa ja Ungari väed ülejäänud Tšehhoslovakkia. Oli selge, et järgmine ohver on Poola. Pärast Tšehhoslovakkia hävitamist said lääneriigid aru, et nad on Hitlerit alahinnanud. Et rünnata Poolat vajas Hitler kindlat seljatagust. Seda sai talle pakkuda ainult NSVLi juht Stalin . MRP. NSVL oli loonud maailma suurima armee. Stalin lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta lükata, et see neid nõrgestaks. Sobival hetkel lootis Stalin ülekaalukate jõududega sekkuda ja kogu Euroopa vallutada. Stalin mõistis, et kui ta lükkab tagasi Hitleri ettepaneku, mittekallaletungilepingu sõlmimiseks, ei söanda Hitler Poolat rünnata. 23. augustil 1939. aastal sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSVLi mittekallaletungileping, mis läks ajalukku kui Molotov -Ribbentropi pakt. Hitler ja Stalin lubasid teineteist kümne aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Koostati salajane lisaprotokoll, kus kaks diktaatorit jagasid ära kogu Ida-Euroopa. NSVL sai loa Soome, Eesti ja Läti ning Besaraabia vallutamiseks. Poola pidi jagatama pooleks. Kuu aega hiljem sai NSVL ka Leedu. See tähendas seda, et uus MS võib alata .
Võit Poola üle ja Teise Maailmasõja algus. MRPga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitler lootis Poola purustada enne kui Lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Hitleri käsul organiseeriti Poola piiril provokatsioone. Hitler süüdistas Poolat Saksamaa ründamises ja tungis 1. septembril 1939. aastal Poolale sõda kuulutamata kallale. Nüüd algas II MS. Kaks päeva hiljem kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid sõtta ei sekkunud. Poola ja Saksamaa armeed ei ole mõtet võrrelda. Septembris tungis Poolale kallale ka NSVL. 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud ja Saksamaa ja NSVL pidasid ühisparaadi. Poola riik lakkas eksisteerimast.

Sõjakäik NSVL-i vastu
Pärast Balti riikide okupeerimist suundus NSVL Baaside lepingu sõlmimiseks ka Soome. Soome valitsus oli selleks valmis, aga rahvas mitte. Tugev demokraatia. Soome hakkas läbirääkimisi venitama, lootes, et Liit ei julge rünnata. NSVL korraldas provokatsioonid piiril ja hakkas süüdistama, et Soome on neid rünnanud. Vasturünnaku nime all ületas punaarmee 1939. Aastal piiri ja algas Talvesõda. NSVL ei suutnud Mannerheimi liinist, seda alles lõpuks. Soome jätkas vastupanu. Maailma avalikkus kaldus Soome poolele. Inglismaa ja Prantsusmaa olid valmis vägesid appi saatma . See sundis Stalinit Soome vallutamise kavast loobuma . Olulist rolli mängis ka külm. 12. märtsil 1940. aastal sõlmiti Moskvas rahu. Karjala anti ära.
1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL-i vastu ja andis sellele nimeks Barbarossa . Plaan: purustada Punaarmee väed sõja algul, mitte lasta Venemaale taanduda. Sõjaks Saksamaaga valmistus ka NSVL. 1941. aasta suveks oli Punaarmee koondanud läänepiirile suured jõud. Sakslastel õnnestus Punaarmeed ootamatult rünnata. Sakslased vallutasid sügiseks Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast. Hitler otsustas rünnata mitte Moskvat, vaid Leningradi. Algas Leningradi blokaad , st, et Leningrad oli piiramisrõngas, 640tuhat inimest suri nälga. Pärast seda suundusid sakslased Moskva alla. Siis tulid külmad ja läbimatud teed ja sakslased polnud sellega arvestanud . Moskva alustas vastupealetungi, siis sai sakslane aru, et välksõja plaan on läbi kukkunud. Saksamaa sõdis Venemaal siiski edasi üpris kaua. 1942. aasta novembriks oli Stalingrad sakslaste kontrolli all, va pisike kaldariba Volga ääres. Venelased alustasid vastupealetungi, piirasid Saksa armee sisse ja 1943. aastal sundisid venelased Saksamaa kapituleeruma. Sakslaste sõjamasin ei olnud veel murtud . Kurski lahingus saadud löök oli viimane.
Ka Balti riikides arenes Läänemeelne vastupanuliikumine NSVLi vastu. 1944. aasta algul jõudis Punaarmee jälle Balti riikideni. Eestlaste ja lätlaste rahvuslikud ringkonnad kutsusid mehi üles liituma Saksa armeega, et peatada Punaarmee edasitung ning võita aega iseseisvuse välja kuulutamiseks nagu seda korra juba tehtud oli. See oli paraku määratud nurjumisele. Raske oli vastupanuliikumine Ukrainas, kus juht Bandera seadis eesmärgiks samuti iseseisvuse saavutamise. Liituti Saksa armeega, et sõdida punaarmee vastu. Kui Saksa üksused taandusid, läksid Ukraina rahvuslased partisanideks.

Totaalne sõda ja sõjakuriteod.
Teist MS nimetatakse seetõttu Totaalseks sõjaks, sest sinna olid haaratud paljude riikide kodanikud. Kadus piir rinde ja tagala vahel. Tsiviilelanikud kannatasid. Tsiviilil oli kõike vähe, toitu, seepi, muid tarbekaupu. Oli lõhe inimeste vahel. Inimeste valikud polnud kerged. Valiti halva ja veel halvema vahel. Mitmed riigid ja rahvad olid sunnitud sõjas osalema poolel, mis polnud neile meelepärane. Või võitlema võõraste ideede eest.
Sõjakuriteod. Saksamaa: Holokaust . Hitleri eesmärgiks, puhas aaria rass , st, et juudid tuli kõrvaldada. Samuti Vene sõjavangid. Vange kasutati orjatööl Saksa tööstusettevõtetes. Väeüksus nendest . Ungarlane Wallenberg üritas juute vabaks osta, päästis tuhandeid inimesi. NSVLi tõttu kadus Wallenberg jäljetult. 6 000 000 inimest.
NSVL: vallutatud aladel käituti julmalt, rüüstati, vägistati, tapeti , küüditati. Käitus halvasti ka Saksa vangidega. Enamasti tapeti või surid Siberi vangilaagritesse. Süü laiendati peredele . Eriti jubedad teod Saksamaa territooriumil. Stalin ütles numbri palju inimesi tappa ja seda tehti valimata mitte kellegi vahel. Ukraina.

II MS lõpulahingud
Ardennide lahing: Ränkadele kaotustele vaatamata ei pidanud Hitler end veel lööduks. 1944. aasta detsembris lootis ootamatu pealetungiga saavutada edu Belgias ja suruda liitlasväed merre. Ardenni mägedes peetud lahingustes õnnestus liitlasvägedel sakslaste pealetung peatada ja nad tagasi paisata. Endiselt jätkas Saksamaa õhusõda Inglismaa vastu. Samuti saatis Hitler sõtta oma noorimad sõdurid. Sõditi pommidega v-1 ja v-2 vergeldung ehk kättemaks. Dresdeni hävitamine.
Berliini vallutamine : Jaanuaris 1945. aastal läks Punaarmee pealetungile ning lõikas läbi ühenduse Saksamaa ja Ida-Preisi vahel. Saksa sõdurid võitlesid eriti vapralt, andes elanikele võimaluse läände põgeneda. Läänerindel muutus sakslaste vastupanu järjest passiivsemaks. USA vägedel õnnestus tungida kiirelt Berliini peale, aga USA poliitiline juhtkond keelas selle ära, kuna see oli lubatud Stalinile. Lääneliitlaste edu sundis Stalinit kiirustama. Punaarmee alustas pealetungi Oderil. Nädala pärast saavutas Punaarmee ülekaalu ja jõudis Berliini. Nüüd kohtusid Põhjast ja Lõunast ümber Berliini Punaarmeelased ja Liitlasväed. Hitler andis käsu Berliini viimse võimaluseni kaitsta. Käisid tänavalahingud, lahingus poisikesed. Hitler mõistis olukorra lootusetust ja lõpetas elu enesetapuga. Berliin kapituleerus 2. mail 1945. aastal.

Saksamaa ja Jaapani alistumine
Saksamaa: 1944. aasta aprillis varises Saksa vägede kaitse kokku ka teistes rindelõikudes. Punaarmee vallutas Viini, siis andsid sakslased alla Itaalias, Mussoliini langes. 7. mail 1945. aastal teatas Saksa väejuhatus vastupanu lõpetamisest ning 8. mail 1945. aastal kirjutati Berliini lähistel alla Saksamaa täieliku kapituleerumise aktile. Sellega lõppes II MS Euroopas. Suvel toimus Potsdamis võitjariikide konverents , kus kiideti heaks Ida- Preisimaa põhjaosa loovutamine NSVL-le ning Saksa elanike sundevakueerimine võitjatele antud territooriumitelt. Saksamaa jaotati Briti, Prantsuse, USA ja NSVL-i vahel neljaks okupatsioonitsooniks. Võimu hakkas Saksamaal teostama Liitlaste Sõjaline Administratsioon. Selle ülesandeks jäi ka kohtu pidamine Natsisaksamaa juhtide üle.
Jaapan: 1945. aasta alguses alustasid ameeriklased rünnakut Jaapani saarte vastu. Jaapanlased kaitsesid endid meeleheitlikult. Okinawa saare vallutamine võimaldas ameeriklastel rajada sinna lennuväe baasid, kust hakati Jaapanit pommitama. Augustis teatas Jaapani sõtta astumisest ka NSVL. Sõja lõpetamiseks lasid Ameerika Ühendriigid käiku tuumapommi. 6. augustil Hiroshimale ja 9. augustil Magasakile. See murdis Jaapani vastupanu. 2. septembril 1945. aastal kirjutati alla Jaapani alistumise aktile.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 40 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

40 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Katre Kikkas Õppematerjali autor

1.II MS puhkemise põhjused ja algus.
2.Sõjakäik NSVL-i vastu

ajalugu teine maailmasõda maailmasõda sõda

Sarnased õppematerjalid

docx

Teine maailmasõda, konspekt

Paljud austerlased pooldasid natse, korraldati ,,rahvahääletus", mille tulemusel Austria liideti Saksamaa külge ,,rahva soovil". Austriast sai Suur-Saksamaa osa Ostmark. Suurriigid ei protesteerinud. Müncheni sobing Hitler valmistus ründama järgmise maana Tsehhoslovakkiat. Ettekäändeks kasutati Tsehhoslovakkia lääne osas elavate sakslaste olukorda Sudeedimaal (3 miljonit). Septembris 1938 nõuti Sudeedimaa loovutamist Saksamaale, muidu alustatakse sõda. Tsehhoslovakkia keeldus (ainus demokraatlik riik Ida-Euroopas). Lääneriigid ei olnud sõjaks valmis ja lootsid kokkuleppida. 29. Septembril 1938 sõlmiti Müncheni kokkulepe Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel (Briti peaministri Chamberlaini eestvedamisel). Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa ja n.ö. tagama sellega ülejäänud riigi puutumatuse. Tsehhoslovakkia oli sunnitud alistuma ja lääs oli rahul. Briti poliitik Winston Churchill

Ajalugu

doc

II maailmasõda

Tsehhoslovakkia. Sellega sai lääneriikide mõõt täis. 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSVL-ga. Hitler vajas kindlat seljatagust. Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääneriigid kui Saksamaa. Stalin pidas kogu suve Prantsusmaa ja Inglismaaga läbirääkimisi, luues samal ajal salakontakte Hitleriga. Stalinil oli vaja uut maailmasõda ja et keegi seda alustaks. 23.august 1939 sõlmiti Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (mittekallaletungileping). Salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa ära jagati. NSVL sai: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Ida-Poola. Saksamaa sai: Leedu (hiljem siiski NSVL-le), Lääne-Poola. Teise maailmasõja algus 1939-1941 MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises tungis Hitler 1. sept. 1939

Ajalugu

doc

II maailmasõda

Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine Demok. nõrgemen või asend . teravdas rahvusvahelist olukorda; Versailles süsteem varises kokku. Saksamaa tühistas Versailles kokkuleppe; Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locano lepingu tätmisest, see andis märku kavast asud revideerima Euroopa riikide piire; rahustamispoliitika; 1936 slmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu; Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast I MS ; kindral Francisco Franco; julm kodusõda; Hispaania kujunes pülogooniks, kus saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise; Kehtsetati Franco diktatuur Austria ansluss Hitleri maailmavallutuskava; esimeseks ohvriks sai Austria; esitas austriale ultimaatumi,nõudes vangistatud natside vabastamist; austria liitus saksamaaga(ansluss); Müncheni sobing

Ajalugu

docx

Teine maailmasõda

Hispaania kodusõda 1936 – 1.aprill 1939 Esimene pärast Esimest maailmasõda puhkenud sõda Euroopas oli Hispaania kodusõda. 1936.aastal võitis Hispaania valimised ning tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Ühiskond polaliseerus, levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletariaadi diktatuur. 1936.aasta juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid

Ajalugu

doc

II maailmasõda

See oli suunatud Nõukogude Venemaa vastu. 1937 ühines sellega Itaalia, hiljem teisedki riigid. 1938-1939 a. toimus NSV Liidu ja Jaapani vahel Mongoolias sõjalised kokkupõrked, need lõppesid Nõukogude võiduga. Diktatuure ühendas vaen lääne demokraatia vastu. HISPAANIA KODUSÕDA Oli juulist 1936 aprillini 1939 toimunud konflikt parempoolsete natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Esimene sõda Euroopas peale I maailmasõda. 1936 a. tuli Hispaanias võimule Rahvarinne. Ühiskond polariseerus, olid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse diktatuur. 1936 juulis puhkes koloniaalvägedes ülestõus, mis haaras varsti kogu Hispaania. Euroopa riigid rakendasid mittevahelesegamispoliitikat. Diktaatorid aga ignoreerisid seda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, Rahvarinnet toetasid NSV Liit. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid relvi ja sõjapidamisviise.

Ajalugu

doc

II maailmasõda

Ajaloo kontrolltöö Villu II maailmasõda Sammhaaval uue sõjani Konfliktid 30-ndatel 1935.aastal varises kokku Versailles' süsteem. Saksamaa teatas, et ei pea enam rahulepingust kinni. 1935.a astus Saksamaa välja Rahvasteliidust. Samal aastal sõlmiti Sakasamaa ja Inglismaa vahel mereleping, mille tulemusena Inglismaa lubas Saksamaal hakata ehitama allveelaevu ja kasutada neid Põhja ja Läänemeres. Eesti poliitikutele oli see äärmiselt ebameeldiv leping. 1936.a sisenesid Saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni

Ajalugu

docx

Teine maailmasõda

1. Rahvusvaheline olukord 20ndatel aastatel. Locarno konverents, Kelloggi pakt, Reini tagatispakt. Pärast l maailmasõda, aitas USA Saksamaal reparatsioone tasuda Dawes'i plaani kohaselt. Liitlased omakorda olid võilgu USAle ning said tasuda tänu Saksamaa reparatsioonide. Locarno konverents 1925.a leevendas Saksamaa suhtes poliitilisi nõudmisi. Konverentsist võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ja esimest korda võrdõigusliku partnerina ka Saksamaa. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt Saksamaa lubas hoida Reini

Ajalugu

doc

II maailmasõda

lääne demokraatlikud riigid kui ka Hitler. 23. Augustil 1939 sõlmiti maailma suureks üllatuseks Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping. Vastased lubasid teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingu kõige olulisemaks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. 4. Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika? Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järeleandlikult. Saksamaa vallutuste osas piirdusid lääneriigid protestiga, mis diktaatori jultumusele aina hoogu lisasid. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktaktuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 5

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk