Jossif Stalin poliitikas (0)

Nooruspõlv 
Jossif Stalin sündis 21. detsembril 1879. a. Gruusias Gori linnakeses. Stalini sünnijärgne nimi oli Jossif Vissarionovitš Džugašvili. Hiljem otsustas vahetada välja oma perekonna nime Džugašvili varjunime „Stalin“ vastu. Stalini ema töötas preestri juures, tehes erinevaid majapidamistöid, isa oli kingsepp Vissarion Džugašvili. Nad elasid väikeses puidust ning savist - ja õlgedesegust ehitatud majas. Vanemate soov oli, et Stalinist saaks õigeusu preester.
Stalini koolitee algas 1888. aastal, kui ta asus õppima Gori kirikukooli. Sealsed õpingud kestsid kuus aastat- 1894. aastani. Tema haridustee jätkus Tbilsi vaimulikus seminaris , kust ta 1899. aastal välja visati. Väljaviskamise põhjuseid on mitmeid, ühe versiooni kohaselt heideti ta välja poliitilise tegevuse pärast, teise versiooni kohaselt eksamite ebaeduka sooritamise tõttu. Stalini elu jätkus töötades Tbilsi Füüsika Observatooriumis kuni 1901. aastani. Lahkudes observatooriumist sai alguse Stalini salajane tegutsemine ja mitmed varjunimed nagu Koba , David ja Stalin.
1902 . a. aprillis vahistati Stalin, kes kandis salanime Koba, Batumis streikide õhutamise eest ja saadeti kolmeks aastaks Siberisse asumisele. Seal Jossifile ei meeldinud ning kuue nädala pärast naasis ta Batumisse ning sealt edasi Bakuusse. 1906. aasta juunis abiellus Stalin grusiinlanna Jekaterina Svanidzega. Laulatuse viis läbi Stalini kunagine koolikaaslane Kristof Thinkvoleli, kes oli Gori’s preester. Noored asusid elama Tbilsi. 1907. aastal, kuus kuud pärast poja Jakovi sündi suri Jekaterina tüüfusesse.
20. märtsil 1908.a Stalin vahistati ja saadeti Bailovi vanglasse. See oli raske löök, mille võimud andsid piirkonna bolševikele. Koba, nagu ta lasi end kutsuda eraelus, teadis samuti, et kohus mõistab talle vähemalt tema esimesele asumisele saatmise aja pikkuse karistuse ning saadab ta veelgi kaugemasse paika. Kuid veel kolmandatki korda vahistati revolutsionäär ja saadeti samasse kohta, kandma lõpuni oma esimest karistust, lisaks sai ta eluaegse pagenduse Gruusiast. Veel neljandatki korda arreteeriti Stalin. See leidis aset 23. veebruaril 1913. Tänu tema suurele põgeneja-kuulsusele sai talle võimude poolt osaks erikohtlemine. Ta saadeti asumisele nii kaugele põhja kui üldse võimalik, nii kaugele, et ta uskus end olevat kadunud. Kõigepealt oli rongiteekonna pikkuseks 4000 km ning seejärel võttis aerulaev Jenissei jõel kursi otse põhja, et sõita veel 2000 km. Peagi saadeti ta veelgi kaugemale põhja poole, kuhu pääses vaid koerte ja saaniga. Asumisel oli ta koos Sverdloviga, kuid ei talunud viimast. Ühesõnaga Stalin viibis 1902.-st kuni 1912.aastani seitsmel korral vangis.
1. augustil 1914.a algas sõda. Stalin hoidus sõjast kõrvale ning keeldus sõjaväkke minemast, jahilkäik ja kalastamine olid paremad kui kaevikuelu. Tegelikult muutis osaliselt halvatud vasak käsi ta sõjaväe jaoks kõlbmatuks.
Stalin poliitikas
16. märtsil 1917.a loobus tsaar Nikolai II troonist. Niipea kui uudis 25. märtsil 1917.a. väljasaadetuteni jõudis, tõid nad kuuldavale rõõmukisa. Mõne minutiga pakkis Stalin oma asjad kokku. Pealinna jõudnud, valiti ta Venemaa komitee keskbüroo ning „Pravda“ toimetuse juhatuse liikmeks.
1919.a märtsis abiellus Stalin noorukese Nadežda Allilujeviga. Nadja oli oma aja tütarlaps, kes tahtis kuuluda nende hulka, kes ehitavad üles uue Venemaa. Nad asusid elama Kremlisse. 1921. aastal sündis neil poeg Vassili.
Stalin oli muutunud parteile hädavajalikuks. Lisaks rahvusasjade rahvakomissari kohale sai temast Tööliste ja Talupoegade Inspektsiooni rahvakomissar , mis andis talle täieliku võimu kuberneride üle ning muutis ta bürokraatiasüsteemis väga võimsaks.
1922. aastal sai Stalinist Kommunistliku Partei peasekretär. Kuigi see ei olnud poliitiliselt mõjuvõimas ametikoht, oli sellel üks suur eelis – nimelt kuulus peasekretäri pädevusse kaadripoliitika. See tähendab, et Stalini ülesannete hulka kuulus riigi tähtsamate ametnike tööle võtmine ja nende ametist vabastamine. Just seda eelist kasutas Stalin selleks, et kõikjal üle Venemaa panna ametisse inimesed, kes teda jäägitult toetaksid. Kui partei ülejäänud liidrid 1920. aastate teisel poolel selle mängu läbi nägid, oli juba hilja midagi ette võtta.
1922. aastal oli Lenin juba ravimatult haige ning ta kirjutas oma poliitilise testamendi. Lenin tuli välja mõttega, et Stalini võimu tuleks kärpida. Kui Lenin 1924. aasta jaanuaris suri, otsustas Kommunistliku Partei juhtkond tema testamenti mitte avalikustada, kuna paljud kartsid eelkõige Trotskit, kui inimest. Temast pidi saama Venemaa uus valitseja. Jossif Stalinit peeti ju vaid “halliks laiguks,” erilist ohtu temas ei nähtud. Pealegi andis Stalin lubaduse, et võtab Lenini kriitikat arvesse ja püüab oma iseloomu parandada.
1926.aastal sündis Stalinil tütar Svetlana .
1928. a. algatas Stalin muudatused majanduspoliitikas. Lenini poolt 1920. aastate alguses sisse viidud NEP, ehk "Uus majanduspoliitika " tühistati ning võeti suund kollektiviseerimisele ja industrialiseerimisele. Sellega suudeti ära hoida näljahädad, kuid rahval oli ikkagi raske. Samal ajal tugevdas Stalin välismaal oma positsioone. Alates 1932. aastast ei õigustanud selline majanduspoliitika enam ennast. See ei andnud Stalinile oodatud tulemusi ja taas hakkas võimust võtma majanduskriis .
9.11.1932 tegi Nadežda Allilujeva, peale pikki õnnetuid aastaid Stalini kõrval, enesetapu.
1936. võeti Stalini ettepanekul vastu Nõukogude Liidu uus konstitutsioon , mida nimetati ka kõige demokraatlikumaks põhiseaduseks maailmas.
1936-1938. viidi tema korraldusel ja initsiatiivil läbi nn. suurpuhastus ehk tšistka, mille käigus kõrvaldati lõplikult võimu juurest vanade revolutsionääride kaader .
23.08.1939 sõlmiti tema nõusolekul Molotov-Ribbentropi pakt, millega Saksamaa ja Nõukogude Liit jagasid Ida-Euroopa oma huvipiirkondadeks.
1940 lasi ta korraldada oma kauaaegse oponendi Lev Trotski mõrvamise Mehhikos .
1941 nimetati Stalin NSVL Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks
30.06.1941 nimetati Riikliku Kaitsekomitee esimeheks
10.07.1941 sai Stalinist NSVL relvajõudude ülemjuhataja, ta nimetati ka NSVL kaitse rahvakomissariks
1942 andis välja käskkirja nr. 227, mis käskis kohapeal maha lasta kõik sõdurid, kes taganevad või hülgavad oma positsiooni ilma ülema loata. Tuleb siiski mainida, et taolised karmid meetmed aitasid Nõukogude Liidul lõpptulemusena sõja võita.
1943 tegi ta ulatuslike muudatusi, saates laiali Kominterni .
25.09.1949 toimus Nõukogude Liidus esimene aatompommi katsetus
Stalini ootamatu surm
Stalin pööras oma julgeolekule palju tähelepanu, kuid sel õhtul toimus midagi ebatavalist - Stalin palus oma ihukaitsjatel magama minna ning teda mitte segada. Kuid tuli välja, et korralduse Stalinit mitte segada, oli hoopiski andnud kaitsemeeskonna juht Hrustaljov. Järgmisel hommikul magasid ihukaitsjad kaua. Tundus, et sedasama teeb ka Stalin. Kell lõi kaksteist. Möödus veel tund ja teinegi, aga Jossifist polnud ikka märki. Stalini ruumidesse ei julgenud ihukaitsjad astuda - riigipea isikliku kutseta oli see rangelt keelatud. Kell pool seitse õhtul süttis Stalini toas tuli ning ihukaitsjad rahunesid pisut. Ajaks, mil kell lõi juba kümnendat õhtutundi, saadeti Lozgatšov asja uurima. Stalin oli lamades end märjaks teinud ning häälitses arusaamatult. Põrandal vedeles Stalini taskukell ja ajaleht Pravda. Uur oli seiskunud kell 18:30. Jossif Stalin suri 5. märtsi õhtul 1953. aastal, kümme minutit enne kümmet. Järgmisel päeval lebas riigijuhi kirst Kremli sammassaalis, kus miljonid inimesed käisid Suurele Juhile viimast pilku heitmas.
Stalini lapsed
Pärast Stalini surma polnud tema kahe lapse - Svetlana ja Vassili tulevik roosiline. Vassili arreteeriti kaks kuud pärast isa surma, vanglast vabanes ta 1961. aasta kevadel. Ta suri 19. märtsil 1962 Kaasanis asumisel olles alkoholimürgitusse. Svetlana oli isa eluajal juba kaks korda abielus olnud. Ta oli sunnitud oma esimese mehe, kes oli juut , Stalini nõudmisel maha jätma. Svetlana kohtus India kommunisti Brajesh Singhiga ning nende abielu tõi talle mõned õnnelikud aastad, kuid ta mees suri Moskvas 1966. aastal. Svetlanal lubati viia oma mehe põrm Indiasse. Ta kasutas juhust, et katkestada minevikuga kõik sidemed. 1967. aastal sõitis ta Delhist Ameerika Ühendriikidesse. Seal avaldas Svetlana kaks sensatsiooni tekitanud raamatut: „ Only One Year “ ja „ Twenty letters to a friend“. Ta abiellus uuesti, seekord William Petersi nimelise arhitektiga, sünnitas tütre Olga . See abielu jooksis tema suureks meelehärmiks karile. 1985. aastal pöördus ta Moskvasse tagasi, kus KGB sundis teda avaldama vaba maailma vastu suunatud kirjutisi. 1987. aastal lahkus ta taas Nõukogude Liidust ning saabus ilma ühegi pennita Londonisse. Svetlanale anti peavarju ja toitu ühes vaestemajas, ta kavatses minna kloostrisse. Tundub, et ta loobus sellest mõttest, praegu elab ta tagasitõmbunult ühes väikeses majakeses Inglismaa läänerannikul. Svetlana ei soovi enam kellegagi kohtuda .

Kokkuvõte

Valisin oma referaadi teemaks Jossif Stalini eluloo , kuna just tema valitses Venemaad sel ajal, kui minu vanaema oli sattunud sinna elama. Vanaema jutustuste järgi oli elu Venemaal üsna hirmuäratav. Seetõttu otsustasin rohkem teada saada tollase riigijuhi eluloost ja teada saada kas tema läbielamised mõjutasid kuidagi ka riigi juhtimist, millega tolleaja elanikud rahul ei olnud.
Jossif Stalin oli rahvuselt grusiinlane ja pärit lihttööliste perekonnast. Tema haridustee katkes, kuna ta ei suutnud sooritada eksameid. Nooruspõlves oli ta vangistuses seitse korda kusjuures alati ta sai põgenema. Stalini esimene naine suri üsna varakult tüüfusesse. Tal oli esimesest abielust poeg Jakov. Möödus mitmeid aastaid enne, kui Stalin taas abiellus. Tema uueks väljavalituks oli vene päritolu noor naine, kes tegi enesetapu, kuna ei suutnud taluda õnnetut abielu Staliniga. Nende abielust jäi Stalinile kaks last- Vassili ja Svetlana.
Poliitikas oli Stalin igati kaval mees. Stalinit ei takistanud oma unistuste realiseerimisel miski peale surma. Ta oli seadnud endale väga kõrge eesmärgi- saada Venemaa valitsejaks, olles ise madalast päritolust. Lisaks oli Stalin võimuahne tegelane. Stalinile ei valmistanud mingisugust probleemi mõne inimese kõrvaldamine. Kogu oma uhkuse juures lõppes Stalini elu siiski liiga kergelt. Teda tabas haigushoog, ning ta ei suutnud sellega võidelda. Ta suri 5. märtsil 1953. aastal.
Minule isiklikult Stalin ei meeldinud. Tema uus majanduspoliitika ei andnud ootuspäraseid tulemusi ja pani hoopiski kannatama lihtrahva. Ju ta ikka üks paras pätt oli, keda riigijuhi ametikohalt oleks pidanud eemale hoidma, aga nagu ikka kaval mees võitis.
Sain Jossif Stalinist teada väga palju uut ja huvitavat!

Kasutatud kirjandus

http://historian.front.ru/stalin/bio.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Jossif_Stalin
http://miksike.ee/