ohtudest, nii hukkuvad väga paljud. Iga inimene saab palju ära teha tarbides teadlikult kokkuhoidlikult ja säästlikult. Alustada tuleks iseendast, oma kodu ümbrusest. Väga tänuväärne algatus on 2008. aastal alguse saanud ,,Teeme ära" kui ühe päevaga erinevates kohtades korjasid vabatahtlikud Eestimaa metsadest ja teeäärtest kokku rohkem kui 10 000 tonni rämpsu. Tänaseks on ,,Teeme ära" algatus jõudnud ligi sajasse riiki. Maailma eri paigus on Eesti 2008. aasta koristuspäeva eeskujul korraldatud oma koristuspäevi, mis jätkuvad ka edaspidi. Kuigi eestlase jaoks on koristustalgud nüüdseks üks võimalik talguliik teiste seas ning palju tehakse ka muid tarvilikke talgutöid, oleme oma talgupäevaga seeläbi ka maailmakoristuse kaardil. Töö käigus sain ka ise palju uusi teadmisi selle kohta, mida endast täpsemalt kujutavad ohtlikud jäätmed ja kuidas nendega ümber käia ning sain rohkem aimu sellest, mis toimub prügilates.
11 matkamine Matkamine on peaaegu et ainuke spordiala, mida saab harrastada nii maal kui vee peal, nii metsas kui mägedes. Sõltuvalt aastaajast on võimalik matkata nii jalgsi kui jalgrattaga, sooritada paadi- või kanuumatku, minna mägedesse. Matkamine on just selline liikumisvorm, mis annab võimaluse sattuda ka kõige kaunimatesse paikadesse looduses, seda maailma erinevais paigus. Matkamine õpetab õigesti hindama oma võimeid ja jõuvarusid, suurendab vastupidavust ning arendab orienteerumisvõimet. Sobivaim võimalus algajale matkajale oma võimete proovilepanekuks on kõige tavalisem jalgsimatk. Venitamine Sooritades venitusharjutusi osutate oma organismile hindamatu teene. Alguses ei pruugi venitustreening piisavalt haarav olla,kuid peagi mõistate venituste kasulikust ja tunnete sellest mõnu
1883. aastal valminud hoone on väga liigendatud ning on saanud suuri mõjutusi neogootikast. Hoone fassaadi kaunistab neljakorruseline sakmelise rinnatisega torn. Torni esimene korrus on lahtine võlvitud katusealune, millel on huvitav efekt ühes nurgas sosistatu on kuulda teises nurgas. Väikesed tornikesed asuvad veel hoone mitmeis paigus. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis elemente. Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev kaheksatahuline latern. Saali ühel küljel on ka siserõdu. Tagafassaadi kaunistavad teravkaaraknad ning sakmelised viilud ja tornikesed. Kaunid
Ajalugu §7-12 1.Viikingid Kuidas neid nimetati Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid maid mitme sajandi jooksul. Rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud ajavahemikku 800-1050, vahel kuni 1200. Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse. Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi ,,valged"(norralased) ja ,,mustad"(taanlased). Ida Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad
Tubadesse kaabiti pisut hõbevalget või raputati soola või siis tehti kadakasuitsu. Ohutised olid samuti kõikvõimalikud jõuluks valmistatud krässid, tähed ja ristid. Arvati, et need koguvad pühade ajal endasse kõik soovimatu, seepärast tuli nad pärast pühi põletada. Jõuluõhtul enne pimedat tehti välisustele, väravatele ja sõidukitele valge kriidi või söega ristid. Isegi kaevule, põllunurkadele ja nõudele tehti riste kui Päikese sümbolit. Ristid olid eri paigus erinevad. Aitas seegi, kui hooned n-ö piirati – tehti nende ümber kõndides ring. Aknad tuli kinni katta, et kurjad jõud, surnud ja haldjad aknast sisse ei vaataks. Eeskätt on kardetud kuradit, vanapaganat, vaimusid, kuid ka surnuid ja kodukäijaid ehk külmkingasid ja teisi olendeid. Jõuluööl või esimesel jõulupühal visati soola kaevu ja esimesena pidi kaevule minema meesterahvas. Üldse oli soovitav öösel kaevu juurde mitte minna, sest usuti, et kaevul käivad
Keskkonnaministeeriumist on näiteid kümnekonna autoriga kirjutiste koostamisest puhtalt kaugtöö vormis. Kaugtööd on võimalik teha kaugtöökontoris, kodus või ka pidevalt ringi liikudes. Eesti Vabariigi Valitsus seab Eesti Regionaalarengu Strateegias (2005-2015 a.) eesmärgiks, et kõik Eesti regioonid oleksid atraktiivsed paigad nii elamiseks kui ka äritegevuseks. Enamus meist on kindlasti nõus, et meie saared ja looduskaunid rannikualad on elamiseks atraktiivsed, aga kuidas on neis paigus lood äritegevusega? Teame ju kõik, et on suurenenud maalt linna tööle käivate inimeste hulk ja majanduslikult aktiivne rahvastik on viimastel aastatel maapiirkondades pidevalt vähenenud. Kahjuks peame tõdema, et vähe on ettevõtjaid, kes äärealadel tegutseda tahaksid. Paljud hariduse omandanud noored ei leia kodukohas erialast tööd ning järjest rohkem andekaid ja ettevõtlikke inimesi lahkub suurematesse keskustesse. Selle tõttu elanikkond maapiirkonnas väheneb ja suureneb
Mida rohkem liiva koguneb, seda kõrgemaks kasvab tuuletõke, mis omakorda suurendab lisanduva liiva hulka. Tuulepealne nõlv on lauge, tuulealune aga järsk. Luiteid võib olla mitmeid tüüpe: · Kui kõrbes valitsevad kindlasuunalised tuuled, moodustuvad paralleelsete ridadena asetuvad luited. Et need paiknevad valitseva tuulesuunaga risti, kutsutakse neid ka ristluideteks. · Täht- ehk püramiidluited sünnivad paigus, kus tuule suund pidevalt vaheldub. Mõnedes kõrbetes kasvavad sellised luited kuni 80 m kõrguseks Namibi kõrbes on liivaluidete kõrgus kuni 300 meetrit. · Poolkuukujulised parabol- ehk mõrdluited tekivad kõrbe äärealadel, kus on vähe liiva ning tuul puhub valdavalt ühest suunast. Tuule suunda näitavad luite teravdunud harud. Servad on eendunud sellepärast, et liiv liigub seal palju
“Kauka jumala” 1957 pandi kõrgem näitlejakoolitus, tallinna riikliku konservatooriumi lavakunstikateeder, uuesti käima. Legendaarne Papi Kalmet asus Panso parema käena tööle õppejõuna. Aarne Üksküla: “Ilma Leo Kalmetita poleks kool olnud see, mis ta oli” Kalmeti teatriõpetusest said osa vaid neli esimest lendu, viimases neist 1970ndal aastal lõpetanud lennus õppis ka Lembit Ulfsak, kellel Kalmetist mälestused kõik soojad on. Esimese lennu paigus tabas teda insult. 1960 1960 aastal pöördus ta ka tagasi lasteteatri juurde, kui ta kutsuti Estoniasse lavastama Eugen Kapi lasteooperit “Talvemuinasjutt” Ta lavastas ka mitmel laulupeol etendusi. Ent Kalmetil oli veel üks teatrikool. Nimelt 1960-63 aastani tegutses Tallinnfilmi juures näitlejate õppestuudio, kus ta küll üsna väiksel määral kuid ometi, samuti õpetada jõudis. 1967 - instult Tema käe all, kuni aastani 1968, jõudis õppida kolm lendu
Eesti luterlikust pastorkonnast põgenesid välismaale umbes pooled, nende seas peapiiskop Johan Kõpp. Pagulaseestlaste suur hulk tagas omakorda asutatud ettevõtmistele ja teenustele kasutajad. “Lühidalt öeldes tekkis väljaspool Eestit küllaltki mitmepalgeline omaette eesti ühiskond, Väiis-Eesti, mille tähtsamaid liikumapanevaid jõude olid idealism, andumus ja jonn” Eestlus paguluses Eesti pagulased lõid maailma eri paigus kiiresti oma Sõja ajal Eestist põgenenud luteri pastorid asutasid ühendusi. Nende keskuseks asutati tihti Eesti Maja, 1958. aastal luterliku pagulaskiriku, Eesti Evangeeliumi mille ruumides tegutsesid mitmesugused eesti seltsid.
ajatakse tihti segamini terminiga "Boost threshold" (lisarõhu lävi). See ei ole aga kaugelti sama, mis turbo hilinemine. Turbo hilinemine on ole midagi enamat kui viivitus gaasipedaalile vajutamisest kuni märkimisväärse lisarõhu tekkimiseni. Turbo lisarõhk (turbo boost) Tavaliselt mõõdetud naelades ruuttolli kohta. Turbo boost on lisarõhk, mida turbolaadur tekitab sisselaskekollektoris. Üks võimalus, kuidas õhu läbilaset käikudes suurendada on rõhkude erinevust torude eri paigus. Lisarõhu tekitamisel kiireneb õhuvool mootorisse, ning jõu potensiaal kasvab. Boost'I mõõdetakse ka Bar'ides. Üks Bar on võrdne 14,5 naelaga ruuttolli kohta (psi) Lisarõhu lävi ( Boost Threshold) Erinvelt turbo hilinemisest (lag), on lisarõhu lävi madalaim võimalik pöörete hulk, kus on märkimisväärne lisarõhk ( jõud). Madal lisarõhu lävi on tähtis kiirendades väga madalatel pööretel. Kõrgemate pöörete peal aga tuleb mängu turbo hilinemine mis on viivitus alates
Maailma pindalalt suurim riik - Venemaa Föderatsioon - paikneb Ida-Euroopa ja Aasia territooriumil. Kagus piirneb Venemaa Põhja-Koreaga, lõunas Hiina, Mongoolia, Kasahstani, Aserbaidzaani ja Gruusiaga, edelas Ukrainaga, läänes Valgevene, Läti, Eesti, Soome ja Norraga. Kaliningradi oblastis on Venemaal ühine piir Leedu ja Poolaga. Arvatakse, et V sajandil saabusid lääne poolt Venemaa praegusele territooriumile slaavi hõimud. Esimene slaavlaste riik tekkis neis paigus IX sajandil ja selle keskuseks sai Novgorod. Vene rahva hälliks peetakse Kiievi-Venet, kus IX-XI sajandil kujuneski välja vene rahvas. 988. aastal võeti Venemaal vastu ristiusk. Nimetust Venemaa () hakati ajalooallikates Vene riigi kohta kasutama XV-XVI sajandi vahetusel. Tsaar Ivan IV Julm on nimetanud oma riiki Venemaa tsaaririigiks ( ), XVII sajandil on kasutatud nimetust Venemaa suurriik ( ). XVI-XVII sajandil laiendas Venemaa oma piire ja Volga-äärsetest aladest, Uuralitest
kasvatamiseks. Ta oli suhkruroo kasvatamist õppinud Madeiral ning viis suhkruroo Ameerikasse ja Lääne-India saartele, kus seda istutati ja kasvatati suurtes kasvandustes. Toorsuhkur toimetati tagasi Euroopasse, kus seda rafineeriti ja müüdi. Pärast suhkru tootmise kasvu hakati suhkruga laiemalt kauplema ning see ei olnud enam kõrgklasside privileeg. Enamikul Euroopa riikidel oli 17. sajandil maailma eri paigus kolooniaid, kus need riigid ise enda jaoks suhkruroogu võisid kasvatada. Suhkru ajaloo süngemaks aspektiks on orjade vedamine Aafrikast suhkrurookasvandustesse töötama. Üleminek suhkrupeedile Napoleoni sõdade ajal (18031815) blokeeris Napoleon merekaubateed, et takistada suhkru importimist laevadega. Selle tulemusena hakkas Euroopa suhkruroole asendajat otsima. Avastati, et suhkrut saab eraldada suhkrupeedist. Suhkrupeedi suhkrusisaldus oli sel ajal aga
Maasing; August Sang, Paul Viiding ja Mart Raud – ühiskogu „Arbujad“, hakati nimetama arbujateks. Olid uussümbolistid, metafüüsika, raskemeelsus. Tallinnas ka uute noorte luuletajate rühmitus „Elbumus“ (Jaan Kross, Ilmar Laaban). Kujutav kunst Kujutava kunsti areng toimus paralleelselt kogu kultuurielus aset leidnud nihetega. Maalikunstis oli pilt iseseisvuse saabudes kirev, kuna toonased juhtivad kunstnikud olid hariduse saanud eri paigus. Just impressionism ja ekspressionism. Esimene suur ülevaatenäitus 1919. Hävitav kriitika, kuna oodati kubismi, futurismi. Liiga traditsioonilised teosed (Ants Laikmaa, Kristjan raud, Konrad Mägi)- Mingit ühtset programmi ei kujunenud. 1922 loodi Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing, millest peagi kasvas välja konservatiivsem Eesti Kunstnikkude Liit. Radikaalsemad koondusid Eesti Kunstnikkude Rühma (kubism, konstruktsionism).
kasvatamiseks. Ta oli suhkruroo kasvatamist õppinud Madeiral ning viis suhkruroo Ameerikasse ja Lääne-India saartele, kus seda istutati ja kasvatati suurtes kasvandustes. Toorsuhkur toimetati tagasi Euroopasse, kus seda rafineeriti ja müüdi. Pärast suhkru tootmise kasvu hakati suhkruga laiemalt kauplema ning see ei olnud enam kõrgklasside privileeg. Enamikul Euroopa riikidel oli 17. sajandil maailma eri paigus kolooniaid, kus need riigid ise enda jaoks suhkruroogu võisid kasvatada. Suhkru ajaloo süngemaks aspektiks on orjade vedamine Aafrikast suhkrurookasvandustesse töötama. Üleminek suhkrupeedile Napoleoni sõdade ajal (1803–1815) blokeeris Napoleon merekaubateed, et takistada suhkru importimist laevadega. Selle tulemusena hakkas Euroopa suhkruroole asendajat otsima. Avastati, et suhkrut saab eraldada suhkrupeedist. Suhkrupeedi suhkrusisaldus oli sel ajal aga
3) Tsivilisatsioon ehk inimesed, kes rajavad riike ja linnu Elatusallikate suurenemine aitab liikuda ühest staadiumist teise, kuotuurilisel arengul on materiaalne alus 1840.1880 kokkuvõte: Tegeleti peamiselt 2 teemaga evolutsiooniliste skeemide väljaarendamine, terminoloogiliste aluste loomine (nt matrilineaarsus, patirlineaarsus, tabu) Uuriti sugulussüsteeme ja religioosseid uskumusi eri paigus Kasutati peamiselt sekundaarseid andmeid ning seetõttu olid kontseptsioonid ja teooriad tihti ebaselged, hägused 1871 rajati Suurbritannias Royal Antropological Instutute, mis avaldas juhiseid antropoloogide informantidele Torrese väina ekspeditsioon (Austraalia), 1898, Alfred C. Haddon (1855-1940), William H. R. Rivers, Charles G. Seligman - eesmärgiga uurida kohalikku elu, sotsiaalset struktuuri, kultuuri, jne.
sellele lisandub veel väga suur majanduslik kahju. 26. Milliseid mere naftareostuse viise rakendatakse? Orgaaniliste ühendite (VOC) kui kasvuhoonegaaside sattumine atmosfääri · Mõnedes nafta leiukohtades põletatakse koos naftaga saadav gaas puuraugu juures raisatakse ressurssi, paisatakse atmosfääri nii CO2 kui SO2 ja muid lisandeid September 27. Kus paiknevad maailma suuremad põlevkivi leiukohad? Põlevkivi leidub paljudes maailma eri paigus, on teada rohkem kui 600 leiukohta rohkem kui 30 riigis kõikidel mandritel. Suurimad põlevkivivarud on USA-s, Brasiilias, Jordaanias, Venemaal ja Mehhikos, Ameerikas on näiteks hinnanguliselt 72% maailma varudest. 28. Iseloomustage Eesti rolli põlevkivi kasutamisel maailma mastaabis Eesti on maailma ainus riik, kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil. AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad toodetud energiast oli 2005. aastal 95% toodetud põlevkivist.
Kodukaku silmad on tumedad ja vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Kaku saba on alt heledam, pealt tumedam ja oma ulatuselt on umbes kolmandiku kere pikkune. Kaku nokk on kollane ja küüned kollakasmustad. Kodukakk on meil kõige sagedamini kohatav kakuline ja seda mitmel põhjusel. Esiteks ei ole ta suurte metsamassiivide lind, ta asustab eelkõige kultuurmaastiku parke ja põldudevahelisi segatüüpi metsatukkasid. Ka inimene käib neis paigus sagedamini. Teiseks eelistab kakk neid puid, kus on palju õõnsusi. Eestis on palju mahajäetud võsastunud talukohti, millede kunagised viljapuud on lausa ideaalsed elupaigad. Neis on õõnsusi ja nad pakuvad ka varju. Lagunenud müüritised pakuvad elupaika ka kaku saakloomadele - närilistele - mistõttu ta selliseid paiku tunduvalt sagedamini külastab. Kodukakk toitubki põhiliselt närilistest. Samuti võib ta aga asuda toituma mingist kindlast objektist - spetsialiseeruda
kirjutama sedalaadi raamatuid ka Eestis. Jumalateenistusi saatis vaimulik laul ja muusika, mis mõjus rikastavalt muusikakultuurile. Just vennastekoguduse liikumisest õhutust saanud tung eneseharimisele andis 18. sajandil talurahvale suure tõuke lugemise, kirjutamise ja muusika õppimiseks. Nii võib alates 18. sajandi teisest kolmandikust kõnelda täiskasvanute laialdasest iseõppimisest ja lastele kodusest kirjaõpetamisest, mis sai traditsiooniks ka neis paigus, kus vennastekoguduse mõjusid algselt polnudki. 18. sajandi viimasel kolmandikul jäigi valitsevaks õppetöövormiks koduõpetus, mida täiendas kooli- ja leeriõpetus. Vaimuelu kui terviku seisukohalt oli 18. sajand eesti rahva seisukohalt üldiselt troostitu. Aeg, mida Lääne-Euroopas tunti kui filosoofilist sajandit, kui valgustussajandit, kui inimõiguste väljakuulutamise sajandit jne, oli eesti rahvale pigem sõdade ja pimeduse sajandiks. (4)
elavat linnuliiki, mille äratundmist hõlbustavad bioloog Terje Volke joonistatud pildid. Raamatu juurde kuulub CD 27 linnu laulunäidiste või häälitsustega, mida juhatavad sisse Fred Jüssi loetud meeleolukad lühitutvustused. 11 ,, Eestimaa looduse hääled ,, CD Fred Jüssi Looduseuurija Fred Jüssi koostas ja juhtis 1970ndatel Eesti Raadios saatesarja Looduse Aabits, mille tarvis ta ise salvestas Eestimaa eri paigus looduse hääli. Plaadil on valik siinsete metsade lindude laulunäiteid ning mitme konnaliigi öiseid kontserte. "Looduse muusika on ainulaadne juba sellepärast, et ta lätted on ürgsed ning rütmid ja viisid vanemad kõige vanemastki rahvalaulust. Looduse muusika on loomulik ja puudutab loomulikku meie sügavaimas olemuses." (Fred Jüssi) ,, Eesti laululinde ,, CD Fred Jüssi Sellel heliplaadil leidub valik Eesti laulinde metsadest, niitudelt, roostikest ja
Sellises valguses võeti Linnadepäeval Pärnus teema kõne alla ja tunnistati vajalikuks, et igas suuremas linnas - Riias, Tartus ja Tallinnas avataks "eine wesenthlicke reddelicke schole", kus õpetataks heebrea, kreeka ja ladina keelt. M.Lutheri laiali saadetud kirjas raeisadele ja bürgermeistritele, väljendas ta oma seisukohti koolihariduse osas, kus pidas vajalikuks, et kõigis paigus oleks parimad koolid, mis kasvataksid mehi, kes võivad hästi valitseda maad ja rahvast ja naisi, kes oskavad hästi kasvatada lapsi, pidada peret ja maja. Rahvakoolidele selle kõige juures ei mõeldud. ,,Kõikide paikade" all pidas M. Luther silmas ennekõike linnasid. Kuigi Lutheri sõnavõtud sisaldasid endas nõudmist, et kogu rahva noorsoole õpetust antaks, polnud kohalikul aadelkonnal sellest suurt midagi. Lihtrahva jaoks tehti niipalju, et pandi
carl ludwig engel • oli saksa arhitek, kes töötas al 1816 soome suurvüsrtiriigis • oli soome arhitektuuri suunanäitaja 19.saj, esimesel poolel • enne soome kolimist töötas berliinis , tallinnas ja peterburis • engeli peatööks oli senati väljaku kujundamine helsingis:toomkirik, riiginõukogu hoone, helsingi ülikooli peahoone ja rahvaraamatukogu • ta on projekteerinud ka arvukalt kirikuid ja ühiskondlikke hooneid soome eri paigus realistlik loodusmaal • vennad magnus, wilhelm ja ferdinand von Wright • ferdinand von wright „võitlevad metsised“, loomad • magnus von wright saj lõpu olusti maalikunst • e. järnefelt • a edelfelt • a. gallen-kallela • m enckell • h simberg • j rissanen • novembrirühm 1916- t sallinen, j mäkela • h schjerfbeck Skageni maalijad (taani 19.saj)
8. teabekirjandus on mingil alal kasutamiseks koostatud ja kergesti käsitletavad infokogumid 9. õppekirjandus õppeotstarbeline kirjandus 10. teatmekirjandus süstemaatiliselt esitatud infokogumikud 11. jne c) Aja ja ruumi järgi i. Erinevatel aegadel ning eri paigus on kirjutatud ka eri laadi kirjandus nii selle keele, funktsioonide, taseme kui ka vormide poolest ii. Eri ajastu kirjandusel on olnud ka erinev tähendus iii. Kirjandusteose säilimisel läbi ajastute võivad tema funktsioonid muutuda. d) Taseme põhjal i. Hinnangu küsimus eri ajastul eri moodi ii
delikaatse sisu tõttu. Mõningaid dokumente on siiski võimalik leida ja lugeda OECD Acts- is, Unclassified offical documents andmebaasis, arhiivides (nt Firenzes Euroopa Ülikooli Instituudi (EUI) juures ning Pariisis OECD peakorteris), OLIS-is. 12 OECD peakorteris Pariisis asub OECD keskraamatukogu ning üle maailma eri paigus on asutatud OECD keskusi (Berliin, Tokyo, Washington, México). Eesti Rahvusraamatukogu on OECD hoiuraamatukogu 2009. aastast. Eesti ajakirjanduses OECD kohta ilmunud artikleid saab otsidaEesti artiklite andmebaasist ISE. Rahvusraamatukogu on ka mitme teise OECD-ga koostööd tegeva rahvusvahelise organisatsiooni hoiuraamatukoguks, näiteks ÜRO, UNESCO, ILO, IMF, Maailmapank, WHO jt. 7. OECD BETTER LIFE INDEX OECD parema elu indeks on OECD poolne edasiarendus 2009
loomus,sügavad vaistud,keskenduvad pingsalt hoolekandele ja järglastele. · Ürgnaise arhetüüp-Naise kaasasündinud algloomus,naise sisim pärisloomus, ka ID-päriliku psüühika kogum inimese sünnihetkel,tüüploomus/alusloomus · Normaalne naine ei tunne end jõuetuna,ei kõhkle,julgeb lõpuni minna,ei soovi loobuda oma loovast elust kellegi teise kasuks.Kui naine lõikab end ära eelloetletust,siis on ta ajastu haigus,mida tuleb ette kõigis paigus, kus naisi on orjastatud ja kus ürgloomus sipleb tsivilisatsiooni püügipaeltes. · Eluterve naine on hunditaoiline:võimas,elujõuline,eluandja,ustav,püsimatu · Ürgnaine on kõigi naisterahvaste tervis. Ilma temata pole naiste hingeelul mõtet. Ürgnaine on prototüüpne naine ei hakka ta peale ei kultuuri-, aja- ega poliitika-hammas; teda see kõik ei muuda. Ta elutsükkel muutub, ta kuju loovad sümbolid muutuvad, aga oma sisimas tema ei muutu
langatumine, tuha- ja aherainemäed. Okupatsiooniarmee saaste likvideerimine ca 5 mlrd USD. Klassikaline looduskaitse tagada loodusharulduste ja liikide säilumine. Rask-metallid õhus ja mullas. As, Bi, Cd, Hg, Pb, U suurenenud sisaldused turbakihis ja mullas, linnade ümbruses suurem saaste Tallinn, Maardu, Sillamäe Pb, Zn, Cu, Sn, Hg, S, Mo, Sr jt. Kirde-Eesti geokeemiline atlas. Piirnorm maksimaalselt lubatud piirväärtus. Maailma eri paigus erinevad. Euroopa intensiivse põllumajanduse piirkondades looduslikke või poollooduslikke alasid vaid 2%, ca 20...30% taime- ja loomaliike kaitse all. Põhjavee saastumine nitraatide ja õlidega Valel ajal väetistega antavast N-ist uhutakse 50% 45 päeva jooksul põhjavette. Eriti õrnad on karstialad, õhukesed paepealsed, devoni avamused, seal on ohtlikud ka laudad, silohoidlad töökojad. Muldade leelistumine
Absoluutne peegeldaja k=0, a=1. Absoluutseks õhuniiskuseks nim 1m3 niiskes õhus leiduva veeauru massi g. Absoluutselt must keha- k=1, a=0, Ajavööndid- mudel: seesmist, 15° tagant eristatud meridiaanidega ketast pöörates nihkuvad vastavad paigad kaardil vastava kellaajaga märgitud välisketta kohale. 15° kaarepikkust= 1 tund. Antisünklinaalid ehk Antiklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas. Atmosfääri osad: troposfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfääri tsirkulatsioon on oluline soojuse, niiskuse globaalse jaotuse ning soojusbilanssi seisukohast. Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- mai...
3. Ananass ingl pineappel, ladina Ananas, soome ananas, vene Kirjeldus Viljal on magus, veidi hapukas maitse, mis varieerub olenevalt aastaajast. Ananassil on palju sorte ning nende suurus varieerub väga suurtest kuni tillukeste miniananassideni. Kolumbus tõi ananassi Kesk-Ameerikast Euroopasse. Sellest sai külalislahkuse sümbol. Ostmine Ananassi kasvatatakse maailma eri paigus. Suurimad tootjamaad on Tai, Brasiilia, Hiina ja Mehhiko. Havail kasvatatakse maailma ananassidest kolmandik, sealhulgas konservananassidest pooled. Ostmisel nuusutage vilja- küps ananass lõhnab tugevasti ja magusalt. Valige vili, mille koor on vetruv, lehekroon tumeroheline ja karge. Oma parimad päevad ületanud vilja koor on pehme, mõnikord ka kuiv ja närtsinud. Pidage ka meeles, et suuremas viljas on söödavat osa suhteliselt enam, kui väikses.
muutusteni ning kulmineerus uue riigi Nõukogude Liidu tekkimisega ja kuidas see kõik alguse sai ning toimus ja mis peamine, kas tegu oli riigipöördega nagu tavaks on öelda? Seda ma püüangi nüüd selles essees kronoloogiliselt lahkama hakata. 3 Tagamaad Alustuseks räägiksin kõigepealt töölisrahva eluolust sajandivahetuse paigus. Töötingimused 19.saj lõpus leevenesid tänu tööseadusele, mis rajas vabriku inspektsiooni, reguleeris nais- ja lapstööjõu kasutamist ja piiras tööpäeva pikkust. Siiski jäid elutingimused rasketeks: ülerahvastatud majutus, haletsusväärsed sanitaarsed olud, väsitavad tööpäevad (enne maailmasõja algust oli tööpäevi keskmiselt 6 päeva nädalas ja tööpäeva pikkuseks oli 10 tundi
suurte rindadega punnis kõhuga (ilmselt rase) · Näo osa on täiesti väljatöötamata · Hiljem on sarnaseid kujusid leitud ka mujalt Euroopast ja Aasiast · Kujud on ilmselt seotud viljakusmaagiaga · Sarnaseid kujutisi võib leida ka reljeefidena II Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst · Mesoliitikum keskmine kiviaeg, algas Põhja-Euroopas u. 10 000a eKr ja kestis kuni üleminekuni paiksele eluviisile ja põlluharimise-karjakasvatuse tekkimiseni (eri paigus erinevalt) · Mõnel maal peetakse mesoliitikumi lõpuks ka keraamika ilmumist · Kunstiajaloos käsitletakse mesoliitikumi ja neoliitikumi enamasti koos · Neoliitikum kestis mesoliitikumi lõpust kuni metallide kasutuselevõtmiseni · Vask pronks raud (u. 1200a eKr Väike-Aasias) · Tänapäeval kestab rauaaeg · Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad · Neoliitikum algab varem Lähis-Ida maades (Mesopotaamia, Palestiina)
Imepärasest lipust sai aga Taani riigilipp Dannebrog. Lahingus langes Liivimaa ristisõja üks tähtsamaid tegelasi, Eestimaa piiskop Theoderich, kes oli hakanud taotlema oma võimuala eestlaste seas Taani kuninga abiga. Valdemar jättis Tallinna oma garnisoni ning pöördus ise kodumaale tagasi. Järk- järgult hakkasid taanlased hõivama linnuse ümbruskonda ning rävalasi ristiusku pöörama. Kindlasti ei õnnestunud see kõigis paigus rahumeelselt, kuid taanlased olid rajanud Eestimaale olulise tugipunkti, kindlustades seeläbi igati oma taotlusi Eestimaale. 14. Valjala alistumine ja saarlaste ristimine Veebruar 1227 Pärast Muhu vallutamist siirdus ristisõdijate vägi Saaremaa tugevaima linnuse alla Valjalas.
Võimalik ometi ka, et eestlased Noarootsi nime ,,Noa" rootslaste Nukö, Nuko nimest moodustanud, alguses ehk Nuo ütelnud ja hiljemini Noa. Noale lisati seletuseks veel Rootsi juurde. Saartest ja randadest kaugemale südamaa sisse ei ole Eesti Rootsi asundused ulatunud. Siiski tabame saarte ja ranna ,,Rootsi" nimeliste kohtade kõrval veel kaugemalgi niisuguseid. Rootsiküla vald ja Rootsiküla Kihelkonnas, Rootsiküla Reigi kirikuvallas, Rootsiküla Nigula Orus kuulutavad selgelt, et neis paigus vanasti tõesti Rootsi asundused olnud. Rootsiküla Kasaris räägib tingimata selle poolt, et Virtsu ja Haapsalu vahel Rootsi asundusi esinenud. Lätlastest ja eestlastest teame, et mõisnikud neid vanasti mõnekorra terved perekonnad vägisi nende kodumaalt kaugemale võõrale maale paigutasid, olgu kas müügi, vahetuse ehk lihtsalt ümberpaigutuse teel. Rootslastega on vist vähem niisuguseid juhtumisi ette tulnud. Rootsis ei ole rahvas pärisorjuses elanud. Meie maa mõisnikud
Front on sooja ja külma õhumassi vaheline kokkupuutepind. On olemas külm ja soe front. 18. Tsüklonid, nende tekkimine ja muutused. Tsüklonis liigub õhk vastupäeva, antitsüklonis päripäeva Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas. Kõige sagedamini arenevad meie ilma mõjustavad tsüklonid atmosfääri neis paigus, kus soe õhk subtroopilistelt laiustelt kohtub külma õhuga kõrgematelt laiustelt. Tavaliste parasvöötme tsüklonite sünnipaik on keset Atlandi ookeani 30-60°pl. vahel, kuid sageli jõuavad Eestini ka tsüklonid, mis on tekkinud põhja pool polaarjoont või Vahemere piirkonnas. Tsükloni teket saab esmalt jälgida satelliidipildilt, seejärel juba suletud isobaarina sünoptilisel kaardil. Tuulte suund tsüklonis on vastupäeva põhjapoolkeral ja päripäeva lõunapoolkeral.
puhkekodu kui ka pioneerilaager. Kaasajal saab mõisas korraldada mitmesuguseid üritusi - seminare konverentse, pidusid jne. Arhitektuur 1883. aastal valminud historitsistlik hoone on väga liigendatud ning on saanud suuri mõjutusi neogootikast. Hoone fassaadi kaunistab neljakorruseline sakmelise rinnatisega torn. Torni esimene korrus on lahtine võlvitud katusealune, millel on huvitav efekt - ühes nurgas sosistatu on kuulda teises nurgas. Väikesed tornikesed asuvad veel hoone mitmeis paigus. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinanii. Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev kaheksatahuline latern. Saali ühel küljel on ka siserõdu. Tagafassaadi kaunistavad teravkaaraknad ning sakmelised viilud ja tornikesed. Kaunid ruumid on ka fuajee, söögisaal (jahisaal) ja raamatukoguruum. Võlvitud fuajeel on kaunid seinatahvlid
käitumisviiside ning töögrupi normide ja väärtustega seotud teavet ja kogemusi. Organisatsiooniliikmete kohanemist saab suunata. Selleks kasutatakse vestlust, rituaale ja vahetut juhendamist. Sissejuhataval vestlusel on suur mõju, sest see annab esmase pildi organisatsioonikultuuri sisust. Liialt optimistlik või kriitiline vestlus toovad kaasa rahulolematuse ja personali voolavuse. 5. Organisatsioonikultuuri ja rahvuskultuuri seosed Inimkäitumine varieerub maailma eri paigus väga suurel määral. Küllalt suure osa inimese valikutest ja tegevustest määrab kultuur, mis on kujunenud inimese ja looduskeskkonna pikaajalises koostoimes ja hõlmab teadmisi, tõekspidamisi, kunsti, moraali, seadusi ja tavasid, mille inimene omandab ühiskonna liikmena. Vahel vaadeldakse kultuuri endastmõistetavate sünonüümidena rahvust ja riiki. Näiteks Geert Hofstede (1980) laialdasemalt tuntud uurimuses küsitleti teiste hulgas tolleaegse Saksamaa
kuid seoses kliima ja hüdroloogiliste tingimuste muutumisega on turba settimine olnud kord kiirem, kord aeglasem. Tugevasti on eesti soode teket ja arengut mõjutanud pinnamood. Võrdsete kliimaolude korral on soostuinud kõigepealt madalama reljeefiga maaalad, kus põhjavesi on maapinna lähedal ja vee äravool väike v praktiliselt puudub. Surveliste põhjavete toimel tekkinud soid leidub meil kõrgustike jalameil. Ka neis paigus on soode teke alanud madalamatel reljeefiosadel esamajoones seal, kus aluspõhja ja pinnakatte veeläbitavus on väike ja vee äravool peeagu puudub. Alati on soode teke seotud niiskuslembese taimkatega, mille surnud osadest moodustub liigniiskuse ja õhu takistatud juurdepääsu tingimustes turvas. Peamised turbamoodustajad turbasamblad, nad on adifikaatorid s.o liigid, mis tugevasti keskkonda mõjutades määravad taimekoosluse struktuuri. 2) SOODE ARENEMISKÄIK; TURBALIIGID JA LASUNDID
ühiskond mõjutab tehnoloogia arengut ning lõppulemusena seda ka muudab, on võimalik eristada kolme tasandit. Sotsiaalne konstruktivism isiku tasandil: isik või isikute rühmad, kes mõtlevad välja kontseptsiooni, disaini ja arenduse, ei ole kunagi isoleeritud muust ühiskonnast. Nad on mõjutatud ühiskondlikest protsessidest sotsiaalsete sidemete, hariduse, meedia, sotsiaalsete võrgustike kaudu. Seetõttu on võimalik ka see, et samale avastusele võidakse korraga tulla maailma eri paigus. Sotsiaalne konstruktivism ühiskondlikul tasandil: kuna protsessid ei toimu isolatsioonis, on riiklikud ja organisatsioonilised prioriteedid, mis suunavad arendusmeeskondi mingit ühiskondlikku vajadust täitma. Suur osa infotehnoloogiate arengust on mõjutatud väga tugevalt sõjalistest vajadustest, mida ei katnud mitte ainult prioriteetide seadmine, vaid ka hea rahastus, mis võimaldas parematel ajudel just selle tehnoloogia valdkonna arendamisega tegeleda. Ühiskonna tasandil on
Autor soovib ka analüüsida, kas regonaalarengu strateegiad on olnud edukad. Autor alustab tööturu analüüsiga, millele on ta kõige rohkem rõhku pannud, sest see mõjutab inimese elu ja heaolu kõige enam. Selles osas võrdleb töötasusi ning töötute arvu piirkonniti. Lisab juurde ka nii absoluutse vaesuse kui ka suhtelise vaesuse näitaja. Autor üritab leida põhjuseid, miks on erinevused nii suured. Edasi uurib autor hariduse kättesaadavust ning taset Eesti eri paigus. Haridus on tihedalt seotud palkadega ja vaesusega. Autor analüüsib ja võrdleb, kas ja kui palju on maa piirkondades hariduse omandamine raskem kui linna piirkondades. Viimaseks uurib autor kultuuri kättesaadavust ning tarbimist nii maa kui linna piirkondades. Kuna kultuur on oluline osa meie elust ning pakub inimestele rahulolu on see inimese heaolu perspektiivist oluline valdkond. Lisaks on kultuuri tarbimine seotud nii
Renessansi ajal sai lauto instrumentide hulgas kõrgeima staatuse ta oli populaarseim soolopill ja ideaalseim partner laulu saateks, ta kõlas kammeransamblites nii kodanlaste kui aristokraatide kodudes. Kui kuni 16. sajandini kasutati lautot tavaliselt ansamblipillina, siis 16. sajand tõstis lauto soolopilli staatusesse. Citola Citola valmistati ühest puutükist, sel oli lame pirnikujuline korpus ja lühike kael ning harilikult kolm üksikut messing- või teraskeelt. Euroopa eri paigus valmistati Citola eri kujuga. Itaalia oli labida- viiulikujuline, mille õlad kerkisid ülespoole ja lõppesid teravikuga. Prantsusmaal arenesid õlgadest tiivad ja ovaalsed küljed muutusid kas sirgeiks või kergelt sissepoole kumerduvaiks. Inglismaal ja Saksamaal eelistati lehekujuga citola'sid, kus nõgusate kaarte servad moodustasid ühinemiskohtades tippe. 15. sajandil lisati roop, lipitsast loobuti ja 4 keelepaari hakati sõrmitsema. 16. sajandi alguseks
Kodukaku silmad on tumedad ja vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Kaku saba on alt heledam, pealt tumedam ja oma ulatuselt on umbes kolmandiku kere pikkune. Kaku nokk on kollane ja küüned kollakasmustad. Kodukakk on meil kõige sagedamini kohatav kakuline ja seda mitmel põhjusel. Esiteks ei ole ta suurte metsamassiivide lind, ta asustab eelkõige kultuurmaastiku parke ja põldudevahelisi segatüüpi metsatukkasid. Ka inimene käib neis paigus sagedamini. Teiseks eelistab kakk neid puid, kus on palju õõnsusi. Eestis on palju mahajäetud võsastunud talukohti, millede kunagised viljapuud on lausa ideaalsed elupaigad. Neis on õõnsusi ja nad pakuvad ka varju. Lagunenud müüritised pakuvad elupaika ka kaku saakloomadele - närilistele - mistõttu ta selliseid paiku tunduvalt sagedamini külastab. Kodukakk toitubki põhiliselt närilistest. Samuti võib ta aga asuda toituma mingist kindlast objektist - spetsialiseeruda. Näiteks
sellest tulenevad hallutsinatsioonid, psühhoos (Narkootikumid 2004). Ka ühekordne või väike kogus võib põhjustada terviserikke või isegi surma. Ecstasy põhjustab vere hüübimis- ja südame rütmihäireid. Pikapeale võib see meestele mõjuda impotentsust põhjustavalt (Narkoinfo 1996). On viiteid, et ecstasy võib esile kutsuda ka maksa- ja ajukahjustusi, südamepuudulikkust ja võibolla ka enesetapuni viivat depressiooni (Puusalu 2001, lk 9). 2.2 Kanep Maailma eri paigus on kanepit (vt. lisa joonist 8) mitme sajandi vältel kasutatud religioossetel kombetalitustel. Lihtsaid kanepiekstrakte kasutati varem tervishoius üldravimitena, kuid pikapeale kasutamine vähenes, sest neid ei peetud enam tõhusateks ega kindlateks ravimiteks. Uuesti hakati kanepitoodete vastu huvi tundma 1990. aastatel. Praegu katsetatakse kanepit näiteks kehakaalu vähendamiseks mõeldud toodetes ja vähiravis halva enesetunde vältimiseks, kuid need
mis kehtisid 16. saj, Euroopas. Lisaks eelnevale kajastatakse CCC ajaloolist käiku. Allika sisulises analüüsis valis autor välja CCC juures olulisima- tõendi ja tõendamise institutsiooni. 3 1. Allika analüüs 1.1 Allika liik CCC oli Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririigi ühtne kriminaalseadustik, mis kehtis alates 1532 aastast kuni 1871 aastani Saksamaa erinevais paigus, mil hakkas kehtima Strafgesetzbuch. Samuti on seda nimetatud Karl V, kes oli sellel ajal Saksamaa keiser, Hispaania kuningas ja tänase Ameerika mandri laiaulatslike piirkondade valitseja, karistusseadustikuks (Peinliche Gerichtsordnung Karls V). See oli ajalooliselt esimene Saksamaa ühtne ja üldine kriminaalseadustik ning baasseadustik piirkondades, kus endal seda käepärast võtta ei olnud. CCC kehtima hakkamine oli Saksamaale ning õigusajalooliselt ka
Liivalaia Gümnaasium NAISTE ABORDI PÕHJUSED JA MÕJU Uurimistöö Kirsti Kapp 12A klass Juhendaja: Mati Ilmjärv Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 1. ABORTIDEST ÜLDISEL 1.1. Abort mis see on? 4 1.2. Abordi põhjused 5 1.3. Abordi mõju 6 1.4. Abordi ajalugu ja tänapäev 8 1.5. Mida teha? 9 2. ABORDID EESTIS 10 2.1. Abortide koguarv 11 2.2. Abortide vähenemise mõjutegurid 12 3. NOORTE ABORDID EESTIS 14 3.1. Abordid kuni 19-aastaste Eesti noorte seas 15 3.2. Noorte seas tehtavate abortide põhjused ning nende vähenemise põhjused 16 KOKKUVÕTE 1...
Esinevad Lõuna Eestis ja Peipsi ääres.Metsamaa makustamishind Leitakse kasvukohatüübi järgi. Maksustamishind on ainult metsamaa kohta.Ei ole arvestatud metsa ja selle boniteeti. Maa ostul- müügil võib olla krundil kuni ½ ha metsa ilma, et metsa hinda arvestataks.Raskmetallid As, Bl, Cd, Hg, Pb, U. (Kirde-Eestis).Linnade (Tallinn, Maardu) ümbruses on suurem saaste (metallid: Pb, Cu, Zu, Hg, Sn, S). Piirnormid maksimaalselt lubatud piirväärtused, mis on maailma eri paigus erinevad.Digikaart 1:10 000. On koostatud lubjakaart, mikroväetiste tarbekaart (sinna on kantud boor, vask, mangaan).Mullastikukaardilt - leitakse rähasuse sisaldus Rooma numbrite järgi, keemine + märgiga (selle ees on numbriga tähistatud keemise sügavus).Huumushorisondi tüsedus märgitakse kaardil metsakõdu näitaja all (murrujoonega eraldatuna) nimetajas.Kõrbestumine- algus on, kui saagikus langeb kuivuse tõttu 10%, mõõdukas on 10-25%, tugev 25-50%, eriti tugev üle 50%
1.18 Furšettlaud Furšettlaudu kasutatakse tavaliselt vastuvõttude puhul, kui suhteliselt väikeses ruumis tuleb teenindada suurt hulka külalisi lühikese aja jooksul. Sageli ei ole sellistel vastuvõttudel ka külaliste täpne arv teada. Paljudel juhtudel toimub sündmuste tähistamine ettevõtete ja firmade saalis, fuajees, büroos, talveaias või koguni terrassil, pargis või aias. Kõigis neis paigus oleks otstarbekas külaliste kostitamiseks katta just furšettlaud, kuna see ei nõua erilist mööblit või sisseseadet, vajab võrreldes lauas istumisega vähem ruumi ja võimaldab külalistel vabalt suhelda. 14 2 Aedviljatoidud ja supid 2.1 Nimeta juurvilju ja too välja 3 kasutusvõimalust toiduvalmistamisel Juurvili on köögivili, mille söödav osa on maa-alune paksend,
haruldasi materjale. 11 Komposiitmaterjale hakati kasutama laevaehituses ning ka autotööstuses. Polüuretaanvahtu kasutati madratsitööstuses ning stürovahtu näiteks ujuvate mänguasjade valmistamiseks [16]. Polüpropüleen Loogiline samm pärast polüetüleeni kasutuselevõttu oli polüpropüleen (PP), mis avastati 1950-ndat alguses. Kuigi teaduses on tavapärane, et samal ajal avastavad eri paigus teadlased samu asju, siis polüpropüleeni ,,avastati" väidetavalt ca üheksa korda. Patendiametis lahendati vaidlused alles aastal 1989. Tänapäeval peetakse PP autoreiks eelkõige Taani Phillips Petroleumi heaks töötanud Paul Hoganit ning Robert Banksi. Olles omadustelt küll polüeteenile sarnane, on PP robustsem ning teda kasutatakse paljudel otstarvetel alustades plastipudeleist ja vaipadest kuni mööblivalmistamiseni. PP on ka sageli autoosade valmistamiseks kasutatav materjal.
7. Flooraelemendid, näited Flooraelement - Rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib 1) Tsirkumpolaarsed Hall lepp 2) Tsirkumpolaarsed rannikutaimed Randseahernes 3) Eurosiber Harilik tamm 4) Euraasia - Lehitu pisikäpp 5) Euroopa - Lõhnav käoraamat 6) Euroopa rannik - Rand-ogaputk 7) Põhja-Euroopa- Tuhkpihlakas 8) Arktomontaanne - Mägi-kadakkaer 8. Eesti floora liigirikkus Eesti floora mitmekesisuse põhjused: · Erinev mulla lähtekivim eri paigus · Erinevad veeolud ja pikk rannajoon · kliima erinev kontinentaalsus 9. Taimegeograafiline rajoneering 10. Eestis areaali piiril olevad taksonid 11. Taimede kultuurisuhted, invasiivsed liigid Invasiivsed ehk sissetungijad liigid on sellised võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes ja pool-looduslikes elupaikades. Seal nad püsivad ja levivad edasi ning ohustavad oma olemasoluga
Neis riikides on olulisel kohal saavutatud taseme hoidmine ja innovatiivsus. Hinnanguliselt on Euroopas maapiirkondades majutuskohti üle 500 000. Voodikohti on ligi 6 500 000. Mainimist tasub kindlasti ka fakt, et olenevalt riigist on puhkemajanduse olulisus maapiirkondades 2-40% kogu turismitööstusest. Ühtlasi on ilmnemas tendents, kus traditsionaalsed standardsed kuurordipuhkused ei ole enam niivõrd atraktiivsed, kui just puhkus looduslähetastes ja inimkärast eraldatud paigus. Üha enam minnakse maapiirkondades üle ka B&B stiililt isetoidlustamisele. See tähendab, et inimesed ei veeda piirkonnas mitte üht ööd peatuseks, vaid peatuvad seal näiteks pikemalt, et läbi viia ühisüritusi jne. (Klaus 2009) 6 Puhkemajutust kasutavad Euroopas eeskätt enam siiski siseturistid. Seega on oluline luua atraktsioone välisturistile. Näiteks Itaalias võiks vabalt tutvustada kööki ning turistidel samuti lasta kätt proovida
selle kasutamise eest renti · Mõisahärrus- selle korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi. Suurem osa maad jäi mõisamaaks. · Sunnismaisus- muudeti nad sunnismaisteks, et talupoegade ümberasumist takistada. VIIKINGID! · Viikingiteks kutsutakse Skandinaavia rahvaid- Norra, Rootsi, Taani, mõnelpool saarlased · Viikingi ajastuks loetakse 800-1050 (1200) Nimed erinevais paigus: · Inglise, prantsuse-normannid, taanlased · Vene-variaagid · Viiking paralleelne nimetus, kasutatakse igal pool Viikingite ekspansiooni vallandas: 1. ülerahvastatus 2. rahulolematus poliitiliste oludega 3. Seiklushimu · Seadusest üleastujaid karistati meritsi maalt väljasaatmisega Viikingite retked: · Rootsi viikingid e. variaagid: o Üritasid enda valdusesse saada kaubateed Bütsantsi, mis kulges
Eesti riik ja ühiskond eksami konspekt I Loeng: Kuidas uurida poliitilist süsteemi? 5 võimalust, kuidas uurida poliitilist süsteemi: 1. Institutsionalistlikult 2. Behaviouralistlikult 3. Pluralistlikult 4. Strukturalistlikult 5. Ratsionaalse valiku teooriaga Institutsionalism Antud skeemi kese võib olla eri paigus NB! Avalikkus=valijate kogum · Vaade kehtib Demokraatlikus ühiskonnas · Uurimisteooriad erinevad teineteisest sihtmärgi poolest ehk uuritavast. Institutsionalism uurib institutsioonide vahelist tasakaalu · Probleemid tasakaalu puudumisel: o Kas tegu on demokraatliku korraga? o Mida peavad institutsioonid dem. Tagamiseks tegema? o Kas demokraatiat on liiga palju?(Omane institutsionalismile)
Liigirikkus - Looduslik soontaimede floora sisaldab 1441 liiki + 97 alamliiki= 1538. Esindatud on 113 sugukonda, sh. 12 sugukonda (52 liiki) sõnajalgtaimi, 3 sugukonda (4 liiki) paljasseemnetaimi. Suuremad sugukonnad õistaimede hulgas on: korvõielised 25%, lõikheinalised 7%; kõrrelised, roosõielised 6%. Lisaks looduslikule floorale: Kultuurtaimed, Tulnukad (555), Naturaliseerunud liigid (232), Invasiivid (37). Eesti floora mitmekesisuse põhjused on erinev mulla lähtekivim eri paigus, erinevad veeolud ja pikk rannajoon, kliima erinev kontinentaalsus. Liigirikkus langeb läänest itta, kuid mitte lõunast põhja. Flooraelement - Rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib. Tsirkumpolaarsed 327 taksonit - hall lepp; tsirkumpolaarsed rannikutaimed 10 rand-seahernes; Euroopa rannikutaimed 15 rand- ogaputk; arktomontaansed 15 mägi-kadakkaer; Põhja-Euroopa 79 - tuhkpihlakas; Euroopa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
