I - Eesti 1918-1944 (0)

Q: Kes olid need isikud ja millega on nad ajalukku läinud?

Vastus leiad õppematerjalist: I - Eesti 1918-1944

Q: Mis tunnused iseloomustavad demokraatlikku Eestit aastail 19181934?

Vastus leiad õppematerjalist: I - Eesti 1918-1944

Q: Miks kehtestati 1934 aastal autoritaarne riigikord ?

Vastus leiad õppematerjalist: I - Eesti 1918-1944

Q: Mis tunnused iseloomustavad vaikivat ajastut?

Vastus leiad õppematerjalist: I - Eesti 1918-1944

Q: Miks ei suutnud Eesti Vabariik säilitada iseseisvust?

Vastus leiad õppematerjalist: I - Eesti 1918-1944

Q: Milline Eesti ajaloo tähtsündmus sellel pildil aset leiab?

Vastus leiad õppematerjalist: I - Eesti 1918-1944

Q: Millise sõja see lõpetab?

Vastus leiad õppematerjalist: I - Eesti 1918-1944

Q: Kes allkirjastab dokumendi ja kes ta oli?

Vastus leiad õppematerjalist: I - Eesti 1918-1944

Q: Milles seisneb selle dokumendi ajalooline tähtsus Eesti jaoks?

Vastus leiad õppematerjalist: I - Eesti 1918-1944

Q: Mis seadusega on tegu?

Vastus leiad õppematerjalist: I - Eesti 1918-1944

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kes olid need isikud ja millega on nad ajalukku läinud?
Mis tunnused iseloomustavad demokraatlikku Eestit aastail 19181934?
Miks kehtestati 1934 aastal autoritaarne riigikord ?
Mis tunnused iseloomustavad vaikivat ajastut?
Miks ei suutnud Eesti Vabariik säilitada iseseisvust?
Milline Eesti ajaloo tähtsündmus sellel pildil aset leiab?
Millise sõja see lõpetab?
Kes allkirjastab dokumendi ja kes ta oli?
Milles seisneb selle dokumendi ajalooline tähtsus Eesti jaoks?
Mis seadusega on tegu?
Miks said Vabadussõjas võidelnud eeljärjekorras maad?
Milliseid Eesti ajaloo sündmusi perioodil 1918-1940 tähistatakse riigipühana javõi lippude heiskamisega hoonetel?
Millisele sündmusele on see mälestusmärk pühendatud?
Milline oli nende läbiviimise eesmärk Nõukogude võimu jaoks?
Millised neist sündmustest toimusid enne ja millised pärast seda kui NL-i väed okupeerisid Eesti 1940 aastal?
Mis sündmusega on tegemist?

EESTI 1918-1944

Loe üle peatükid § 9, 9a, 9b, 10b, 14, 14a + VIHIK!!!!

Selgita järgnevad mõisted!
Parlamentarism - on kõrvuti presidentalismiga konstitutsioonililise režiimi üks põhivariante. Parlamentarismi puhul on riigipea ja valitsusjuht eri isikud. Valitsus vastutab usaldushääletuse kaudu parlamendi ees.
Vaikiv ajastu- 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940. See on siis, kui valitsus oli pandud vaikivasse olekusse jne. Kõik kuulasid riigipea(de) sõna. Teistel polnud sõnaõigust.
Tartu rahu- 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda , määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Baaside leping- sõlmiti 1939. aasta 28. septembri keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eestist sai ligi pooleks sajandiks NSV Liidu osa. See oli see leping, mis lubas NL enda väed sisse viia, et kaitsta Eestit.
Küüditamine- inimeste sunniviisiline ümberasustamine. See on inimsusevastane kuritegu. Seda rakendas NL. Eestis aastatel: 1941 (juuniküüditamine) ja hiljem ka.
Okupatsioon - võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine. Okupeerida võidakse ka osa riigi territooriumist.
Kes olid need isikud ja millega on nad ajalukku läinud?
Konstantin Päts- Eesti riigitegelane , EV esimene president. On läinud ajalukku EV esimese presidendina ja Eesti riigivanemana. Korraldas ka riigipöörde katse, mis tal õnnestus, et vapsid ei võidaks.
Jaan Tõnisson - Eesti riigitegelane, korduvalt Eesti riigivanem. Esindas palju riiki ja aitas kaasa väga palju poliitikas.
Johan Laidoner- Eesti sõjajuhataja. Korraldas koos Pätsiga riigipöörde.

Kirjuta arutlus eraldi lehele (vaata arutluse hindamislehte!!!!)
Eesti Vabariigi areng aastail 1920−1940: probleemid ja lahendused
1. Mis tunnused iseloomustavad demokraatlikku Eestit aastail 1918–1934?
2. Miks kehtestati 1934. aastal autoritaarne riigikord ?
3. Mis tunnused iseloomustavad vaikivat ajastut?
4. Miks ei suutnud Eesti Vabariik säilitada iseseisvust?
5. Anna hinnang Eesti Vabariigi arengule aastail 1918–1940.
Lahenda ülesanded!
1.
Milline Eesti ajaloo tähtsündmus sellel pildil aset leiab?
Tartu rahu leping
Millise sõja see lõpetab?
Vabadussõja
Kes allkirjastab dokumendi ja kes ta oli?
Jaan Poska, ta oli välisminister . (versailles konverentsil ka osales) Eesti delegatsiooni juht.
Milles seisneb selle dokumendi ajalooline tähtsus Eesti jaoks?
Eesti sai esimest korda iseseisvaks.
2. Järjesta sündmused alates varasemast !

Kommunistide riigipöördekatse 6
b) K. Pätsi riigipööre 5

Landeswehri sõda 3
d) Tartu rahu 4

Eesti Vabariigi väljakuulutamine

I maailmasõja algus 2

I maailmasõja lõpp 1
3. Kas väide on tõene või väär! Kui tegemist on vale väitega , siis paranda väide õigeks!

Landeswehri sõja kaotasid eestlased. Väär – baltisakslased kaotasid

Eestlaste üks edukamaid lahinguid Vabadussõjas oli Paju lahing. Tõene

Tartu rahuga paika pandud Eesti piir kehtib ka tänapäeval. Väär – ei kehti (petseri)

Pärast I maailmasõja lõppu sai Eesti olla paar aastat iseseisev enne kui algas Vabadussõda. Väär – Eesti sai alles siis iseseisvaks kui vabadussõda oli läbi.

Alles pärast Tartu rahu sõlmimist algas Eesti tõeline iseseisvusaeg. Tõene

Landeswehri sõda toimus samal ajal Vabadussõjaga. Tõene

Eestlaste üks edukamaid lahinguid Vabadussõjas oli Võnnu lahing. Tõene – tähistatakse kui võidupühana.

Tartu rahu sõlmiti eestlastele soodsatel tingimustel. Tõene

Vabadussõda toimus Vene valgete vastu. Väär - punaste

Kohe pärast I maailmasõja lõppu algas Eesti tõeline iseseisvusaeg. Väär- pärast vabadussõda (tartu rahu lepingut)
4. Nimeta 4 abinõu , mis aitasid Vabadussõda võita!
1) Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet
2) Eestisse saabusid vabatahtlikud abilised Soomest, Rootsist, Taanist ning Inglise laevastik
3) Eestil oli andekas väejuhatus
4) Valitsus suutis koondada vabariigi ressursid :
a) kõik maj. ressursid rakendati rindeteenistusse
b) maaseadus muutis tp-d pärisomanikeks, muutes sõja üldrahvalikuks sõjaks, kus olid esindatud kõik sotsiaalsed kihid
c) EV pani välja 100000 mehelise armee, mis oli 10% elanikkonnast
5. Nimeta Asutava Kogu kaks olulisimat reformi ning põhjenda nende tähtsust Eesti ajaloos.
I reform : Maareform
Tähtsus: Siis hakkas arenema tugev põllumajandus – või ja peekon .
II reform: Põhiseadus
Tähtsus: tekkis võrdsus seaduse ees, usu- ja sõnavabadus , isiku- ja korteripuutumatus.
6.

Mis seadusega on tegu? Maareformiga

Miks said Vabadussõjas võidelnud eeljärjekorras maad? Sest nad olid verd valanud riigi heaks ja tänu neile sai riik vabaks.

7. Milliseid Eesti ajaloo sündmusi perioodil 1918-1940 tähistatakse riigipühana ja/või lippude heiskamisega hoonetel ? Nimeta 3 sündmust ja dateeri (kuupäev, kuu, aasta).
1) ......................................................................................................................................
2) ......................................................................................................................................
3) ......................................................................................................................................
8.
9. Nimeta 2 Eesti Vabariigi välispoliitilist ebaõnnestumist perioodil 1920.-1939. Põhjenda oma valikut.
I ebaõnnestumine: ...............................................................................................................................................
Põhendus: ...............................................................................................................................................
II ebaõnnestumine: ...............................................................................................................................................
Põhendus:...............................................................................................................................................
10. Fotodel on toodud vaikiva ajastu juhtivad poliitikud . Märgi, keda on fotodel kujutatud.
1. ...................................... 2. ............................. 3.......................................
11. Ühenda õiged paarid. Kirjuta nime ees olev number sobivasse ruutu.
1
Ludvig Puusepp
maadleja
2
August Mälk
neurokirurg
3
Betti Alver
skulptor
4
Hugo Raudsepp
helilooja
5
Kristjan Palusalu
kirjanik
6
Artur Kapp
näitekirjanik
7
Jaan Koort
luuletaja
maalikunstnik
12. Kirjuta selgituse taha mõiste või isiku nimi!
1934. aasta riigipöördele järgnenud ajajärk-
Eesti sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas-
Mitmekordne riigivanem, ajalehe „Postimees” peatoimetaja -

Asutava kogu reform, mille käigus riigistati mõisnike maavaldused-

13. Eesti II maailmasõja ajal.
Kirjuta antud aastaarvud õige sündmuse ette. Üks aastaarvudest tuleb kirjutada kahte kohta.
Aastaarvud on: 1939, 1940, 1941, 1944
Aastaarv
Sündmus
Algas II maailmasõda
Jüri Uluots nimetas ametisse valitsuse, mille eesotsas oli Otto Tief
Eesti liideti Nõukogude Liiduga
Algas Saksa okupatsioon Eestis
Sõlmiti baaside leping
Vali eelnevatest sündmustest üks ja selgita selle tähtsust Eesti ajaloos.
Sündmus:
Tähtsus:
14. Pildiküsimus.

Millisele sündmusele on see mälestusmärk pühendatud?

Kas see oli ainuke omataoline?

Milline oli nende läbiviimise eesmärk Nõukogude võimu jaoks?

Eesti iseseisvumine ja iseseisvuse kaotus.
Millised märksõnad on seotud Eesti iseseisvumisega (1917-1920), millised iseseisvuse kaotusega (1939-1940)? Kanna märksõnade numbrid tabelisse.

Baaside lepingu sõlmimine

Tartu rahu sõlmimine

Eesti rahvusväeosade loomine

Päästekomitee loomine

Juunipööre

Vabadussõda

MRP sõlmimine

Asutava Kogu valimised
Eesti iseseisvumine
Eesti iseseisvuse kaotus

Milline eelpooltoodud sündmustest oli kõige olulisem iseseisvumise, milline iseseisvuse kaotamise seisukohast ? Põhjaneda oma arvamust!
Eesti iseseisvumine:
SÜNDMUS:
PÕHJENDUS:
Eesti iseseisvuse kaotus:
SÜNDMUS:
PÕHJENDUS:
17. Millised neist sündmustest toimusid enne ja millised pärast seda, kui NL-i väed okupeerisid Eesti 1940. aastal? Tee ristike vastavasse lahtrisse !
ENNE
SÜNDMUS
PÄRAST
Algas Talvesõda
Baltisakslaste ümberasumine
Eestis tulid käibele rublad
Eesti inkorporeeriti NL-i
Johannes Vares sai peaministriks
Sõlmiti Molotov -Ribbentropi pakt
18. Eestlased II maailmasõja rinnetel! Mis asjaoludel sattusid eesti mehed võõraste lippude alla?

Saksa armeesse

Nõukogude armeesse

Soome armeesse
19. Järjesta Eesti ajalugu mõjutanud sündmused II maailmasõja ajal:

Narva diktaat

Saksa okupatsioon

Baaside leping

Juunipööre

Esimene Nõukogude okupatsioon

Suvesõda

Teine Nõukogude okupatsioon
20. Vasta allikatele ja oma teadmistele tuginedes järgmistele küsimustele!
Punaarmee sissemarss Eestisse.

Allikas A

Pärast kodanliku valitsuse kukutamist avaldas eesti töörahvas soovi, et Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik astuks võimsa Nõukogude Liidu koosseisu. Eesti töörahva esindajad sõitsid Moskvasse. 6. augustil 1940. aastal võeti Eesti NSV Nõukogude Liidu vabariikide vennalikku perre . Samaaegselt Eestiga astusid Nõukogude Liitu ka Läti ja Leedu NSV. Ka nendes riikides oli 1940. aasta suvel kukutatud kodanluse võim ja taaskehtestatud nõukogude kord.
Allikas B
Hirmu ja vägivalla õhkkonnas seati ametisse uus Nõukogude-meelne Riigikogu, kes võttis vastu otsuse ühendada Eesti Nõukogude Liiduga. Rahva arvamust Eesti iseseisvuse hävitamise kohta ei küsinud keegi. 1940. aasta augusti algul võeti Eesti koos Läti ja Leeduga vastu Nõukogude Liidu liikmeks. Eesti iseseisvus oli sellega hävitatud.

Mis lepingu alusel toimus Nõukogude vägede sissemarss 1939. aastal Eestisse?

Kas sinu arvates tegutsesid eesti poliitikud antud lepingut sõlmides õigesti? Põhjenda oma arvamust!

Anna hinnang, millised olid toimunud sündmuse tagajärjed Eesti jaoks?
Märgi lünkadess A või B, vastavalt kumma allikaga on tegemist ning põhjenda oma otsust.
Allikas …… on 1978. aasta õpikust. Hillar Palamets “Jutustusi kodumaa ajaloost”
Põhjendus:
Allikas ……. on 2002. aasta õpikust E. Hergauk, M. Laar, M. Tilk “Ajalugu” 5. klass
Põhjendus:
21. Nõukogude ja Saksa okupatsioon Eestis. Kas küsitud nähtus oli iseloomulik Nõukogude või Saksa okupatsioonile või neile mõlemale või ei sobi kummalegi? Tee rist tabelis sobivasse kohta!
Nähtus
Nõukogude okupatsioon
Saksa okupatsioon
Ei sobi kummagi juurde
Kohtuvälised repressioonid (tagakiusamised, vangistamised, hukkamised)
Majanduse allutamine võõrvõimu vajadustele
Vaba ja erapooletu ajakirjandus
Juutide tagakiusamine
22. Foto kajastab sündmust, mis sai otsustavaks II maailmasõja puhkemisel.
Mis sündmusega on tegemist?
Kus ja millal (kuupäev, kuu, aasta) see sündmus toimus?
Kirjelda, kuidas jaotati sõlmitud lepingu alusel huvisfäärid!
SAKSAMAA:
NSVL:
Kes allkirjastasid lepingu (nimi + amet)?
Kuidas mõjutas see leping rahvusvaheliste Eesti ajalugu?

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

nublu6 Õppematerjali autor

iseseisvus okupatsioon tartu rahu vabadussõda saksa okupatsioon iseseisvumine maailmasõja lõpp aastaarvud allutamine rahu leping eesti ajalugu

Sarnased õppematerjalid

pdf

EESTLASED TEISES MAAILMASÕJAS 1939-1945

Ing ja Pr kuulutasid 3.sept sõja Saksamaale, kuid reaalset sõjategevust ei toimunud. Balti riigid kuulutasid end sõjas neutraalseks. NL alustas tegevust oma huvide realiseerimiseks vastavalt MRP-le: 1) 17.septembril tungiti kallale Poolale (Poola oli sunnitud võitlema kahel rindel) 2) alustati surve avaldamist Balti riikidele  kasutades ettekäändene Orzeli juhtumit (Poola allveelaev, mis oli Tallinna all pani sealt putku, Eesti oleks pidanud laeva interneerima, kuid seda ei tehtud ja NL süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises) esitati Eestile ultimaatum lubada Eestise rajada nõukogude sõjaväebaasid, vastasel korral kasutatakse jõudu. 28.septembril sõlmiti Eesti ja Nli vahel vastastikuse abistamise pakt- Eestisse tuli ca 25 000 punaväelast. Väed ületasid piiri juba enne lepingu le allakirjutamist.  analoogsed lepingud sõlmiti ka Läti 5

Ajalugu

pdf

Eestlased teises maailmasõjas

Ing ja Pr kuulutasid 3.sept sõja Saksamaale, kuid reaalset sõjategevust ei toimunud. Balti riigid kuulutasid end sõjas neutraalseks. NL alustas tegevust oma huvide realiseerimiseks vastavalt MRP-le: 1) 17.septembril tungiti kallale Poolale (Poola oli sunnitud võitlema kahel rindel) 2) alustati surve avaldamist Balti riikidele kasutades ettekäändene Orzeli juhtumit (Poola allveelaev, mis oli Tallinna all pani sealt putku, Eesti oleks pidanud laeva interneerima, kuid seda ei tehtud ja NL süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises) esitati Eestile ultimaatum lubada Eestise rajada nõukogude sõjaväebaasid, vastasel korral kasutatakse jõudu. 28.septembril sõlmiti Eesti ja Nli vahel vastastikuse abistamise pakt- Eestisse tuli ca 25 000 punaväelast. Väed ületasid piiri juba enne lepingu le allakirjutamist. analoogsed lepingud sõlmiti ka Läti 5

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu 18.sajandisti taasiseseisvumiseni

Tasub vaid eestlasele liiga teha ja kohe on kadunud sallivus ja väline rahu. Ta ei andesta ülekohut ja ründab pahategijat. 1. Oluline 19. sajandist · Pärisorjusest vabastamine > eneseteadvus 1802/1804, 1816/1819, 1849/1856 - talurahvaseadused 1919 baltisakslaste mõisate riigistamine · Rahvuslik liikumine > rahvustunnetus Aktiivseim seltsiliikumine ca 1860-1880 · Tööstuse, kaubanduse areng > linnastumine 1870 Tallinn-Peterburi raudtee valmimine · Tartu ülikool > eesti haritlaskond, baltisaksa kultuuri areng 1802 ülikooli taasavamine kokkuvõtteks: · sajandi jooksul järsud ja kiired muutused · muutused peaaegu kõikides eluvaldkondades · 19. saj lõpuks tekkimas rahvuslik kutseline kultuur 2. Venestamine · NB! 1780. a. & 1880. a. & 1980. a. · Ulatuslikud poliitilised, kultuurilised, sotsiaalsed ümberkorraldused Venemaa äärealadel impeeriumi ühtlustamiseks · Taust:

Ajalugu

doc

2. ja 1. maailmasõja ja Eesti iseseisvumise, okupeerimiste, Vene impeeriumi lagunemise kohta konspekt

mille Venemaa esimesel võimalusel tühistab. Venemaa väljumine sõjast oli aga raskeks hoobiks Inglismaale ja Prantsusmaale. Tagajärjed hukkus umbes 10 miljonit inimest, haavatuid 20 miljonit. Sõda neelas terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunud. Algas USA esiletõus. Riigid hakkasid jõulisemalt sekkuma kodanike ellu. Demokraatia kriis ja äärmuslikud liikumised. Ei õnnestunud lahendada ühtki suurt probleemi ning need viisid teise maailmasõjani. Tagajärjed Eestile Eesti sai iseseisvaks riigiks ning vabanes tsaarivõimu alt. Pariisi rahukonverents, sealhulgas Versailles rahuleping ja Rahvasteliidu asutamine. 18. jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingute koostamisele.

Ajalugu

102

pdf

AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED

(2006), Kalle Lõuna (2006-2007). Loodame, et koondatud ülesannetest on ajaloo õppimisel abi nii õpilastele kui õpetajatele. Mare Oja Ajaloo peaspetsialist SISUKORD EESTI AJALUGU...................................................................................................................... 3 PERIOODID, PÖÖRDEPUNKTID....................................................................................... 3 EESTI TALURAHVAS 14. SAJANDIST ISESEISVUMISENI.......................................... 8 ROOTSI AEG EESTIS ........................................................................................................ 10 VENE AEG EESTIS (PÕHJASÕJAST ESIMESE MAAILMASÕJANI).......................... 10 EESTI VABARIIK .............................................................................................................. 12 EESTI RIIK JA RAHVAS TEISES MAAILMASÕJAS ..........................

Ajalugu

doc

Vabariigi teke ja omariikluse kaotus

Eesti Vabariigi teke ja areng 1918-1940 ning Eesti omariikluse kaotus 1939-40 1. Millal, milliste sündmuste tulemusel kuulutati välja Eesti Vabariik? Eesti Vabariik kuulutati välja iseseisvusmanifestiga „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“.Manifesti esimene ettelugemine toimus 23.02.1918 Pärnus, kuid ametlikult loetakse Eesti Vabariigi alguseks 24.02.1918, kui manifest avalikustati Tallinnas.  Eesti kartis venemaalt vallandavat anarhiat ja Saksa vägede sissetungi, siis J.Poska leidis, et Eesti tuleb Vabariigiks kuulutada. Millised olid Eesti iseseisvuse väljakuulutamise sise- ja välispoliitilised põhjused? Sisepoliitilised- Venemaa anarhia jätkub. Saksamaa hõivab Eesti. Käik – Maapäev kõrgeimaks võimuks. Delegatsioonid Lääne-Euroopasse. Moodustati Päästekomitee. Iseseisvus manifesti koostamine (Maanõukogu kinnitas)

Ajalugu

docx

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa

Kordamine kontrolltööks Lähiajalugu I Eesti osa Daatumid: 1. 30.03.1917 - Eestimaa kubermangule anti eesti rahvuslike jõudude nõudel piiratud autonoomia 2. 24.02.1918- Tallinna sadamast lahkusid viimased enamlaste üksused ning Päästekomitee kuulutas välja Eesti iseseisvuse (Eesti demokraatliku vabariigi) 3. 28.11.1918 - algas Vabadussõda Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 4. 23.06.1919 -Võidupüha. Eesti väed purustasid Landeswehri (Lätis tegutsevad saksa üksused) Võnnu ümbruses toimunud lahingus 5. 2.02. 1920- Tartu rahu sõlmimine Eesti iseseisvust tunnustat 6. 15.06.1920 - võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik 7. 1.12.1924- riigipöördekatse ehk detsembrimäss oli Nõukogude Liidu ebaõnnestunud võimuhaaramise katse Eestis 8. 12.03.1934- toimus sõjaväeline riigipööre 9. 23.08

Ajalugu

odt

AJALOOO EKSAM: isikud, mõisted, kokkuvõte

AJALOO EKSAM!!!!!! ISIKUD 1) Jaan Tõnisson Eesti riigitegelane, poliitik, Postimehe peatoimetaja 2) Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimene president, toimetas ajalehte Teataja, üks esimestest kes küüditati perega Siberisse 3) Jaan Poska on olnud Tallinna linnapea, kirjutas Tartu rahulepingule alla. Tegeles põhiseaduse valmistamisega, juhtis rahudelegatsiooni Tartus. 6. märtsil määrati Vene Ajutise Valitsuse esindajana Tallinna esimese eestlasena Eestimaa kubermangu kuberneriks Jaan Poska.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid