Film "Sulg" (0)

Sulg
6. Dets. 1917 Saame saab iseseisvaks.
24. Veebr. 1918 Eesti saab iseseivaks. 28. Nov. 1918 Eestis algab Vabadussõda. Soome aitab Eestit võitluses bolševistliku Venemaa vastu laenates 20 milhonit ning 10 00 vintpüssi ja 20-25 suurtükki ningi 2500 vabatahtliku . Inglise laevastik saabus 12 detsembril tallinna Inglased hõivavad 1918 jõulu ajal 2 vene hävitajat. Need antakse üle eestlastele. Laevad saavad uued nimed Lennuk ja Wambola . Punalaevastik suruti baasidesse ja ei omanud eriti tähtust enam.
30. Dets. 1918 Jõuab eestlastele appi 1157 soome vabatahtlikku Kolonelleitnant Martin Ekströmi juhtimisel. 7. Jaan. 1919 Eestlasest koloneli Hans Kalmu rügemendis ’’Põhjan Pojat’’ jõuab Eestisse 2014 soome vabatahtlikku. Legendaarne Rootsi kapten Einar Lundborg ehitas ise soomusauto. 3700 soomalse kõrval osaleb Vabadussõjas 200 rootsi, 200 taani, 750 baltisaksa vabatahtlikku ning 9800 lätlast ja 6000 vene valgekaartlast . Vabadussõja lõpul on elus 75 000 sõjameest. Neist vanim 76-aastane., kolm noorimat 12-aastased. Vabaduse hinnaks on 4500 langenut. 14 000 haavatut ja 1000 invaliidi. 2 veebruaril 1920 kirjutatakse Tartus alla rahuleping Eesti ja Venemaa vahel.
Algab sõjaline koostöö eesti Soome ja Rootsi vahel. Soomet ja Eestit ühendab hõimutunnne oleme ju sugulasrahvus . Sama on ka Soome ja Rootsi puhul . rootist tuli üle 1000 vabatahtlikku tuli võitlema Soome Vabadusõtta manerheimi väkke. Rootsi soovis ennast kaitsta Karjala maakitsisel rajajõel. Rootsil olid kindlad plaanid kaitsealaks koostööks soomega . Valitsused andsid vabad käed Rootis ja Soome armede tegevuse planeerimiseks. Koostöö plaan hõlmas ka meresõda kus tuli mängu ka Eesti. Soomel oli juba plaan varasemast ajast ühistegutsemiseks Eestiga Soome lahel vastasena nõukogude liit. Soome ja Eesti tegutsemine rootsi tugeva leavastiku toel oleks ka Ahvenamaad kaitsnud. Ahvenamaaa jäämine võõrvõimu kätte tähendaks piltlikult püstolitoru Rootsi oimukohal. Soome ja eesti koostöö taga olid eelkõige president Päts ja ülemjuhataja Laidoner. Mis peaasi oli olemas ka poliitiline konsensus .
Juba Peeter 1. Tuleb mõttele sulgeda Soome laht – muidugi lääne suunas. Patareid saavad valmis enne 1. Maailmasõda. Sõja lõpul taganedes õhivad venelased Aegna saare võimsad 12-tollised rannikupatareid. 20-dail ehitavad eestlased uuesti Aegna saarele kaks võimast suurtükipatareid. Aegna saarel asus kindlasti Euroopa ja kogu maailma võimsaim rannikupatarei. Patareisse kuulus kaks 350-mm raskesuurtükki. Aegnalt on 43 km Porkkala neeme ees asuva Mäkiluoto saareni, ehk just see vahemaa , mida sellelt kohalt ulataks tulistama. Need oli Soome lahe lõunapoolse luku põhirelvad, mis loomulikult huvitas Soome sõjaväejuhtkonda. Isegii nii palju et 1930. A sõlmisid Soome ja Eesti sõjaväejuhtkonnad salajase kokkuleppe. Soome laht tuli koostöös sulgeda nii et punalaevastik jääks Soome lahe soppi lihtsalt kinni. Eelkõige pidi see toimuma 350-mm raskesuurtükkide risttule toel.
1933. Aasta novemris toimunud staabiõppusel Tallinna sõjakoolis ei jäetud midagi juhusel hooleks. Kõik suluga seonduc mängiti läbi niimoodi, et kui aeg koidab, saab kõik salajastel sõjalistel õppustel praktiseeritut ellu viia. See suur sõjaline õppus on Soome ja Eesti sõjaajaloo seisukohalt eriti oluline, sest Soome ei ole pidanud õppusi rahualal mitte ühegi teise riigiga kui Eesti.
13 aastat, 1926, aastast kuni 1939. Aasta sügiseni oli Aegna saare ohitserikasiino Soome ja Eesti sõjaväejuhtide salajane läbirääkimiskoht. Soome ja eesti koostööd hoiti väga salajasena. Koostöö eeldas kahepoolseid nõupidamisi, mille kohta ei tohtinud infot lekkida väljapoole : ei sõjaväelastele ei ajakirjanikele. Soomlased tulid saarel kas vesilennukiga või torpeedopaadiga. Saarel kohtuti kõrgete Eesti ohvitseridega: luure-, operatiiv - ja loomulikult suurtükiväeohvitseridega. Eestlased andsid skeemid et soomlased saks ehitada oma suurtüki tornid. Suurtüki torn oli täesti iseseisev üksus muust maailmast erladatud. Suurtüki torn pöörles 360 kraadi ümber oma telje. Tuulekattega ligi pooletonniste mürskude ülesandeks oli Soome-eesti ühisjõududega upudada ka kõige vastupidavamad Nliidu sõjalaevad Soome lahel . Tulistamiseks 43 km kaugusel vajati 150 kg püssirohtu. Aegna saare Suurtükitorn oli ühenduses soomega läbi veealuse kaabli.
Eesti hakkas tegelema allveelaevadega ja sai arvestavaks mereriigiks võrraldes väiksete riikidega. Soomel oli 5 allveelaeva ja eestil 3 mis moodustasid ühise laevastiku, mis oleks paigutatud Hanko neeme ja Osmussaare liinile ahelikku. See laevastik oli Soome alluvuses ja ususti et see takistab viimsegi Nõukogude aluse pääsemise Läänemere oõhjaossa. Eestlaste allveelaeva ehitati täielikult soomlaste relvasüsteem, et need suudaks sõja ajal toetud Soome mereväebaasidele, saamaks torpeedo - ja miinitäiendust. Eest ja Soome rannikupatareid millel oli ühine tulejuhtimissüsteem on tõehetke saabumisel välja tulistama 5 minuti jooksul 1000 laengut punalaevastiku pihta. Selgub et Some ja Eesti vaheline meresulg kaitseks ka Stuckholmi, ja rootslastel ei pidanud midagi maksma selle eest. 30-ndate aastate lõpul on N Liidu mereväel Soome lahel võimas ülekaal. Venelaste plaan oli hõivata konkreetsed saared Soome lahe keskel (Suursaar, Lavassaar, Seiskari, Tütarsaared). 1937 aastal sai Balti mere laevastiku juhtkond korraldused mis olid suunatud nende saarte hõivamiseks. Eesmärgiks oli takistada suurtüki- ja miinipositsioonide loomist seal.
N Liidu kõrgem sõjaväeline juhtkond suhtuvad Soome ja eesti salajasse suluplaani äärmise tõsidusega. Eriti efektiivse spionaaži ja luuretegevuse kaudu sai N Liidu juhtkond kätte Soome ja eesti plaanid sulu kavandamiseks ning ka andmed millist relvastust kasutakakse. N Liidu juhtkond teadvustas fakti et Eesti ja Soome koostööl on võimalik sulgeda soomelahe kõige kitsan piirkond.
President Päts ja Laidoner oli 1939 aasta suve lõpul aina kinnitanud, ka avalikes seisukohavõttudes, et Esti suudab edn kõigis olukordades kaitsta isegi üksijäetuna. Ilmselt Molotovi-Ribbentropi pakt läi president Pätsi välisppoliitikal jalad alt ja nii kukksid kõik tema illusioonid kokku. Päts ja Laidoner muutsid taktikat ja andsid 1939. aasta septembris järele kõigile N Liidu nõudmistele. Oluline oli, et Eesti ei reageerinud erapooletuse rikkumisele. Nõukogude lennukid lendasid madalalt üle Tallinna ja Tartu, hirmuõhkkonna tekitamiseks. Punaarmee alused tulid Tallinna lahele, et vältida selle mineerimist. Nii pääsesid Nõukogude väed Eesti territooriumile baasidesse ja võib öelda, et Soome lahe sulustrateegia lõunatiib kukkus ära. Ei saanud enam loota Soome lahe sulgemisele.
Rootsis oli alati viidatud sellele et mitte valitsus vaid rahvas ei taha aidata Soomet. Rikhard Sandler rootsi välisminister otsusas kutsuda kõik Põhjala riigipead- kolm kuningat ja president Kyösti Kallio 1939. Aasta oktoobri teisel poolel Stockholmi. Sandler toetas Rahjvaste Liidus esinedes nii Soomet kui Eestit, lootes et Põhjariigid ja Baltimaad suudavad end suurest sõjas eemale hoida. Loodeti et Lääs mõjutab Venemaad et see loobuks Soome ja Balti riikide ründamisest. Aga see oli asjata lootus.
Talveesõda 1939-1940
Vene õhurünnakud Helisingile mille olid kohtuvad tagajärjed kogu tänavad olid täis autorususid ja valitseb kohutav segadus. Soomel tuleb loovutada N Liidule osa Karjalast, Petsamo ja Hankoniemi . Eesti sjaväeluure aitab soomet Talvesõja ajal. Ino mis koguti saadeti Soome kasutades merealus kaablit. Soome aitamisega võttis eesti endale tohutu riski sest oli sel aja N Liidu Liitlane. Kõik see toimus laidoneri õnnistusel.
Rootsi abistab Soomet talvesõja ajal . Rootsi riik ei saatnud kunagi ametlikult oma väeosasid Soome aga lubas siiski värvata vabatahtlikke ja Rootsi abi talvesõjas oli märkimisväärne. Rootsis loodi vabatahtlike brigaad kus oli ligi 10 000 meest, mis osales lapi kaitsmisel ja kandis seal ka kaotusi. Rootsi õhuvägi mille suurim ja efektiivseim osa võtiis talvesõjast osa Soome õhuruumis, kaitses kogu Lampimaa ja Põhja-Soome õhuruumi, takistades Nõukogude õhuväe rünnakuid sõja lõpukuudel . Rootsi õhutõrjebrigaadi koosseisus osalesid ka taanlased ja norrakad. Ilma igasuguse raamatupidamiseta saadeti üle piiri tohutus koguses kõikvõimalikku materiaalset abi ja relvastust. Võib öelda et töö mida oli Soome ja rootsi vahel tehtud üle 10 aasta enne Talvesõda kandis vilja. Oli isegi nii märkimisväärne et kui Molotov kohtus Talvesõja järel Rootsi suursaadikuga, ütles ta ,et see sõda oli teie sõda.
14.-15.juuli 1940 Riigikoguvalmisied Eestis
Soomes koolitatakse eestlase tegutsema vaenlase tagalas.
2 päeva 3 ööd üle soome lahe läksid 15 mees suusatades , arvestasid 10 tunniga kuid enne minekut oli olnud torm ja jää oli katki. Salajane koolitus keskus, keskuse ümberkautsetele elanikele öelda et need on talvesõja ajal vaimselt vigastada saanud noored mehed. Kui soome astus sõtta said eesti poisid soome armee sõduriteks 24 juuni 1941. Helsingis luuakse eesti vabatahtlikke üksus millest tehti 67 meheline grupp nimega ERNA grupp. ERNA grupp tegi oma esimese dessanti 9. Juulil 1941.
1941. aastal oli Soome lahe mõlemad kaldad jälle N Liidu vastu võitlevate poolte käes, sai toaks sulg.
Eesti sõjalendurid valvad sulgu õhust.
1934 kuulutavas sakslased Estis välja üldmobilisatsiooni. Sel ajal põgenes palju eestlasi soome kes saadeti sõjalistele välja õppele ja hiljem moodustati rügemendid . Kes said lahingukogemust ja hiljem naasesid Eestisse kus neile vastu tulnud rahva hulk pani neile nimeks soomepoisid mis jäi neile igaveseks .
Soome jätkusõjas oli 400 eestlast. Pärast sunnitud vaherahu sõlmimist Somoe ja N Liidu vahel oli tingimuseks et kõik eesti vabatahtlikud antaks üle N Liidule. Merejõudude kindral Valve korraldas 184 eestlase mineku rootsi kes olid teeninud mereväes. Pärast sõja lõppu oli hävitati soome suurtükipatareid et need ei satuks enam Soomlaste käsutusse. Soomlstel oli võimlus tekitada Soomelahele uus sulg kuid seda ei tehtud .
Pärast Eesti iseseivumist kolitasid Soomlased eestlasest sõjaväelasi .