Eestlaste vanad jõulukombed (0)

Tallinna Ülikool - Kultuur-Kunst - Kultuur

1 Hindamata

TALLINNA ÜLIKOOL

Kunstide Instituut

Tööõpetuse osakond

Jekaterina Kudenko
KUKKB13
EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED

Essee
Juhendaja : Tiia Artla

Tallinn 2013

Sisukord

TALLINNA ÜLIKOOL 1
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Eestlaste vanad jõulukombed 4
Maagilisi tavasid jõulude ajal 7
Uuem jõulukombestik 8
Kristlikud jõulud 9
Kokkuvõtte 10
Kasutatud materjalid 11

Sissejuhatus

Jõulud on tähtsaimaid rahvakalendri pühi ka tänapäeval, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule. Jõulude vastandiks on kalendri suvepoolel jaanipäev. Jõulud ja aastavahetus on kõikjal maailmas püha, mida tähistatakse vanadest tavadest lähtudes eriliste ja rohkete toitudega, mängude, laulude ja lõbutsemisega. See on püha, mis sisaldab palju erinevatest aegadest pärit kihistusi ja tavasid ning haarab inimesi olenemata nende ametist, positsioonist ja usutunnistusest või selle puudumisest. Jõulude, nagu ka aastavahetuse juurde kuuluvad kingitused, lahkunud esivanemate mälestamine kalmudel küünalde süütamisega või nende meenutamine , sugulaste ja sõprade õnnitlemine kaartidega, jõulupuu, jõulukirik ja jõululaulud, paljudes riikides vabad päevad või koguni pikem jõulupuhkus.
Kirikukalendris on jõulud seotud Jeesuse Kristuse sünnipäevaga. Alates 354. Aastast tähistatakse 25. detsembrit Kristuse sünipäevana. Jõule kui tavalist pööripäeva on Euroopas pühitsetud 5000–6000 aastat. Jõuluaeg algas talvisest pööripäevast, toomapäevast (21. detsember), mil neli päeva olid ühepikkused, mille kohta öeldi, et „päike on pesas“. Alates 25. detsembrist hakkasid päevad jälle pikenema , seda päeva peeti päikese sünnipäevaks. Jõulud tõi sisse tavaliselt peremees viljavihust Metsiku (nn rehepapi) abil. Jõululaupäev ja esimene püha olid kodused pühad, siis külas ei käidud. Külla mindi jõulu teisel pühal, kolmandal saadeti jõulud ära.

Eestlaste vanad jõulukombed

Jõulud olid pühad päevad, mil üks aasta oli lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole. Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Koju oodati surnud omaste hingi ning neilgi usuti olevat elavate õnnele suur mõju.
Jõuludele eelnes 3–4 nädalane ooteaeg. Sel ajal lõpetati suuremad tööd, toodi kohale küttepuud ja loomadele heinad. Enne toomapäeva tapeti siga ja pandi õlu käima. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude lõpuni
Meil pandi jõulupuder, mille valmistamine on levinud ka teistes maades, soolikatesse, tehti jõuluvorstiks. Jõuluvorstid tehti tavaliselt valged, s.o. vaid tangust ja sibulast . Vorstitegemine oli püha toiming, sel ajal ei tohtinud rääkida, muidu läksid vorstid enneaegu lõhki. Vorsti tegi tavaliselt talu vanim naine. Valgevorst on meie rahvuslik jõuluroog, kuna kuskil mujal pole ta sedavõrd üldiselt levinud. Verivorst tundub meie maal olema uuem nähtus.
Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Olid keelatud nii müratekitavad kui ka ringikujulised liikumisega seotud tööd, nagu ketramine, lõnga kerimine, käiamine, vankriga sõitmine, ka veskil jahvatamine.
Toomapäeval tehti suurpuhastus: nõud ja teised köögitarbed , kuid ka majapidamisriistad pesti hoolega puhtaks; tuulutati riided, voodipesu ja tekke; parandati ning puhastati ahju ja kerst ; toodi vesi tuppa valmis. Ka takud pidid jõuluks kedratud olema, kodus ei tohtinud olla isegi pooleldi kootud kinnast ning vanad võlad tuli enne pühi ära õiendada. Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud põrandat pühkida enne, kui jõulud läbi – vastasel korral kardeti, et ka õnn saab majast välja pühitud.
Kui oli tehtud põhjalik koristus , hakati ehtima eluruume. Tehti jõulukroonid ja -krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad. Hädapärast ajas asja ära ka kolmeharuline küünlajalg. Mõnel pool on tehtud ka viieharulisi küünlaid. Seintele joonistati ornamente, tuppa toodi õled , millega kaeti seinugi. Õlgi riputati ka õueradadele, et headel vaimudel oleks kergem astuda. Jõuluõlgede sisse toomine tähistas jõulude algust. Arvati, et õled toovad õnnistust ja tervist.
Tol ajal arvati ka lähedaste hingi koju jõule pühitsema tulevat. Arvatakse, et õled toodi põrandale just selleks, et neil magada, kuna tavapärane magamisase jäeti aupaklikult kodu külastavatele esivanemate hingedele. Hingede pärast hoiti uue aastani vaikust ja tuba öösel valge. Kusagil olla hingedele eraldi laud kaetud või teisal jälle toit kirve peale pandud. Õlgedel veedeti aega terve perega : mängiti jõulumänge, aeti juttu , naljatleti, küsiti üksteiselt mõistatusi, maitsti õlit ja mürati. Ilma selleta polnudki õigeid pühi.
Jõuluööl õlgedel magamisel oli ka mitu viisi ja tähendust: magama pidi kõrvuti ja ühtepidi, et suvel rukis risti ei läheks. Kui sukad jalga jäeti, polnud suvel karta ei ussihammustust ega jalavigastusi.
Jõululaupäeval käidi saunas , mis pandi kütte juba hommikul ja enne pimedat pidi kindlasti käidud olema. Usuti, et peale pererahvast lähevad hinged sauna vihtlema. Pärast sauna käimist pandi selga puhtad riided ning jõulud võisid alata .
Söömine oligi jõuluöö tähtsaim toiming. Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota . Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha ( poolik seapea ), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned , naerid, kala ja või.
Usuti, et jõululeib (ehk jõuluorikas) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele. Jõululeiba ei puututud, tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalve, ning jagati karjalaskepäeval loomadele ja inimestele.
Jõululeib, õlu ja liha pidid laual olema terve jõuluaja ja igaüks pidi saama niipalju süüa, kui tahtis. Jõulupäevaõhtul oli kombeks süüa mitu korda, olenevalt paikkonnast kas või 7–12 korda, siis on inimesel uuel aastal jõudu, jaksu ja tervist, tema tööd õnnistatud ja tal pole leivapuudust. Söögikord ei tähendanud kere täisparkimist, piisas ka mõnest suutäiest. Mõnel pool jäeti jõululaud kaetuks ka ööseks, vähemasti ei tohinud laualt ära viia põhitoitu. Kui mõni toidupala kukkus laua alla, ei tohtinud seda üles võtta ja üldse ei tohtinud jõuluajal laua ja voodi alla valgust näidata ega sinna vaadata. Pidi jälgima, et toidunõudel poleks kaasi peal.
Jõuluajal ei tohtinud öösiti valgus toas kustuda. Pidi ka jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitati üleval olla – kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heideti, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides .
Jõulu teisel pühal kuna kõik tööd peale hädavajalike olid keelatud, siis oli aega jõude olla, jäi aega koos perega jõulumänge mängida, mõistatada, tantsida ja mürada õlgedel. Veel õlgedest valmistati looma- ja inimkujusid. Tehti ka õlest nuute, ning taoti üksteist nendega. Põline tava oli viia jõuluõlut sõpradele ja naabritele. Seda tegi peremees, sest tähendas head, kui esimesel jõulu- või uusaastapäeval tuli kõigepealt meesterahvas külla häid pühi soovima . Juhtus esimesena tulema naisterahvas , peeti teda õnnetuse majjatoojaks. Vähemalt saartel olid jõulud ennevanasti suurim lauluaeg.
Kolmandal pühal saadeti jõulud minema. Hobused rakendati saani ette ja aisakellade helinal saadeti jõulud ära.
Päevad kuni vana-aastaõhtul köeti uuesti sauna, valmistuti uue aasta vastuvõtuks. Saunas võis kimbutamas käia ka jõuluhani. See on maskeeritud loomadeks meesterahvas. Loomad käisid siis jõuluõhtul või nääripäeva varahommikul talust talusse. Võis olla ka terve maskeraadi jagu loomi, kes käisid karjasega perest peresse nalja tegemas ja häid pühi või head uut aastat soovimas. Lahkumisel kirjutasid nad maja uksele uue aastanumbri.
Jõulupuu kombega sai maarahvas tuttavaks mõisas, kus härrased tegid mõisa ametimeestele ning teenijatele kingitusi. Lastele saadeti vanematega maiustusi, rõivad ja raamatuid või korraldati mõisas jõulupuu. Hiljem levis kuuse ehtimine kodus ja muutus perekombeks. Tuppa toodi jõulukuusk, mis pandi seisma ristamisi klotsidest jalale kas toapõrandale või lauale. Jõulupuu külge riputati ehted . Jõulupuud hoiti toas jõulupäevast kuni kolmekuningapäevani. Ehtimiseks kasutati õunu, präänikuid, kompvekke. Paberist, papist ja õlekõrtest lumeräitsakate, keede jm meisterdamise algatus saadi koolist ning sealt levis see oskus ka kodudesse. Küünlad ilmusid hiljem. Lapsi kuuske ehitama tavaliselt ei lubatud, sest kuusk pidi olema üllatus .
Koos jõulupuuga kodunes jõuluvana . Jõuluvana käis perest peresse alates jõululaupäevast, tõi perele kingitusi ja talle tuli tänutäheks salmi lugeda. Tema rõivastuseks olid pahupidi kasukas , karvamüts, vildid ja labakindad. habe oli linapeost. Kaasas oli vitsakimp . Nii mõnestki mälestustest selgub , et vits polnudki juhuslik kaunistus , vaid seda läks mõne nähvi andmiseks tõepoolest vaja. Jõuluvana oli virkuse ja tubliduse kontrollija.
Jõulukaarte on saadetud juba 19. saj lõpust , leeviku sai see 1920. aastatel. Kaarte saadeti peamiselt sugulastele ja need hoiti mälestuseks. Enamasti saadeti need ümbrikuta. 1980. aastatel hakkas vohama pühadekaartidele albumide kirjutamine. See komme oli populaarne nii linnas kui maal.

Maagilisi tavasid jõulude ajal

Jõuludeks toodi koju kõik välja laenatud asjad ning jõulude ajal ei laenatud midagi välja. Kõik tööriistad viidi ulualla. Inimeste ja majapidamise kaitsmiseks ning selleks, et oleks õnne, tehti mitmesuguseid ohutisi. Tubadesse kaabiti pisut hõbevalget või raputati soola või siis tehti kadakasuitsu. Ohutised olid samuti kõikvõimalikud jõuluks valmistatud krässid, tähed ja ristid . Arvati, et need koguvad pühade ajal endasse kõik soovimatu, seepärast tuli nad pärast pühi põletada.
Jõuluõhtul enne pimedat tehti välisustele, väravatele ja sõidukitele valge kriidi või söega ristid. Isegi kaevule, põllunurkadele ja nõudele tehti riste kui Päikese sümbolit. Ristid olid eri paigus erinevad. Aitas seegi, kui hooned n-ö piirati – tehti nende ümber kõndides ring.
Aknad tuli kinni katta , et kurjad jõud, surnud ja haldjad aknast sisse ei vaataks. Eeskätt on kardetud kuradit, vanapaganat, vaimusid, kuid ka surnuid ja kodukäijaid ehk külmkingasid ja teisi olendeid .
Jõuluööl või esimesel jõulupühal visati soola kaevu ja esimesena pidi kaevule minema meesterahvas. Üldse oli soovitav öösel kaevu juurde mitte minna, sest usuti, et kaevul käivad sel ajal surnud. Lõuna-Eestis pesti esimese püha hommikul silmi veega, millesse oli pandud elavaid süsi või kaabitud hõbedat.
Lapsed kartsid jõulude ajal kõige rohkem jõuluhani. Jõuluhani tuli pahasid lapsi karistama . Haneks maskeerus ennast mees või naine tõmmates endale tagurpidi kasuka selga. Ja lõi käes oleva terava nokaga last. Mõnel pool ei olnud see jõuluhani vaid jõulukurg.

Uuem jõulukombestik

1950.–1980. aastail nimetati jõuluvana seoses jõulupühade keelamisega näärivanaks. Tähistada tohiks vaid uue aasta vastuvõttu – 1. jaanuari ja sedagi vaid nääride nime all. Koolides ja teistes asutustes ei tohtinud nääripuud korraldada enne jõulupühade möödumist, küll võis seda teha veel pärast kolmekuningapäeva. Näärivana osatähtsus suurenes. Tema tavakohane rõivas oli punane valge äärisega mantel ja rummumüts. Lastepidudel tegutsesid päkapikkudeks ja loomadeks maskeeritud tegelased. Nii levisid uusaastakarnevali elemendid. Vanadest tavanditest tuli üle näärisoku tegemise komme. Erinevalt vanadest traditsioonidest ei olnud soku kostitamine enam oluline. Jõule lubati pühitseda jälle 1980. aastatel, kui ideoloogiline surutis taandus.
Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on esimene ja teine jõulupüha (25. ja 26. detsember) riigipühad ja puhkepäevad, alates 2005. aastast ka jõululaupäev. Jõulukombestikku mõjutab järjest rohkem rahvusvaheline traditsioon. Rahvusringhääling kannab üle nii jõululaupäeva kui esimese jõulupüha jumalateenistusi . Jõuluorika asemel jõululaual ilmusid piparkoogid. Skandinaaviast on üle võetud komme asetada akendele advendiküünlad. Paljudes lastega peredes pannakse jõulude eel õhtuti aknalauale suss, kuhu toob maiustusi päkapikk - jõuluvana abiline , kes kontrollib ja talle ette kannab, kas lapsed on hästi käitunud. Kaubandusettevõtted rõhutavad jõulude eel külluse, heaolu ja kinkide tegemise tähtsust, püüdes suurendada oma läbimüüki; jõuludekoratsioonid ilmuvad kauplustesse sageli juba novembrikuus. Jõuluaja traditsioonilisteks toitudeks on jäänud verivorstid ning seapraad ahjukartuli ja hapukapsastega. Jõuluorika asemel tuli pipparkookide ja saiade küpsetamine .
Eestis, nagu ka teistes lääneriikides, antakse igal aastal välja jõulupostmarke.

Kristlikud jõulud

Jõuludega pühitseb kristlik kirik jumala poja Jeesuse Kristuse sündimist . Jeesuse kui oletatavalt ajaloolise isiku täpne sünnipäev ja -aasta on teadmata, teadlastel on selle kohta erinevaid teooriaid. Õhtumaa kirik asetas Kristuse sündimise püha teadlikult 25. detsembrile, paganlikule päikesekultuse pühale, sümboliseerimaks Kristuse kui tõelise valguse tulekut maailma, et võita patu- ja surmapimedust.
Jõulupühi on vana traditsiooni kohaselt tähistatud mitme jumalateenistusega: 24. detsembri õhtul, 25. detsembri öösel, varajasel hommikul ja päeval. Suurele osale kristlaskonnast on just jõuluöö missa jõulupühade tähtsaim teenistus ja pühade kõrgpunkt.
Jõululaupäeva õhtusel teenistusel on rõhk prohvetite ennustustel ja nende täitumisel. Jõuluöö on kristlaste jaoks Kristuse sündimise öö. Nagu karjased valvasid öösel oma karja, nii koguneb ka kogudus sel ööl valvama ja palvetama. Jõuluhommiku jumalateenistusel, kus seda peetakse, on rõhk karjastel, kes ruttavad sündinud Päästjat vaatama. Jõulupüha jumalateenistusel tänatakse Jumalat selle eest, et ta on tulnud oma pojas inimesena inimeste keskele .
26. detsembrit ehk teist jõulupüha on peetud esimärter Stefanose mälestuspäevana.
27. detsember ehk kolmas jõulupüha, apostel Johannese päev.
Jõulud on Katoliku kiriku ja protestantlike kirikute kirikuaasta suurim püha, samas kui ülestõusmispühad on suurim püha õigeusu kirikus.

Kokkuvõtte

Maarahvas, meie maa põlisrahvas , oli ja on loona usku. Loonaga, s.o tegelikkusega, elatakse sügavas kooskõlas, sest vaid nii on võimalik inimese ja rahvana ellu jääda ja kesta tuhandeid aastaid. Loona on pidevas muutumises ja see liikumine on kätketud ajastajaringi. Kui loona üks ring on lõppemas ja teine algamas, on maarahval tähtsaimad pühad – jõulud.
Niipalju kordi on meie maal loodud ajastajaringi ning inimene on tervitanud valguse ja elu tärkamist. Viimase sajandiga on palju muutunud. Enamus rahvast on jätnud oma tared ja kodupaigad ning asunud elama linna kivimajadesse. Tööd ei tehta tavaliselt enam selleks, et kõhtu täis saada, vaid selleks, et osta üha uuemaid mugavusi ja mänguasju. Loona tähendab paljudele igapäevaselt pelka ilmateadet. Kuid kaks põhilist asja on jäänud kõigutamatult samaks. Oleme ikka osake loonast ja meie esivanemad on maarahvas. Need, kes võtavad jätkata maarahva , selle maa põlisrahva , järjepidevust, võiks jõuluski meeles pidada maakombeid. Alguses piisab ehk piskustki – 21.-24. XII hoida toad öösel valged ja aknad pimedad ning toit laual.

Kasutatud materjalid

Artikkel internetist: Jõulud. // Wikipedia, 5. aprill 2013.
http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5ulud

Artikkel internetist: Luik, R. Jõulud 24. detsember-6. jaanuar. // BERTA , 20.12.2003.
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-joulud.php

Artikkel internetist: Jõulud 24. detsember-6. jaanuar.
http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/joulud/joulud_kauraaresaar.ht m

Artikkel ajalehest: Meier , J. Jõulukombed. // Postimees , 18.11. 2009.
http://joulud.postimees.ee/189631/joulukombed

Raamat: Ränk, A. Eesti Etnograafia sõnaraamat. Tln.: Pakett , 1995. 251 lk.

Raamat: Berg, E.; Hiiemäe, M.; Jansen; E. Eesti rahvakultuur. Tln.: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. 676 lk.

Raamat: Eisen, M.J. Meie jõulud. Tln.: Olion, 1994. 118 lk.

Raamat: Haavik, Õ. Eesti rahvakombeid läbi aastaringi. Tln.: Argo , 2006. 116

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 4 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Katenqw Õppematerjali autor

jõulud jõulupüha kirik jõuluöö teenistus jõuluvana jõululeib Eestlaste vanad jõulukombed

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Jõulud - referaat

jõulukombed juurdusid lõplikult alles Teise maailmasõja järel. Sellele aitas kahtlemata kaasa 4 kaubandus reklaam, klantsajakirjad, tööstuse huvi postkaartide ja mänguasjade tootmise vastu. On tähelepanuväärne, et kõik uued elemendid on ilmalikud; ainus religioosse taustaga komme on almused. Eestlaste jõulud Otseseid andmid selle kohta, kuidas muistsed eestlased jõule tähistasid, ei ole. Rahvaluuleteadlased ja ka maausulised on püüdnud seda rekonstrueerida, jättes uuematest ja kristlike tavade poolt mõjutatud jõulutraditsioonidest välja kõik kristlusemõjulised elemendid. Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks. Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-,

Usuõpetus

doc

Tänapäeva ja keskaja jõuludega seotud jutt!

Tänapäeva Jõulud! Oli õhtu ja sõime perega õhtust, vanaema magas ja ema ütles: ,,mine magama!". Ma läksin kuid unes tuli jõuluvana minu juurde ja ütles: ,,Mine küsi vanaema käest millised on tänapäeva jõulud ja tule räägi siis mulle ka ,mul oleks vaja teada kas vanaaja kombeid ikka austatakse. Ma ärkasin üles ja läksin vanaema juurde ja äratasin ta vaikselt üles. Vanaema tõusis püsti ja küsis: ,,Kas mingi mure on?" . Ma vastasin ,,Ei vanaema ma tahan teada tänapäeva jõuludest millised need välja näevad ja kuidas neid tänapäeval peetakse?" .Vanaema tõusis püsti ja hakkas rääkima ,,Tänapäevaks on inimesed unustanud väga palju vanu jõuludega seotud traditsioone. Tähtsuse alla seatakse hoopis teistsugused asjad. Pigem tähtsustatakse materiaalseid asju, mitte kauneid kombeid, millele rõhuti varasemal ajal. Mida siis tänapäeva inimeste jaoks jõulud üldse tähendavad? Enamasti tähendab see seda, et kiirete töögraaf

Eesti keel

doc

Eestlaste jõulud

detsember (esimene päev, mis on pikem kui eelmine) ja ametlik uusaasta on nihkunud 1. jaanuarile ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Nende sõnul tõestab seisukohta, et jõulud olid maarahva jaoks aastavahetuspühad, asjaolu, et kui 17. sajandil tõsteti aasta ametlik algus 1. jaanuarile, hakati seda nimetama uueks jõuluks ja pööriaega vanaks jõuluks. 7. jaanuari on nimetatud viimaseks jõuluks, sama päev kannab veel jõuluema päeva nime. Teisal jälle nimetatakse jõulu viimaseks päevaks 2. veebruari (küünlapäev, pudrupäev). Tähendus Jõulud olid pühad päevad, mil üks ajastaeg oli lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole. Sellest, mida inimene jõuluajal tegi, arvati sõltuvat tema ja ta majapidamise hea käekäik järgmisel aastal. Koju oodati surnud omaste hingi ning neilgi usuti olevat elavate õnnele suur mõju. Kombestik Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta

Ajalugu

pptx

EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED

näärivana) Jõulukaardid Uuem jõulukombestik Kasutatud materjalid  Artikkel internetist: Jõulud. // Wikipedia, 5. aprill 2013. http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%B5ulud  Artikkel internetist: Luik, R. Jõulud 24. detsember-6. jaanuar. // BERTA, 20.12.2003. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-joulud.php  Artikkel internetist: Jõulud 24. detsember-6. jaanuar. http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/joulud/joulud_kauraaresaar.htm  Artikkel ajalehest: Meier, J. Jõulukombed. // Postimees, 18.11. 2009. http://joulud.postimees.ee/189631/joulukombed  Raamat: Ränk, A. Eesti Etnograafia sõnaraamat. Tln.: Pakett, 1995. 251 lk.  Raamat: Berg, E.; Hiiemäe, M.; Jansen; E. Eesti rahvakultuur. Tln.: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. 676 lk.  Raamat: Eisen, M.J. Meie jõulud. Tln.: Olion, 1994. 118 lk.  Raamat: Haavik, Õ. Eesti rahvakombeid läbi aastaringi. Tln.: Argo, 2006. 116 Tänan kuulamast!

Kultuur

docx

Jõulud eesti rahvakalendris

Jõulud eesti rahvakalendris Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks (1) ...... . Jõulud olid pühad päevad, mil üks ajastaeg (2) ...... lõppemas ja uus algamas. Maa pööras ennast valguse, soojuse, (3) ...... ja elu poole. Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning (4) ...... aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd (5) ......, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, (6) ....... teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Mõnel pool küll ei peetud seda päeva õlleteoks sobivaks. Oma õlu pidi olema igas peres ning seda pidi jätkuma jõulude (7) ...... . Eluruumid koristati ja puhastati ülima hoolega ja nüüd ei tohtinud (8) ....... pühkida enne, kui jõulud läbi vastasel korral kardeti, et ka õnn saab (9) ..... välja pühitud. Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas jõulude a

Eesti keel

rtf

Jõulukombed

Herned, oad-elujõudu Vorstisöömise tähendus : Kardeti äpardust sigadele, kui vorstid laualt puudusid Vorstisöömine tähendas majja õnne toomist Vorste tehti kingituseks Jõulud ehk talvistepühad, vorstipühad Päris jõulupühad kestavad kolm päeva peale talvist pööripäeva (21.XII24.XII), kui päike on pesas. Sel ajal on päevad ühepikkused, öeldakse vanad jõulud. Maausuliste kalendris on uue aasta alguseks esimene pikem päev ehk jõulukuu 25. päev (s.o ristiusuliste 1. jõulupüha). Gregooriuse kalendri aastavahetust (1.I) on kutsutud uuteks jõuludeks. Nagu hingedeaegki, on jõuluaeg pikem ajalõik, mis kestab kauem kui ainult paar püha. Jõuluaja lõpu kohta on mitmeid arvamusi. Viimased jõulud (teise nimega jõuluemapäev) võivad olla taliharja ajal (17.I), saartel arvatakse viimaseks jõulupühaks pudrupäeva (küünlapäeva, 2.II).

Ajalugu

odt

Ajaloo referaat "Jõulud"

Referaat "Jõulud" Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks. Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid mõni päev peale uusaastat. Jõuludeks koristati ja ehiti kogu majapidamine ning valmistati aasta rikkalikumad piduroad. Et pühade ajal ei tohtinud tööd teha, tuli kõigi ettevalmistustega varakult hakkama saada. Tehti jõulukroonid ja krässid, samuti lambarasvast ja mesilasvahast kolmeharulised küünlad. Suurem osa ettevalmistustest tehti 21. detsembril. Tõusti varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja panna käima jõuluõlu. Kui maja korras, toodi sisse jõuluõled ja see tähistas jõulude algust. Õlgedel mängiti jõulumänge, puhati ja ka magati. Arvati, et õled toovad õnnistust ja tervist. Samuti summutasid õled sammude müdina usuti, et hinged tahavad vaikust. Arvatakse, et õled toodi põrandale just selleks, et neil magada, kuna tavapärane magamisase jäeti aupaklikult kodu külastavatele

Ajalugu

doc

Jõulude usuline taust

Referaat Jõulude usuline taust Kristlik maailm tähistab jõule Jeesus Kristuse sünnipäeva pidustustena. Jõulude traditsioon aga on vanem kui kristlus ja ühendab endas tänapäeval rahvalikke ja religioosseid jooni. Tuhandeid aastaid tähistasid põhjaeuroopa rahvad jõulude ajal talvist pööripäeva ja päikese taassündi valguse ja soojuse andjana. Sõna jõulud on vanaskandinaavia päritolu, sel ei ole midagi ühist kristlusega. Kõigepealt arvati, et sõna jul tuleneb Julius Caesari nimest. Hiljem on pakutud pärinemist sõnast hjul, mis tähistas ratast, sest arvati, et päikeseratas hakkab jõuluaegsest pööripäevast peale teist teed käima. Ehkki, sõna tegelik päritolu ei ole selge on jul olnud kindlalt skandinaavlaste talviste pühade nimi, mitte jumaluse nimi. Paganate eeskujul loodi pühade kalender, paar sajandit hiljem ka ajaarvamine, kus ei valitsenud enam paganate jumalad,

Kirjandus

Rohkem sarnaseid