Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Namibi kõrb (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Namibi kõrb


Koostaja : Krista
M.R.G
8D
TARTU 2004
Namibi kõrb
Namiibia Vabariik asub Aafrika lõunaosas Atlandi ookeani ääres.
Andmed Namiibia Vabariigi kohta on toodud tabelis 1.
Tabel 1.
Andmed Namiibia Vabariigi kohta.
Iso koodid
NA / NAM
Ametlik nimi
Namiibia Vabariik
Pealinn
Windhoek
Rahvaarv
1 800 000
Riigikord
Vabariik
Pindala (km²)
825 418
Religioon
Kristlus
Staatus
iseseisev riik
Keel
inglise, saksa, afrikaani keeled
Valuuta lühend
NAD
Rahaühik
Namiibia dollar
Valuutakurss
1 NAD = 1.97948 EEK (01.09.2003)
Namiibia ulatub lõunas Oranje, põhjas Cunene jõe alamjooksuni.
Atlandi ookeani rannik on kogu ulatuses (umbes 1500 km) vähe
liigestunud. Üle poole pindalast hõlmab 1200-1600 m kõrgune kiltmaa . Sellest ida pool paikneb 900-1100 m kõrgune Kalahari kõrbe
nõgu. Lääne suunas laskub kiltmaa järsult Suure Astanguna 50-130
km laiusele Atlandi-äärsele Namibi kõrbe alale . Piki rannikut
põhja poole kulgeb külm Benguela hoovus.
Namibi kõrbe paiknemist maailma ja Aafrika kaardil iseloomustab
joonis 1.
Joonis 1.Namiibia kõrbe asukoht.
Namibi kõrb on üks vanimaid maailmas. See tekkis ligikaudu
80 miljoni aasta eest. Kohalikus Nama keeles tähendab sõna “Namib”
mõõtmatut või hiigelsuurt. Namibi kõrb ulatub Kapimaast Angolani.
Kõrbeala pikkuseks on kuni 2100 km, laius on lõunas 70-130 ja
põhjas 30-50 km ja pindala on 50000 km2. Seal asub ka
Sossusvlei rahvuspark, kus on maailma kõrgeimad liivaluited (kuni
300m). Kütid- korilased on seal elanud juba 750.000 aastat. Peamiseks
maavaraks on teemantid, mida kaevandatakse liiva seest ning jõgede
põhjast. Lisaks teemanditele kaevandatakse sealt ka tsinki, tina
ning volframi , plaatinat, kulda, väävlit ja soola. Sealt on otsitud
ka naftat, kuid edutult. Kõrb tõuseb rannikumadalikult astanguina
700-1500 m kõrguseni. Kõrb on põhjaosas valdavalt liivakõrb, kuid
Vasakule Paremale
Namibi kõrb #1 Namibi kõrb #2 Namibi kõrb #3 Namibi kõrb #4 Namibi kõrb #5 Namibi kõrb #6 Namibi kõrb #7 Namibi kõrb #8 Namibi kõrb #9 Namibi kõrb #10 Namibi kõrb #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor scream Õppematerjali autor
referaat

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
odt

Namibi kõrb

Namibi kõrb 1.Asend Namibi kõrb laiub Edela-Aafrikas, alates Oliphantsi jõest Lõuna-Aafrika Kapimaa provintsist kuni Angolani põhjas. Piirneb läänes Atlandi ookeaniga, idas Suure astanguga, lõunas Oranje ja põhjas Cunene jõega. Kõrb asub Namiibia, Angola ja Lõuna-Aafrika vabariigi aladel, Atlandi ookeani rannikul. Joonis 1. Namibi kõrbe asend 2. Kõrbe suurus, ulatus Kõrbe laus on 50- 130 km. Namibi kõrbe pikkus põhjast lõunase on ligi 2000 km. Kõrb laiub pikliku ribana mööda Atlandi ookeani rannikut. 3. Kliimatingimused, tekkepõhjused Namibi kõrb on tekkinud väga kuiva õhu tagajärjel, mille üheks põhjuseks on rannikust mööduv külm Benguela hoovus. Namibi kõrbes saja aasta jooksul vähem kui 10 mm. Lääne-Nambibi saab aasta jooksul 5 mm sademeid, kui Ida-Namibi 85 mm. Suure astangu

Geograafia
thumbnail
6
doc

Namibi kõrb

NAMIBI KÕRB ASEND JA ULATUS Namibi kõrb on teadaolevalt vanim kõrb maailmas. See asub Aafrika mandri ja Aafrika maailmajao edelaosas Namiibia riigis. NAMIBI KÕRBE ASEND Läänes piirneb Namibi kõrb Atlandi ookeaniga, idas Suure astanguga, lõunas Oranje ja põhjas Cunene jõega. Kõrbe laius on 50-160 km, pikkus 1600km. ning pindala 80 000 km2. KLIIMA JA TEKKEPÕHJUSED Namibi kõrb on tekkinud kahel põhjusel. Esiteks ta asub pöörijoontel, kus on aasta läbi kõrge rõhk, laskuvad õhuvoolud ning sademeid ei teki. Lisaks mõõdub sealt külm Benguela hoovus, mille kohal on vähe veeauru ning tänu sellele sademed praktiliselt puuduvad. UDU NAMIBI KÕRBE RANNIKUL Namibi kõrbes on aastas umbes 320 päikesepaistelist päeva. Kõrbe idaosas Suure astangu jalami lähedal sajab aastas 80-100mm. Atlandi ookeani rannikul külma Benguela

Geograafia
thumbnail
10
doc

Referaat - Kõrb

Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel tarvitab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel kuni 114 liitrit vett ära juua. Kaameli jõu ja vastupidavuse tõttu kasutavad kõrberahvad teda veoloomana. Kuigi baktrian liigub kiirusega kõigest 4 km/h, võib ta läbida kuni 47 km päevas, kandes 450 kg raskust koormat. Dromedar võib liikuda aga kuni 160 km, ratsanik seljas. Kaamelilt saadakse veel piima, villa, liha ja nahka. Surikaadid elavad kolooniatena Kalahari ja Namibi kõrbes ning mujal Lõuna- Aafrika kuivadel avamaastikel. Et lagedal kõrbemaastikul on toitu otsiv surikaat kerge saak röövlindudele, peab alati üks koloonia liige puu või põõsa otsas vahti. Surikaatidel on ka lapsehoidjad, kes valvavad poegade järele, siis kui ema on koos teistega toitu otsimas. Liivarebane elab Põhja-Aafrika ja Araabia poolsaare liiva ­ ja kivikõrbetes, kuhu kaevavad urgusid. Mõnikord on nad liikvel päeval, enamasti käivad väikesi loomi jahtimas öösiti

Geograafia
thumbnail
13
ppt

Sahara Kõrbe loomad, taimed ja muu huvitav

mäed. Seal, eriti Ahaggaris, on sademeid ja taimi rohkem, mägedest algavates jõgedes esineb voolamist. Paljudes paikades Sahara keskosas on allikaid ja oaase ­ nende vahel rändlevad tuareege. Sahara idaosas asub Liibüa kõrbe tasandik, mis on kliima poolest palju kuivem. Ehkki Liibüa kõrbes leidub nii allikaid kui ka oaase, on see vee ja taimede vähesuses tõttu erinevalt teistest Sahara kõrbe osadest karjakasvatuseks sobimatu. Sahara on maailma suurim kuum kõrb ja kõrbetest teisel kohal, Antarktika järel. Loomad Kohastumused ·paljud loomad hangivad toitu ja käivad urust väljas öösel, et varjuda põletava päikese eest ·tihe karvastik kaitseb loomi päeval kuuma eest ja öösel külma eest ·toiduks valitakse enam-vähem kõike, mis hamba alla hakkab ·sageli on parim kaitse osavus ja väledad jalad. Osad väiksemad imetajad ei joo üldse, nad saavad piisava vee kätte taimeseemnetest

Geograafia
thumbnail
10
doc

Namibi kõrb

Varstu Keskkool Referaat Namibi kõrb Koostas: Airi Parv Juhendas: Helen Oppar Varstu 2008 1.Asend 1.1 (9.) 1.2 Namibi kõrb asub Aafrikas, Namiibia ja natukene ka Angola lääne osas. Namibi kõrbest lääne poole jääb Atlandi ookean ja ida poole Kalahari kõrb. Kohati on seal ka mägesid.(5.) 1.3 18-26 ll ja 13-16 ip. (5.) 1.4 Umbes 9160,57 km. (8) 2. Pinnamood 2.1 Namibi kõrbes põhjaosas on liiva-, lõunaosas kaljukõrb. Mõned liivaluited ulatuvad 244 meetri kõrgusele.Põhjaosas lähevad aga liivaluited üle kruusaks. Seal asuvad ka mõned üksidkud mäed. Pinnamood on muutuv, sest liivaluited kujunevad mingi ajajooksul ümber. (4,6.) 2.2 Maavärinaid ja vulkaanipurskeid ei esine. (5.) 3.Kliima 3.1

Geograafia
thumbnail
10
odp

Namibi Kõrb

Orange jõgi, mille toiteallikaks on Draakonimäed. Kõik jõed kaovad liiva Loomad Loomad vajavad eksisteerimiseks vett,toitu ja kaitset. Kõrbes on palju putukaid, ämblikke, roomajaid, närilisi. Neil on suured kõrvad temperatuuri reguleerimiseks. Osad väiksemad loomad ei joo üldse. Tihe karvastik kaitseb päeval kuuma eest ja öösel külma eest. Taimed Namibi kõrbes on üle 600 taime liigi. Paljud neist on väga erilised,ning kohanenud kuivale ja kuumale kliimale. Kõige olulisem taim inimesele on datlipalmid. Inimesed ja inimtegevus Kõrbed on inimesi huvitanud sajandeid. Kõrbes elab neli erinevat inim liiki :Nomaadid,Aborigeenid,Beduiinid ja Busmanid. Kuivad kõrbealad sobivad enamasti rändkarjakasvatuseks. Huvitavad fakdid

Geograafia
thumbnail
12
docx

Kõrbed

Nad paiknevad valdavalt kolmekümnendatel laiuskraadidel. Mitmed kõrbed paiknevad sügaval sisemaal, näiteks Austraalia kõrbed, sest rannikult puhuvad tuuled on teel sinna kaotanud kogu oma niiskuse. Osa kõrbeid asub aga mägedest vihmatõkke taga, mis püüab kinni kõik merelt saabuvad niisked õhumassid. Sellised on Aasia kõrbed, mis polegi eriti soojad, kuid niiskuseta ei kasva seal taimi. Lõuna-Ameerikas asuv Atacama kõrb on aga otse mere ääres. Selle põhjustavad lõunast tulevad külmad hoovused, mis jahutavad õhku nii, et vihm sajab enne alla, kui mandri kohale jõuab. Sademeid on kõrbes kuni 250 mm aastas. Tavaliselt jääb alla 100 mm. Kuumakõrbed asuvad palavvöötmes, kus tuulte süsteemi mõjul on taevas tihti pilvitu. Pilvede kaitseta muutub maapind suvepäevadel hõõguvkuumaks, temperatuur maapinnal tõuseb 80 kraadini, osades piirkondades ka 90 kraadini

Geograafia
thumbnail
13
doc

Kõrbed

.................................................................10 Loomad .....................................................................................................11 Kasutatud kirjandus ............................................................................................12 3 Kõrbest Mis on kõrb? Kõrb on tühi maa, kus elustik on vaene, sest pole korralikult vett ega toitaineid. Kõrbed katavad ligi 1/5 maakera pinnast. On leitud, et enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust. Suurem osa kõrbeist on tekkinud õhumasside liikumise tagajärjel. Osa kõrbeid on tekkinud niinimetatud vihmavarju efekti läbi ­ tõusev õhk liigub mööda kõrget mäenõlva üles, jahtub. Jahtudes ei suuda õhumass hoida endas kinni nii palju

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun