Lennar Meri referaat (0)

5 VÄGA HEA

SISUKORD

SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 1
1. LENNART MERI ELULUGU 1
1.1 AMETIKOHAD 3
1.2 RAAMATUD 3
1.3 FILMID 3
1.4 TUNNUSTUSED 4
1.5 PILDID 4
2.LENNART MERI TÄHTSUS 5
KOKKUVÕTE 6
ALLIKAD 6

SISSEJUHATUS

Käesolev töö uurib, kes oli Lennart Meri ja milline on/oli tema tähtsus Eesti jaoks.

LENNART MERI ELULUGU

Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare 'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Kõige soojemalt meenutab ta oma õpinguid Lycée Janson de Sailly's Pariisis.
Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt tabas perekonda Tallinnas. Aastal 1941 küüditati perekond koos kümnete tuhandete saatusekaaslastega Eestist, Lätist ja Leedust Siberisse. Perekonnapead lahutati perekondadest ja suleti kontsentratsioonilaagritesse, kus vähesed ellu jäid. Kaheteistaastaselt alustas Lennart Meri oma karjääri metsatöölisena. Ta on olnud ka kartulikoorija ja metsaparvetaja.
Meride perekond jäi ellu ja jõudis tagasi Eestisse, kus Lennart Meri 1953. aastal lõpetas Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude . Nõukogude administratsioon ei lubanud tal ajaloolasena töötada. Lennart Meri leidis tööd Eesti vanimas, Vanemuise teatris dramaturgina ning seejärel Eesti ringhäälingus kuuldemängude produtsendina.
Aastal 1958 ette võetud retkest Kesk- Aasiasse Tjan -Šani mäestikku ja vanadesse islamikeskustesse Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst, kui nõukogude administratsioon ta isa kolmandat korda arreteeris. Tookord õnnestus Meril koos noorema vennaga, kes oma kooliõpingud katkestas ja taksojuhina tööle asus, ema üleval pidada ja õpingud lõpetada. Kuid alles esimese raamatu kaudu leidis Lennart Meri oma kutsumuse. Veerand sajandi vältel käis ta üksi või enda korraldatud ekspeditsioonidega endise Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavates piirkondades, kus teda paelusid väikerahvaste kultuurid, Siberi avastamise ja koloniseerimise ajalugu ning järjest süvenev majanduslik ja ökoloogiline konflikt kohalike vajaduste ja Moskva käsumajanduse vahel. Reisidest sündinud raamatud ja filmid suutsid läbida raudse eesriide, neid on tõlgitud tosinasse keelde. Nõukogude Liidus keelatud film " Linnutee tuuled" (koostöös Soome ja Ungariga) sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Soome koolides on tema filme ja tekste kasutatud õppematerjalina. 1986 valis Helsingi Ülikool Lennart Meri oma audoktoriks. Juba varem, 1963. aastal oli Lennart Meri võetud vastu Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. Kaheksakümnendatel aastatel valis Soome Kirjanike Liit ta oma auliikmeks.
Reiside vahel tõlkis Lennart Meri Remarque 'i, Graham Greene'i, Vercorsi, Boulle'i ja Solženitsõnit. Meri kirjandus-, filmi- ja tõlkelooming aitas oluliselt säilitada eesti identiteeti totalitaarse venestamise ajal. Kõige tuntumaks sai tema "Hõbevalge", Eesti ja Läänemere ajaloo laiahaardeline rekonstruktsioon, mis kujutas eestlast kui avatud maailma aktiivset tegurit Põhja-Euroopas.
Oodanud üle kahekümne aasta nõukogude administratsioonilt luba raudeesriide taha pääsemiseks, kasutas Lennart Meri Soomes avanenud võimalusi sihikindlalt, meenutamaks vabale maailmale Eesti olemasolu. Ta lõi usalduslikke ühendusi poliitikute, ajakirjanike ja okupatsiooni eest põgenenud eestlastega. Ta oli esimene eestlane, kes avaldas ka väljaspool Eestit protesti nõukogude administratsiooni kava vastu kaevandada Eestis fosforiiti, mis oleks kolmandiku Eestist elamiskõlbmatuks teinud.
Keskkonnakaitse kasvas Eestis peagi üle laulvaks revolutsiooniks, milles Eesti haritlaskonnal oli juhi osa. Lennart Meri kõne "Kas eestlastel on lootusi" seadis kesksele kohale rahva eksistentsi probleemid ja leidis tugevat vastukaja ka väljaspool Eestit. Lennart Meri siirdumine loometegevuselt poliitikasse läks sujuvalt ja poliitilisi sündmusi ennetavalt. Aastal 1988 asutas ta valitsusvälise Eesti Instituudi kultuurisidemete arendamiseks läänega ja noorte suunamiseks välismaale. Eesti Instituudi varjus rajatud kultuuriesindused Kopenhaagenis, Stockholmis, Londonis, Bonnis, Pariisis ja Helsingis täitsid saatkondade funktsioone ja said ametlikeks suursaatkondadeks 1991. aasta augustis, kui demokraatlik lääs taastas diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga.
Ei Eesti ega ka Lääne silmis olnud sovetlik ja natsistlik okupatsioon katkestanud Eesti Vabariigi kontinuiteeti ega tühistanud ka Eesti rahvusvahelisi kohustusi ja õigusi. Seepärast ei kuulu Eesti ka nn. uute demokraatiate hulka, sest juba 1921. aastal oli Eesti Vabariik aktiivne Rahvasteliidu liige. Diplomaatiliste suhete taastamise aktidele kirjutas Lennart Meri alla juba välisministrina. Sellele kohale nimetas 12. aprillil 1990 rahvarinde liider Edgar Savisaar pärast esimesi mittekommunistlikke valimisi. Enne seda oli Lennart Meri koos kaasautoritega jõudnud avaldada dokumentide kogumiku "1940. Eestis. Dokumente ja materjale" (1989), mis püüdis nõukogude parlamendiliikmetele tulemusteta tõestada, et Eesti okupeerimise ja sovetiseerimise aluseks oli olnud Hitleri ja Stalini vaheline kuritegelik pakt Euroopa jagamiseks kahe totalitaarse režiimi vahel.
Välisministrina pidi Lennart Meri kõigepealt looma välisministeeriumi, tööle kutsuma õppimisvõimelisi noori, kujundama kindla suhtluskanali välisriikidesse ja samas esindama Eestit olulisematel rahvusvahelistel konverentsidel. Ta võttis osa CSCE konverentsidest Kopenhaagenis, New Yorgis , Pariisis, Berliinis, Moskvas ja Helsingis, Läänemere maade Nõukogu asutamiskonverentsist Kopenhaagenis, kohtus korduvalt USA ja Euroopa riigipeade ja välisministritega ning esines esimese Ida-Euroopa külalisena NATO peakorteris Brüsselis .
Pärast lühikest teenistust suursaadikuna Soomes (23.04.1992–10.10.1992) valiti Lennart Meri Eesti Vabariigi riigipeaks. Meri vannutati ametisse 6. oktoobril 1992. aastal. 1996. aasta 20. septembril valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks Eesti Vabariigi presidendiks.
Lennart Meri oli oma kirjaniku- ja poliitikutöö kestel valitud Kalevala Seltsi välisliikmeks ja Soome Kirjanduse Seltsi kirjavahetajaliikmeks, Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia ning Kommunismiohvrite Mälestusfondi rahvusvahelise nõukogu juhatusse, Parlamentidevahelisse Antisemitismivastasesse Nõukokku. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kineastide Liidu ja Eesti PEN-klubi liige, kodukaunistusaasta, keelepuhastusaasta ja Tartu Ülikooli sihtasutuse patroon, Coudenhove -Kalergi Euroopa- auhinna ja Liberaalse Internatsionaali auhinna laureaat, mitmete riikide ordenite kavaler ja valitud detsembris 1998 aasta eurooplaseks. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks. Ta oli Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Liidu Tulevikukonvendis 2002-2003.
Lennart Meri oli teist korda abielus. Ta abikaasa Helle Meri (1949) töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. Esimene abikaasa Regina Meri emigreeris 1987 Kanadasse. Lennart Meri jääb leinama kolm last ja neli lapselast: pojad Mart ( 1959 ) ja Kristjan (1966) ning tütar Tuule (1985).

1.1 AMETIKOHAD

1953–1955 Vanemuise teatri kirjandusalajuhataja
1955–1961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent
1963– 1971 Tallinnfilmis
1985–1987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär
1988 Eesti Instituudi direktor
1990–1992 Eesti Vabariigi välisminister
1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes
1992–2001 Eesti Vabariigi president

1.2 RAAMATUD

1959 – "Kobrade ja karakurtide jälgedes" ( reisiraamat Kesk-Aasiast)
1961 – "Laevapoisid rohelisel ookeanil " (reisiraamat Siberist )
1964 – "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtšatkast)
1974 – "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast
1976 – "Hõbevalge"
1977 – "Lähenevad rannad "
1984 – "Hõbevalgem"

1.3 FILMID

1971 – "Veelinnurahvas"
1978 – "Linnutee tuuled"
1985 – " Kaleva hääled"
1989 – "Toorumi pojad"
1997 – " Šamaan "

1.4 TUNNUSTUSED

1974 – Juhan Smuuli preemia
1977 – Juhan Smuuli preemia
1977 – New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi Linnutee tuuled eest
1979 – Eesti NSV teeneline kirjanik
1982 – Soome Kirjanike Liidu auliige
1985 – Eesti NSV riiklik preemia raamatu Hõbevalgem eest
1986 – Helsingi Ülikooli audoktor
1989 – Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige
1996 – Coudenhove-Kalergi Euroopa auhind 1996
1998 – Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht La Vie)
1999 – Lapi ülikooli audoktor
1999 – Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind

1.5 PILDID

LENNART MERI TÄHTSUS

Lennart Meri elas äärmiselt mitmekülgset elu, üldjuhul siiski olude sunnil, kuid eks kõik need kogemused kokku kujundasid Lennart Meri'st sellise inimese nagu ta oli. Lennart Meri seostub igal eestlasele eelkõige taasiseseisvunud Eesti esimese presidendina, kuid tema tegevus, mis annab tänases Eestis tunda, sai alguse juba varem. Enne presidendiks saamist tegeles Lennart Meri kirjanduse ja selle tõlkimise ning filmikunstiga- läbi selle jagas ta rahvaga oma maailmavaadet ja arusaamsid. Ei saa märkimata jätta ka seda, et tema tegevus aitas säilitada eesti identiteeti.
Kuid eelkõige on L. Meri siiski poliitiline suurkuju , kelle aruka strateegia järgi suutis ta vabale maailmale meelde tuletada Eesti olemasolu, sellest edasi ka Eesti välispoliitika kujundamine ja arendamine. Vaevalt , et ilma temata oleks Eesti välispoliitika hetkel nii heal tasemel. Meri uskus meie riiki ja noortesse ning tegi omalt poolt kõik, et Eestil oleks väärikat järelkasvu.
Presidendina sai temast esimene inimene, kellelt oodati riigi taas-üles-ehitamist, see oli aeg, kui eesti poliitiline eliit koostöös rahvaga pidi looma visiooni sellest, millist riiki nad tahavad ja kuidas üheskoos selleni jõuda. Kui poleks tol ajal aktiivset tegevust, eriti välispoliitikat, olnud, siis kas oleksime täna NATO's ja Euroopa Liidus?
Haritud ja laia silmaringiga inimesena , oli tema see, keda sai nimetada haritud eurooplaseks ning kes pani aluse Eesti presidendi rollile. Just tema oli see, kes oma tööga lõi rahvale presidendi rollist kuvandi ja väga hea kuvandi- Lennart Meri lõi tähenduse „riigimehe“ nimele - just sellise, mida kasutatakse tänase päevani poliitikutest rääkimisel, kuid nagu näha, siis latt on kõrgele aetud ja preagusel ajal ei ole Eesti riigil enam sellist suurkuju nagu seda oli Lennart Meri- juba see näitab, et see mees on Eesti ajaloo suurkuju.

KOKKUVÕTE

Lennart Meri oli taasiseseisvunud Eesti esimene president, kelle elutee oli äärmiselt mitmekülgne, kuid sellest hoolimata leidis see mees endas jõudu, et oma kogemused Eesti riigi arengu kasuks pöörata ja teha kõik, et Eestist saaks vaba riik. Riigijuhina suutis ta välja teenida „riigimehe“ tiitli ja arendada Eesti poliitikat just selles demokraatlikus suunas, kus tänasel päeval elame. Kui poleks seda meest olnud, siis vaevalt Eesti riik oleks hetkel seal, kus ta on.

ALLIKAD

http://www.riik.ee/lennartmeri/index.php?id=26208 ( 5.02.2012)
http://www.riik.ee/lennartmeri/index.php?id=26291 ( 5.02.2012)
http://www.riik.ee/lennartmeri/index.php?id=26209 ( 5.02.2012)
Pildid www.google.com otsingumootor (5.02.2012)

.ODT Laadi alla originaalfail 6 lk · .odt · 6 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

TriinRoos Õppematerjali autor

SISUKORD2SISSEJUHATUS41.LENNART MERI ELULUGU61.1 AMETIKOHAD81.2 RAAMATUD81.3 FILMID91.4 TUNNUSTUSED91.5 PILDID102.LENNART MERI TÄHTSUS10KOKKUVÕTE12ALLIKAD12

LENNART MERI ELULUGU AMETIKOHAD RAAMATUD FILMID TUNNUSTUSED PILDID LENNART MERI TÄHTSUS

Kasutatud allikad

https://www.google.com

Sarnased õppematerjalid

doc

Lennart Meri

Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium XX sajandi tuntud inimene Lennart-Georg Meri TALLINN 2008 Sisukord Elulugu................................................................................................................................3 Pildimaterjal.......................................................................................................................10 Kokkuvõte..........................................................................

Ajalugu

doc

Lennart Georg Meri

Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium LennartGeorg Meri Referaat Gert Valdek 8c Tiina Kungla Viljandi 2007 Sisukord · 3 lk sissejuhatus · 4. 7. lk - põhisisu o Elulugu o Eesti Vabariigi president o Saatus o Faktid · 8. lk - arvamus · 9. lk - kasutatud materjalid Sissejuhatus Lennart-Georg Meri sündis 29. märts 1929. Ta oli Eesti president aastatel 1992 2001

Ühiskonnaõpetus

doc

Lennart Georg Meri

Lennart Georg Meri Referaat Koostas: Liisa Kivimaa Tartu Katoliku Kool 30.04.2006 Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas. Tema isa oli Eesti diplomaat ja hilisem Shakespeare'i tõlkija Georg Meri. Lennart Meri ema oli Alice - Brigitta Engmann, kellel olid eesti-rootsi juured. Et Lennart Meri isa oli diplomaat ja viibis pidevalt välislähetustel, pidi ka ka tema poeg lapsepõlve peamiselt välismaal veetma. Ta õppis mitmetes Saksamaa ja Prantsusmaa koolides. Sellest tulenes suurelt osalt ka tema hea keelteoskus. Peale Eesti okupeerimist küüditati ka Georg Meri perekond kui punavõimude jaoks vaenulik element Siberisse. Seal lahutati perekonna pead üle jäänud perest ja viidi kontsentratsioonilaagritesse. Sealt naasesid nad 1946. aastal. Lennart Meri oli vahepeal

Ajalugu

doc

Lennart Georg Meri

Kool 12 R Lennart-Georg Meri Referaat Koostas: 1992. aastal valiti Lennart-Georg Meri Eesti presidendiks. Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Aastal 1996 valiti ta ka teiseks ametiajaks tagasi. Ta sai tuntuks teravmeelsete ütluste ja humoorikate tegudega, mis hiljem talletati raamatus "Meie Lennart". Härra Meri on väga austatud ning armastatud just seetõttu, et ta tutvustas Eestit maailmale ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Oma referaadi soovisin teha härra Meri'st seetõttu, et minu arvates tegi ta Eesti heaks ääretult palju ning oli väga edukas president ning iga Eestimaa kodanik peaks teadma kes oli Lennart-Georg Meri ning mida ta oma elu jooksul korda saatis. Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja

Ajalugu

docx

Lennart Meri

C. R. Jakobsoni Gümnaasium Lennart Meri Referaat Viljandi 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus Lennart Meri täispikk nimi on Lennart-Georg Meri. Ta oli Eesti president 2 ametiaega. Ta oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat ja poliitik. Lennart sündis 29. Märtsil 1929. aastal ning suri 14. Märtsil aastal 2006. President Lennart Meri andis ametivande Riigikogu ees 6. oktoobril 1992 ning President Lennart Meri andis tagasivalimise järel ametivande 7. oktoobril 1996. 2. Elulugu Lennart Mere isa oli kuulus diplomaat Georg Meri ning ema Alice-Brigitta Engmann. Tema isa pidi viibima pidevalt tema diploomaadilistel põhjustel välismaal ning seetõttu õppis Lennart mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa ülikoolis. 1941 aastal küüditati Lennart Meri koos perega Siberisse ning nad naasesid sealt aastal 1946.

Ühiskonnaõpetus

doc

L.Meri Referaat

Kohtla-Järve Järve Gümnaasium Agnes Malman 7.A Lennart Meri Referaat Kohtla-järve 2014 Eesti Vabariigi president 1992-2001. Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning pidi üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Kõige soojemalt meenutas ta oma õpinguid Lycée Janson de Sailly's Pariisis. Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt tabas perekonda Tallinnas. Aastal 1941 küüditati perekond koos kümnete tuhandete saatusekaaslastega Eestist, Lätist ja Leedust Siberisse. Perekonnapead lahutati perekondadest ja suleti kontsentratsioonilaagritesse, kus vähesed ellu jäid

Kirjandus

doc

Lennart Meri

CARL ROBERT JAKOBSONI NIMELINE GÜMNAASIUM Lennart- Georg Meri Referaat Koostaja: Karel Kübar 8b . klass Juhendaja: Tiina Kungla Viljandi 2008 SISUKORD Sisukord.................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................ 3 Elulugu.....................................................

Kirjandus

doc

Lennart Meri

Lennart Meri on sündinud 29. märtsil 1929 Tallinnas Eesti diplomaadi ja hilisema Shakespeare'i tõlkija Georg Meri perekonnas. Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Kõige soojemalt meenutab ta oma õpinguid Lycée Janson de Sailly's Pariisis. Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt tabas perekonda Tallinnas. Aastal 1941 küüditati perekond koos kümnete tuhandete saatusekaaslastega Eestist, Lätist ja Leedust Siberisse. Perekonnapead lahutati perekondadest ja suleti kontsentratsioonilaagritesse, kus vähesed ellu jäid

Ajalugu

Rohkem sarnaseid