Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

Q: Miks rahvas terrorit teostavatele võimuorganiteleStalinile vastupanu ei osutanud?

Vastus leiad õppematerjalist: Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

Kasak, Lauri

Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks rahvas terrorit teostavatele võimuorganiteleStalinile vastupanu ei osutanud?

Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel

Diktatuuride võimulepääsemise põhjused.
1930. Aastal oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktaatorite võimule pääsu:

laiendati valimisõigust, mis tõi poliitilisse ellu vaesemaid ja vähese haridusega inimesi, keda oli lihtne suunata ja lubadustega petta .

Pariisi rahukonverentsil võitjate polt paika pandud riigipiirid olid hakanud tekitama rahvuskonflikte.

Demokraatlikes riikides käis parteide vahel pidev võimuvõitlus, millest rahvas oli tüdinenud.

Ülemaailmselt tekkinud majanduskriis , millest demokraatlikud riigid ei suutnud kiiresti välja tulla. Järjest suuremat populaarsust hakkasid võtma radikaalid, kes lubasid, et võimule saades löövad nad korra majja. Enamikes Euroopa riikides hakati üle minema diktatuurile.

Diktatuuririikide tunnused võrdluses demokraatlike riikidega.
Valdkond
Dem.riigi tunnused
Autoritaalse riigi tunnused
Totalitaarse riigi tunnused
Ühiskondlik elu ja poliitika
1) Võim kuulub rahvale
2) Rahvas osaleb riigi valitsemises, valimiste ja rahvahääletuste kaudu, valitud parlamendil on seadusandlik võim
3) Tähtis on inimene ja tema huvid
1) võim ühe isiku või väikese rühma käes , reeglina kujuneb isikukultus
2) Sunniviisiline hääletamine või mingil muul moel valimisvabaduse piiramine, parlamendil puuduvad õigused, võib olla nõuandevorgan riigipea juures.
3) Kõige tähtsamad on riigi huvid.
4) mitmeparteisüsteem
5) inimõigused on kaitstud ja garanteeritud
4) Erakondade tegevus piiratud või üheparteisüsteem
5) inimõigused on piiratud
4) üheparteisüsteem
5) inimõigused puuduvad
6) sõnavabadus
6) Range tsensuur, massiteabevahendid peavad võimu kiitma.
7) salapolitsei osa riigis tagasihoidlik
7)Kontrollitakse inimeste meelsust, kuid ei rakendata karme repressioone, puuduvad koonduslaagrid.
7) Eksisteerib sunni- ja vägivallaaparaat, rajatakse koonduslaagreid, rakendatakse laialdasi repressioone.
Kultuur ja ideoloogia
1) Erinevad ideoloogiad
2) Kultuur on vabalooming
1) Riiklik ideoloogia, üle jäänud ideoloogiad keelustatud.
2) Mõningal määral suunatakse kultuuri
2) Toimub kultuuri riiklik reguleerimine, ta on propaganda vahend
Valdkond
Demokraatliku riigi tunnused
Autoritaarse riigi tunnused
Totalitaarse riigi tunnused
Majandus
Vabakonkurents. Riigi osakaal väike. Sõjatööstuse osakaal väike.
Riiklikus majanduspoliitikas võib esineda plaanimajandust. Riigi osakaal suur. Sõjatööstusel suur tähelepanu
Suur osa tööstustoodangust moodustab sõjatoodang.

Natside lubadused enne võimuletulekut.
1918. aastal oli Saksamaast saanud vabariik, kuna Asutav Kogu tuli kokku Weimaris , kus võeti vastu Saksa Vabariigi I põhiseadus . Ajajärku 1919-1933 on hakatud nimetama Weimari Vabariigiks. Weimari Vabariigi poliitikaga mitterahulolevad inimesed hakkasid pooldama Natsionaalsotsialistlikku Töölisparteid (NSDAP), mida juhtis Hitler .
Nad lubasid:
a) töölistele palgatõusu ja tööpuuduse likvideerimist b) Talupoegadele maad ja võlgade tühistamist. c) sõjaväelastele sõjaväeteenistuse sisseseadmist. d) suurmonopolistidele ei mingeid natsionaliseerimisi e) likvideerida Versailles `i rahu f) taastada sakslaste eneseväärikus, selleks rõhutati aaria rassi üleolekut teistest rahvastest, millest pidavat ka tulema sakslaste suuremad õigused. Alamrahvasteks peeti juute ja slaavlasi (poolakaid), kes tuli hävitada , nende maa okupeerida, kuna sakslastel olevat liiga vähe eluruumi.
g) hävitada kommunistid h) hävitada demokraatia kui kõigi hädade põhjus.

Hitleri määramine kantsleriks, kogu võimu koondumine Hitleri kätte, ümberkorraldused 1933.-1934. aastal.
1932. aasta juulis toimunud parlamendivalimistel said natsid kõige rohkem hääli. Selgus, et saadikute parteilise kuuluvuse suhe on seaduste vastu võtmiseks täiesti ebasoodne, mistõttu saadeti parlament laiali. Novembris toimunud erakorralistel valimistel. oli natside populaarsus küll langemas, kuid president von Hindenburg nimetas kantsleriks siiski Hitleri (30. jaanuar 1933). Kuigi valitsusjuhi koht oli läinud natsidele ei suutnud nad parlamendis enamust saavutada. Seetõttu oli vaja kõrvaldada oma põhilised konkurendid, alustati kommunistidest, keda süüdistati Riigipäevahoone süütamises. Tegelikult süütasid natsid hoone ise.
1934. aastal president Hindenburg suri. Parlament võttis sel puhul vastu seaduse, mille järgi presidendi volitused läksid kantslerile. See tähendab, Hitlerist sai nii riigipea kui ka valitsuse juht. Mõlemad ametid pidid olema eluaegsed ja Hitleril oli õigus määrata endale järglasi.
Hitleri poolt 1933 kuni 1934 ellu viidud ümberkorraldused:
1) Keelustati kõik parteid peale natsliku.
2) Parlament saadeti nii-öelda vaikivasse olekusse , 3) keelustati ametiühingud ja streigid . 4) keelustati opositsioonilised väljaanded 5) Demokraatlikud omavalitsused likvideeriti, kohtadele määrati Hitlerile alluvad riigi asehaldurid, kes kuulusid natsiparteisse. Seega riigi ja partei võim sulasid ühte. 6) Kehtestati riiklik kontroll tootmise üle, kuid natsionaliseerimisi ei teostatud. Majandust hakati arendama nelja-aastakute kaupa. 7) tööliste palka ja kehtestati üldine töökohustus. Naistest tehti koduperenaised 8) Rahva meelsuse kontrollimiseks loodi Gestapo , , mida juhtis Himmler . Igasugune opositsioon suruti maha, vastuhakkajad hävitatu kohe või viidi koonduslaagritesse (esimene oli 1933 Müncheni lähedal, Dachau, samuti laagrid Buchenwaldi lähedal, Auschwitzi koonduslaager).

Saksamaa välispoliitika: Versailles´ rahulepingu rikkumine ja liitlaste otsimine.
1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja
1935 kehtestati üldine sõjaväekohustus
sõlmiti Inglise-Saksa mereväe kokkulepe, mis oli Versailles’i lepingu kahepoolne revideerimine. Selle alusel võis Saksamaa rajada sõjalaevastiku ja omada sealhulgas ka allveelaevu.
Saarimaa taasühendati Saksamaaga.
1936 viis Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni relvad.
Saksamaa vajas liitlasi: selleks sõlmiti 1936 aasta oktoobris Itaaliaga Berliin - Rooma telg ja novembris Jaapaniga kominterni pakt, millega ühines ka 1937.a Itaalia

Sõjakommunismipoliitika ja uue majanduspoliitika võrdlus. Nepile ülemineku tagajärjed.
Uus majanduspoliitika läks käiku 1921. a kevadest.
Sõjakommunismipoliitika
uus majanduspoliitika e. NEP
1)Kehtis toiduainete riigile andmine kohustus: väike norm endale, ülejääk riigile.
1)Kaotati toiduainete riigile andmise kohustus, selle asemele kindel maks.
2)Kogu tööstus natsionaliseeriti.
2)Kesk- ja väikeettevõtted tagastati omanikele, osa suurettevõtetest anti rendile välismaalastele, suurem osa jäi riigile.
3) Kehtis sunduslik töökohustus
3) Töökohustus kaotati
4) Keelati turul toiduainetega kauplemine
4) Toiduainetega kauplemine lubatud
5) Osa sotsiaalseid teenuseid oli tasuta
( korteri üür, transport, saun , teater )
5) Kõige eest tuli maksta.
Nepile ülemineku tagajärjed:

Taastati nelja-viie aastaga põllumajanduse ja tööstuse sõjaeelne tase.

Taastus sõjakommunismi ajal hävitatud jõukate talupoegade kiht.
7. NSV Liidu moodustamine.
Kodusõja lõppedes oli endise venekeisririigi territooriumil 4 Nõukogude Vabariiki:

Vene Föderatiivne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik

Ukraina NSV

Valgevene NSV

Taga-Kaukaasia FNSV
1922.a. ühendati Vabariigid üheks riigiks. Ühinemine ei olnud vabatahtlik. Liidu Vabariikide otsustada ei jäänud sisuliselt midagi- kõik käsud tulid Moskvast. 1936. a. jaotati Taga-Kaukaasia FNSV – Armeenia, Gruusia ja Aserbaidžaani NSV-ks.
Industrialiseerimine
kollektiviseerimine
Mõiste selgitus
- rasketööstuse, sealhulgas sõjatööstuse eelisarendamine.
- talude vägivaldne liitmine kolhoosideks.
eesmärk
Muuta NSV liit tööstusmaaks ja kaasaegse relvastusega riigiks, mis võimaldaks asuda ellu viima Maailma vallutamise plaane .
Tagada rasketööstuse kiire areng, toita kasvavat töölisklassi ja sõjaväge.
ajend
Konkreetset ajendit ei olnud
1927.a. tekkinud viljavarumiskriis, sest riik lasi kokkuostuhinnad nii madalaks, et talupojad ei viinud enam vilja kokkuostu.
Kuidas viidi ellu?
Enamus riigi rahadest suunati rasketööstusesse.
NT1)Kõigile eraettevõtetele kehtestati kõrged maksud , mis tõi endaga kaasa erasektori kadumise
2)Vilja ja metsa müüdi välismaale, saadud raha läks rasketööstusele
3) Suurendati viina müüki
4) sunniviisiline riigilaenuoblikatsioonide müümine.
Et talupoegi kolhoosidesse ajada:
1)Talupojad maksustati, vili konfiskeeriti, vilja ära võtmisel kasutati vägivalda.
2) suleti turud
3) Küüditati keskmikud ja jõukaid talupoegi, neid süüdistati kolhooside vastases propagandas. Repressioonid tekitasid hirmu ja inimesed hakkasid astuma kolhoosidesse.
Kaasnenud muudatused
1)Erasektor likvideeriti, järele jäi vaid riiklik sektor
2)Loobuti välisinvesteeringutest
3)Majandust hakati arendama viisaastakute kaupa
4)NSV Liit muutus agraarmaast tööstusriigiks
5)Suur tarbekaupade puudus, sest peatähelepanu oli pööratud rasketööstuse arendamisele
6)Kasvas linnade ja linnaelanike arv
1)Lõhuti umbes 3milj. talu, mille asemele tulid kolhoosid.
2)Vähenes teravilja saak ja loomade arv
3)Muutus inimeste suhtumine töösse: vägivaldselt kolhoosidesse aetud inimesed ei soovinud tööd teha
4) oma kodukohast küüditati Tšetšeeniasse, ingušid, karatšaid, Kimmi-tatarlased, sest nad julgesid kollektiviseerimisele vastu hakata
5)Kõige viljakamad mustmulla raejooni tabas suur näljahäda, mille tulemusena suri 4-10milj inimest.
9. Suure terrori põhjused.
Ajendiks sai Kirovi mõrvamine 1934. Aastal, ilmselt Stalini käsul. Kirovi tapmises süüdistati Kamenevi, Zinojevit, ning nad lasti 1936. aastal maha. Edasi järgnesid suured fabritseeritud(? ) kohtuprotsessid : a) hävitada kõikvõimalikud Stalini mõtlejad ja teisitimõtlejad. B) õigustada Stalini loodud õpetust, et sotsialismi tugevnedes süveneb klassivõitlus. C) süvendada rahvas hirmu ja sellega alistumist süsteemile.
1937. aastal hukati kõrgemad sõjaväelased ja 1938. aastal Buhharin, Rõkov ja teised. Repressioone viis läbi NKVD , mis organiseeris ülevenemaalise sunnitöölaagrite süsteemi. GULAGI. 1930-ndail aastal NKVD osatähtsus suurenes ja ta väljus partei ja riigikontrolli alt. NKVD muutus Nõukogude Liidu rikkamaiks organiks, kellele kuulusid kõik Siberi kullakaevandused .
10. Miks rahvas terrorit teostavatele võimuorganitele/Stalinile vastupanu ei osutanud?

Kardeti / terrori hirm

Vähene haridustase

Rahvale edasi antav vale informatsioon

Riigiasjade salastatus

Paljud usaldasid pimesi Stalinit

1930-ndatel a. rahva eluolu paranes
11. Majandusele, sise- ja välispoliitikale, ideoloogiale ja kultuurile iseloomulikud jooned koos konkreetsete näidetega Saksamaal ja NSV Liidus.
Poliitikas- isikukultus, vastaste hävitamine (hukkamine, küüditamine), rahval puudus võimalus riigielus kaasa rääkida. Üheparteisüsteem, tsensuur.
Majanduses- sõjatööstuse eelisarendamine, plaanimajandus , erasektori puudumine
Ideoloogia ja kultuur- propaganda, riik kontrollib meediat .
1) isikukultus- riigijuhi pime kummardamine , kõigi tema otsuste ainuõigeks pidamine.
2) Gestapo-. oli Saksamaa riigisisene poliitiline politsei (salapolitsei) aastatel 1933–1945
3) kristalliöö -( purustatud vitriinide ja akende öö), oli 1938. aasta 9.-10. novembri rüüsteretk juutide vastu. Algas öösel ja kestis 24 tundi: natsid lõhkusid mitmeid juutide poekesi ja töökodasid, põletasid Saksamaal ja Austrias maha üle saja sünagoogi, peksid tänaval juute ja tungisid nende kodudesse. Koonduslaagritesse saadeti kohe 30000 juuti.
4) antisemitism- Hitleri arvates olid juudid kõigis Saksamaad osaks saadavates hädades süüdi. ning neid hakati taga kiusama. Juudid ei võinud töötada õpetajatena, kultuuritöötajatena, 1935. aastal võeti vastu Nürnbergi seadused , mille tulemusena võeti juutidelt kodakondsus, neil keelati abielluda mittejuutidega ja asutati Getod. Aasta- aastalt diskrimineerimine süvenes: juudid ei tohtinud isegi istuda pargipinkidel, eesmärgiks oli et Saksamaast saaks juudivaba riik ning tagada aaria rassi üleolek. - antisemiidid on juudi vihkajad, seda oli ka A. Hitler .
5) geto- linnaosa kus on sunnitud elama vähemusgrupid nt juudid, eesmärgiks oli eraldada alamrahvas aaria rassist. Asutati ligikaudu 400 getot , Getodele olid iseloomulikud näljahädad ja haiguste levik.
6) rassipuhtus- Sakslaste eneseväärikuse taastamiseks hakati hävitama juute, okupeerima nende maad, sest sakslastel olevat liiga vähe eluruumi.
7) industrialiseerimine- rasketööstuse, sealhulgas sõjatööstuse eelisarendamine.
8) kollektiviseerimine- talude vägivaldne liitmine kolhoosideks.
9) viisaastak- Industrialiseerimise tulemusena hakati majandust arendama viisaastakute kaupa, 1921 aastal alustatud Uus majanduspoliitika oli Stalini jaoks liiga kapitalistlik. Peamine tähelepanu seati rasketööstusele ja sõjatööstusele, Stalini otsuselt lõpetati nep 1937. aastal. 1929. aastal lülitati plaani ka kollektiviseerimine
10) maailmarevolutsioon - Moskvas loodeti, et enamlaste võit Venemaal on algtõukeks ülemaailmsele revolutsioonile. Nõukogude valitsus hakkas toetama nii sõjaliselt kui ka rahaliselt 1920.aastate I poolel kõikvõimalikke mässuliikumisi teistes riikides. Selle tarbeks asutati organisatsioon ( Komintern )
11) Komintern- oli rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon, mis loodi 1919.a märtsis Lenini, Trotski ja bolševike juhtimisel.. Selle eesmärgiks oli "võidelda kõigi vahenditega, sealhulgas relvastatud jõuga, rahvusvahelise kodanluse võimu kukutamise eest ja nõukogude vabariikide loomise eest".
12) Gulag - Üle Venemaa organiseeritud sunnitöölaagrisüsteem.
13) NKVD- ühendus, mis viis läbi repressioone. Ta organiseeris üle Venemaalise sunnitöölaagritesüsteemi (Gulag). 1930-ndail NKVD osatähtsus suurenes ja muutus Nõukogude Liidu rikkamaiks organiks, kelle kuulusid kõik Siberi kullakaevandused.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 25 allalaadimist

Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel #1

Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel #2

Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel #3

Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel #4

Diktatuuririigid kahe maailmasõja vahel #5

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

25 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Lauri Kasak Õppematerjali autor

õjakommunismipoliitika partei

Sarnased õppematerjalid

docx

Diktatuuri kujunemine

 Isikud: Benito Mussolini, Adolf Hitler, Ernst Röhm, Heinrich Himmler, Joseph Goebbels, Paul von Hindenburg, Lev Trotski, Jossif Stalin, Vjatšeslav Molotov Benito Mussolini-Itaalia peaminister ja diktaator.Mussolini õpetuses on kesksel kohal rahvus. Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele, üksikisikul pole rahvuse kõrval mingit tähtsust. Adolf Hitler- Saksamaa poliitik ja NSDAP juht, Saksamaa diktaator. Hitlerit süüdistatakse Teise maailmasõja vallapäästmises; Ta jättis õigustest ilma miljonid Euroopajuudid, mustlased, homoseksuaalsed inimesed ja puuetega inimesed ning laskis nad mõrvata; Tema valitsemisaja kõrgpunktis oli tema kontrolli all suurem osa Euroopast. Ernst Röhm-Saksamaa sõjaväelane ja poliitik. Üks paramilitaarse SA asutajatest ja hilisem juht. Heinrich Himmler-Hitleri lähim töökaaslane, kes juhtis SS’i(kaitsemalev Saksamaal), mis oli Hitleri võimu tugisambaks

Ajalugu

docx

Maailm I maailmasõja järel

Maailm I maailmasõja järel · USA USAst sai maailma juhtivaim riik · Rahvasteliit riikidevaheline organisatsioon mis hoiab sõdu ära o Keskuseks oli Genfi linn (Sveits) o Jõuetu kuna: USA ei astunud rahvasteliidu liikmeks Rahvaste liitu ei võetud algul sõja kaotanud riike (saksamaa ja venemaa) · 1922 sõlmiti Rapallo leping (saksamaa ja venemaa liidu leping) · Itaalia ja jaapan pole rahul I maailmasõja tulemustega · 1923 sõjaärevusaasta (euroopas olid sel aastal mitmed väga olulised konfliktid) o Nt. Ruhri kriis · Dawesi plaan - saksamaale laenuandmine, kergendati reparatsioone · Komintern kommunistlik intermatsionaal (maailma kommunistlike parteide liit) o Eesmärk: maailma revolutsioon (kogu maailm muuta kommunistlikuks) · 1925 Locarno konverents esimest korda oli saksamaa teistega võrdne (lepiti kokku saksa-Prantsuse piir) · Patsifism:

Ajalugu

doc

Ajalugu §11-14

Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused,

Ajalugu

odt

Enne teist maailmasõda

3) Pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas terava riigisisese võimuvõitluse ning ebastabiilsuse, mis kahjustas demokraatia autoriteeti ning tõi kaasa igatsuse ,,kõva käega'' valitsuse üle. 4) Majanduslikud raskused: tulevased diktaaatorid lubasid võimule pääseda riiigi abi kitsaskohtade lahendamisel ning elujärje kiiret paranemist. Esimese maailmasõja järel lootsid paljud rahvad, et üleminek demokraatlikule riigikorraldusele toob kaasa ühiskonna kiire arengu ja õitsengu. Aga kohe ei saadud stabiilsust, levisid enamikus Euroopa maades nähtused, mida võib kokkuvõtlikult nimetada demokraatia kriisiks. Demokraatliku riigikorraldust süüdistati kõiges. Kujunes välja kommunistlik, natsionalistlik ja fasistlik liikumine. 4. Totalitaarne diktatuur ja terror NSV Liidus. 1934.a oli vägivallakampaania, mis oli Suure terrori nimeall

Ajalugu

doc

Kõik diktaatoritest ja diktatuuridest 20-da sajandi algul

tegevusvabadust. Nii kujunes 1920. aastatu algul välja eripärane ja vastuoluline nõukogulik sisemajandus. Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigipeaks oli sotsialistliku riigi rajaja Vladimir Lenin. Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. 1921. aasta detsembris tabas teda aga raske haigus, mille tagajärjel algas tema taandumine poliitikast. 1924. aastal Lenin suri. Lenini surm teravdas veelgi juba varem alanud võimuvõitlust Lenini lähikondlaste vahel. Võitluses jäi peale Jossif Stalin, kes oli 1922. aastal saanud kommunistliku partei peasekretäriks. 1927. aastaks suutis ta kõrvale tõrjuda kõik konkurendid ja end lõplikult võimule kindlustada. Sellega kaasnes ka poliitiliste vastaste arreteerimine ja igasuguse parteisisese mõtlemise mahasurumine. Stalini peamine vastane Lev Trotski, saadeti 1929. aastal riigist välja. Samal aastal tähistati ka Stalini 50. juubelit. Selleks ajaks oli Nõukogude Liiduv älja kujunenud Stalini

Ajalugu

doc

Diktatuurid: Nõukogude Venemaa/NSV Liit, Saksamaa, Itaalia. Rahvasteliit. Rahvusvahelised suhted maailmasõdade vahelisel perioodil

paremopositsiooni vastu. NSDAP-s Hitleri võimalike konkurentide vastu (“Pikkade nugade öö” 1934; E.Röhmi ja teiste tähtsamate SA e rünnakrühmade juhtide tapmine). juutide ja teiste “alamrassi” esindajate vastu (“Kristalliöö” 1938 - juutide vastased pogrommid Saksamaal; kodakondsuse äravõtmine; soov teha Saksamaa juudivabaks jne). Rajati koonduslaagrite süsteem, kus II maailmasõja puhkedes algas ka inimeste füüsiline hävitamine. Terrori teostamiseks kujundati välja vastav repressiivaparaat (GESTAPO- Salajane Riigipolitsei; SD- Julgeolekuteenistus; SS- Kaitsemalev (tegeles koonduslaagritega ja natsijuhtide ihukaitsega). Peeti propagandistlikke massiüritusi (nt Nürnbergi parteipäevad) ja levis Hitleri isikukultus (nt “Mein Kampfi” levitamine).

Ajalugu

docx

Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa

allutada rahvuse huvidele 1922.a määrati Mussolini peaministriks, likvideeris demokraatliku riigikorralduse. 1925.a kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce´le anti seadusega piiramatu võim, loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagreid Mussolinil aitas võimul hoida intensiivne riiklik propagnda Natsionaalsotsialistide võimuletulek Saksamaal Saksamaal hakkasid maailmasõja tulemuste ja Welmari vabariigi rahulolematud koonduma Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse, mida juhtis Adolf Hitler. 1923.a üritas Hitler Münchenis võimu haarata, kuid natside mässukatse suruti maha Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas teose ``Mein Kampf´´ Raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku, selleks tuleks tühistada Versailles´ rahu ja teised lepingud, riigis tuleb kehtestada uus kord , mis pidi

Ajalugu

doc

Diktatuurid ja demokraatia kahe maailmasõja vahel

IV. DEMOKRAATIA JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL II: Kahe maailmasõja vaheliste sündmuste kronoloogia: Aasta Olulisemad sündmused 1917 · Enamlaste riigipöördega Venemaal kehtestati üheparteiline diktatuur. · 1918 · Kodusõda Venemaal (kuni 1921) ja sõjakommunismi poliitika kasutamine. · Novembrirevolutsiooniga Saksamaal kukutati Wilhelm II ja kuulutati välja vabariik. · 1919 · Saksamaa Asutav Kogu võttis Weimaris vastu demokraatliku põhiseaduse.

Maailmasõjad

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk