Teise maailmasõja lõpp (1)

3 HALB

Potsdami konverents
AEG: 17. juuli – 2. august 1945.a
OSAVÕTJAD: NSVL – Stalin (Üleliidulise bolševike Partei Keskkomitee I sekretär)
USA – Harry Truman ( president )
SB – Attlee / alguses oli Churchill
SISU:

Sksm jagati neljaks okupatsioonitsooniks

3 riigi – Prantsusmaa, SB ja USA
NSVL

Neljaks jagati ka Berliin

Saksamaale kirjutati ette reparatsioonid

Võim pidi kuulma liitlaste kontrollnõukogule, mis koosnes neljast komissarist (iga tsooni ülemkomissaar)

Saksamaa piirid

Saksamaa ja Poola piiriks saab Oder -Neisee jõgi

Ida- Preisimaa jagati NSVL ja Poola vahel

Sakslased , kes jäid elama väljapoole Saksamaa piiri asustati ümber Saksamaale (üle 14 000 000 sakslase pidid oma kodudest lahkuma )

Saksamaa peaks olema tulevikus demokraatlik riik, 4 de poliitika
1) demonteerimine – reparatsioonimaksud tööstusettevõtete demonteerimise näol
2) demilitariseerimine

Armee laialisaatmine
Saksamaa sõjatööstuse demonteerimine
Saksamaa sõjalaevastik jagati ära NSVL ja SB vahel

3) denatsifitseerimine

NSDAP tegevus keelustati
Natsipropaganda keelustati
Natsistlike kurjategijate karistamine

4) demokratiseerimine

Inimõiguste tagamine
Vabade valimiste läbiviimine
Demokraatliku valitsuse loomine

Jaapanilt nõuti kapituleerumist
Nürnbergi rahvusvaheline kohus
AEG: november 1945 – oktoober 1946
Nürnbergis toimus rahvusvaheline kohus, kus arutati, mida teha sõjakurjategijatega

Võitjariigid otsustasid kaotajate üle (see pole tglt õiglane)
24 mehest mõisteti 12 surma, k.a Ribbentrop

Pariisi Rahukonverents
AEG: 1945-1946
Arutati rahulepinguid Saksamaa liitlastega (need lepingud allkirjastati 1947.a)
Kõikidele riikidele kirjutati ette:
1. reparatsioonid
2. erinevad territoriaalsed liidendused – maade ümberjagamine

Rumeenia kaotas NSVL Bessaraabia alad – sinna loodi Moldaavia NSV
Soome kaotas NSVL Karjala koos Viiburi linaga, veel kaotas Soome väljapääsu Valgele merele

San Francisco
AEG: 1951.a
Rahutingimused Jaapani ja võitjariikide vahel
1. Jaapan demilitariseeritakse
2. Demonteeriti Jaapani sõjatööstus
3. Jaapanisse jäid USA sõjabaasid
4. Jaapan tunnustas Korea iseseisvust
5. Jaapan tunnustas NSVL õigust Lõuna-Sahhariinile
! NSVL ei kirjutanud rahulepingule alla ning see on tänapäevani sõlmimata
II MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED
1. ÜRO loomine (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon )

asutamiskonverents leidis aset 1945. aasta aprillis (see, et ÜRO luuakse otsustati aga 1942. aastal toimunud Jalta konverentsil )
ÜRO eelkäija oli Rahvaste Liit, kellel aga polnud sõjajõude ning seetõttu oli ta tihti võimetu konfliktide lahendamisel
Asutajariike ligi 50
24. oktoobrit 1945. aastal jõustus ÜRO põhikiri, seda päeva loetakse ÜRO päevaks

Eesmärgid:

rahvusvahelise julgeoleku ja rahu säilitamine
riikidevaheline koostöö erinevates eluvaldkondades
inimõiguste järgimine

Struktuur:

PEAASAMBLEE – sinna kuuluvad kõikide liikmesriikide delegatsioonid. Tegemist ei ole pideva organiga ning ta otsused on soovitatavad, kuid mitte kohustuslikud
JULGEOLEKUNÕUKOGU – ÜRO alaline organ, kuhu kuuluvad 5 alalist liiget (USA, SB, NSVL- Venemaa, Prantsusmaa ja Hiina) ning10 ajutist liiget, mis vahetuvad iga kahe aasta järel
- Kui mingisuguseid otsuseid vastu võetakse, siis peab 15 vähemalt 8 olema muudatuse poolt (enamus)
- 5 alalisel liikmel on vetoõigus – võivad mingile muudatusele või otsusele keelu peale panna

õigused:
1. Õigus kasutada majanduslikke sanktsioone (teatud riigiga keeldutakse kauplemast)
2. õigus vastu võtta otsus kasutada agressori vastu jõudu – ÜRO-l on olemas rahuvalvejõud
3. veto -õigus – iga alalise liikme vetoõigus vastu võetud otsused
tühistada/keelustada

RAHVUSVAHELINE KOHUS (asub Haagis )

Kui kaks ÜRO-sse kuuluvat riiki lähevad tülli, siis Rahvusvaheline kohus hakkab nende konflikti lahendama . RK tegeleb ka sõjakurjategijatega

ÜRO SEKRETARIAAT

ÜRO Peasekretär on BAN Ki- moon (valitsus aeg 5 aastat)
2. Väga suured majanduslikud kahjud

Tööstusettevõtete hävitamine (nt Eestis 1941. aastal hävituspataljon)
Linnade hävitamine – operatsioon „Merelõvi“ – Inglismaa hävitamine
Sõja lõpuks oli Euroopa varemetes
Miljonid inimesed olid koduta ja tööta

3. 60 miljonit hukkunut (neist vähemalt 20 milj NSVL-st)
4. Euroopa jagati mõjusfäärideks:

Demokraatlikud lääneriigid
NSVL – sovetiseerimine – nõukogustamine – suruti peale nõukogude võimu (nt kaotasid iseseisvuse kolm Balti riiki)

5. Külm sõda
6. Kahe üliriigi – USA ja NSVL kujunemine

Bipolaarne maailm – kahepoolne maailm – kahe jõukeskusega maailm

7. Koloniaalsüsteemi lagunemine andis tõuke koloniaalriikidele taastada oma iseseisvuse

Lähis-Ida riigid – India 1947.a
1960. aasta – aafrika aasta – 17 erinevat Aafrika riiki kuulutasid välja iseseisvuse

Enne II MS oli Aafrikas Üks iseseisev riik – Nigeeria
8. Muutused relvastumise alal

oluline roll tankidel ja lennukitel
positsioonisõda enam ei olnud
tuumarelvad – algas tuumaajastu – 1945. aastal oli USA ainuke riik, kes omas tuumarelva, kuid NSVL oli maailma suurim sõjavägi

KÜLM SÕDA
Külm sõda – USA ja NSVL – läänemaailma ja kommunistliku maailma vaheline pikaajaline vastasseis, mõlemad pooled hoidusid otsestest kokkupõrgetest tänu tuumarelva olemasolule (Otsest sõjategevuseks ei läinud, sest hirm tuumarelva jõu ees oli nii suur)
Sõda vormid:

propaganda – oma saavutuste propageerimine

ideoloogia – oma maailmavaate propageerimine (NSVL - kommunism ; USA - vabaturumajandus )

majanduslik võitlus – kumb jõuab ette, on parem

kosmosealased uurimustööd – kes on esimene

kultuur – kumb edasi jõuab kiiremini (nt filminfdus)

võidurelvastumine ja kriisid

otsest kokkupõrget ei olnud, kuid kogu aeg relvasi täiustati – mõttetu tegevus ja ressursside raiskamine (tuumarelvi mitmekümne Maakera hävitamiseks)
erinevates maailma piirkondades kus puhkesid lokaalsed konfliktid – NSVL ja USA sekkusid ja asusid erinevatele pooltele

Sõja eesmärgid:

USA – kommunismi leviku tõkestamine

NSVL

II MS saavutuste kindlustamine
Maailmarevolutsiooni õhutamine
USA mõjuvõimu vähendamine Euroopas

Põhjused:

Ida – ja läänemaailma ideoloogiate täielik erinevus

Demokraatia versus totalitarism
Vabaturumajandus versus plaanimajandus

Ida-Euroopa sovetiseerimine NSVL poolt – hirm, et NSVL soovib veel laieneda

võitlus ajalooliste ja geograafiliste positsioonide pärast maailmas

liidrite jäikus – kompromisside saavutamine on raske, mõlemad pooled leidsid , et just neil on õigus
VASTASSEISU KUJUNEMINE

1945. aasta maid W. Churchill rõhutas H. Trumanile, et Lääne – ja Ida – Euroopa vahele on laskunud nn raudne eesriie (läbipääsmatu)

kujunes välja bipolaarne e kahepooluseline maailm

USA ja lääneriigid
NSVL ja temast sõltuvad Ida – Euroopa riigid

Veebruar 1946.
Stalini kõne Moskvas – rõhutati vastasseisu läänega

Suhted liitlastega on endiselt halvad
Tuleb olla valmis vastasseisuks

Märts 1946
W. Churchilli kõne USA-s Fultonis – rõhutas, et endiste liitlaste vahel on kujunenud vastuolud täna NSVL tegevusele Ida – Euroopas (Külma sõja algus)
Vastasseis süvenes selle tõttu et:

NSVL keeldus Põhja – Iraanist vägesid välja viima
NSVL hakkas toetama Kreeka kommunistide relvastatud võitlust valitsuse vastu
NSVL nõudis rahvusvahelise kontrolli kehtestamist türklastele kuuluvatele Musta mere väinade üle

1947. aasta TRUMANI DOKTRIIN
doktriin – sõjaline või poliitiline põhimõte koos sellest tulenevate otsustega

USA lubas abi kõigile rahvastele, keda ähvardas oht võidelda relvastatud vähemusega, keda toetavad välisjõud (Kreeka olukord)
USA Kongress eraldas 400 miljonit dollarit Kreeka ja Türgi toetuseks

MARSHALLI PLAAN 1948-1952 (viidi ellu)
Marshall – USA Riigisekretär (välisminister) tegi 1947. aastal ettepaneku toetada majanduslikult Euroopat, et temast saaks USA-le elujõuline majanduspartner ja et kommunistide mõju Euroopas väheneks (kui on halvad ajad siis rahvas tihti loodab abi äärmuslike vaadetega poliitikutelt)

Abi anti 17 Euroopa riigile 13 miljardi dollari ulatuses
Abi andmise tingimused

Tuleb loobuda natsionaliseerimisest

Tuleb tagada rahvusvaheline kontroll abi üle
( Island , Norra, Rootsi, Iirimaa, Suurbritannia , Belgia, Holland , Lääne-Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Šveits, Türgi, Kreeka, Portugal , Austria, Luksenburg)
Abi ei võtnud: NSVL, Soome ja rahvademokraatia maad

Plaan täitis eesmärki: majandus edenes ja kommunistide mõjuvõim vähenes

VASTASTIKUS MAJANDUSE NÕUKOGU (VMN) 1949

NSVL ja rahvademokraatia maad
Loosi vastuseks Marshalli plaanile ;
Eesmärk oli Ida-Euroopa maad veel tihedamalt siduda NSVL-ga

BRÜSSELI PAKT 1948
1948. aasta veebruaris kommunistide riigipööre Tšehhoslvakkias
vastuseks:
märts 1948.a sõlmisid
SB, Pr, Belgia, Holland ja Luksenburg
poliitise, majandusliku ja sõjalise koostöö lepingu – Brüsseli pakti e Lääneliidu (esimene II MS järgne sõjaline liit – sõlmiti 50 aastaks)
SAKSAMAA LÕHENEMINE
Läänetsoon

Mitmeparteisüsteem (v.a natsipartei )
Vabad kohalikud valimised (ühele kohale mitu kanditaati)
Majanduses kurss riikliku omandi vähendamisele- turumajanduse areng
1946. aastal USA ja SB ühendasid majanduslikult oma tsoonid , peagi ühines Prantsusmaa
Vastu võeti abi Marshalli plaaniga
21. juunil 1948.a läänetsoonis rahareform

Idatsoon

punaarmee survel koondati võim SSÜP (Saksa Sotsialistlik Ühtsus Partei) kätte
- see koosnes Sotsiaaldemokraatliku Partei (need, kes selle erakonna liikmetest nõus ei olnud, saadeti koonduslaagritesse) ja Kommunistliku partei liikmetest
valimised surve õhkkonnas
demokraatlike vabaduste piiramine
algas natsionaliseerimine
hakati juurutama plaanimajandust
23. juunil 1948. aastal rahareform

BERLIINI BLOKAAD (25. 06. 1948 – 12. 05. 1949)
PÕHJUS: NSVL soov saada Lääne-Berliin oma võimu alla
ETTEKÄÄNE: Läänepoolsete okupatsioonitsoonide rahareformi laiendamise tsoon ??????
25. juunil 1948. aastal algas Lääne-Berliini blokaad. Lääne tsooni varustamine oli NSLV kätes ning nüüd võeti ära elekter ja vesi, kosus olid külmad. Tekkis õhusild SG ja USA-ga, kes tõid kõike vajalikkus
TAGAJÄRJED:

Aprillis 1949. aastal loodi NATO

Hoida ära NSVL laienemist Ida-Euroopasse

12. mail 1949. aastal lõpetas NSVL blokaadi
TULEMUS:

Lääne-Berliin lülitati Saksamaa Liitvabariigi koosseisu

23. mail 1949. a võeti vastu SLV põhiseadus – lõplik lõhestumine

oktoobril 1949. a kuulutati idatsoonis välja SDV (Saksamaa Demokraatlik Vabariik)
NATO (Põhja – Atlandi lepingu Organisatsioon) aprill 1949.a
PÕHJUS: soov seista vastu NSVL jätkuvale agressiivsusele ( otseseks tõukeks Berliini blokaad)
Asutajariike oli 12 – USA, Kanada , Prantsusmaa, SB, Itaalia, Belgia. Holland, Luksenburg, Portugal, Taani, Norra, Island (tänapäevaks on neid 26)
Artikkel 5: ühtse julgeoleku tagamise põhimõte – kui ühele NATO liikmesriikidele tungitakse kallale, siis võetakse seda kallaletungina kõikidele liikmesriikidele
KORE A SÕDA (1950 – 1953)
EELLUGU : 1904 -1905. aastal oli Jaapani sõda, mille tulemusena läks Korea ps Jaapani võimu alla. Jaapani võimu all oli see ps kuni 1945. aasta augustini, siis läks

põhja osa NSVL-le

lõuna osa USA-le
PÕHJUSED:

kahe okupatsioonivõimu tulemusena kuulutati välja kaks iseseisvat riiki:

Põhja-Korea (Korea Rahvademokraatlik Vabariik)

Lõuna-Korea (Korea Vabariik)

Põhja-Korea kommunistid soovisid luua ühtset riiki, liita enda külge Lõuna-Korea

NSVL ja USA võitlus mõjusfääride pärast
ISEÄRASUS:
Sõja algatajaks oli Põhja-Korea, kellel läkski alguses hästi. USA pöördus ÜRO-sse. Julgeoleku nõukogu otsustas, et ÜRO läheb Korea ps
NB! Venelased ei läinud ÜRO nõupidamistele ning seetõttu ei saanud ta sellele plaanile vetot
peale panna

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 110 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

110 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

smiler8 Õppematerjali autor

Potsdami konverents, rahukonverentsid, II maailmasõja tagajärjed, KÜLM SÕDA (saksamaa lõhenemine, berliini blokaad), NATO loomine, Korea sõda

ajalugu külm sõda

Sarnased õppematerjalid

docx

Lähiajalugu II kordamisküsimused vastustega.

Otsus: 1. Tsehhoslovakkia peab loovutama Smaale sueedisakslastega alad 10päevaga 2. UK&Prmaa lootus Hitler ,,maha rahustada" 3. ,,Müncheni sobing"- poliitilise nõrkuse, lühinägelikkuse& reetlikkuse sümbol *SAKSAMAA 1939 KEVADEL Saksa väed Prahasse Slovakkia iseseisev Hitleri ultimaatum Leedule väed Klaipedasse, Memeli piirkond liidetakse Saksamaale märtsi lõpp Hitleri nõudmised Poolale - Danzing+Smaa, Poola koridori likvideerimine UK&Prmaa lubasid kaitsta Poola puutumatust lepituspoliitika lõpp *KOLMEPOOLSED LÄBIRÄÄKIMISED aug 1939 salajased läbirääkimised Smaa&NSVL vahel 23aug 1939 Smaa&NSVL mittekallaletungileping (Saksa välisminister Ribbentrop&NSVL välisasjade rahvakomissaar Molotov) *MRP Molotovi-Ribbentropi Pakt: Ei tohi teineteist rünnata/aidata

Ajalugu

docx

Maailm pärast Teist maailmasõda

Demilitariseerimine armee laialisaatmine, sõjatööstuse demonteerimine, sõjalaevastik jaotati NSVL ja GB vahel Denatsifitseerimine NSDAP tegevuse keelustamine, natsipropaganda keelustamine, natslike kurjategijate karistamine Demokratiseerimine inimõiguste tagamine, vabade valimiste läbiviimine, mitmeparteisüsteem, demokraatliku valitsuse loomine II maailmasõja tagajärjed Kokku hukkus ligi 60 mlj inimese Oli suurenenud tsiviilisikute hukkumise hulk võrreldes I maailmasõjaga Balti riigid jäid NSVL võimu alla NSVL kontrolli alla läksid ka Kesk- ja Ida-Euroopa (kommunistlik blokaad e Teine Maailm) Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine Külma sõja algus Suured majanduslikud kahjud Toimusid suured poliitilise kaarti muutused Jaapani demokratiseerimine

Ajalugu

docx

Külma sõja periood

taga toimub) Külm sõda (1946) kasutuselevõtt Trumani doktriin (kommunismi pidurdamise poliitika); I Berliini kriis Sotsialismileeri kujunemine rahvademokraatia vormis Koloniaalsüsteemi lagunemine (NATO; VLO e. Varssavi pakt/kommunistlike riikide "NATO ") + tuumarelva arendamine + KOSMOSETEHNOLOOGIA ARENG 1970 pingelõdvendusperiood (1. algatajaks: Lääne-Saksamaa (Tahetakse soojendada suhteid Ida-Saksamaaga) 2. USA autoriteedi langemine; info vabavahendamine 1980 lõpp sotsialismileeri lagunemine 1990 lõpp OSCE e. EU julgeoleku + koostööorg. poolt (Pärast Saksamaa ühinemiset 3. Okt. 1990) ÜRO loomine Jalta konverentsil määrati, millal (1945 aasta suvel; San Fransoscos; konverentsil 51 riiki Peaassamblee: Tähtsaim organ; liikmesriigid 5 (USA; UK; NSVL; Pr.;Hiina) Julgeülekunõukogu: tagab rahu; tähtsaim otsustamisorgan Püsiliikmetel vetoõigus (alalised liikmed): hoiti tasakaalu

Ajalugu

ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE  Termin võeti kasutusele 1947.a.  NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine).  Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine.  Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED  Diktatuur  Kommunistlik partei  Sotsialistlik demokraatia

Ajalugu

docx

PÄRAST II MAAILMASÕDA

PÄRAST II MAAILMASÕDA NSVL tugevneb nii territoriaalselt kui mõjuvõimult. Juurde tekib 8 sotsialistlikku riiki sotsialism muutub süsteemiks. Külm sõda 1945 1990. 1. Euroopa on lõhenenud kujunenud on kahepooluseline maailm. 2. Ilmneb aeg-ajalt kriisides. Mõlemal leeril on oma sõjaline blokk Läänel NATO, idal VLO. 3. Koloniaalsüsteemi lagunemine riigid iseseisvuvad ja nende arv kahekordistub. 4. 70ndaid nim pingelõdvendusperioodiks st, et USA ja NSVL rahunevad maha ehk nad on jõudnud sõjaliselt ühele tasemele ning hakkavad läbirääkimisi pidama. 1975 nõupidamine Helsingis, kus algatatakse OSCE (demokraatiat jälgiv ja kindlustav organisatsioon). Periood lõpeb 1979, kui algas Afganistani sõda. 5. 1980ndate II poolel algab sotsialismileeri lagunemine. 1945 mais telegrafeerib Churchill Trumanile Nõukogude rinde kohal lasub raudne eesriie e

Ajalugu

docx

Külm sõda

aastal loodud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, kuhu kuulusid 12 asutajariiki (Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Pr, SB, Taani, USA ja Kanada) ning organisatsiooni eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus. Põhimõte: kui kedagi rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 1945. aastal asutatud organisatsioon, mis oli mõeldud asendamaks Esimese maailmasõja järel loodud Rahvasteliitu, mis ei olnud suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. ÜRO põhikiri allkirjastati 51 riigi poolt 26. juunil 1945 ning see jõustus peale ratifitseerimist ÜRO Julgeolekunõukogu viie alalise liikme (USA, SB, Pr, NL ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt. ÜRO tegevusvaldkonda kuuluvad nii rahu- ja julgeoleku-,

Ajalugu

pdf

Ajaloo konspekt 12. klass

● Mässu juht Francisco Franco ● Mässajad said abi Saksamaalt ja Itaaliast ● Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid m ittevahelesegamispoliitikat ● Euroopa riikides vabatahtlike liikumine- i nterbrigaadid Hispaania kodusõda 1.aprillil1939.a.vabariik langes Sõja võitsid mässajad, sest: ● mittevahelesegamispoliitika ● Saksa-Itaalia toetus vabariiklaste ühtsuse puudumine ● Hispaania kodusõda on peetud ● II maailmasõja proloogiks Sõjakuse kasv 1936.a. okt. Berliin- Rooma telg – Saksamaa ja Itaalia koostöö leping 1936.a. nov. Saksamaa ja Jaapani vahel Antikominterni pakt 1937.a. liitus sellega Itaalia, kujunes B erliin - Rooma -Tokio telg 1937.a. Jaapan alustab ulatuslikku sõda Hiina vastu 13.märts 1938.a. – anšluss – Austria ühendamine Saksamaaga - Ostmark Müncheni konverents ● 29.sept. 1938.a. vt.õpik lk.120 ● Osalejad: A.Hitler, B.Mussolini, N

Ajalugu

docx

Külm sõda

Stalinlik NSV Liit. · Vaatamata suurtele inim- ja materjaalsetele kaotustele II Maailmasõjas, tugevnes NSV Liidu positsioon maailmas (eelkõige tema sõjaline mõjukus). Majanduse eesmärk: · Taastada ennekõike rasketööstus. · Kindlustada riigi sõjalist võimsust. · Tarbekaupade tootmine teisejärguline. Ideoloogia. · II Maailmasõja järel lootsid inimesed, et hirmu õhkkond NSV Liidus väheneb. tegelikkuses tugevnes repressiivpoliitika veelgi. vägivallaaparaadi tugevdamine ja täiustamine. · Võitlus kõige läänepärase vastu. · Propaganda, juhikultus. · Võimuvõitlus ka partei sees, mis tihti lõppes vaenlase hävitamisega. · 5.03.1953 suri Stalin. · Stalini surma järel algas NSV Liidu ajaloos uus ajajärk, mille keskseks tegelaseks sai

Ajalugu

Rohkem sarnaseid