Stalin (4)

Sisukord
Sissejuhatus 2
1. Stalini lapsepõlv 3
2. Stalini õpingud 4
3. Stalini võimuletulek 4
4. Stalini roll II Maailmasõjas 5
5. Stalini surm 7
Kokkuvõte 8
II Maailmasõja ajal valitsev suur ja võimas diktaator Stalin jõudis väga madalast seisusest nii kõrgele positsioonile. Tänu tema töökusele ning suurele lugemishulgale sai ta valitsejaks. Loomulikult oli temas väga palju mõjuvõimu ning juhioskust. Ta leidis endale mõttekaaslasi ning ka kõrvaldas neid. Põhiliselt lasi ta tappa inimesi, kes võisid tema võimu ohustada . Tema külmaverelisus tulenes arvatavasti tema lapsepõlvest, kuna see ei olnud kerge. Ta pidi palju tööd ja vaeva nägema, taluma sõimu ja peksu isa poolt. 8
Viited 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Antud töös on juttu Nõukogude Liidu juhist Jossif Stalinist. Kuidas ja miks Stalinist sai niisugune julm diktaator? Teise Maailmasõja ajal oli kaks kõige mõjuvõimsamat diktaatorit. Üks nendest oligi Stalin ning teine Hitler , kes oli Saksamaa poolel. Ma kirjutan Stalinist just sellepärast, et Hitlerist teatakse rohkem ning seostatakse II Maaillmasõjaga, kui väga julma ja sihikindlat riigijuhti.
Jossif Stalin oli tegelikult samasuguste isikuomadustega või isegi ületas eelpool mainitud valitsejat. Siinkohal mängivad suurt rolli lapsepõlve kogemused. Kuidas ta üldse sai nii kõrgele positsioonile nagu ta oli? Kas tal lihtsalt vedas või ta oli tõesti tark ning töötas väga palju selle jaoks, et saavutada nii kõrget kohta?

1. Stalini lapsepõlv

Jossif Stalin sündis1879. aastal 9. detsembril väikeses Gruusia linnas nimega Gori. Tema õige nimi on Džugašvili, mille ta pärast ära vahetas varjunimeks Stalin, mis tõlkes tähendab „terasmeest”. (4)
Perekonda sündis veel peale tema kaks last, aga nad surid noorelt. Seega, oli Jossif ainuke laps nende peres. Tema isa Vissarion oli kingalappija, tal oli oma väike pood , kuid see läks pankroti, mis sundis tal Tiflisesse, kingavabrikusse tööle minema. Harva kodus käiv ning kõvasti napsutav isa peksis pidevalt oma naist ning väikest poega. Isa murdis mitu korda poisi käeluud ja arvatakse, et seetõttu oli ka mehe üks käsi lühem kui teine. Selline karm kohtlemine isa poolt tegigi Stalini nii külmavereliseks tapjaks nagu oli Vissarion. Tema sõbrad ütlesid, et nad ei ole Jossifit kunagi nutmas näinud. Stalini ema oli ühele perele koduabiline , ta pes pesu ja tegi muid majapidamistöid. Mõnikord võttis oma poja kaasa, kes teda aitas. Kodu peremees aga andis Jossifile mõnikord raha või raamatuid lugemiseks ning julgustas teda tagant, et poiss ikka õpiks ja niisama looderdajaks ei kasvaks. Lapsepõlve ajal, huvitus väike Stalin muinasjutte Georgia mägironijatest, kes võitlesid väga vägivaldselt omal linna iseseisvumise eest. Tema kõige lemmikum kangelane nendest juttudest oli Koba , mis sai Stalinile esimeseks aliaseks.
Ta lõpetas klassi kõige paremate õpitulemustega ja 14-aastaselt sai ta stipendiumi.
1888 lahkus isa Vissarion pere juurest ning asus elama Tiflisesse, jättes oma perekonna ilma toetuseta. Kuulujuttude järgi suri mees baarivõitluses, kus ta olevat olnud purupurjus. Mõnede allikate põhjal oli kadunukest nähtud Georgias veel aastal 1931. Sellele vaatamata asus Stalin õppima.(1)

2. Stalini õpingud

Algul soovis mees saada preestriks, kuid ta visati koolist välja halva õppeedukuse tõttu. Hiljem õppis ta oma kodulinna kirikukoolist, kust ta samuti visati välja revolutsioonilise meelsuse pärast. Kooliharidust ta enam ei saanud.
Kõige esimesene palgatöö oli tal kontoriametnikuna. 1900. aastal ühines ta põrandaaluse sotsialistliku liikumisega, kus ta ühines bolševikega. Teda vahistati mitmeid kordi seaduse rikkumise tõttu. Veel Lenini valitsemisajal oli Stalin Kommunistliku Partei peasekretär. Kuigi polnud see just kõige mõjuvõimsam amet, oli tal siiski suur eelis osaleda riigi tähtsamate ametnike tööle võtmisel ja nende vallandamisel. Antud privileegi kasutas mees loomulikult ära võttes tööle ainult neid, kes teda toetasid.(2)
1922. aastal jäi Lenin ravimatult haigeks , mille ajal ta kirjutas ka testamendi, milles on kirjas, et tema järglaseks võiks saada Lev Trovski ja Stalini võimu oleks vaja kärpida. Pärast Lenini surma, võttis Kommunistlik Partei testamendi enda kätte ning ei lubanud seda avalikustada. Kardeti Trotskit, kuna temalgi olid diktaatorlikud maneerid . Jossif Stalinit ei peetud sel hetkel üldse suureks ohuks, kuna ta oli säilitanud madalat profiili ning inimesed ei näinud temast kui suurt ja mõjuvõimast diktaatorit.(3)

3. Stalini võimuletulek

Stalini esimesi suuremiad tegusid oli märgata tema võimuletuleku 1927. aastal. Nimelt hakkas ta kõrvaldama võimult kõiki juhtivaid bolševikke, mille põhiline eesmärk oli eemaldada Trotsk. Veel suutis ta ametikohalt eemaldada Lenini mõttekaaslased, kes olid Stalinist palju haritumad.(3) 30’ndate aastate teisel poolel hukati kõik need inimesed. Stalin oli saanud suure võimu kogu riigis oma toetajate abiga, kelle ta ise oli ametisse pannud . Lõpuks oli tal täielik kontroll.
Loomulikult hakkas ta riigis suuri muudatusi tegema. Majanduspoliitikas tühistas ta Lenini poolt välja käidud NEPi poliitika ehk „Uus majanduspoliitika ”. Tema arvates pidi see otsus muutma Venemaa kiiresti tööstusriigiks, tagama kiire sõjalise kasvu ning tulevikus maailmarevolutsiooni teostamist. Pidi algama plaanimajandus, kus riik jälgis plaani järgi tööstuste tootmismahtusid.
Põllumajanduses hakkas toimima kollektiviseerimine ehk kolhoseerimine . See tähendas talumajapidamiste ja eraomandite ühinemist ühismajanditesse. Sellega kaasnes ka loomulikult palju vägivalda, kõrvaldate rikkad talupojad, kes olid varem palju tööd teinud, tänu millele ka nii kaugele jõudnud. Küüditati üle 9 miljoni talupoja põhjapiirkondadesse. Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine muutis väga palju Nõukogude Venemaa palet , mis muutiski maa suureks tööstusriigiks.(2)
Stalin tahtis oma võimu veel siseriiklikult tugevdada. Selleks surus ta maha kõik opositisoonid ja viis ka läbi suurpuhastuse, kus ta eemaldas enamus parteilased. Avalikult mõistis Stalin süüdi paljud tuntud inimesed Venemaal. Kogu suurpuhastusega hävis kuni 7 miljonit inimest. Suurenes inimeste arv koonduslaagrites, mille viisid läbi julgeolekuorganid Töö koormus oli viidud üle võimete piiride, vaevu jagus toitu ja puhkeaeg jäo minimaalseks. Enamus surid sellistes tingimustes. Koonduslaagritesse ei saadetud inimesi, kes olid milleski süüdi või kuriteo toime pannud, vaid lihtsalt tavalisi süütuid mehi ning naisi.(2) Samal ajal korrigeeriti ka maailmarevolutsiooni strateegiat. Erinevalt Leninist, otsustas Stalin sõjalise jõu kasuks. Ta arvas , et Punaarmee abiga on võimalik maailma kommunistlikuks muuta. Nii algaski Venemaal 1930. aastatel suur relvastumine ning armee ettevalmistamine.(3)

4. Stalini roll II Maailmasõjas

Enne II Maailmasõda kujunesid välja kaks väga võimsat riiki.Saksamaa, mille juht oli Hitler ja Nõukogude Liit eesotsas Staliniga. Antud kahe riigi suhted olid väga teravad . Natside ehk sakslaste jaoks olid kommunistid kõige vihatuimad vaenlased ning vastupidi. Saksamaa hakkas looma ühisrinnet Jaapaniga, sõlmitigi Kominterni -vastane pakt, millega liitusid ka teised riigid. Hitler tahtis ka Suurbritanniat oma liitlaseks, kuid viimane ei olnud huvitatud. Suurbritannia arvas, et kaks suurriiki- Saksamaa ja Nõukogude Liit astuvad omavahelisse sõtta ning nõrgestavad teineteist.
Nõukogude Liit aga sundis oma naaberriikidel ühinema ning Saksamaa vastu sõdima. See tähendas ka Punaarmee sisenemist nendesse riikidesse. Tol ajal ei kardetud nii väga Venemaa diktatuuri kui Hitleri oma, sellepärast ka väga vastu ei hakatud. Stalin soovis ka Prantsusmaad ning Suurbritanniat oma liitlasteks, et moodustada saksa-vastaste grupp. Prantsusmaa kartis rohkem Saksamaa tugevnemist ning oli nõus NSV Liiduga, Suurbritannia aga suhtus sellesse veel suurema umbusuga.(3) Kuid Stalin tuli hiilgavale ideele: ta kavandas salaja Saksamaa vallutamisplaani, strateegia väljatöötamise ajaks, mõtles ta sõlmida Hitleriga
mittekallaletungilepingu.(1) Niisiis 1939. aasta suvel hakkasid suurriigid lepingu kallal töötama, mis sõlmiti 22. augustil. Antud lepingut hoiti saladuses, kuid mingi hetk hakkas info siiski lekkima .
Teised riigid said lepingust teada. Soome ja Läti välisministrid pöördusid Hitleri poole selles küsimuses, millele viimane vastas eitavalt. Eestigi ei tahtnud uskuda, et on tehtud Venemaa ja Saksamaa vahel on mittekallalaetungileping, kuid aja jooksul hakkasid riigid tundma lepingu tagajärgi.
1.septembril 1939 puhkeski II Maailmasõda, 9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmismist. Saksamaa tungis Poola aladele ja Venemaa vallutas Poola ida osa. 1939. aasta novemrbis alustas Stalin Talvesõjada, kus nad tungisid Soome aladele. Selles suutsid soomlased küll säilitada oma iseseisvust, kuid hiljem pidid nad loovutama NSV Liidule Karjala maakitsuse.(3) 1940 aasta juunis, murdis Hitler lepingu Nõukogude Liiduga. Kuigi Stalin teadis, et kunagi see päev tuleb, ei olnud ta selleks siiski valmistunud.
Viktor Suvorovi alternatiivne teooria ütleb, et Stalin oli Saksamaa vallutamiseks teinud plaanid juba 30’ndatel, mille järgi antud riiki sissetungida 1941. aasta suvel. Hitler aga ennetas selle plaani tungides Venemaale varem sisse.(1)
Saksamaa hõivas suurema osa NSV Liidust , sealhulgas ka Baltimaad . Saksa armee jõudis ka Moskva ja Leningradi lähistele, kuid vallutada linnu ei suudetud. Toimus võimas lahing. Punaarmee aga sundis sakslasi NSV Liidu pealinna alt taganema.
Stalin oli ka üks saksa-vastase koalitsiooni liige. Tema, koos Churchilli ja Rooseveltiga tegid plaanid, kuidas Saksamaad maatasa teha. Nad pidasid kolm koosolekut: Teheranis, Jaltas ning Potsdamis. Seal nad panid väga kindlalt paika, kes keda ja millal ründab. Ühiste jõududega mindigi Berliini, mis hävitati pea täielikult, sealhulgas ka enamus Saksamaad. Sellega oli Hitler alistatud. Enne sündmuste lõppu, tegi viimane enesetapu koos Eva Brauniga. Alistumislepingule pidi alla kirjutama hetkel kõige kõrgemal positsioonil olev isik. (3) Peale Teist Maailmasõda, kui Stalin oli Nõukogude Liidu võidule viinud, kasvas Venemaal patriotism . Stalin tahtis uut sõda. Ta alustas plaanide välja mõtlemisega, kuid mees suri enne, kui ta sai need lõpule viia.

5. Stalini surm

Aastaid pärast suurt sõda tahtis Stalin alustada uue sõjaga, kuid seda ei jõudnud ta õnneks teostada. Nimelt ta suri imelikul kombel . Surmaõhtul palus mees oma ihukaitsjatel mitte mingil juhul siseneda tema magamistuppa ja teda mitte segada. Tuli välja, et selle lause öelnud inimene, ei olnud Stalin. Järgmisel hommikul lasid majaelanikud nii öelda pealikul kaua magada, kuna kui nad oleksid ilma loata sisenemisel, oleks järgnenud karmid karistused. Nii nad siis ootasid. Päev hakkas juba õhtusse minema. Jossifist polnud ikka veel mingit märki. Õhtul, kella kümne ajal, läks Lozgatšov asja uurima. Stalin lamas liikumatult oma voodis , põrandal vedeles tema uur ja ajaleht. Stalin suri 5. märtsil 1953 . Järgmisel päeval viidi juht Kremli sammassaalis, kus käisid miljonid inimesed teda vaatamas.(2)

Kokkuvõte

II Maailmasõja ajal valitsev suur ja võimas diktaator Stalin jõudis väga madalast seisusest nii kõrgele positsioonile. Tänu tema töökusele ning suurele lugemishulgale sai ta valitsejaks. Loomulikult oli temas väga palju mõjuvõimu ning juhioskust. Ta leidis endale mõttekaaslasi ning ka kõrvaldas neid. Põhiliselt lasi ta tappa inimesi, kes võisid tema võimu ohustada. Tema külmaverelisus tulenes arvatavasti tema lapsepõlvest, kuna see ei olnud kerge. Ta pidi palju tööd ja vaeva nägema, taluma sõimu ja peksu isa poolt.

Viited

Childhood years , URL= http://en.wikipedia.org/wiki/Stalin#Childhood_and_early_years

Jossif Stalin, URL= http://miksike.ee/documents/main/referaadid/stalin_kerda.ht m

9. klassi ajalooõpik, „Lähiajalugu”

Radzinski, E. 1996, „Stalin”, Tln: Varrak

Kasutatud kirjandus

• Jossif Stalin, URL= http://miksike.ee/documents/main/referaadid/stalin_kerda.ht m
  
• Childhood years, URL= http://en.wikipedia.org/wiki/Stalin#Childhood_and_early_years
  
• 9. klassi ajalooõpik „Lähiajalugu”
  
• Radzinski, E. 1996, „Stalin”, Tln: Varrak
  

10