OECD referaat (1)

SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 1
SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 2
1. OECD AJALUGU .............................................................................................................. 3
2. OECD KRITEERIUMID JA EESMÄRGID ...................................................................... 4
3. OECD JA EESTI ................................................................................................................ 5
4. ORGANISATSIOONI TOIMIMINE ................................................................................. 7
5. ÜLEVAATED JA ANALÜÜSID ..................................................................................... 10
6. OECD KUI KIRJASTAJA ............................................................................................... 12
7. OECD BETTER LIFE INDEX ......................................................................................... 13
KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 16
KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................18
1 SISSEJUHATUS
OECD on organisatsioon , mis on aja jooksul muutunud tunnustatud analüüsikeskuseks, oluliseks informatsiooni vahetamise paigaks liikmesriikide ekspertidele ning suunanäitajaks mitmetes valdkondades. Nende analüüsid ja soovitused on sõltumatud ning tõenditel põhinevad. Samuti julgustavad nad vaidlust ja arusaamade jagamist kriitiliste globaalsete teemade üle.
OECD on kutsutud ,, rikaste riikide klubiks", millega organisatsioon ei ole üldse nõus, tuues näiteks, et OECD-sse kuuluvad Mehhiko , Türgi, Hispaania ja Portugal, ei olnud sugugi rikkad riigid 1960-ndatel. Seega nimetavad nad ise ennast ,,reformi läbiviivate maade ühenduseks".
Referaat sisaldab endas põhjalikku ja peamist infot OECD kohta, kus on räägitud organistatsiooni sünnist, toimimisest, tegevusest ning peatudes detailsemalt Eesti teekonnast OECD-sse.
Peamisteks infoallikateks on OECD (sai kasutatud ka kontrollimaks teiste pakutud info õigsust), Vabariigi Valitsuse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Välisministeeriumi ja RiTo (Riigikogu Toimetised) ametlikud koduleheküljed. Samuti sai kasutatud ka erinevaid ajaleheartikleid.
2 1. OECD AJALUGU Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon ( Organisation for Economic Co- operation and Development ) on rohkem tuntud ingliskeelsest nimest tuleneva lühendi OECD järgi. OECD eelkäija, Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon ( OEEC - The Organisation for European Economic Co-operation), asutati Pariisis 1948. aastal pärast Teist maailmasõda Euroopa ülesehitamiseks antava USA ja Kanada abi ehk Marshalli plaani koordineerimiseks. OECD konventsioon kirjutati 14. detsembril 1960 ja see jõustus 30. septembril 1961.
OECD peakorter asub Pariisis. (vt Pilt 1) Pilt 1
OECD Château de la Muette
3 Praegu kuulub OECD-sse 34 riiki: Kanada (10.04.1961), Ühendkuningriik (02.05.1961), Ameerika Ühendriigid (12.05.1961), Taani (30.05.1961), Island (05.06.1961), Norra (04.07.1961), Türgi (02.08.1961), Hispaania (03.08.1961), Portugal (04.08.1961), Prantsusmaa (07.08.1961), Iirimaa (17.08.1961), Belgia (13.09.1961), Kreeka (27.09.1961), Saksamaa (27.09.1961), Rootsi (28.09.1961), Sveits (28.09.1961), Austria (29.09.1961), Luksemburg (07.12.1961), Itaalia (29.03.1962), Jaapan (28.04.1964), Soome (28.01.1969), Austraalia (07.06. 1971 ), Uus- Meremaa (29.05.1973), Mehhiko (18.05.1994), Tsehhi (21.12.1995), Ungari (07.05.1996), Ungari (07.05.1996), Poola (22.11.1996), Korea (12.12.1996), Slovakkia (14.12.2000), Holland (13.11.1961), Tsiili (07.05.2010), Iisrael (07.09.2010), Sloveenia (16.05.2007), Eesti (09.12.2010)
2. OECD KRITEERIUMID JA EESMÄRGID
OECD liikmestaatuse kriteeriumid on avatud turumajandus , demokraatlik pluralism ja inimõiguste austamine. Eesmärk on aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ning maailmakaubanduse laienemisele. OECD ei ole finantsorganisatsioon ega anna sellest tulenevalt laene või toetusi.
OECD liikmesuse olulisi kriteeriumeid võib väljendada läbi sarnase mõtteviisi (like- mindedness). Sarnaselt mõtlevatel riikidel on hõlpsam üksteisest aru saada, samuti jagavad nad sarnaseid eesmärke, mis teeb teineteiselt õppimise võimalikuks. Liituma kutsumisel arvestatakse ka vastastikuse kasuga (mutual benefit ), et uuel liikmesriigil oleks midagi vanade liikmesriikidega jagada ning et uus liige oleks valmis ja võimeline teiste kogemustest õppima, millest tulenevad ka ülejäänud kriteeriumid - oluline osaleja (significant player ) ja üleüldine kaalutlus (global considerations).
4 3. OECD JA EESTI
Eesti tegi esimese ametliku sammu OECD suunal juba 1996. aastal, kui kolme Balti riigi välisministrid saatsid OECD-le ühisdeklaratsiooni, milles tegid ettepaneku luua Balti Regionaalprogramm. Ühtlasi viidati ka soovile pikemas perspektiivis OECD-ga liituda. Balti Regionaalprogramm sai OECD Nõukogu heakskiidu 1998. aastal ning kuni selle lõppemiseni 2004. aastal oli programm Eesti ja OECD suhete põhialuseks. Regionaalprogrammi raames toimusid mitmed seminarid ning Balti riikide esindajad said võimaluse OECD sekretariaadis stazeerida.
OECD 18 komiteed leidsid , et pärast kolme aasta pikkuseid läbirääkimisi on Eesti ja teised mainitud riigid vastavuses organisatiooni standarditega.16. mail 2007 aastal otsustas OECD Nõukogu ministrite tasemel toimunud kohtumisel kutsuda OECD-ga liituma Eesti, Sloveenia, Iisraeli, Venemaa ja Tsiili. 3. detsembril 2007 kiitis OECD Nõukogu suursaadikute tasemel heaks teekaardi. 31. jaanuaril 2008 külastas OECD asepeasekretär Thelma Askey Eestit ning siis oli ka liitumisläbirääkimiste ametlik algus. OECD peasekretär Angel Gurria külastas esmakordselt Eestit 11.-12. veebruaril 2008.
16. mail 2007 liitumiskutse saanud riikidest liitusid 2010. aasta jooksul Tsiili, Iisrael, Sloveenia ja Eesti (läbirääkimised Venemaaga veel kestavad), kes annavad oma osa muutmaks OECDd avatumaks, mis on vajalik, kuna see mängib globaalses majanduslikus arhitektuuris tähtsat rolli.
Peaminister Andrus Ansip lendas 26.mail 2010.aastal Pariisi, et osaleda Eesti liitumise tseremoonial Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooniga (27. mai 2010). 3. juunil allkirjastasid OECD peasekretär Angel Gurría ja peaminister Andrus Ansip Tallinnas Eesti liitumislepingu OECD-ga. Alates 9.detsembrist on Eesti ametlikult OECD liige, ajal kui organisatsioon tähistab oma 50. aastapäeva.
5 Võimalus saada tunnustatud ja sõltumatute OECD ekspertide koostatud analüüse Eesti majanduselu eri valdkondade kohta oli üks põhjus, miks Eesti otsustas taotleda OECD-ga liitumist .
OECD liitumiskutse tunnustas Eesti arengu uuendusmeelsust. Samuti saab Eesti OECD liikmena võrdväärse partnerina arutlustes osaleda ja oma kogemusi jagada ning senisest enam teiste kogemustest õppida
Eesti prioriteedid OECD`s
Eesti majandusele objektiivse hinnangu kindlustamine
Eesti majanduspoliitiliste põhimõtete tutvustamine.
Teiste riikide parimate praktikate ja analüüside tundmaõppimine ning Eesti jaoks sobivate praktikate leidmine.
Eesti hindamine vastastikuse eksperthinnangu põhimõttel ning teiste riikide hindajaks olemine.
Õigusloome kvaliteedi tõstmine.
Rahvusvahelistes võrdlusuuringutes osalemine.
Ettepanekute tegemine Eestile huvi pakkuvate uuringute läbiviimiseks.
Eesti ekspertide ja ametnike OECD-s praktiseerimisele ja töötamisele kaasaaitamine uute teadmiste ja kogemuste saamiseks.
Osalemine heade tavade väljatöötamises.
Eesti tugevused ja kogemused
Erapensionid, riikliku pensionisüsteemi arendamine
Infotehnoloogia
Majandus- ja fiskaalpoliitika
Maksundus
Roheline majanduskasv
Valitsemine
Haridus 6 Eesti OECD liikmeks kutsumisel võeti kindlasti arvesse seda, et ehkki Eesti on väike riik, pärinevad siit mitmed majanduspoliitilised uuendused. 1990. aastatel reformis Eesti kiiresti edukalt ja põhjalikult oma majanduse. Eesti oli esimesi riike, kes 1994. aastal proportsionaalse tulumaksusüsteemi kasutusele võttis. Oleme infotehnoloogia kasutamiselt maailmas esirinnas ­ meil tavalistest e-hääletamistest või e-pangandusest ei ole paljudes maades midagi kuuldud . Aastatuhande vahetusel oli raske leida Eestist avatuma majandusega riiki, siin polnud isegi tollimakse, mis on väga haruldane . Kui Eesti püstitas oma hiljutise majanduspoliitilise peaeesmärgi ­ euroga liitumise, kasutades ära majanduslangusega kaasnevat inflatsiooni vähenemist ­, kahtlesid selle saavutatavuses paljud. Protsessi käigus sai Eestist maailmameister eelarvekärbete alal, majandus näitas üles suurt kohanemisvõimet ning Eesti liitus euroalaga 1. jaanuaril 2011.
4. ORGANISATSIOONI TOIMIMINE
OECD-s korduvad tihti sõnad vastastikune toetus ( peer support ), üksteise mõjutamine (peer pressure) ja praktikatega tutvumine (peer review). Tegelikult on OECD-l väga vähe juriidiliselt siduvaid õigusakte. Organisatsioon teeb oma otsuseid ja praktikaid nimetatud pehmeid mõjutusvahendeid kasutades. See tee mõjub isegi paremini kui karmid käsud- keelud.
Kõik OECD aktid võtab vastu nõukogu. Tavapäraselt koguneb nõukogu kord aastas kevadel ministrite istungile, muul ajal osalevad regulaarsetel istungitel riikide alalised esindajad OECD juures. Nõukogu koosolekutel võtab osa ka ELi esindaja. Väljakujunenud praktika kohaselt käsitletakse ministrite istungil OECD strateegilisi plaane , antakse ülevaade möödunud perioodil tehtud tööst ning langetatakse organistatsiooni puudutavaid põhimõttelisi otsuseid (nt laienemine). Alaliste esindajate tasemel tegeleb nõukogu organisatsiooni igapäevatöö juhtimise ja haldamisega.
Nõukogu ministrite kohtumist juhib esimees, keda abistavad kaks aseesimeest. Esimehe võib ametisse nimetada maksimaalselt kaheks järgnevaks ametiajaks. OECD`s ei ole roteerivat eesistumist, ministrite kohtumise juhataja valitakse vabatahtlike seast.
7 Nõukogu nimetab ametisse viieks aastaks OECD peasekretäri, kelle soovitusel nimetatakse ametisse asepeasekretärid või abipeasekretärid. Peasekretär juhatab nõukogu alaliste esindajate istungeid ning võib teha organistasiooni puudutavaid ettepanekuid .
OECD peasekretärid läbi aegade: 1948 - 1955 Robert Marjolin (Prantsusmaa) - OEEC (vt Pilt 3) 1955 - 1960 Rene Sergent (Prantsusmaa) - OEEC 09/1960 - 09/1969 Thorkil Kristensen (Taani) (vt Pilt 4) 10/1969 - 09/1984 Emike van Lennep (Holland) 10/1984 - 05/1996 Jean - Claude Paye (Prantsusmaa) 06/1996 - 06/2006 Donald J. Johnston (Kanada) 2006 - Jose Angel Gurria (Mehhiko) (vt Pilt 2)
Praegu on OECD peasekretär José Ángel Gurría (sündinud 8. mai 1950, Tambico, Mehhiko), kes on sellel ametipostil alates 1. juunist 2006. Tal on olnud silmapaistev karjäär avalikus teenistuses, olles olnud minister kahel korral (aastatel 1994­1999 oli ta Mehhiko välisminister ja 1999 - 2000 rahandusminister).
Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4
Jose Angel Gurria Robert Marjolin Thorkil Kristensen
8 Hetkel on OECD`l kolm asepeasekretäri:
Pier Carlo Padoan (Itaalia) Richard A. Boucher (Ameerika Ühendriigid) Rintaro Tamaki (Jaapan)
Organisatsiooni peamised koostööpartnerid on liikmesriigid, kes on OECD tegevustes esindatud oma ametnike kaudu. Tööandjate ja töövõtjate seisukohtade kajastamise kindlustavad kaks selleks loodud komiteed: äri- ja tööstuse nõuandekomitee (The Business and Industry Advisory Committee to the OECD, BIAC) ning ametiühingute nõuandekomitee (Trade Union Advisory Committee to the OECD, TUAC).
Sisulist tööd teevad organisatsiooni struktuuri kuuluvad komiteed (ligikaudu 30), igaüks tegeleb ühe valdkonnaga. Näiteks kaubanduskomitee, investeeringute komitee, kemikaalikomitee, põllumajanduskomitee, terasekomitee jne. Komiteed kohtuvad 3­4 korda aastas, et arutada aktuaalseid küsimusi ning selgitada, kuidas OECD saab probleemide lahendamisele kaasa aidata. Küsimusi käsitletakse detailsemalt komiteede - töörühmades ja alamkomiteedes, mis on fookustatud kindlatele tegevustele. Enim alarühmi (12) on fiskaalkomiteel, selle töörühmad tegelevad tarbimismaksude, hargmaiste ettevõtete maksustamise , maksulepingutega jms. Tavaliselt allub komiteele kolm töörühma. Kokku kuulub OECD struktuuri enam kui 200 komiteed-alamkomiteed-töörühma.
Komiteedes ja töörühmades kohtuvad regulaarselt OECD liikmesriikide eksperdid , kes harilikult on vastava valdkonna eest vastutavad kogenud riigiametnikud , kuid välistatud ei ole ka muude spetsialistide kaasamine. Eksperdid jagavad kogemusi ja vahetavad informatsiooni õnnestumiste (aga ka ebaõnnestumiste) kohta. Organisatsioonis töötab ligikaudu 750 eksperti, lisaks tõlgid ja abipersonal (kõik kokku umbes 2700 ).
9 5. ÜLEVAATED JA ANALÜÜSID
OECD on tuntud oma paindlikkuse ja reageerimiskiiruse poolest - esilekerkivaid probleeme püütakse välja selgitada juba eos, et tulla õigeaegselt välja lahendustega, mis oleksid poliitikakujundajatele otsuste tegemisel abiks.
OECD liikmesriigid teevad tihedat koostööd. Erinevad institutsioonid käsitlevad nii üldisi makromajanduslikke kui ka erinevate majandusharudega seotud küsimusi. Peamised tegevusvaldkonnad on liikmesriikide majandusnäitajate kogumine ja analüüsi täiustamine, et tulemuslikumalt kujundada majanduspoliitilist tegevust. Selleks võrreldakse riikide statistilisi andmeid ja analüüsitakse neid. Samuti tegeleb OECD sotsiaalsete ja keskkonnakaitse probleemide analüüsimise ning nende ennetamisega, mitmepoolsete kaubandussüsteemide arendamisega, kaasa arvatud vastav tegevus rahvusvahelistes organisatsioonides (WTO, UNCTAD). Lisaks teeb organisatsioon analüüse, millega püütakse määrata uusi tekkida võivaid probleeme ning pakkuda välja nende ennetamise võimalusi.
OECD avaldab võrdlevaid ülevaateid liikmes- ja partnerriikide majandustest. Erinevate majandusharude osas avaldatakse statistiliste andmete kogumikke, analüüse ja soovitusi vastava valdkonna poliitika kujundamiseks. Majanduse analüüsimisel ja lahendamisel tehakse laialdast koostööd mitme teise maailmaorganisatsiooniga, nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Maailmapank (WB) ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO).
Organisatsioon tegeleb lisaks liikmesriikidele ka mitteliikmesriikide arenguküsimuste ja nõustamisega. Selleks on loodud OECD mitteliikmesriikide koostöö keskus, mille kaudu toimivad poliitilise dialoogi ning maa- ja regionaalprogrammid. Maaprogrammid on koostööks Venemaa ja Hiinaga , regionaalprogrammid Lõuna-Ameerika, Lõuna- Aasia ja Kagu-Euroopa riikidega.
OECD tegevusest põhiosa moodustab informatsiooni kogumine ja selle analüüs. Kuigi fookuses on majandus, paneb OECD rõhku ka teiste majanduse ja arenguga tihedalt seotud
10 kõrvalaladele nagu tervishoid, haridus, keskkond, sotsiaalpoliitika , avalik haldus jne. Organisatsiooni tegevus katab peaaegu kõiki riigivalitsemise valdkondi, ei tegeleta üksnes
kultuuri ning välis- ja sisejulgeoleku temaatikaga. Kuigi süvaanalüüse avaldatakse peamiselt liikmesriikide kohta, jäävad aeg-ajalt luubialla ka teised riigid.
Mõningaid uuringuid tehakse regulaarselt. Näiteks valmib iga kahe aasta tagant iga liikmesriigi majandusülevaade. Eesti esimene majandusülevaade valmis 2009. aastal. Uut ülevaadet esitleti 2011. aasta aprillis .
Nagu on näidanud Eesti majandusülevaadete koostamise käik, ei ole õpetlik mitte üksnes analüüsi lugemine, vaid ka aruande tegemises osalemine. OECD eksperdid külastavad riiki korduvalt, vestlevad riigiametnike, teadlaste , ametühingute ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajate ning paljude teiste inimestega. Lisaks tutvuvad nad varem tehtud uuringute ja statistikaga. OECD eksperdid ei piirdu faktide kogumisega, nad püüavad olukorda mõista ja jõuda poliitiliste otsuste algsete eesmärkideni. Analüüsi tegemisel aitavad neid teadmised sellest, kuidas muudes riikides on niisuguseid eesmärke saavutatud või kuidas mujal on samalaadse poliitika rakendamine mõjunud. Vaatluste tulemusena valmistab ekspertgrupp ette aruande, mida esitletakse liikmesriikide esindajate kohtumisel ning osalistel on võimalik avaldada aruande kohta arvamust ja esitada küsimusi. Kohtumisel on esindatud ka asjaosaline riik, kes saab küsimustele vastata ja oma kommentaare lisada. Ülevaade sisaldab soovitusi edasiseks riigi tegevuseks. Siinkohal tuleb rõhutada, et OECD analüüsides sisalduvad tõepoolest soovitused, nende täitmine ei ole kohustuslik. OECD-s mõistetakse, et ühe tulemuseni võib viia mitu erinevat teed ning ei ole võimalik öelda, et üks neist on ainuõige ja teised valed. Iga riik peab leidma lahenduse, mis talle kõige paremini sobib. Protsessi lõpetab ülevaate ilmumine trükis.
Organisatsioon on tuntud ka võrdlevate uuringute tegijana. Ilmselt teatakse neist kõige paremini õpitulemuslikkuse uuringut PISA ( Program for International Student Assessment ), kus Eesti on saavutanud väga häid tulemusi.
11 Uuringuteks vajavad analüütikud head lähtematerjali. Selleks kogub OECD statistikat, mida peetakse maailmas usaldusväärseimaks ja parimaks eelkõige selle võrreldavuse tõttu (Hajnal 1997). Liikmesriigid peavad saatma OECD-le regulaarselt oma riiki puudutavad statistilised andmed ning organisatsioon jälgib, et andmed kogutaks ühtsete meetodite ja standardite alusel, mis on statistika võrreldavuse garantiiks.
6. OECD KUI KIRJASTAJA
OECD-d peetakse maailma suurimaks kirjastajaks ( Martens , Jakobi 2010). Igal aastal avaldab OECD ligikaudu 250 raamatut ja perioodilist väljaannet ning koostab jooksvalt mitmeid statistikaandmebaase. Nende väljaannete haare on lai, hõlmates rahvusvahelise statistika, majandusülevaated, prognoosid ja analüüsid. Koostatakse teatmematerjale ning antakse välja seminaride ja kohtumiste toimetisi.
OECD statistika ilmub erinevates väljaannetes, kuid on koondatud ka ühtsesse statistikaportaali OECD Stat. Kord aastas ilmub statistika koondväljaanne OECD Factbook, mis koondab kõik OECD valdkondade üldandmed ühiste kaante vahele.
OECD prognoosid avaldatakse sarjas ,,OECD Economic Outlook ". Väljaanne ilmub iga aasta juunis ja detsembris ning annab põhjaliku ülevaate nii OECD riikide kui ka teiste riikide majandusest. Eesti kaasati majandusprognoosidesse esimest korda 2008. aastal (Outlook 2008), seejärel on meie riik järjepidevalt vaatluse all olnud.
Erinevalt väljaannetest on OECD dokumentide levik harilikult piiratud. Üldiselt rakendatakse põhimõtet, mille järgi OECD salastatud dokumentidele rakendatakse kümneaastast juurdepääsupiirangut. Pärast seda suunatakse dokumendid arhiivi, kus nad on kõigile kättesaadavad. OECD Nõukogu ja komiteede kohtumiste stenogrammid, protokollid , hääletustulemused jmt jäävadki salastatuks oma diplomaatilise iseloomu või delikaatse sisu tõttu. Mõningaid dokumente on siiski võimalik leida ja lugeda OECD Acts- is, Unclassified offical documents andmebaasis, arhiivides (nt Firenzes Euroopa Ülikooli Instituudi (EUI) juures ning Pariisis OECD peakorteris), OLIS-is.
12 OECD peakorteris Pariisis asub OECD keskraamatukogu ning üle maailma eri paigus on asutatud OECD keskusi ( Berliin , Tokyo , Washington, México).
Eesti Rahvusraamatukogu on OECD hoiuraamatukogu 2009. aastast.
Eesti ajakirjanduses OECD kohta ilmunud artikleid saab otsidaEesti artiklite andmebaasist ISE. Rahvusraamatukogu on ka mitme teise OECD-ga koostööd tegeva rahvusvahelise organisatsiooni hoiuraamatukoguks, näiteks ÜRO, UNESCO , ILO, IMF, Maailmapank, WHO jt.
7. OECD BETTER LIFE INDEX
OECD parema elu indeks on OECD poolne edasiarendus 2009. aasta Stiglitz -Sen-Fitoussi raporti tulemustele heaolu mõõtmise kohta. Selleks on OECD võtnud raportis tuvastatud 11 heaolu mõjutavat näitajat ning loonud interaktiivse keskkonna, mis võimaldab leida individuaalsetele heaolu eelistustele vastavad riigid. Indeksi interaktiivsus väljendub selles, et iga inimene saab ülalnimetatud kategooriatele anda olulisuse kaalu ja vastavalt sellele, mida ta parasjagu elukeskkonnas tähtsustab, luua oma indeksi. Selle põhjal tekitatakse riikide reastus alates riigist, kus tema heaolu oleks suurim ehk tal oleks ka kõige parem elada. Hetkel on võrdluses 34 OECD liikmesriiki, edaspidi lisatakse ka 6 partnerriiki (Brasiilia, Hiina, India, Indoneesia , Venemaa, Lõuna-Aafrika). (vt Tabel 1 lk 15-16)
Eesti parimad üldskoorid (üle OECD keskmise) on keskkonna, hariduse, turvalisuse ning töö- ja töövälise elu tasakaalu osas. Keskkonna indikaatoriks on küll ainult õhusaaste linnades, kuid OECD-s oleme selle näitaja paremuselt neljandad. Mõlemad hariduse indikaatorid on üle OECD keskmise, mis annab koondina 5. koha hariduse kategoorias. Turvalisuse näitaja on kombineeritud tapmiste statistikast ning inimeste tunnetuslikust kuriteo ohvriks langemise näitajast, mis turvalisuse kategoorias asetab meid tagant kolmandaks (Tsiili ja Mehhiko ees), kuid Eesti kõikide näitajate seas on paremuselt neljas. Vaatamata sellele, et kõikides teistes kategooriates jääme üldarvestuses pigem riikide nimekirja lõppu, siis leidub valdkonna siseseid indikaatoreid, kus hästi silma paistame.
13 Kuigi oleme tagant kolmandad pikaajalise töötuse määra osas (enne veel Hispaania ja Slovakkia) ning eestlased töötavad aastas 1969 tundi (neljas tulemus ja tugevalt üle OECD keskmise), siis paistame silma väikelaste emade kõrge tööhõive määraga, mis viitab heale tagasipääsule tööturule. Viletsaimad skoorid oleme saanud elamute osakaalu osas, kus puudub vesitualett (Eestis elamute osakaal 12,2%, OECD keskmine 2,8%, meist tagapool vaid Türgi), samuti valitsemise ja eluga rahulolu valdkondades
Kasutades kõigi valdkondade puhul võrdseid osakaale moodustavad parima elukeskkonnaga riikide esikolmiku Kanada, Austraalia ja Rootsi. Eesti platseerub 34 OECD riigi seas 31. positsioonile. Tabel 1 Indikaatorid Eesti näitaja ja OECD keskmise võrdluses (andmed on saadud Vabariigi Valitsuse kodulehelt, mis on koostatud 06.07.2011)
OECD VALDKOND INDIKAATOR EESTI KESKMINE
Toad inimese kohta 1,2 1,6 Elamud Mugavusteta elamud % 12,2 2,8
Kodumajapidamise neto 13 486 22 284 Sissetulek sissetulek USD
Kodumajapidamiste varad USD 11 202 36 808
Tööhõive määr % 61 65 Töökohad Pikaajalise töötuse määr % 7,84 2,7
Kogukond Toetusvõrgu olemasolu % 85 91
Keskharidusega 25-64 aastased 88 73 Haridus %
Õpilaste lugemisoskus (600-st õpilasest) PISA põhjal 501 493
Keskkond Õhusaaste, mikrogrammi 12,6 22
14 Valitsemisel hääletanud % 62 72 Valitsemine Seadusloome läbipaistvus ja 3,3 7,28 kaasamine
Oodatud eluiga aastates 73,9 79 Tervis Enesehinnanguline 56,3 69 terviseseisund %
Rahulolu Rahulolu eluga % 24 59 eluga
Kuriteo ohvriks langemine 6,3 4 Turvalisus 100 000 in kohta
Mõrvad 100 000 in kohta 6,2 2,2
Üle 50 h nädalas töötavad 0,03 0,08 Töö ja inimesed % töövälise elu Kooliealiste laste emade 74 66 tasakaal tööhõive osakaal %
Tööväliselt veedetud aeg päevas 14,94 15 h
15 KOKKUVÕTE
OECD on ainulaadne foorum , kus 34 demokraatliku riigi valitsused teevad koostööd, leidmaks lahendusi üleilmastumise majanduslikele, sotsiaalsetele ja keskkonnaga seotud probleemidele. OECD on samuti esirinnas töös, mida tehakse, et mõista ning aidata valitsustel reageerida uutele arengutele ja probleemidele nagu ettevõtete üldjuhtimine ja teabemajandus ning väljakutsetele, mida seab elanikkonna vananemine .
OECD koondab maailma parimaid eksperte nii majanduse kui ka riigivalitsemise alal, olles rahvusvaheliselt tunnustatud ja aktsepteeritud majandusanalüüsi keskus ja kattes oma mitmekülgse tegevusega kogu valitsussektori skaala.
OECDs väljatöötatud põhimõtted leiavad sageli laialdast järgimist kogu maailmas ning on nii mõneski valdkonnas muutunud suunanäitajaks või normiks, millest lähtuvad ka riigid, kes organisatsiooni ei kuulu.
Väga muljetavaldav on OECD Parema Elu Indeks´i idee ja teostus , kuna igal ühel on võimalus kaasarääkida ja arvamust avaldada oma riigi heaolu kohta läbi enda silmade.
Minu jaoks on OECD organisatsioon, kelle abiga on riik suuteline välja mõtlema head ja inimestele vastuvõetavat haldusreformi kava ja nõustun täielikult OECD peasekretäri Angel Gurria-ga, kes on öelnud, et OECD on nagu jõusaal, kus on kõik vajalikud masinad ning igaüks valib nende seast, milliseid kasutada ja milliseid lihaseid treenida.
16 KASUTATUD KIRJANDUS
1. Jaagant U. Eesti on alates tänasest OECD täisliige. Eesti Päevaleht 09.12.2010. 2. Järvelill R Kas Eesti jätab OECD jõusaali raua roostetama? Sirp 05.05.2011. 3. Kress M. OECD Parema Elu Indeks ­ võrdle oma heaolu teiste riikide elanikega http://www.finantsvaade.ee/uudised/oecd-parema-elu-indeks-vordle-oma-heaolu - teiste-riikide-elanikega (20.09.2011) 4. Makke J, Saar K Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=14422 (20.09.2011) 5. OECD ametlik kodulehekülg http://www.oecd.org (25.09.2011) 6. OECD Better Life Index algatus http://www.valitsus.ee/et/uudised/taustamaterjalid/37542/oecd-better-life-index - algatus (26.09.2011) 7. OECD http://www.mkm.ee/oecd/ (20.09.2011) 8. OECD http://www.vm.ee/?q=et/taxonomy/term/86 (20.09.2011) 9. OECD: Me ei ole rikaste riikide klubi. Delfi 29.03.2010. 10. Pariisis toimub Eesti OECD-ga liitumise tseremoonia http://uuseesti.ee/31675 (20.09.2011)
17