II maailmasõda (4)

II Maailmasõda
Konflikti kolded

• 1935 keeldus Saksamaa Versailles ’ lepingut täitma. Asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. Viis väed Reini tsooni. Liitis Saarimaa Saksamaaga (Prantsuse piiril ). Astus välja Rahvaste Liidust. Loobus Locarno lepingust. Lääneriigid vaid protestisid.
  
• 1935 Itaalia vallutas Etioopia ( Abessiinia ).
  
• Lääneriigid lootsid , et saavutatud edu järel tõmbuvad diktaatorid tagasi, nimetatakse rahustamispoliitika .
  
• 1936 Saksa ja Jaapani vahel Kominterni vastane pakt, millega hiljem liitus ka Itaalia.
  
• 1936 Hispaanias puhkes kodusõda. Kommunistide-, sotsialistide Rahvarinne (toetas NSVL ).
  

Vabadusvõitlejad eesotsas diktaator Francoga (toetajad Itaalia ja Saksamaa).

• Lääneriigid lubasid mitte sekkuda. Diktatuurid toetasid uute relvadega. Kestis kuni 1939, kui kuulutati välja Franco diktatuur.
  

Austria anšluss ( liitmine , operatsioon Otto)
Hitler alustas maailma vallutamist Austriast. 1938 esitas ultimaatumi sealsete natside vabastamiseks. Suur osa elanikest pooldas natse. Austria liideti Saksamaaga „Rahvahääletuse” põhjal. Austriast sai Suur-Saksamaa Ostmark. Suurriigid va. Mehhiko ei protesteerinud.
Müncheni sobing
Järgmise maana valmistus Hitler ründama Tsehhoslovakkiat (ainus demokraatlik Ida-Euroopa riik). Ettekäändeks kasutati Tšehhi lääne osas Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda (3 miljonit). September 1938 nõuti Sudeedimaa loovutamist Saksamaale, muidu alustatakse sõda. Tšehhi keeldus. Lääneriigid lootsid kokku leppida. Inglismaa peaministri Chamberlain’i eestvedamisel sõlmiti 29 september 1938 Müncheni kokkulepe (Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia). Tšehhi pidi loovutama Sudeedimaa ja tagama sellega ülejäänud riigi puutumatuse. Tšehhi alistus ja Lääneriigid olid rahul. Hitler võttis seda märgina Lääne nõrkusest ja muutis tegevust agressiivsemaks. Kevad 1939:

• Slovakkia kuulutas end Hitleri õhutusel iseseisvaks.
  
• Saksa väed marssisid Prahasse.
  
• Saksamaa viis väed Klaipedasse (=Meemel), sellega läks Leedu Saksamaa huvisfääri.
  
• Nõuti Danzigit (Gdansk) ja Poola koridori, st. et sihikul oli Poola.
  

Tšehhi okupeerimine lõpetas Lääne lepituspoliitika . Prantsusmaa ja Inglismaa teatasid Poola kaitsmisest.
Hitler sattus keerulisse olukorda ja vajas liitlast. Stalin lootis Euroopa riigid üksteisega sõtta ajada, et neid nõrgestada. Sobival hetkel oleks NSVL sekkunud ja Euroopa vallutanud.
1939 pidas Stalin läbirääkimisi:

Suurbritannia ja Prantsusmaaga

salaja Saksamaaga
23 august 1939 sõlmisid NSVL ja Saksamaa maailma üllatuseks MRP:

• mittekallaletungi leping 10. aastaks.
  
• Salajase lisaprotokolliga jagati Ida-Euroopa. NSVL (Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ehk osa Rumeeniast ja pool Poolast, 1 kuu hiljem müüdi ka Venemaale Leedu. Saksa sai vastu osa Poolast).
  

Uus maailmasõda võis alata!
1939-1941

• 1 september 1939 ja 17 september 1939 ründasid Saksamaa ja NSVL Poolat.
  
• Oktoobris pidasid Poola keskel võiduparaadi. Poola oli riigina kaotatud .
  
• NSVL ründas edasi Soomet ja võttis endale Bessaraabia.
  
• 3 september 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksale sõja, kuid jäid ootele. Läänega algas nn. kummaline sõda, kus aktiivne tegevus puudus.
  
• Püsiti Saksa-Prantsuse ehk Siegfridi-Magnot kaitseliinidel (tehti propagandat).
  
• 1940 Saksa tungis Taani ja Norrasse.
  

Blitzkrieg ehk välksõda

• Hitleri kava läänerindel vallutada Belgia, Luksemburg ja Holland , et jõuda Lääne liitlaste põhijõudude selja taha. (Õnnestus).
  
• 22 juuni 1940 olid prantslased sunnitud Compiegne’i metsas Saksaga vaherahu sõlmima. 2/3 Prantsusmaast läks Saksa okupatsiooni alla. Ametisse pandi VICHY valitsus.
  
• Prantsuse väejuht Charles de Gauelle algatas Inglismaal liikumise Prantsusmaa vabastamiseks.
  
• Juulis 1940 oli Saksamaaga sõdima jäänud Inglismaa, keda ei õnnestunud kuidagi alistada.
  
• 1940 liitusid Saksaga Ungari, Bulgaaria ja Rumeenia . Purustasid Jugoslaavia ja Kreeka.
  
• Aafrikas alustas Itaalia Liibüast rünnakut Egiptuse vastu. Britid vastasid ja vallutasid Liibüa. Hitler saatis Itaaliale vägesid appi ja pani britid Aafrikas raskesse olukorda. Merel alustas Hitler 1940 allveesõda, kuid tänu õhujõudude ülekaalule ei kujutanud see Lääneriiklastele suurt ohtu.
  

Balti riikide okupeerimine
28 september 1939 Baaside leping Eesti ja NSVL-i vahel. Ettekäändeks toodi Eesti vaenulik suhtumine.
Oktoobris alustas NSVL Punaarmee üksuste paigutamist Eestisse (25 000). Sama leping sõlmiti Lätiga (30 000). Leeduga sõlmiti leping, et nad saavad vastutasuks tagasi Vilniuse. „Võitsime Vilniuse, aga kaotasime Leedu!”. Balti riigid püüdsid vältida konflikte, kuid suhted halvenesid. Valesüüdistustele järgnes okupeerimine 15 juuni 1940 Leedu, 16 ja 17 juuni Läti ja Eesti.
Andrei Ždanov asus Eestis moodustama venemeelset valitsust (Johannes Vares – Barbarus ).
Juulis moodustati võltsvalimiste tulemusel nn. nukuparlamendid, mis palusid Balti riigid vastu võtta NSV Liitu.
3-6 august 1940 liitis NSVL Balti riigid enda koosseisu.
Soome Talvesõda
Nõukogude Liit nõudis ka neilt baaside sõlmimist. Mannerheim ja valitsus olid nõus järgi andma, kuid Parlament ja avalikkus olid vastu. Novembris 1939 alustas NSVL valesüüdistustega Talvesõda. Venelased ei suutnud läbi murda Karjalasse rajatud Mannerheimi liinist (Soome lahe ja Laadoga järve vahel). Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abi saatma ja NSVL oli sunnitud märtsis 1940 rahu sõlmima.
1941-1944
1941 alustas Hitler NSVL-i vastast sõjaplaani „Barbarossa”. Sõjaks Saksa vastu valmistus ka NSVL. Mõlemad plaanisid üksteist kohe sõja algul purustada.
22 juuni 1941 ründas Saksamaa NSVL-i:
Mitte Süd Nord
Valgevenest Moskvasse Ukrainasse Baltikumist Leningradi
Saksamaa liitlased: Itaalia, Rumeenia, Soome, Slovakkia, Ungari. Sakslastel oli edu, kohalikud elanikud võtsid neid vastu kui vabastajaid. Otsustaval Hetkel loobus Hitler Moskva ründamisest Kiievi kasuks. Leningradis korraldas blokaadi, nälga suri ca. 700 000 inimest. Külm talv andis Hitlerile Moskva all raske löögi (varustus puudus, plaani kohaselt pidid sõda juba läbi olema). Hitler välksõja plaan kukkus läbi. Stalin õhutas rahvast nimetades sõja Saksamaa vastu Suureks Isamaa sõjaks.
Jaapan
7 detsember 1941 ründas Vaikses ookeanis USA Pearl Harbori mereväebaasi. Surma sai ca. 2500 USA sõdurit. Tõi kaasa isolatsionismist loobumise ja USA astumise II MSõtta. USA vastas 1942 Midway saarestikus Jaapani laevastiku ründamisega (al. 16 sajandist Jaapani esimene kaotus).
Stalingrad 1942
Hitler plaanis Volga ääres Stalingradi vallutamist. Punaarmee taandus, sakslased tungisid edasi -> edu haripunkt. 1942/1943 vahetusel alustas Stalin vastupealetungi. Veebruaris 1943 andis Saksamaa alla.
Aafrika
November 1942 läksid britid El-Alamein’i all pealetungile. Liitusid USA väeüksused. Saksa-Itaalia väed sunniti alistuma ja mais 1943 olid lahingud Aafrikas lõppenud.
Kurski kaar
Suvel lootis Hitler uuesti edu saavutada, kuid punaarmee tõrjus sakslased jälle idarindel tagasi. Initsiatiiv läks Moskvale.
3 september 1943 USA-Briti väed maabusid Sitsiilias. Mussolini kõrvaldati võimult ja Itaalia palus vaherahu. Kesk- ja Põhja-Itaalia loodi sakslaste toel Mussolini nukuvabariik.
1944 Punaarmee suur pealetung Idarindel:

• Narva alla lahingud 6 kuud
  
• Edu Ukrainas
  
• Edu Baltikumis kuni Kuramaani
  
• Soomega Jätkusõjas vaherahu
  
• Okupeeris Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia.
  

Normandia dessantoperatsioon „Overlord”
6 juuni 1944 maabusid Lääneriikide sõjajõud Põhja-Prantsusmaal, nimetatakse II rinde avamiseks. Suur ülekaal õhus. Vabastati Pariis ja jõuti välja Saksamaa piirini. Ajaloo suurim dessantoperatsioon.
Ardennide lahing (Belgia kaguosas)
Hitler kondas oma tugevamad diviisid mägedesse, et lõigata Belgias asuvad lääneliitlased põhijõududest ära. Tema algne edu katkes lääneliitlaste õhurünnakute tõttu.
Berliini vallutamine
Jaanuaris 1945 hakkas Punaarmee Ida- Preisimaa kaudu tungima Saksamaale. Saksa väeosad alistusid. Aprillis 1945 algasid pikad lahingud Berliini pärast, mis lõppesid Hitleri enesetapuga.
2 mai kapituleerus Berliin.
8 mai kapituleerus Saksamaa.
Jaapani vastupanu
Hoolimata kaotustest jätkas 1944 vastupanu. USA vallutas Jaapani väiksemad saared ja alustas sealt teiste saarte lauspommitamist. Nõukogude Liit astus Jaapani vastu sõtta Manžuurias. Edasi vallutas Põhja-Korea, Lõuna-Zahhalini ja Kuriili saared. Sõja lõpetamiseks kasutas USA tuumapomme (projekt Manhattan). 6 augustil Hiroshimale ja 9 august Nagasakile. 2 september 1945 Jaapan kapituleerus ja II MS lõppes.
Konverentsid ja lepingud
August 1941 USA ja Suurbritannia (Roosevelt ja Churchill ) sõlmisid Atlandi harta:

• Kinnitasid, et ei soovi endale uusi territooriume
  
• Lubasid taastada sõjas okupeeritud riikide iseseisvuse
  
• Otsustati üldjoontes ÜRO asutamist.
  

1943 Teherani Konverents – Lääneriikide järeleandmised Nõukogude Liidule. Nõukogude Liidu
tunnustamine 1941 piirides. Arutati ka Lääne-Euroopas II rinde avamist (II rinne – Normanni dessant ).
1945 Jalta konverents:

• Kesk- ja Ida-Euroopa jäeti Nõukogude Liidu mõju alla
  
• Määrati sõjajärgne poliitika Saksamaa suhtes
  

• 1945 Potstami konverents
  
• Roosevelt -> Truman
  
• Churchill -> Ahlec
  
• Kiideti heaks Ida-Preisimaast osa loovutamine Nõukogude Liidule.
  
• Määrati Saksamaa jaotus Nõukogude Liidu, Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA vahel.
  
• Võim Saksamaal läks liitlaste ühisvalitsusele.
  
• Määrati reparatsioonimaksete kord.
  

Pariisi rahukonverents
1946 juulist oktoobrini, osales 21 riiki. Sõja võitjad allkirjastasid rahulepingud 10 veebruar 1947. Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Soomega. Saksa tulevik jäi esialgu lahtiseks. Jaapaniga sõlmiti rahuleping alles september 1951 San Fransiscos (NSVL ei kirjutanud alla). Kõik kaotajad pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume.
Nürnbergi protsess
1945 sügisel alustas rahvusvaheline tribunal kohtuprotsessi juhtivate natside üle (24 inimest). Göring, Ripentrop, Goebbels, Roosenberg (12 said surmanuhtluse , 3 eluaegse vangistuse , 2 õigeks ja ülejäänud lihtsalt vangi). Erakondlik – et riigijuhtidele määrati kriminaalkaristused inimsusevastaste kuritegude eest. Vastutus sõja alustamise eest pandi täielikult Saksamaale.
II MS tagajärjed:

• Sõjas hukkus vähemalt 60 miljonit inimest.
  
• Esmakordselt hukkus väga palju tsiviilelanikke ( genotsiid ja holokaust).
  
• Õiglast maailmakorraldust ei tekkinud.
  
• Kommunistliku diktatuuri mõju kasvas ( okupatsioonid ja mõjusfäärid Kesk- ja Ida-Euroopas).
  
• Kahe pooluselise maailma teke ja Külm sõda.
  

Kollaborandid – kaasajajooksikud, kes pakuvad end kohe uute võimudega koostööd tegema.