Teine maailmasõda: konfliktikollete kujunemine ning II MS algus (0)

Teine maailmasõda: sammhaaval uue sõjani
Uute konfliktikollete kujunemine: 1935. a tühistas Saksmaa ühepoolselt Versailles lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud. Sx. sõlmis Inglismaaga kokkulepe, millega sai Sx suurendada oma laevastikku. 1936. a märtsis viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. a astus Saksamaa välja Rahvasteliidust. sõjakolle It: 1935. ründas Itaalia Etioopiat, eesmärgiga taastada Rooma impeerium . Etioopia vallutati ning sai It. asumaaks.
1936. a sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu. Järg. aasta ühines veel riike( Hispaania , Ungari) Ingl.pooldas patki, kuid ei ühinenud. Hispaania kodusõda: Esimene pärast I MS puhkenud sõd Euroopas oli Hispaania kodusõda. Kodusõja eesmärgiks-sõjaväelased ei olnud rahul vabariikliku valitsusega ja tahtsid seda kukutada, st. kardeti proletariaadi diktatuuri. 1936. a juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaaniat. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Franco . Algas julm kodusõda. Sx. ja It. alustasid sõdimist Hispaanias vabariigi vastu, st. It. ja Sx toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega. Rahvarinde valitsusele osutas abi NSV Liit. 1939. a kuulutas Franco kodusõja lõppenuks, kuna Franco väed suutsid samm- sammult oma positsioone parandada. Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. Austria anšluss: 1938. aastaks Hitleri positsioonid Sx ja rahvusvah. poliitikas tugevnenud ning ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimene ohver oli Austria. Hitler esitas Austriale ultimaatiumi, et vabastada vangistatud natsid ja nim. valitsuse etteotsa nende juht. Austria alistus agressorile. 13. märts 1938 marssisid Saksa väed Austriasse ning järg. päev teatati Austria Saksamaaga liitmisest-st anšluss. 4. aprill 1938 rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Müncheni sobing: Austria liitmine Saksamaaga tekitas demokraatlikes maades suurt ärevust. Hakati mõistma, et Hitleri rahustamine polegi lihtne, kuid keegi ei astunud tema vastu välja. Lääs polnud sõjaks valmis. Hitler valmistus samal ajal ründama järgmist maada, milleks valis Kesk-ja Ida-Euroopa ainsa demokraatliku riigi Tšehhoslovakkia. Tšehhoslo. oli kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga , mis täh. et tema ründamine võinuks paisata kogu Euroopa sõtta. Hitler kasutas Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tšehhid olevat neid kiusanud. Sept. 1938 nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tšehhoslo. lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Euroopa seisis taas sõja lävel.
Lääneriigid lootsid Hitleriga kokku leppida, eriti Briti peaminister Neville Chamberlain. 29. sept. 1938 sõlmisid Ingl, Prant , It ja Sx Münchenis kokkulepe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud tšehhoslovakkia puutumatuse. Tšehhid ei söendanud suurriikidele vastu hakata ja alistusid. Tšehhoslovakkia häving: Pärast Müncheni kokkuleppe sõlmimist ütles Briti konservatiiv Winston Churchill : „Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame ka sõja!“ Möödus paar kuud ja Churchilli ennustus hakkas täituma. Hitler võttis Mücheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23. märts 1939 esitas Sx ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse. 14. märts 1939 kuulutas end iseseisvaks Slovakkia ning järg. päev hõivasid Sx. ja Ungari väed ülejäänud Tšehhoslovakkia. Tšehhoslovakkia riik lakkas olemast. Tšehhoslovakkia hävitamisega sai lääneriikide mõõt aga täis. Hitler pidas demokraatlike riike liiga nõrgaks ning arvas, et nad ei söenda vastu astuda. Järg. ohver oli Poola. 31. märts 1939 teatasid Prant. ja Suurbrit, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi Nsv Liiduga, lootes teda kaasata Sx.-vastasesse liitu. Hitlerit ähvardas sõda kahel rindel. Et Poolat rünnata, pidi tal olema kindel seljatagune ning selleks võis olla Stalin . Molotovi-Ribbentropi pakt: Lääneriikide ebaõnnestunud poliitika tõttu olid 1939. a suveks kõik trumbid Stalini kätte läinud. Stalin veendunud, et rahu tingimustes ei õnnestu kommunistidel kusagil võimule tulla. Stalin lootis vallutada kogu Euroopa. 1939. a suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääne demokraatlikud riigid kui ka Hitler. Stalin pidas kogu suve läbirääkimisi Ingl. ja Prant-maaga ning lõi salajasi kontakte Hitleriga. 23. aug. 1939 suureks üllatuseks sõlmiti Moskvas Sx. ja Nsv Liidu vahel mittekallaletungileping . Üksteisele lubati teineteist mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus (10 a jooksul). Lepingu oluline osa oli salajasel lisaprotokollil, kus diktaatorid jagasid ära Ida-Euroopa. Nsv Liit sai Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia. Poola pidi pooleks jagatama. Kuu aega hiljem müüs Sx. Leedu saades vastutasuks Poola territ. MRP sõlmimine täh, et uus MS võis alata .
Teise maailmasõja algus 1939-1941
Poola purustamine: MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Sx-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1. sept 1939 kallale. 3 sept. 1939. kuulutasid Prant. ja Ingl. Saksamaale sõja, kuid teg. siiski sõtta veel ei sekkunud. Sx. armee oli parem kui Poola. Poola lennuvägi hävitati juba esimesel päeval. 17. sept 1939 tungis Poolale kallale Nsv Liit, hõivates Ida-Poola. 6. oktoobriks oli sõjategevus läbi ning Sx ja Nsv Liidu väed pidasid ühise võiduparaadi: Poola riiki enam ei eksisteerinud. 1939. a nov ründas Nsv Liit MRP-le tuginedes Soomet, 1940. võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. Kummaline sõda 1939-1940: Poola kiire purustamine vapustas lääneriike. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Sx piirile rajatud Maginot ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjateg. soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Aktiivne teg. käis aga merel, kus Sx laevastik üritas läbi lõigata Ingl. varustusteid. 9. aprill 1940 hõivas Sx armee vastupanuta Taani ja ründas Norrat, eesmärgiga suurendada laevastiku tegevusvabadust. Kiiresti õnnestus sakslastel enamik Norrast enda kätte saada. 1940. a suvi alistati Norra lõplikult. Välksõda läänes: Hitler oli viimas lõpule ettevalmistusi välksõjaks läänerindel. Sx. väejuhatuse plaan oli anda lööl Belgia ja Hollandi pihta; meelitada Prant. ja Ingl. põhijõud Belgiasse. 10. mail 1940 ründasadki sakslased Belgiat ja Hollandit. Sx. liikusid edukalt edasi lennuväge ja soomusväge kasutades. Prant. ja Briti armeed polnud 1940. a suvel veel sõjaks valmis. 12.-13. mai ületasid sakslased liitlasvägede selja taga mitmes lõigus Maasi jõe. Suure vaevaga suutsid ingl. juuni alguseks enamiku oma vägedest Dunkerque'i kaudu Prantsusmaalt evakueerida, kogu sõjavarustus langes aga sakslaste kätte. Prantsuse sõjajõudude vaim oli murtud . 22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne'i metsas Sx. ja Prant. vahel vaherahu. 2/3 Prantsumaad(ka Pariis) sattus Saksa okupatsiooni alla. Kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Lahing Inglismaa pärast: Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid Suurbritannia , mille peaministriks oli saanud Winston Churchill. Winston lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning jätkada sõda kõike välja pannes. Hitler pidi valmistuma dessandiks(vägede paiskamine vaenlase maale). Selleks tuli purustada Briti õhujuõud. 16. juuli 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. Sx. oma edus kindlad, kuna Luftwaffe oli lahingutes karastunud. Samas olid ingl. suutnud välja arendada hävituslennuki Spitfire . Kuid lahingus õnnestus Inglise õhujõududel peale jääda. Sept. keskel oli Lufwaffe kandnud suri kaotusi, et Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata. See oli Hitleri jaoks esimene tõsisem tagasilöök II MS-s. Saksamaa vallutab Balkani poolsaare: Nüüd pöördus Hitleri tähelepanu itta . Okt. 1940 oli Itaalia alustanud sõjakäiku Kreeka vastu, kuid saanud lüüa. Hitler pidi oma liitlase päästmiseks sekkuma. Sx sundis/meelitas endaga liituma Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Sx mõju alla langes ka Jugoslaavia , kuni 1941. a märtsini, kui Jugoslaavias tuli võimule läänemeelne valitsus. 6 aprill 1941 ründas Sx liitlaste toetusel Jugoslaaviat ning lõi selle puruks. Aprilli lõpuks vallutati ka Kreeka. Järg. asus Hitler taotlema võimu Vahemere üle. Selleks tuli Inglise vägedelt vallutada Malta ning Kreeta . 20. mail 1941 ründasid sx üksused Kreetat ja ingl. sunniti taanduma. Malta jäi aga alistamatuks.
Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel: 1940. aastal kandus sõjategevus Euroopast ka Aafrikasse. It. alustas sept 1940 rünnakut Egiptuse vastu, kus Briti väed, kuid ei saavutanud edu. 7. dets 1940 alustasid Briti väed Aafrikasse vastupealetunig ning lõid It. üksused puruks, vallutades suure osa Liibüast. Ingl. ründasid Itaalia teisigi Aafrika kolooniaid ning vallutasid need. Mussolini palvel tuli Hitleril liitlasele vastu tulla ning moodust. Aafrika korpus. Selle etteotsa määrati Erwin Rommel , kes sai tuntud Kõrberebase all. 1941. märts Rommeli väed surusid Briti üksused tagasi. Briti peamine tugipunkt, Egiptus , sattus ohtlikku olukorda.
Sõda merel ja õhus: II MS tulemust mõjutas oluliselt sõjateg. merel ja õhus. 1940. a alustas Hitler intensiivset allveesõda Atlandi ookeanil , üritades läbi lõigata Ingl. varustusteid. Ingl. õnneks polnud Saksamaal allveesõja pidamiseks esialgu piisavalt allveelaevu. Kõige ägedamaks muutus lahing 1942, siis oli Ingl. varustamine tõiselt häiritud. Lõpuks suutsid liitlasväed peale jääda, kuna liitlased suutsid ehitada kaubalaevu kiiremini kui sakslased neid hävitada. Nende vastu õpiti kasut. lennuväge. Sx allveelaevad kandsid suuri kaotusi. 1942.-1943. tähtsaks sai iitlaste õhusõda Sx vastu. Saavutamaks ülekaalu õhus, asusid liitlasväed Saksamaad puruks pommitama;hukkus palju tsiviilelanikke.