Ajaloo kordamisküsimused vastustega (2)

Ajaloo KT
6.Mõisted
Sotsialismileer- Sotsialismimaad koos Nõukogude Liitu moodustasid sotsialismileeri.
Sotsialistlik sõprusühend-neid riike, kes jäid Nõukogude Liidule kuulekaks hakkas Moskva 1960 aastatel nii nim.
VMN-Oluline majandusala koostöö organisatsioon Vastastikuse Majandusabi Nõukogu.
VLO-ida-Euroopa sotsialistlikud riigid moodustasi 1955 aastal lääneriikide sõjalise organisatsiooni. Varssavi Lepingu Organisatsioon.
Sulaaeg - Hruštšovi valitsemisaega nimetatakse nii.
Stagnatsioon -1970 aasta ilmnes ühiskonnaelu kõigis valdkondades- majanduses, poliitikas, vaimuelus- valitsuse seisak ehk stagnatsioon.
Dissidentlus -1960 aasta teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnas vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus.
Metsavendlus-1944- 1953 aastal oli see Eesti peamiseks vastupanuvormiks uuele võimule.
Suurküüditamine-1949 aasta 26 märtsi alanud operatsiooniga saadeti Eestist Siberisse üle 20 700 inimese. Metsavendade vastupanu nõrgendas oluliselt suur-küüditamist.
Perestroika -Sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine. NSVL majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus , erasektori arendamine)
Augustiputš-Riigipöördekatse 19 august 1991
Glasnost -avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardamine
Samtrevolutsioon -- vägivallatu võimuvahetus Tšehhosslovakkias, kus sai presidendiks Vaclav Havel
Sametlahutus-1992 Tšehhoslovakkia rahumeelne jagamine kaheks iseseisvaks rigiks- Tšehhi Vabariigiks ja Slovakkia Vabariik.
ERSP-esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse partei
RR-Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks .
Eestimaa laul-Lauluväljakul korraldatud massiüritus, millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Seal kõlas üleskutse omariikluse taastamiseks.
Suveräänsusdeklaratsioon-16 november 1988 aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülimuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtes.
Balti kett-23 augustil moodustati katkematu inimkett Tallinnast Vilniuseni. 660 km ja ~ 2 miljonit inimest. See aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvusvahelisel areenil.
7.Kes olid, mida tegid?
J.Stalin-Nõukogude valitsusjuht. Toetas totalitaarset riigikorda .
L.Beria- Nõukogude Liidu siseminister, kes pretendeers „suure juhi „kohale. Tema eestvedamisel hakati normaliseerima suhteid
N.Hruštšov-Nõukogude Liidu partei keskkommitee sekretär. Jätkas vägivalla poliitika pehmendamist. Tema valitsemisega kutsuti sulaajaks.
L.Brežnev-Nõukogude Liidu juht alustas majandussuurendustega
A.Sahharov-Nõukogude teisitimõtlejate juht, kes oli akadeemik . Võitlesid tagurluse pealetungile.
A.Solženitšon-Kirjanik. Osutas vastupanu tagurlusele.
J.Andropov-Mõistis kriisi oleva süsteemi vajadust kui suri …
*K.Tšernenko- Nõukogude Liidu riigijuht .
M.Gorbatšov-Nõukogude Liidu juht. Teostas perestroikat.
A.Jakovlev- Glasnosti eestvedaja.( avalikustamine ja sõnavabaduse suurendamine )
B.Jeltsin-venemaa liider ajas riigipöördekatse nurja.
L.Walesa-Poola sõltumatute ametiühingute juht. Tahtis maha suruda valitseva režiimi jõudu.
V.Havel-Kirjanik inimõiguste aktivist. Teostas sametrevolutsiooni. Oli Tšehhi president .
N. Ceausescu -Diktaator Rumeenias , püüdis lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja takisas riikides.
S. Milosevic - Serbia president soov luua suur Serbia.
N.Karotamm-EKP juht oli kuulekas venelane .
J.Käbin-EKP juht oli kuulelik venelane
K.Vaino-EKP juht. Venestas
V.Väljas-partei juht lahendas võimukriisi ära.
T.Kelam-Eesti komitee esimees. Pidas läbirääkimisi lääneriikidega ja N Liiduga.
E. Savisaar -Algats massiliikumise perestroika toetuseks. Valitsus juht
8.Millal toimus?
Loodi VMN - 1949 jaanuar.
Loodi VLO-1955
Algas sula-1956
Algas stagnatsioon-1970
Algas perestroika-1985
Toimus augustiputš-19 august 1991
Lagunes NSVL-1991
Langes Berliini müür-1989
Taasühines Saksamaa-3 okt. 1990
Toimus suurküüditamine Eestis-26 märts 1949
Toimus EKP VIII pleenum-1950
Koostati „ 40 kiri” - 1980
Algas uus ärkamisaeg-1987 kevad
Toimus laulev revolutsioon -1988 sept.
Võeti vastu suveräänsusdeklaratsioon- 16 nov 1988
Toimus Balti kett-23 august 1989
Taastati Eesti iseseisvus-20 august 1991
1. Kommunistlikud riigid
a)Sotsialismileeri kujunemine TV
b) Sotsialistlike riikide ühisjooned - Tv
c) Sotsialistlike riikide koostöö TV
2. Nõukogude Liit ja tema lagunemine
a)Stalini surm ja Beria uus kurss TV
b) Hruštšovi sulaaeg TV
Pärast Stalini surma pretendeeris Nõukogude riigi liidrirollile. Kummastaval kombel oli ta poliitika edumeelne: ta edendas suhteid välisriikidega j edendas liiduvabariikide õigusi. Võimalik et se oli populism , mis ei meeldinud teistelte võimu taotlejatele. Leevendas korda ( beria sula)
c)Stagnatsioon kujunemine Brežnevi ajal
TV ja Hruštšovi valitsemisaega on nimetatud sulaajaks, sest ta pehmendas vägivallapoliitikat ja tühistas osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Paljastas rahvale ka Stalini kuritegevusi, mis oli oluliseks tähiseks ühiskonnaelu edasisel liberaliseerimisel.
d)Dissidentlus
Hruštšov lubas rahvale, et inimeste praegune põlvkond hakkab elama kommunismis
e) Gorbatšovi perestroika eesmärk ja suuremad muudatused TV
f) Augustiputš ja Nõukogude Liidu lagunemine
Tv ja Eesti ja teised liiduvabariigid ei soovinud Gorbatšovi pakutud liidulepinguga ühineda selle pärast, et liiduleping oleks hoidnud endist suurriiki koos. Eestlased ja teised liiduvabariigi rahvad tahtsid aga saada iseseisvaks. Nad ei tahtnud, et endine suurriik koos oleks.
3. Idabloki lagunemine
a) kommunismi kokkuvarisemise põhjused TV
b)Murranguline 1989. aasta TV
*Poolas
*Tšehhoslovakkias
*Rumeenias
c) Muutused riiklused
*Saksamaa taasühinemine
Rahvamass lõhkus Berliini müüri 1989 9 nov. See tõi kaasa poliitilised muutused. Päevakorrale tõusis küsimus, et kas Saksamaa võiks ühineda. Saksamaa ühinemise pidid heaks kiitma ka senised okupatsioonivõimud - Teise maailmasõja võitjariigid. Saksamaa võis jääda ikka NATO liikmeks. 1990 aasta 3 okt Saksamaa taasühinesgi.
*”Sametlahutus”
1992 aasta lõpus toimus nn sametlahutus, millega loodi senise Tšehhoslivakkia asemele kaks iseseisvat riiki: Tšehhi Vabariik ja Slovakkia. Tšehhi presidendiks sai Vaclav Havel., kelle eestvedamisel on Tšehhi edukalt integreerunud Euroopasse. Slovakkia pole seda aga suutnud..
* Jugoslaavia lagunemine
1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Hovaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviia. Jugoslaavia koosseisu jäi üksnes Serbia ja Montenegro . 1990 aasta Serbia presidendiks saanud Milosevic hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia riik. Selle tagajärjel muutus Balkan plahvatusohtlikuks pingekoldeks
4 Eesti NSV
a)Valitsemine ja EKP juhtide tegevus TV
b)Vastupanu vormid TV
c)Side läänega TV
d)Käsumajanduse tagajärjed TV
e)Kultuurielu põhijooned TV
f) „ 40 kiri”
5.Eesti taasiseseisvumine
a)Uus ärkamisaeg
*Fosforiidikampaania
Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986 aasta lõpul ,kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvusse jõudu ning sundis protestiga (nn fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma.
*MRP-AEG
1987 aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakt Avalikustamise Eesti Grupp(MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939 aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23 augusil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus.
*IME
Gorbatšovi võimuletulek tõi kaasa ka muudatused senises majanduspoliitikas. Eestis reformiti majandust. Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatule hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987 aasta septembirs ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma ) ettepaneks kogu Eesti viimisest täielikule isemajandusele.IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. IME leidis ühiskonnas laialdase heakskiidu. Ning pani aluse ulatuslike majandusreformide kava koostamisele. Kokkuvõttes oli majandusuuenduste eesmärgiks käsumajanduse lammutamine ning erasektorile soodsamate majandustingimuste loomine. Senise majandusmudeli osaline lammutamine põhjustas majandusliku languse, millega kaasnesid hinnatõus ja inflatsioon . Ühiskonnas kasvasid sotsiaalsed pinged , mida süvendasid toidutalongid, ostutšekid, pikad järjekorrad ning väljamaksmata palgad ja pensionid .
b) Ühiskonna politiseerumine
*EMS
1987 aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon - Eesti Muinsuskaitse Selt (EMS) . Pööras suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtüäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist.
*ERSP
1988 aastal moodustati esimene poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Pööras suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtüäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist.
*RR
1988 aasta aprilli keskel esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks(RR) Lühikese ajaga kujunes RR kõige suuremaks rahvaliikumiseks. 1988 aasta aprillis tominud muinsusaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp .
c) Laulev revolutsioon
*Võimukriis
Rahulolematus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988 aasta kevadel üldiseks. Parteijuhi Karl Vaino ja tema lähikondlaste suhtes tekks vastasseis ka kommunistlikus parteis Nii kujunes Eestis välja võimukriis, mis lahenes 1988 aasta juunis Vaino Väljase nimetamisega uueks parteijuhiks.
*”Eestimaa laul”
1988 aasta septembris korraldati RR eestvedamisel Lauluväljakul massiüritus „Eestimaa Laul”, millest võttis osa ligi 300 000 inimest. Seal kõlas laia avalikkuse ees üleskutse omariikluse taastamiseks. Jätkus rahva ajaloomälu taastamine. Selles etendas suurt osa tsensuuri kammitatest vabanev ajakirjandus ja televisioon , kes aitasid rahvani tuua minevikusündmuste tõepärasemat käsitlust.
d)Kolm poliitilist suunda TV
e)Suveräänsusdeklaratsioon ja Balti kett
16 nov. 1988 aasta võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsionoi, millega sätestati Eesti NSV seaduste ülemuslikkus üleliiduliste seaduste ja määruste suhtesNõukogude võimu tingimustes tõstatati esimest korda Eesti riiklik küsimus. Järjest olulisemaks muutus MRP õigusliku hinnangu andmine. Moskvale surve avaldamiseks korraldasid Balrikumi rahvarinded 23 august 1989 aastal enneolematu protestiaktsioonoi: moodustati katkematu inimkett Talliast Vilniuseni (660 km pikk 2 mil. inimest) aitas teadvustada Baltikumi probleeme rahvsvahelisel areenil.
f) Kodanike komiteede liikumine
1989 aasta jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keelele anti riigikeele staatus. Taastatud iseseisvuspäeval pandi alus kodanike komiteede likumine, mille eesmärk oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. Kõiki Eesti Vabariigi kodanikke kutsuti üles end registreerima, et valida hiljem esindusorgan-Eesti Kongress. Valimised toimusid 1990 aasta. Esialgu kodanike komiteede likikumisse eitavalt suhtunud Rahvarinne ja EKP võtsid samuti valimistest osa. Eesti Kongressi esimene istung toimus 1990 aasta märtsis. Seal kinnitati tegevuskava, mis nägi ette läbirääkimiste alustamist lääneriikide ja NL, et lõpetada okupatsioon ning taastada omariiklus. Kongressi liikmetest valiti Eesti Komitee, mille esimeheks oli Tunne Kelam.
g) Iseseisvuse taastamine TV