Euroopa Liidu alused (0)

Overview

Ühendused
mõisted
Isikud
AJALUGU

Sheet 1: Ühendused

Organisatsioon / Ühendus Lühend Aasta Lõpp Liikmed Tegevus Isikud/ mille ühendamisel koostati Balti Assamblee
1991
Eesti, Läti ja Leedu eesmärk on kooskõlastada ja edendada Eesti, Läti ja Leedu parlamentide tegevust. Balti Assamblee koosneb kolme liikmesriigi delegatsioonidest, mille liikmed jagunevad komiteede, presiidiumi, sekretariaadi, parteide ja huvigruppide vahel. Balti liit
1934 1940 Eesti, Läti ja Leedu Eesti, Läti ja Leedu poliitiline liit Leping sätestas Balti riikide välispoliitika kooskõlastamise nõude sellistes küsimustes, millel kolmel riigil oli ühine huvi; samuti hakati pidama regulaarseid välisministrite konverentse[1]. Balti Ministrite Nõukogu

valitsuste vaheline koostööinstitutsioon, mille ülesanne on Balti Assamblee välja käidud soovituste üle otsustamine ning ühtlasi vahendama Balti riikide valitsuste ja Balti Assamblee koostööd[1]. Balti Ministrite Nõukogu kõrgeim organ on Balti peaministrite kohtumised , mis toimuvad vähemalt kaks korda aastas Balti Nõukogu
1993
Eesti, Läti ja Leedu Balti riikide (Eesti, Läti, Leedu) valitsuste ja parlamentide omavahelise koostöö organ Nõukogu käib koos vähemalt korra aastas ühe Balti riigi pealinnas[ Benelux Benelux 1944
Belgia, Hollandi (Nederland) ja Luksemburg Beneluxi maade vahelise tolliliidu[1] loomises lepiti algselt kokku 1944. aastal.
Beneluxi Majandusliit Benelux 1958
Belgia, Hollandi (Nederland) ja Luksemburg Leping pidi soodustama tööjõu, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumist. Organisatsiooni peakorter asub Brüsselis. Kolme Beneluxi maa vahel on sõlmitud paljusid valdkondi puudutavaid leppeid.
Beneluxi parlament Benelux 1955
Belgia, Hollandi (Nederland) ja Luksemburg Leping pidi soodustama tööjõu, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumist. Organisatsiooni peakorter asub Brüsselis. Kolme Beneluxi maa vahel on sõlmitud paljusid valdkondi puudutavaid leppeid.
Euroopa Aatomienergiaühendus EURATOM 1957
Euroopa Inimõiguste Kohus
1959
Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud. Kohus loodi 1959. aastal. Kohtu alaline tööpaik on Strasbourg . Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, kohtunikud on sõltumatud ning nad valib ametisse Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee Eestit esindas Euroopa Inimõiguste Kohtus 1998. aastast 2010. aastani Rait Maruste. Alates 1. jaanuarist 2011 esindab Eestit Euroopa Inimõiguste kohtus endine riigikohtu halduskolleegiumi kohtunik Julia Laffranque. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon OSCE 1975
OSCE-sse kuulub 56 liikmesriiki. Eesti liitus 1991 asutati 1975. aastal NATO ja Varssavi Lepingu Organisatsiooni riikide poolt ühiselt. Tippkohtumine, ministrite Nõukogu, eesistuja institutsioon , Vanemate Kogu, Alaline Nõukogu, peasekretär + sekretariaat , julgeoleku koostööfoorum, vabade valimiste büroo, demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo, OSCE esindused 9 riigis, Paarlamentaarne Assamblee Euroopa Liit
1992
Austria, Belgia,  Bulgaaria , Eesti,  Hispaania ,  Holland ,  Horvaatia , Itaalia,  Iirimaa , Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola,  Portugal ,Prantsusmaa, Rootsi,  Rumeenia , Saksamaa,  Slovakkia , Sloveenia, Soome,  Suurbritannia , Taani, Tšehhi, Ungari. Maastrichti lepinguga loodi Euroopa Liit
Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon OEEC 1948
Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island , Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Šveits, Taani ja Türgi. Osalevate riikide tööstustoodang suurenes nelja aastaga 35% võrra ning ka põllumajandustoodang ületas sõjaeelse taseme. Lisaks aitas programm kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele ning sundis Euroopat hakkama mõtlema integratsioonile. See inspireeris Euroopa riike ka ise hiljem arenguriikidele abi andma. Samal ajal tagas USA ise oma toodetele laialdase ekspordituru. Marshalli plaani osa Euroopa Majanduspiirkond
1992
põhineb samadel "neljal vabadusel" nagu Euroopa Ühenduski: kaupade, inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine EEA riikide piires. Seega EFTA riigid, mis kuuluvad EEA-sse saavad samuti osa vabakaubandusest Euroopa Liiduga.
Euroopa Majandusühendus EMÜ, EEC 1957 2009 Belgia, Taani, Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Luksemburg, Holland, Portugal, Hispaania, Suurbritannia Rooma asutamislepingu põhjal , laiendada Euroopa integratsiooni, et kaasata ka üldine majandustegevus
Euroopa Nõukogu EN 1949
rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Loodi Euroopa Nõukogu, muutus inimõiguste ja humanitaarprobleemidega tegelevaks organisatsiooniks Ministrite Komitee (valitsuste esinduorgan), parlamentaarne Assablee (13 alalist liigeT), Peasekretär + sekretariaat, Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress Euroopa Rahainstituudi EMI
Euroopa Regionaalarengu Fond ERDF 1975
pakub liikmesriikidele toetust, et ühtlustada erinevate piirkondade arengut ning tugevdada majanduslikku ja ühiskondlikku sidusust Euroopa Liidus
Euroopa Söe- ja Teraseühendus  ECSC , ESTA 1951 2002 Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland jaLuksemburg Loodi kuue riigi poolt Jean Monnet ettepanekul Euroopa Söe ja Teraseühendus (ESTA). luua söe- ja terasealane vastastikune sõltuvus, et üks riik ei saaks enam oma relvajõude mobiliseerida, ilma et teised sellest midagi ei teaks. See vähendas Teise maailmasõja järgset umbusaldust ja pingeid Pariisi leping - Robert Schuman. Idee autor Jean Monnet Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon EFTA 1960
Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits asutasid 3. mail 1960. aastal alternatiiviks Euroopa Majandusühendusele riigid, kes viimasesse ei kuulunud
Euroopa Ühendused

ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid . Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks.
Investeeringute Vaidluste Lahendamise Rahvusvaheline ICSID 1966
asutati aastal 1966 mitmepoolse, vaidluste lahendamisele spetsialiseerunud asutusena soodustamaks investeeringute rahvusvahelist liikumist ning leevendamaks mitteärilisi riske.
Kesk-Euroopa Vabakaubandusleping CEFTA
on Euroopa Liitu mitte kuuluvate Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikide kaubandusleping . Sinna kuuluvad endised sotsialistimaad, neid ühendab ühine minevik , mälestused. CEFTA tekkis Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (eesti keeles lühendatult VMN) varemetel
Lääne-Euroopa Liit WEU Külm sõda
Asutajad Suur-Britania, Prantsusmaa, Beneluxi maad, 1954 liitus Saksamaa ja Itaalia. Järgmine laienemine 1988 Hispaania ja Portugal. 1992 Kreeka. ülesandeks oli viia ellu muudetud Brüsseli pakt (1954) – algse 1948. aasta Brüsseli pakti muudetud versioon .
Läänemeremaade Nõukogu LMN 1992
Eesti, Taani, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Norra, Poola, Venemaa, Rootsi, Island tegevuse eesmärk on regionaalse koostöö arendamine ning Euroopa integratsiooniprotsesside kiirendamine
Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO 1995
Maailma Kaubandusorganisatsioonil on 157 liikmesriiki ja 28 vaatlejaliiget, kellest enamik taotleb liikmestaatust rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. Eesti liitus Maailma Kaubandusorganisatsiooniga 13. novembril 1999. Maailma Terviseorganisatsioon WHO 1948
Maailma Terviseorganisatsioonil on 193 liikmesriiki, neist 191 ÜRO liikmesmaad, lisaks Cooki saared ja Niue ÜRO juures tegutsev rahvusvaheline tervishoiuorganisatsioon, mille eesmärgiks on inimeste tervise tagamine ja võitlus haiguste vastu
Majandus- ja rahaliit EMU 1990
Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon OPEC 1960
Alžeeria, Angola , Araabia , Ecuador , Iraak , Iraan , Katar, Kuveit , Liibüa, Nigeeria, Saudi Araabia, Venezuela OPEC-i põhiülesanne on liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmääramise läbi toornafta hinna reguleerimine maailmaturul. Organisatsiooni peakorter asub Austrias Viinis .
OSCE Minski grupp 
1992
Minski grupi eesistujamaad on Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa ja Venemaa. Peale Armeenia ja Aserbaidžaani kuuluvad liikmete hulka veel Itaalia, Madalmaad, Portugal, Rootsi, Saksamaa, Soome, Türgi ja Valgevene. eesmärgiks on otsida rahumeelset lahendust Mägi-Karabahhi konfliktile
Põhjamaade Ministrite Nõukogu PMN 1971
Põhjamaade Ministrite Nõukogu hõlmab Taani, Soome, Islandi, Norra ja Rootsi ning autonoomsete territooriumide Fääri saarte, Gröönimaa ja Ahvenamaa valitsused
Vanemametnike Komiteed ja Sekretariaat Põhjamaade Nõukogu

Selle liikmesmaad on riigid Island, Norra, Rootsi, Soome ja Taani ning autonoomsed territooriumid Fääri saared (Taani), Gröönimaa (Taani) ja Ahvenamaa (Soome). eesmärk on hoida ja arendada Põhjamaade koostööd justiits -, kultuuri-, transpordi-, keskkonna, sotsiaal- ja majandusvallas Assamblee (parlamentide koostöö tasand), presiiduim ( president + 9 liiget), 7 komiteed (majandus, õigus, kultuur, kommunikatsioonid , sotsiaalküsimused, keskkond, eelarve ja kontroll), Sekretariaat Rahvasteliit
1919 1946
valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu
Rahvusvaheline Kohus
1945
Rahvusvaheline Kohus
Rahvusvaheline Tööorganisatsioon ILO 1919
Rahvusvahelisse Tööorganisatsiooni kuulub 2012. aasta seisuga 185 riiki. ÜRO liikmetest ei kuulu sinna Andorra , Bhutan, Cooki saared, Liechtenstein, Mikroneesia , Monako, Nauru, Niue, Põhja-Korea, Tonga ja Vatikan. Organisatsiooni asutasid 28. juunil 1919 Genfis 24 riiki. Alates 1946. aastast on see ÜRO-le alluv spetsialiseeritud asutus'
Rahvusvaheline Valuutafond IMF 1944
Valuutafondi loomises lepiti kokku 1944. IMF loodi 1945. aastal Bretton Woodsis toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil. rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon
Rahvusvaheline Valuutafond IMF 1992
Eesti liitus Valutafondiga 26. mail 1992
Raudteekonventsioon
1953
Loodi Raudteekonventsioon, kuhu astusid 10 Lääne-Euroopa riiki
Varssavi Lepingu Organisatsioon VLO 1955 1991 Albaania , Bulgaaria, NSVL , Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari Leping, mis oli kirjutatud Nikita Hruštšovipoolt, kirjutati alla 31. märtsil 1955 Poolas. Liit asutati 1955. aastal Varssavis vastukaaluks NATO-le, mis oli 1954. aastal hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama
Vastastikuse Majandusabi Nõukogu VMN 1949 1991  Bulgaaria,  Kuuba ,  Mongoolia , NSV Liit, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam Sotsialistlike riikide majanduse arendamise ja arengutaseme ühtlustamise eesmärgil kinnitavad VMN-i organid liikmesriikide majandusplaane, annavad tootmisalaseid soovitusi ning aitavad edendada kaubavahetust ja teaduslik-tehnilist koostööd.
Visegrádi grupp
1991
ühendus, millesse kuuluvad Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari. Visegrádi grupp sai alguse Tšehhoslovakkia, Ungari ja Poola tippkohtumisel Ungari linnas Visegrádis 15. veebruaril 1991, kui kolme riigi juhid otsustasid oma riikide vahelise koostöö kaudu edendada Euroopa integratsiooni. Pärast Tšehhoslovakkia lagunemist liitusid ühendusega nii Tšehhi kui ka Slovakkia. Alates 1. maist 2004 kuuluvad Visegrádi riigid Euroopa Liitu.
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ÜRO 1945
Liikmesriike on 194. Eesti liitus 1991 eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine


1920
Richard Coudenhove -Kalergi tegi ettepaneku luua Euroopa Ühendriigid Liikmestaatuse järgi organisatsioonide tüübid: valitsustevahelised (IGO), valitsustevälised, (NGO) transnatsionaalsed (TNO) Rahvusvaheliste organsatsioonide struktuurid

1929
Prantsusmaa välisminister Aristide Briand formuleeris riikidevahelise „föderaalse sideme” idee, erinevaid nägemusi esitasid veel mitmed Euroopa riigimehed Liikmestaatuse ulatuse järgi: glomaalsed (maailmaoragnisatsionid) ja regionaalsed Plenaarsed juhtimisorganid, piiratud liikmeskonnaga juhtorganid, täidesaatvad organid, kohtu- ja vahekohtu organid

1930
Tekkis plaan üleeuroopalisest parlamendist. Vahetult enne II Maailmasõja lõppu auglustus Euroopa integratsioon Tegevusalade järgi: universaalsed ja spetsiifilised


1948
Haagi föderalistide konverents


1951
Benelux ühineb ECSC-ga


1965 1966 „Tühja tooli kriis”. Tüli Saksamaa ja Prantsusmaa vahel.


1973
Esimene Euroopa Liidu laienemine


1997
Eesti EU kandidaatriik


2004
Eesti liitub Euroopa Liiduga


2004
Eesti liitub Natoga

Sheet 2: mõisted

Mõisted Tähendus Funktsionaalne spill-over Funktsionalism ( sektori teooria) Ühendamine peaks toimuma funktsioonide kaupa ja järk järgult – nii on parim kogemuste omandamine. Ideoloogid Monnet ja Shuman . Viimase kava oli ühendada söe ja terase ühendus üle Euroopa ja aatomienergeetika ühenduse loomine ning majandusühenduse loomine. Föderalism ­ mõttevool rahvusvahelistes suhetes, mis rõhutab poliitilise visiooni olulisust ning suveräänsuse delegeerimist rahvusülestele institutsioonidele. Föderatsioon põhineb lepingul (foedus) või paktil, mis sätestab keskvõimu ja üksuste vahelised suhted ja pädevuse jaotumise . on riikide ühinemise põhimõte, mille järgi mitu riiki moodustavad liitriigi (föderatsiooni). globalism EU integratsioon on üks suur osa globaliseerumisest Institutsionalism kõige olulisemad on institutsioonid nt. Euroopa Parlament, - Komisjon , - Kohus Intergovernmentalistlik ( valitsustevahelise koostöö teooria). Tugevad rahvusriigid, otsustavad ise , koordineerimine toimub kuid sise- ja välispoliitika on iga rahvusriigi enda teema eestkõneleja - Churchill Konstrktism integratsioonis on kõige olulisemad sotsiaalsed mõõtmed. Rahvas on huvitatud sotsiaalsetest garantiidest Ministrite nõukogu ehk valitsus on kõrgeim täidesaatev võimuorgan. Tavaliselt koosneb ministrite nõukogu peaministrist , tema asetätjaist, ministreist ja tähtsamate kesasutuste juhatajaist. Multilateraalne (mitmepoolne), peab tekkima nn.ümarlaua efekt. Neofunktsionalism kõige tuntum integratsiooniteooria, mis arenes käsikäes integratsioonipraktikaga, peegeldades Jean Monnet ja Robert Schumani visioone Euroopa ühendamisest. „Spill over „ Ernst Haas teooria põhineb üle loksumisel- kui üks sektor ühendada tekib vajadus ühendada ka teised sektorid. Neoliberalism seotud valitsuste nõrga integratsiooniga Neotransaktsionalism asendati jullgeoleku kogukonda edendama. EL on üs suur julgeoleku kogukond Poliitiliste süsteemide uurimine ehk postmoderism tunnuseks on hägusus, laiali valgumine. Puuduvad selged reeglid regionalism EU integratsioon Reziimiteooriad reeglid, mida tuleb täita ja jälgitakse, kuidas täita Subsidiaarsuse põhimõte- iga võimu tasand tegeleb sellega millega saab kõige paremini hakkama Süsteemi teooria Süsteemi moodustavad osad, mis on omavahel seotud. Sarnaneb turbolentse teooriaga. Üleloksumine toimub erinevates valdkondades erinevalt Transaktsionalism väidab, et rahvusülesel/rahvusvahelisel integratsioonil on mitmeid olulisi ühisjooni rahvusriikide väljakujunemise ning ülesehitamisega (nation- building ). Tihe kommunikatsioon teatud maa-ala asustavate inimeste vahel viib kogukonnatunde (ühise identiteedi) tekkimiseni. neofunktsionalistlikule teooriale lisaks eksisteerib samuti suhteliselt sarnane konkureeriv Karl Deutschi transaktsionalistlik käsitlus, mille kohaselt hõlmab integratsioon ka selliste julgeoleku- ja majandusühenduste moodustamist, millel puuduvad rahvusülesed institutsioonid (näiteks NAFTA ja ASEAN). Turbolentne teooria EU integratsioon on muutunud juhitamatuks. Süsteem on liiga keeruline, otsuste tegemised keerulised Vastastikuse sõltuvuse teooria Vastastikuse sõltuvuse käsitluses puudub valitsustel globaalsetes institutsioonides reaalne sõnaõigus. Välismõjude teooria EU integratsiooni seostatakse EU väliste teguritega Ülekandvuse teooria teooria põhineb sellel, et ühinemine põhineb julgeoleku kaalutlustel seda suunda esindab Karl Wolfgang Deutsch 1912-1992

Sheet 3: Isikud

Isik Kirjeldus Aristide Briand  oli Prantsuse poliitik, loetakse suuna rajajaks Alexander Dubček slovaki päritolu Tšehhoslovakkia poliitik (Tšehhoslovakkia Kommunistliku Parteipeasekretär) aastatel 1968–1969. Aastatel 1989–1992 oli Dubček Tšehhoslovakkia parlamendi eesistuja, hiljem Slovakkia sotsiaaldemokraatide juht ning Föderaalassamblee liige. Altiero??? Spinelli viimane euroopa prohvet tema soovitas võtta eeskuju ameerikast vastutuse sõja eest pani rahvusriikidele Tema põhitöö oligi Euroopa Föderalistide liikumisele alusepanemine. Nooruses huvitus ta Lenini ja Trotski töödest, ning 1920ndatel ühines kommunistidega. Mussolini arreteeris ta ja saatis Spinelli vangi, kus ta veetis 12 aastat. Spinellit seostatakse ka stalinismiideedega, mida ta püüdis demokratiseerida.. Ta uskus, et rahvusriikide ajad on möödas. Anaxagoras kreeka filosoof, materialist. Anaxagorase filosoofia kohaselt on materiaalne maailm ühtne, kõik sisaldub kõiges. Kõik antud kvaliteediga aineosakesed on lõpmatult edasi jagatavad – nähtus, mida nimetab homöomeeriaks. Ainus teistega segunematu, puhas aine ja jõud on mõistus, mis on esile kutsunud maailma kujundava liikumise. Tema õpetusest leidub ka ideid astronoomia ja matemaatika alalt.[1] Charles André Joseph Marie de Gaulle  oli Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. 1958. aastal kutsuti taas peaministriks, oli Prantsusmaa president 1959-1969, likvideeris 1960. aastal Prantsuse koloniaalimpeeriumi andes iseseisvuse Prantsusmaa Aafrika ning Aasia kolooniatele (Alžeeria jt.). Ernst B. Haas ta oli koos Leon N. Lindbergiga ühe integratsiooniteooria – neofunktsionalismi – looja Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993 Jean Omer Marie Gabriel Monnet  huvitus äärmiselt aktiivselt Euroopa majanduse integreerimisest. Juba Esimese maailmasõja ajal koordineeris ta Antandi riikide vahelist majanduskoostööd ning valiti 1919 Rahvasteliidu aseesimeheks. Teise maailmasõja ajal arendas ta majanduskoostööd USA-s ning naasis hiljem kodumaale, töötades aastaid valitsuse nõunikuna. Tema initsiatiivil loodi 1950. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühendus, mis oli Euroopa Liidu eelkäijaks. Monnet ise pooldas esialgu separaatset integratsiooni ehk uskus, et vaid mõnes majandusvaldkonnas tasub üle-Euroopalist koostööd teha. Seetõttu jäi ta hilisematest integratsiooniprotessidest mõnevõrra kõrvale. Hiljem toetas ta üldjoontes Euroopa ühinemist, ehkki leidis, et seda tuleb teha ettevaatlikult, samm- sammult . José Manuel Durão Barroso, GCC  (sündinud 23. märtsil 1956 Lissabonis) on Portugali poliitik. Alates 23. novembrist 2004 on ta Euroopa Komisjoni president. Föderalismi eestkõneleja Karl Robert Pusta  oli Eesti poliitik ja diplomaat 1920a. Pariisis ja suhtles Aristide Briandiga. Föderalism Karl Wolfgang Deutsch oli Tšehhi sotsiaalse ja politoloog Rait Maruste 1998–2010 oli ta Eestist nimetatud kohtunik Euroopa Inimõiguste Kohtus. Richard Coudenhove-Kalergi Austria poliitik ja Pan-Euroopa liikumise algataja. Robert Schuman oli Prantsuse riigitegelane. 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule  esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. Schumani deklaratsioon nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Thomas Hobbes inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik. Ta oli üks peamisi absolutismi teoreetikuid ning ühiskondliku leppe teooria algataja. Winston Leonard Spencer Churchill oli Suurbritannia poliitik. Ta oli Suurbritannia peaminister 10. maist 1940 kuni 26. juulini 1945 ja 26. oktoobrist 1951 kuni 7. aprillini 1955. IDEOLOOG

Sheet 4: AJALUGU

Ajalugu ja perioodid
1920ndad - Richard Coudenhove-Kalergi tegi ettepaneku luua Euroopa Ühendriigid 1929 - Prantsusmaa välisminister Aristide Briand formuleeris riikidevahelise „föderaalse sideme” idee, erinevaid nägemusi esitasid veel mitmed Euroopa riigimehed 1930ndatel - Tekkis plaan üleeuroopalisest parlamendist. Vahetult enne Teise Maailmasõja lõppu aeglustus Euroopa integratsioon. 1948 - Haagi föderalistide konverents 1948 - Asutati Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon 1949 - Loodi Euroopa Nõukogu, mis muutus inimõiguste ja humanitaarprobleemidega tegelevaks organisatsiooniks 1951 - Loodi kuue riigi poolt (Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg) Jean Monnet ettepanekul Euroopa Söe ja Teraseühendus (ESTA) 1953 - Loodi Raudteekonventsioon, kuhu astusid 10 Lääne-Euroopa riiki 1957 - Allkirjastatakse Roomas Euroopa Majandusühenduse ja EuroopaAatomienergia  lepingud 1960 - Stockholmi leping, millega asutatakse Suurbritannia eestvedamisel Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon EFTA, sinna koonduvad 7 riiki ja see luuakse Euroopa Majandusühendusele vastukaaluks, sest Suurbritannia ei tahtnud sellega liituda, kuna ei soovinud ära anda nii palju oma otsustusõigust. EFTA ülejäänud riigid aga Suurbritannia jaoks liiga nõrgad ja ühendus ei täida tema jaoks oma funktsiooni. 1962 Inglismaa pettus selles organisatsioonis ja soovis saada Euroopa Majandusühenduse liikmeks Alates 1968 - Töötab ühine põllumajanduspoliitika 1965-1966 - „Tühja tooli kriis”. Tüli Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. 1970 ja 1972 - Uuendatakse eelarvelepinguid, tulevad tollimaksud , käibemaksud, suhkrumaks jne. Kindlam ja stabiilsem raha. 1979 - Koostatakse seadusandlus Euroopa Parlamendi valitsemise kohta 1984 - Suurbritannia saab Euroopa Majandusühenduse liikmeks 1980ndatel - Toimusid suuremad ideede reformimised 1987 - Võetakse vastu Ühtne Euroopa akt. Eesmärgiks luua neli vabadust: kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste piiranguteta liikumine ühest liikmesriigist teise Suurbritannia seisis koguaeg vastu Euroopa riikide vahelise koostöö tihendamisele 1991 - kiidetakse heaks Euroopa Liidu (Maastrichti) leping. 1993 1. november - Euroopa Liit hakkas ametlikult eksisteerima. Kuni 2005 Neoföderalismi kõrgaeg, mil muudetakse ja vormistatakse Euroopa Liidu aluseks olevaid põhilepinguid.