Eestis elavatest imetajatest teevad taliuinakut karu ja kährik. Talveuinaku ajal on ainevahetus intensiivsem kui talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse üle talletatud rasvavaru varal ( nt. pruunkaru, mäger, kährik). Taliuinakust ärgatakse nagu tavalisest unest. Loomad on kohe võimelised aktiivselt liikuma, näiteks äratajate eest põgenema või end nende vastu kaitsma. Taliuinaku kestus oleneb oludest. Näiteks kui külm ja lumi tulevad vara, jäävad kährikud magama juba novembris. Ent kui ilmad püsivad pikalt soojad, nagu eelmise aasta lõpus, siis ei heida nii mõnigi loom magama, vaid liigub ringi. Paljud loomad ärkavad taliuinakust isegi südatalvel suuremate sulade ajal. Samuti virgutakse varajastel kevadetel tavapärasest tunduvalt varem. Võrreldes talveunega kulub taliuinakus loomadel märksa rohkem energiat. Seetõttu kasutavad nad talviseid ärkvelolekuaegu toitumiseks
Tartu Kutsehariduskeskus. Eesti kultuurilugu referaat IDA-VIRUMAA RAHVAKULTUUR Koostaja: Külli Laur Juhendaja: Lili Kängsepp Kursus: RK08 Tartu 2008 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 ETNILISTEST OLUDEST ALUTAGUSEL MUINAS- JA KESKAJAL............................................ 3 IDA-VIRUMAA MURDESISEST TAUSTAST............................................................................... 5 IDA-VIRUMAA RAHVARÕIVAD.................................................................................................. 6 IDA-VIRUMAA RAHVAKALENDRI ERIJOONTEST.................................................................. 10 ENDISAEGSE VIRUMAA TANTSUVÕIMALUSED JA TANTSUD .........................
Karjuv vaesus, mustus ja madal elutase oli ,,punase paradiisi" esimene tervitus küüditatud eestlastele. Kohalesaabunult saadeti küüditatud gruppidena jaotuspunktist laiali neile määratud asukohtadesse, kus nad tööle rakendati. Kodumaale saabunud kirjade alusel töötasid küüditatud peamiselt kolhoosides, turbarabas ja metsatöödel. Väljasaadetute kirjad on kirjutatud enamikus ettevaatlikult. Kuid kirjad loovad meile ilmeka pildi kohalikest oludest ja elutingimustest ning neis peegelduvad ühtlasi küüditatute meeleolud ja igapäevased mured. Küüditatud vanem naisterahvas kirjutab 12. VII 1941 turbarabast: ,,... Meie saime täna palka. Olime 7 päeva tööl ja mina sain 11 rubla 95 kop. Töö kestab hommiku kella 7 kuni kella 7-ni õhtul. Meie menüü on hommikul vesi ja leib, lõunaks leib ja vesi ning õhtuks jälle vesi ja leib. Jahu puud peab maksma 85 rbl., muidugi vist nisujahu, aga meie ei ole seda mitte näinud
12a 2009 Tõeliseks raadiotehnika elluviijaks peetakse itaallast: G. Marconi't. Kuni Marconini teostus vaid raadio praktilise kasutamise sissejuhatav ning ettevalmistav osa. Itaalia senaator Guglielmo Marconi sündis 25.aprillil 1874. a. Griffoni's Bologna lähedal. Ta isa oli itaalia pankur, ema aga iirlanna, neiupõlve nimega Anna Jameson. Kuna sidetehnika pioneere on võrsunud lihtsatest, teinekord isegi kehvadest oludest, siis Marconi oli seevastu jõukate vanemate võsu, mis oli kindlasti suureks kasuks nii Marconile endale kui ka ta asjale - raadio tegelikule avastamisele. Nagu ta hiljem ise tähendas, on vanemad juba algusest peale kaljukindlalt uskunud Marconi geniaalseisse andeisse ning võimeisse. Juba lapsena ilmnesid Marconi anded. Ta õppis algul Livorno üldhariduslikus koolis ja hiljem Bologna ülikoolis eelpoolmainitud tuntud professor Righ'i juures, kellelt ta saigi esimesed
põhjuseks. Näiteks kui puusepp ehitab puidust laeva, siis selle laeva põhjuseks on puit. 2) Vormi ehk ideekujundit, aga see on asja olemuse määratlus. Mis on objekti idee, milleks see loodi. Näiteks lusikas on loodud toidu tõstmiseks suhu. 3) Seda, kust saab oma esimese alguse muutumine ja üleminek paigaloleku seisundisse. Kui auto sõidab edasi siis põhjus seisneb selles, et vajutame gaasi, kui me tahame peatuda siis vajutame pidurit. Muutumine sõltub ümbritseva oludest. 4) Eesmärki, s.t. seda, mille pärast. See tähendab seda, et kui ma midagi tegema hakkan, siis on mul eeldatavasti ka püstitatud eesmärk, mida ma oma tegevusega saavutada soovin. Näiteks jalutamise eesmärk on keha vormis ning tervena hoida. 2. Millised erinevad põhjuslikkuse vormid on Aristotelese järgi olemas; selgitage seda maja näite varal (näide ise ei ole selgitus). 1) materiaalne põhjus see, millest (kivid maja ehitamisel);
seadusega ettenähtud korras. Põhiseaduse järgi võib öelda, et täielikult seadusliku aluseta toimivat haldust ei ole olemas. 2.3 Kaalutlusõiguse põhimõte Selleks, et teha õiglast otsust, peab seadust järgima. Seadusest tulenevad haldusametnikule volitus, piirid ja tööülesanded. Haldusametnik täidab oma haldusülesandeid haldusmenetluse seadustikust tulenevate piiride raames. Seaduste täitmise korraldus võib olla väga erisugune nagu on näha kolmikjaotusest. See sõltub oludest ja õiguse piiramise võimalikkusest. Erisused on väljendatud õigusliku regulatsiooni täpsuses. Haldusorganil ei ole aga võimalik alati ise oma käitumisvõimaluste vahel valida. Mõnikord annab seadusandja haldusorganile kindlad juhised tegutsemaks teatavas olukorras. Neid nimetatakse jäikadeks normideks, mida järgides lasub asutusel kohustus anda haldusakt või teha haldustoimin. Jäikadel normidel on kaks sõnastust: kohustav ja kirjeldav.
Apandiku külast edelas paikneva, varem liigniiske soise metsaala veereziim on Sompa kaevanduse toimel asendunud kuivendatud maa reziimiga. Kuigi leidub näiteid ka kaevanduse tõttu märjemaks muutunud metsamaa kohta (näiteks Kose küla juures), ei pea põllunduse ja metsanduse seisukohast siiski paika kategooriliselt üldistav väide aastasadadeks rikutud veereziimist. Õigem on rääkida muutunud veereziimist, mis võib, olenevalt hüdrogeoloogilistest jm. oludest, osutuda igas konkreetses kohas kas positiivseks või negatiivseks.Faktilise katteta on ka väide, et langatuste alast ei saa enam tootlikku põllu või metsamaad. Kolm aastat kestnud uuringud 0,51,5 meetri sügavuste kaevandustekkeliste maapinnalangatustega aladel näitavad, et sealt saadakse meie oludes teravilja, kartuli ja heintaimede normaalset saaki: kolme aasta keskmisena ei erine see langatuse põhjas oluliselt sellest, mida saadakse langatuseäärselt tervikult. Suuri
konfiskeerimisele ning selle realiseerimine jäi täitekomiteede esimeeste ja külanõukogu liikmete korraldada. 1941. Aastal hindasid mahajäänud majapidamised ära selleks toiminguks määratud usaldusmehed, arvelevõetud vara tuli mõõdukate hindadega kümne päeva jooksul maha müüa . Kinnipeetud inimesed viidi autodega jaamadesse, kus nad paigutati looma vagunitesse ja transporditi Siberisse. 3. Elu Siberis Küüditatute esialgsed eluolud Üks peatükk küüditatute oludest alguses sinna jõudes ja seal elades. Missugused olid elamispinnad ja mis tööd tehti. Oma raamatus kirjutab A-R. Tamm et, 1941. aasta sügistalv oli küüditatute jaoks väga raske aeg. Eriti raske oli olukord vanurite, haigete ja lastega kes ei olnud harjunud raske füüsilise tööga ja väga külma talvega. Arstiabi polnud seal kuskilt saada ja ellu jäid vaid tugevamad. Eestist saabuti kergetes suveriietes, soojasid riided aga polnud kuskilt saada
Praegu dateeritakse vanimad Eestist leitud pronksesemed umbes aastast 1800 e.kr. Pronks oli harv ja kallis, sellepärast kasutati ka kivist tööriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirsthelmed), tulid uued ehte -ja savinõud, mehed hakkasid habet ajama. Pronksiaeg mõõdus skandinaavia mõju all, mis oli tugevam kui kunagi varem või hiljem. Kindlustatud asulate vajadus annab tunnistust rahututest oludest. Inimestel oli juba mida röövida näiteks pronksesemeid ja kariloomi. Rajati tänaseni säilinud esimesed põllud. Ilmselt tuli sellajal Eestis kasutusele ka ader. 5. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa rauaaeg? Miks oli raua kasutuselevõtt suurem muudatus inimkonna ajaloos, kui seda oli pronksi sulatamise oskus? (500 e.Kr)Asustus laines, vara tekkis juurde. Õpiti üha paremini põldu harima. Selle juures oli suur tähtsus raudkirvestel, mis võimaldasid ulatuslikult alet teha ja
Seega võib Olemise tasandid võtta kokku nii: Inimene = m+x+y+z Loom = m+x+y Taim = m+x Mineraal = m * m-mateeria, x-elu, y-teadvus, z-eneseteadvus. Ainult m on nähtav; x, y ja z on nähtamatud ja raskesti mõistetavad, olgugi, et nende mõju kogeme me iga päev. Ei ole raske teha vahet eluta ja elusa vahel. Raskem on vahet teha elu ja teadvuse, veel enam aga teadvuse ja eneseteadvuse vahel. Progressioonid Mineraalide tasemel valitseb täielik passiivsus sõltuvus oludest ja juhuslikkusest. Kivi ei suuda ise midagi teha, organiseerida või ära kasutada. Taim on peamiselt, aga mitte täielikult passiivne tal on piiratud võime kohaneda muutuvate tingimustega (sirutada end päikese poole, juuri sügavamale mulda). Looma tasemel toimub tänu teadvuse ilmumisele tähelepanuväärne nihe passiivsuselt aktiivsusele eluprotsessid kiirenevad, tekib vaba ja sihikindel liikumine.
aastal abiellus Koidula Tartus arstiteadust õppinud lätlase Eduard Michelsoniga (1845- 1907) ja asus koos mehega Kroonlinna, kuhu viimane oli saanud sõjaväearsti koha. Eemal elades ei kaotanud Koidula sidet kodumaaga; ta jätkas oma loomingulist tegevust, käis sageli Eestis, suhtles Peterburi eestlaste ning eestisõbralike teadlastega. 1876-1878 viibis Koidula koos mehega (kes oli stipendiaadina saadetud end täiendama) Breslaus, Strasbourg'is ja Viinis. Kestev lahusolek kodumaistest oludest ja ühekülgne informeeritus omaste kaudu põhjustasid aja jooksul märgatava muutuse Koidula vaadetes. Kui 1878. aastast peale puhkes äge ideoloogiline võitlus rahvusliku liikumise kahe lahknenud suuna vahel, asus ta alalhoidlikuma leeri positsioonidele. 1882. aastast halvenes järsult Koidula tervis, tema viimased eluaastad möödusid kannatusrikkas võitluses vähktõvega. Koidula suri ja maeti Kroonlinnas; 60. surmaaastapäeva
EGIPTUS JA M ESOPOTAAMIA Egiptus Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr
Jõgevamaa Gümnaasium PABLO ESCOBAR Merlyn Mey O-klass Jõgeva 2020 Sissejuhatus Ma valisin oma mini-uurimuse isikuks Pablo Escobari, sest sattusin vaatama Netflixi sarja ’’Narcos’’, mis räägib Pablo elust. Seal sain ka alles esimest korda temast teada, kuid olin haaratud tema põnevast ja illegaalsest elust. Pablo on üks suurimaid narkodiilereid, kes on ennast mitme asjaga ajalukku kirjutanud. Pablo Escobari noorusaeg Pablo Escobar sündis 1. detsember 1949 Columbias. Escobar oli pärit tagasihoidlikust perest. Tema isa töötas talupidajana ning ema oli kooliõpetajanna. Juba varajasest vanusest näitas Escobar üles erakordset ambitsiooni, et ennast üles töötada vaestest oludest. (Pablo Escobar) Teada olevalt alustas Escobar enda kriminaalset elu varakult. Nimelt Escobar varastas hauakive ja müüs võltsdiplomeid. Ei läinud ka kaua aega, kui ta asus varastama autosid ja asus ka salakaubanduse ettevõttesse. Escobari k...
Mehhikos ulatus väliskapitali sissevool aastail 1991-1994 ligikaudu 7%-ni SKT-st ning antud juhul tundus seda olevat liig palju. Samas näiteks Kanadas püsis kapitali sissevool tasemel 7% aastas tervelt 43 aasta vältel (1870-1913), ilma et see oleks põhjustanud erilisi probleeme. RVF-i asjatundjad paistavad praegu olevat seisukohal, et üldjuhul võiks talutav kapitali sissevoolu suurus ulatuda 4-6%-ni SKT-st. Muidugi sõltub igal konkreetsel juhul palju ka riigi tegelikest oludest ja majanduspoliitikast. LÕPETUSEKS Võib öelda, et Mehhikos põhjustas kriisi riigi majandusjuhtide ja poliitikute suutmatus või soovimatus mõista õigesti riiki voolava väliskapitali olemust ja maailma majanduse arengusuundi. Nad ei arvestanud asjaolu, et suur osa välisinvesteerijaid tegi lihtsalt ühekordset korrektuuri oma portfellis. Ilmselt alahinnati ka Mehhiko eelmise kapitalipao järellainetuse osatähtsust investeeringute sissevoolu suurendajana (need, kes varem olid
1933 hakkas USA maj.kriisist üle saama, kuigi osa tööd maj.kriisist ületamiseks oli tehtud enne Roosevelti võimuletulekut, arvati siiski, et tema oli see mees, kes tõi USA kriisist välja. 6. Mille poolest erineb Franklin Delano Roosevelt teistest USA presidentidest? ta võitis 1936 aasta valimised võimsalt nign ta valiti veel kahel korral presidendiks. 7. Ülevaade Ingl ja Pr majandus- ja poliitilistest oludest: · Ingl tema osa maailma majanduses kahanes, aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiatega, eriti raske oli olukord söe- ja tekstiilikaubanduses ( sest sütt asendas üha enam nafta ja mood muutus), 1926 oli ingl.maal ajaloo esimene üldstreik(palgatõusu nõudnud söekaevurid said lüüa). Tööpuudus oli väga suur. 1918 suurendati valimisõiguslike isikute arvu, Tööpartei, moodustati esimest korda vasakpoolne valitsus.
vastupidi. Vägivallapoliitika sai hoogu juurde ning pehmenes alles pärast Stalini surma.Hoolimata surve avaldamisest ei kadunud ühiskonnast siiski vastupanu. 1960. aastate teisel poolel tekkis NSVL teisitimõtlemine ehk dissidentlus, mille eesotsas olid haritlased, kess astusid välja ühiskonna elu karmistamise vastu. Nii koostati ja hakati levitama omaalgatuslikke väljaandeid, mis püüdsid edasi anda nõukogude ühiskonna oludest. Amuti püüti läänemaailma teavitada inimõiguste rikkumisest Nõukogude liidus. 1960. aastate lõpust algas dissidentide organiseerumine ja nende tegevuse koordineerimine. Tuntuimad dissidendid olid kirjanik Aleksandr Solzenitsõn ja akadeemik Andrei Sahharov. Võimud kasutasid dissidentide vastu erinevaid meetmeid: töölt vallandamine, arreteerimine, maalt välja saatmine või siis hullumajja panek. Teisitimõtlejate vastu võitles Riikliku Julgeoleku Komitee(KGB). Dissidentlikus
VASTUPANU REzIIMILE Võimude vägivallapoliitika sai sõjajärgsetel aastatel hoogu juurde ja pehmenes alles pärast Stalini surma. 1960. aastate teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnast vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus, mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu. Nii koostati ja hakati levitama omaalgatuslikke väljaandeid,mis püüdsid anda tõepärast ülevaadet nõukogude ühiskonna oludest. 1960. aastate lõpust algast dissidentide organiseerumine ja nende tegevuse koordineerimine. Võimud pidasid teisitimõtlejaid ühiskonna rahu rikkujateks ja püüdsid nende tegevust vägivallaga takistada. Dissidentide vastu kasutati erinevaid repressiivmeetmeid: töölt vallandamine, arreteerimine, maalt väljasaatmine. Samuti püüti teisitimõtlejaid vaimselt sandistada, pannes täiesti terved inimesed psühhiaatrilisele sundravile. KÄSUMAJANDUSE ALLAKÄIK 1940
Sisukord 1. Eesti üldandmed.......................................................................................................4 2.Hollandi üldandmed..................................................................................................5 3. Omavahelised suhted...............................................................................................6 3.1. Majandussuhted..................................................................................................6 3.1.1. Kaubavahetus...............................................................................................6 3.1.2. Turism..........................................................................................................7 3.2. Kultuurisuhted.....................................................................................................8 3.2.1. Muusika..............................................................................
Õiguse alused 32 tundi ,,Inimene ja õigus" (autorite kollektiiv A. Adamson, M. Eerika, Floren...) ,,Riik ja õigus" (sisekaitseakateemia õpik) Mis on õigus? Õigus all mõeldakse mingis riigis või ühiskonnas kõigi jaoks kohustuslike käitumisreeglite seaduste kogumit, millest kinnipidamist tagavad selleks kehtestatud mõjutusvahendid (riiklik sund). Õigus ja õiglus. Õigus on suhtelise iseloomuga, nii et ta sõltub ajastust ja oludest. Kauidas tekkis õigus? TAVAÕIGUS tavalisel moel samalaadseid samamoodi. Kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hammurapi sedaustekogu Vanim kirja pandus seadustekogu u. 18-17 saj e.Kr Profet Moosese seadused euroopa jaoks kirja pandud seadused 14-12 saj e.Kr Õigussüsteemid Mandri Euroopa õigussüsteem, kasvanud välja rooma õigusest Prantsuse õigussüsteem Saksa õigussüsteem (laskus detailidesse) Primaarne on seadus
väärtustamine. Naiskodukaitse oli põhimõtteliselt apoliitiline, erakondade - ülene organisatsioon. Sellest arusaamast tulenesid ka Naiskodukaitse tegevuse ideoloogilised alused: rahvuslikkus, altruism, demokraatlik mõtteviis ja naiste emantsipatsioon. Seega, organisatsiooni liikmed vastutasid võrdselt kõigi organisatsiooni eesmärkidest tulenenud ülesannete täitmise eest. Naiskodukaitse liikmed tegid tolleaegsetest oludest lähtuvalt rasket füüsilist tööd isamaa heaks sellest isiklikku kasu eeldamata ja tasu nõudmata. 1.3. Naiskodukaitse liikmeskond ja juhid Enne Teist maailmasõda kuulus Naiskodukaitse ridadesse pea 17 000 liiget üle Eesti. Naiskodukaitse oli oma aja kohta väga edumeelne naisorganisatsioon. Sellesse kuulumine oli ühiskonnas ehk seltskonnas, nagu tol ajal öeldi, prestiizne, sest liikmeks vastuvõtmisel kaaluti soovijaid väga hoolikalt. Enamuse liikmeskonnast
aastal abiellus Koidula Tartus arstiteadust õppinud lätlase Eduard Michelsoniga (1845-1907) ja asus koos mehega Kroonlinna, kuhu viimane oli saanud sõjaväearsti koha. Eemal elades ei kaotanud Koidula sidet kodumaaga; ta jätkas oma loomingulist tegevust, käis sageli Eestis, suhtles Peterburi eestlaste ning eestisõbralike teadlastega. 1876-1878 viibis Koidula koos mehega (kes oli stipendiaadina saadetud end täiendama) Breslaus, Strasbourg'is ja Viinis. Kestev lahusolek kodumaistest oludest ja ühekülgne informeeritus omaste kaudu põhjustasid aja jooksul märgatava muutuse Koidula vaadetes. Kui 1878. aastast peale puhkes äge ideoloogiline võitlus rahvusliku liikumise kahe lahknenud suuna vahel, asus ta alalhoidlikuma leeri positsioonidele. 1882. aastast halvenes järsult Koidula tervis, tema viimased eluaastad möödusid kannatusrikkas võitluses vähktõvega. Koidula suri ja maeti Kroonlinnas; 60. surmaaastapäeva puhul toodi lauliku põrm Eestisse ja maeti
Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta (1760. aastate lõpust kuni 1799. aastani). Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4- köitelises teoses "Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" (17721785) ja jätkväljaannetes "Nordische Miscellaneen" ning "Neue nordische Miscellaneen". Kõigil neil väljaannetel oli rohkelt kaastöölisi kõikjal üle Liivi- ja Eestimaa kubermangude. Tema põhjalikku tööd väärtustasid nii kaasaegsed kui ka järeltulevad põlved, eriti olulised on need aga toonaste olude tundmaõppimiseks ajaloolastele.
Riivav valgus — toob esinejas esile mingeid elemente Peegeldi — võib kasutada täitevalguse asemel. (nt. telemajas valge penoplast, tihti kasutatakse päiksepaistelisel päeval) Valgustemperatuuri mõõdetakse kelvinites. Eri valgusallikad tekitavad eri temperatuuriga valgust: Mida väiksem valgusallikas seda punasem valgus. (nt. Päiksevalgus on sinine, küünal punane) Päevavalguse temp. sõltub oludest - aastaaeg, valguse suund, päikese kõrgus, pilved. Päike on kõige tugevam valgusallikas. Kaamera tuleb seada keskkonnale vastavale reziimile (nt. 5600K kui on päevavalgus, 3200K kui on hõõglamp jne) Valgusbalansiga (ing. White Balance) — saab õigeks sättida kõik muud värvid ruumis. (Valge paber suunata kaamera poole - see tuvastab valge tooni igas kindlas ruumis) Lamevalgus — esineja hästi valgustatud, aga kahemõõtmeline.
Keisrile ei meeldinud aga Timo innovaatilised ja demokraatiat pooldavad ideed ning lasi mehe vahistada. Timo oli 9-aastat vangistuses, kus ta vabatati vaimuhaiguse tõttu. Nimelt loeti mees paberitega hulluks ning pandi ta Võisiku mõisa koduaresti ta ei tohtinud vallast lahkuda. Vabanemisel nägi aadlik oma poega Jüri esimest korda. Hilisemalt kirjeldati Timo välimust kui halli massi tema värv oli hall, sest juuksed ja nahk oli tõmbunud just seda värvi. Sealsetest oludest pääsemiseks plaanisid nad perekonnaga(Timo, Eeva, Jüri) põgeneda maalt. Ennist aga sõitsid nad Pahleni juurde selle asjus nõu küsima. Pahlen oli episoodiline tegelane, kes koosnes tegelikult kahest mehest ning oli välimuselt mitte nii vana kui ta tegelikult oli. Teda iseloomustatud kui maneerlikust puuderdatud parukaga kavalpead, kes oli sisemiselt pisike ja õige teokas mees. Pilk oli tal natukene kork, kui ka kurb. Tal olid keisriga head suhted, kuid keiser reetis ka tema
Tema tähtsamaks iseloomuks oli see, et ta lähenes kunstile kui käsitööle, kui hingestatud käsitööle. Koorti perekonnas loeti palju, telliti ,,Olevikku" ja ,,Valgust", austati muusikat. Viiulimäng oli tema jaoks meeldivaim kõrvalharrastus, mis aitas teda isegi Pariisi nälja- aastatel mitmel korral välja kroonilisest rahahädast. Esimesed kooliaastad veetis Koort Orge koolis, mille hoone pole säilinud. Õpetajaks oli Jaan antik koloriitne kuju, kuid elust ja oludest araks löödud inimene. Kuna õppetöö toimus vene kooliinspektori ja kohaliku vaimuliku range kontrolli all, siis õpiti hoolega vene keelt, usuõpetust, tuubiti pähe keiserliku perekonna liikmete nimesid, laulutundides aga õpiti koraale. Järgmisena asus Koort õppima neljaks aastaks Tartu linnakooli, pärast seda läks veel aastaks H. Treffneri eragümnaasiumisse, kus lõpetas viienda klassi. Tartu- aastatel tärkas tal ka huvi kunsti vastu, mis teda juba 1902
kriitikani. See raamat tekitas Heinele Saksamaal probleeme, ja innustatuna Prantsuse Juulirevolutisoonist, siirdus ta Pariisi, kuhu jäi elu lõpuni. Prantsusmaal oli Heine aktiivselt tegev radikaalse publuitsistina ja tema luules valitsesid samuti poliitilise protsessi meeleolud, Need iseloomustavad nii luuletuste ning ballaadide kogu ,,Ajalaulud" kui ka poeemi ,,Saksamaa. Talvemuinasjutt." Viimase kirjutamist ajendas Heine külaskäik kodumaale. See on balladilaadne poeem Saksamaa oludest: satiiri ja iroonia kõrval leidub selles helis mälestusi kodust, emast ja noorusromantikast. Teose ilmumisele järgnes Saksamaal karm reaktsioon: autor mõisteti hukka kodumaa laimamise eest, ta looming keelati ja ta ise pidi jääma alatiseks maapakku. Heine viimane luulekogu ,,Romanzero" on varjutatud kibestumisest ja sarkasmist.
(VEKSA jms). Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli "sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all sõltuvalt parasjagu valitsevatest poliitilistest oludest. Ent olenemata reziimi väikestest kõikumistest liberaalsuse ja ranguse skaalal, eikadunud tsensuur (Glavlit) kunagi - selle ülesanne oli koos pideva meelsuskontrolliga takistada vaba mõtte levikut ühiskonnas. Tugeva surve all oli ka usuelu. Kiriku ja muude vaimuelusfääride kontrollimisel etendasid olulist rolli julgeolekuorganid (KGB). Negatiivsete tagajärgedega oli Eesti NSV poliitiline ja majanduslik eraldatus maailmast, millega kaasnes ulatuslik (ent kaugeltki mitte täielik)
ökonoomsuse ja tõhususe põhimõttest lähtuvalt. Piiramatu menetlustoimingute vaidlustamise võimalus muudaks haldusmenetluse põhjendamatult kulukaks. 9 3.1 Kaalutlusõigus ja selle rakendamine Kvaliteetse ja õiglase otsuse tegemiseks peab ametnik järgima seadust. Seadusest tulenevad volitus, tööülesanne ja piirid, mille ulatuses ametnik haldusülesandeid täidab. Kolmikjaotusest nähtub, et seaduste täitmise korraldus võib oludest ning õiguste piiramise võimalikkusest sõltuvalt olla väga erisugune. Erisused väljenduvad õigusliku regulatsiooni täpsuses.Mõnikord on seadusandjal võimalik anda haldusele teatavas olukorras tegutsemiseks kindlad juhised ja siis ei ole haldusorganil võimalik käitumisvõimaluste vahel valida. Sellisel juhul on tegemist jäikade normidega, mida järgides peab asutus andma haldusakti või tegema haldustoimingu. Jäigad normid
kuningas või keiser suudab ühiskonna filosoofide nõuannetest juhindudes ümber korraldada. Montequieu pidas ideaalseks riigikorraks konstitutsioonilist monarhiat, kus on tagatud võimude lahusus: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Ta rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. Ühiskonna arengut käsitledes esitas ta geograafilise keskkonna teooria, mille kohaselt ühiskond oleneb teda ümbritsevatest geograafilistest oludest eeskätt kliimast, aga ka pinnavormidest. Ta väitis, et külm kliima teeb inimesed tugevaks, aktiivseks, sihikindlaks ja teotahteliseks; kuumus seevastu muudab inimesed laisaks ja ükskõikseks; mäed sünnitavad vabadusearmastust, tasandikud despootiat. Rousseau arvas, et kauges minevikus elasid inimesed kooskõlas loodusega ja õnnelikult. Kuna ühiskond ei saa sellise ideaali poole tagasi pöörduda, siis pidas ta õigeks vabariiklikku korda, kus võim lähtub
elupaiga valik, liigirohkem, suurem elupaikade ja servaala suhe, mitmekesisemad liikidevahelised suhted,. Samas nt tippkiskjatele on vaja suurt ala, sest nad elavad hõredalt, väiksem killustatus. Väiksed kaitsalad peavad olema sidusad ja üksteist toetama. Põhja aafrikas uuriti ja leiti, et üle 1000km2 suurusel ala on väljasurine null, väiksematel aladesl kaob liike arvestataval määral. Nüüd otsustatakse lähtudes konkreetsest liigist ja kohalikest oludest Ökosüsteemide sidusus ja selle arvestamine kaitsealade planeerimisel- rohevõrgustik on ökosüsteemide sidususe näide, mis aitab hoida looduskeskkonna mitmekesisust ja kkstabiilsust. Koosneb suurtest aladest ja ühenduskoridoridest. Süstemaatiline looduskaitse planeerimine- kaitseala peab toimima ühtse võrgustikuna ja ühe liigi kaitse täiendab teist liiki. Kaitstavad alad valitakse välja konkreetsete kriteeriumite järgi, põhilisel peab iga ala täiendama juba
noortejuhid ja politsei, allasuruva võõranduvat mõju, ei aita aga muuta hoiakuid ega käitumisviise, mis võivad olla juba tugevasti välja kujunenud. Samuti kaldub sildistamise teooria aktsepteerima konventsionaalseid sotsiaalseid reaktsioone käitumisele, samal ajal eeldades, et käitumine on sisuliselt sotsiaalselt kujundatud. Kui see oleks tõsi, tähendaks see seda, et konventsioonidel on vähe jõudu. Antud lähenemisviis ei suuda esiteks tõstatada küsimusi sotsiaalsetest oludest, mis viivad kõrvalekallete ja võõrandumiseni, ega ka sellest, kuidas niisugused asutused, nagu politsei ja kohtud on kesksel kohal deviantse käitumise tekitamisel ühes (peamiselt töölisklassist pärit) grupis, aga mitte teistes. (Payne, 1995) Käsitletud ideede väärtus on aga selles, et nad osutavad tähelepanu asjaolule, kuidas ametiasutused, kaasa arvatud ka need, milles sotsiaaltöötajad toimivad, tekitavad sotsiaalseid 6
väikese territooriumi puhul. Kesksel kohal tema vaadetes oli võimude lahususe teooria, mille kohaselt seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema eraldatud. Montesquieu rõhutas kodanike vabaduste kaitset ja seetõttu peetakse teda liberalismi üheks isaks. Charles Montesquieu esitas ka ühiskonna arengut käsitleva geograafilise keskkonna teooria , mille kohaselt ühiskond sõltub seda ümbritsevatest geograafilistest oludest. Ta väitis , et kuumus muudab inimesed laisaks ja ükskõikseks , külm kliima seevastu teeb ta tugevaks , aktiivseks ja sihikindlaks ning teotahteliseks. Pinnaehituse mõju lahates arvas ta , et mäed sünnitavad vabadusearmastust ja tasandikud despootiat. 2.3. Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) Jean-Jacques Rousseau sündis 1712.aastal Genfis ja suri 1778.aastal Pariisis. Ühiskonna probleemide käsitlejana äratas Rousseau tähelepanu 1750.aastal traktaadiga ,,Arutlus
oli üks esimesi, mis alustas tegevust ka Eestis. Nende jõudmist Liivimaale vaid kümmekond aastat pärast ordu teket võib pidada Modena Wilhelmi tegevuse tulemuseks. Wilhelm oli ise kohtunud Püha Dominicusega ning paistis silma eriti agara ordu toetajana. Nii Tallinna kui ka Riia dominiiklaste kloostrid rajati 1220. aastate lõpul 1230. aastate algul just tema algatusel. Kuigi need esialgsed kloostrid ei jäänud püsima, ei loobunud ordu keerulistest poliitilistest oludest hoolimata misjonitegevusest Liivimaal ning alates 13. sajandi keskpaigast tegutsesid Tallinna ja Riia dominiiklaste kloostrid juba järjepidevalt. 1300. aasta paiku jõudsid dominiiklased kloostri rajamiseni ka Tartus.. Dominiiklased tundsid hästi eesti keelt ning olid seetõttu maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed, sest isegi kui missat peeti ladina keeles, jutlustati alati eesti keeles. Poolehoiu teenisid nad ka oma apostelliku vaesuse põhimõtte tõttu
ühest lamedast ja suurest antiklinaalist, kusjuures põhjasse on kihid läbi lõigatud maapinnast. Kihid avanevad järelikult nii, et nafta peaks rändama põhja, maapinnani jõudma ning sel viisil kaduma. Kuid naabermaades, mis samuti geoloogiliselt kuuluvad Eestiga ühtede tingimustega alasse, on puurimiste abil saavutatud hoopis erinevaid tulemusi. Alatskivi juures on samuti kindlaks tehtud lahkuminekuid kirjeldatud oludest. Lätis tehtud puurimistes kahes puuraugus Volmaris ja Daugavpilsis saavutati Eesti Siluri kuuluvaid kihte kuid vähemas sügavuses kui seda võiks oodata, arvestades nende kihtide kallakust Eestis. Eriti Daugavpilsi juures oli sinisavi, mis peaks üle 1000-1500 m sügavuses asuma, 560 m sügavuses avastatud. Kasutatud kirjandus Eerik, A. Maaõli (Nafta). Eesti Sügavmaardlad I. Tallinn, 1936. Lokk, U. Looduslike bituumenite levik Lääne- Eesti saartel. Tartu Ülikooli geoloogia
Uurimuslik töö geograafiast Looduskatastroofid maailmas Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Vulkanism 3. Maavärinad 4. Tsunamid, taifuunid, tornaadod 5. Maalihked 6. Laviinid 7. Kokkuvõte 1. Sissejuhatus Looduskatastroof on loodusliku ohu üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui looduslikud ohud kohtuvad haavatavusega: näiteks inimtühjas piirkonnas ei ole maavärinal raskeid tagajärgi. Kõige raskemad loodusõnnetused juhtuvad tavaliselt rahvarohketel tiheasustusega aladel, kus kaitse loodusjõudude eest on ebapiisav. Nii näiteks on tsunamiohtlikes piirkondades probleemiks ehitustegevus randades, maavärinarohketel aladel majad...
. Põletamiselt paiskuvad õhku heited. Vajab palju vett.3 Tuumaenergia Visuaalne reostaja. Saab vähese kütusega palju energiat. 1Tuuleenergia, http://et.wikipedia.org/wiki/Tuuleenergia (02.02.2014) 2Hüdroenergia, http://et.wikipedia.org/wiki/Hüdroenergia (02.02.2014) 3Biomass, http://et.wikipedia.org/wiki/Biomass (02.02.2014) 4 Ei sõltu ilmastiku oludest. Suur santaazi oht ehk terrorismi oht4 Mittetaastuvad energiaallikad on sellised energiaallikad, mille taastumine päikese kiirgusenergia arvel kestab inimese eluajaga võrreldes tunduvalt kauem või mille taastumine on tunduvalt aeglasem kui kasutamine. Sellisteks energiaallikateks on: Nafta Maagaas Põlevkivi Kivisüsi 2.1. ELEKTRI KASUTAMINE EESTIS Eesti kasutab viis korda rohkem energiat kui Euroopa Liidus keskmiselt
,,Vanemuine'' aga uude majja, kus oli suurem saal. Lydia Koidula otsustas siis tähistada seltsi viiendat aastapäeva teatrietendusega. Teatrimõtte realiseerimiseks tuli Koidulal endal nii muretseda repertuaar kui ka lavastada.24 .juunil 1870 esietendus ,,Vanemuises'' Koidula lavastuses teatrimäng ,,Saremaa onnopoeg''(,,Saaremaa onupoeg''),millega pandi alus rahvuslikule teatritegevusele. Koidula oli saksa näitekirjaniku T.Körneri värssjandi alusel loonud olustikulise rahvatüki Eesti oludest, rõhutades seejuures eriti armastusabielu olulist ning hariduse vajalikkust. Koidula lisatud laulud-kupleed ning kaasaja kooliolude kriitika väärtustasid märgatavalt T.Körneri jantlikku kosjalugu. Esikteose ja selle lavastuse erakordselt hea vastuvõtt tiivustas Koidulat ning juba sama aasta sügisel tõi ta lavale oma uue näidendi komöödia ,,Marret ja Mina ehk Kosja-kassed''. "Kosjakaskede''aluseks on J.V.Jannseni tõlkelaenuline külajutt ,, Naabre tütred''
Runolaul on Soome rahvamuusika. Esitlusviis ühehäälne saateta, teema kalevala, pill kantele, tants jenka. 2. Kuni 19. sajandini oli kõrgkultuur Eesti ja Liivimaal saksakeelne ning siinses professionaalses muusikas domineerisid sakslased. Mõned eestlased võisid küll saada korraliku muusikahariduse, mis tähendas aga nende sulandumist saksakeelsesse kultuuri. See asjaolu ei olnud tingitud provintslikest ja viletsatest oludest siinmail kuni 19. sajandi alguseni polnud piititlemine rahvuse järgi euroopa kultuuris kusagil iseloomulik. Samal moel domineerisid saksa keel ja saksa muusikud näiteks Rootsi ja Taani kuningakapellides, kuigi tegu oli rikaste ja iseteadlike suurriikidega. Sakslased määrasid suuresti ka Venemaa suurlinnate, erit Peterburi ja Moskva muusikaelu. Rahvusriikide ja kultuuride areng algas Euroopas pärast Viini kongressi ( 1814/15 )
VEESILMADE AASTARINGNE HOOLDUS ILONA KARJANE ME SÕ IIB Vesi on üks kõige kütkestavam aiaosa. Olgu see siis vaikne tiik, mis peegeldab kõike enda ümber olevat, või õrnalt vulisev purskkaev, mis lummab nii vanu kui ka noori. Tõsiasi, et veesilm saab keskpunktiks aias, on väljaspool kahtlust. Seetõttu tuleb veesilma kuju ja asukoht äärmise hoolega läbi mõelda, see peab asetsema paigas kus võite imetleda veepinna peegelduse kogu ilu. Väiksema veesilma ehitamine ei olegi nii keeruline, kui alguses võib tunduda. Veidike eeltööd võiks enne labida maasse löömist siiski teha - uurida kirjandust, konsulteerida spetsialistidega ja kuulata sõprade-tuttavate kogemusi veesilmade hooldamisel. Liiga suurt hooldustööd vajavad veesilmad võivad meie kiire elutempo juures hiljem koormavaks muutuda. Tuulte eest varjatud päikseline paik on sobivaim kaitseb taimi varakevadel külmade tuulte eest ja suvekuudel vähendab vee auramist. Kui tähelepanu keskmeks ...
vabasurma. Woolfi loomingu põhisisuks on inimeksistentsi olemuse välendamine, kujundiks vormimine.James Joyce (1882-1941)-Oli Iiri päritolu.Sündis Dublinis ja õppis jesuiitide koolides ja Dublini ülikoolis.Pärast ülikooli lõpetamist läks Pariisi, kus alustas meditsiiniõpinguid.Tema novelle on võrreldud Tsehhovi omadega. Ta varasemad sümbolistlikud luuletused ilmusid kogus ,,Kammermuusika"(1907) . Esimeses novellikogus ,,Dublinlased"(1914) annab Joyce põgusa ülevaate oma kodulinna oludest ja kaaslinlaste, tavaliste inimeste elust, nende ootustest ja lootuste nurjumisest. Ka oma autobiograafilist kujunemisromaani ,,Kunstniku noorpõlveportree"(1916) alustas ta kodulinnas, kuid lõpetas Itaalias. ,,Ulysses"(1922) on monumentaalne teos, mis tungib sügavale inimese sisemaailma. Joyce´i deasist elu raskendas süvenev silmahaigus, mis viis pimedaks jäämiseni. Ta suri teise maailmasõja ajal Zürichis. Tema viimane teos ,,Finnegans Wake"(1939) (pealkiri
varsti 440 enam puudutamata 85 ühtki Eesti-5 ja paiku oli 4asundusi üle 120 ja 1917. aastaks üle s.h. Akmolinski Liivimaa 375 piirkonda. 57Olenevalt kohalikest 5 300 (vt. tabel). 4 oludest, 4202 saagiaastast,273 üldisest majanduskon- 6 Esimesele 106 eestlasi kodumaalt kaugemale 4. Siber ja Kaug-Ida junktuurist ja valitsuse koloniaalpoliitika viinud 35väljarändamislainele 1850. aastate s.h
Töölepingu lõpetamisest peab ette teatama kirjalikult ning soov peab olema väljendatud tingimusteta. Töölepingu lõpetamise puhul tehakse töölepingusse kanne, kus näidatakse töölepingu lõpetamise aluse formuleering viitega teatud seadusele. Muidugi märgitakse üles ka kuupäev, hüvituse maksmise ja lepingu järgi saadu tagastamine. Üldiselt on lepingu lõpetamise etteteatamise aeg 5- 30 päeva, olenevalt oludest ja lepingutingimustest. Kui töötaja valitakse valitavale ametikohale, siis lõpeb tema eelmine tööleping sellele ametikohale asumise päevale eelnenud päevast. Töötaja valimisel Riigikokku lõpetatakse tööleping töötaja avaldusel tema saadikumandaadi tunnistamise päevast, s.o. vandeandmise päevast. (5) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt mõistliku aja jooksul üles öelda töötajast tuleneval
suublasse. Piirdevõrgu moodustavad piirdekraavid ja piirdedreenid. Viimaseid kasutatakse põllumajandusmaade drenaazkuivenduse korral ning suhteliselt erandlikult - kui tegemist on valdavalt põhjavee juurdevooluga ja põldu ei soovita kraaviga tükeldada. Metsamaadel saab juttu olla vaid piirdekraavidest. Kuivendussüsteemis võib puududa üks või mitu ülalnimetatud elementidest, sest sõltuvalt kohalikest oludest võib detailkuivenduskraave vahetult juhtida suublasse ja vahepealseid elemente polegi vaja.Olenevalt detailvõrgu paigutusest tehakse vahet laus- ja valikkuivenduse vahel. Lauskuivenduse korral paiknevad kuivendajad kogu kuivendataval maa-alal korrapäraselt, kindlate vahekaugustega. Valikkuivendust iseloomustab kraavide ebakorrapärane paigutus piki lohke ja nõgusid. KUIVENDUSNORM. Kuivendusnormi (z) all mõistetakse põhjavee sügavust maapinnast kraavidevahelise ala keskkohas.
ja nende käsilaste üle. Metsanurk plaanis pärast ,,Ümera jõel" valmimist kohe uut ajaloolist romaani kirjutama hakata. Uus romaan pidi kõnelema Metsanurka eriti huvitavast eestlaste vanemast 8 Lembitust. 1940. aastail oli tal olemas juba hulk materjali ja mustandid Lembitu elust ja võitlusest, kuid 1940. aasta suvel poliitilises elus toimunud sündmused tõmbasid kavatsusele kriipsu peale. Kui rääkida oludest, milles paljud tuntud ajalooliste raamatute autorid kirjutasid, siis on näha mõningast sarnasust. Paljud kirjanikud heitlesid sellega, et üleüldse ära elada. Nii mõnigi kirjanik töötas ka seetõttu näiteks ajakirjanikuna. Peale juba eelpool mainitud Vilde olid ajakirjanikena tegevad ka veel(vähemalt mingil hetkel) Bornhöhe, Saal, Järv, isegi Kross, kelle puhul see polnud siiski põhitöö ega polnud äraelamiseks vajalik. Kross
Paroodiline taanikeelne kangelaslaul ,,Peder Paars" (1719-1720) kujutab endast nö. taani ,,Don Quijote", paroodiat muistsetele kangelaseepostele. See on lugu auväärse kaubitseja Peder Paars'i rännakutest Aarhus'i oma pruudi Dorte juurde, millesse seguneb igasuguseid kummalisi seiklusi jumalate ja jumalannade vaheleastumistega. Peale puhtkirjandusliku paroodia esitab ,,Peder Paars" ka teravat kaasaja seltskonna satiiri Taani oludest, kus Holberg on nn. riigisatiirik, keda ümbritsevaid igasugused kaasaja narrid ja narrikesed, nii et ta nende keskel vaevu naeru suudab pidada. See teos äratas pahameeletormi, sest pilget võeti isiklikult. 1722. aasta sügisel avati Kopenhaagenis esimene taani teater, kus Holberg võttis enda peale taani algupäraste näidendite kirjutamise. Teatri tegevuse jooksul kogunes komöödiaid kokku 33. Tegevustiku ehitas ta üles eelkõige oma lemmikautori Molière'i eeskujul ja aineil. Tema
vahendite kaalust. Tõste- ja transpordivahendite kaalu ei tohi modelleerida ühtlaselt jaotatuna, vaid tuleb käsitleda täpsemalt. Katused H katused, kuhu pääseb ainult hoolduseks, remondiks ja puhastustöödeks I katused, mille kasutamise laad ja koormused vastavad vahelae rühmadele A...G K erifunktsiooniga katused (nt. helikopteri maandumisväljakud jms), mille koormus määratakse konkreetsetest oludest lähtuvalt Üksteisest sõltumatute koondkoormuste ja jaotatud koormuse mõju vaadeldakse eraldi. Koondkoormuse mõjupiirkonnaks on ruut küljepikkusega 50 mm. Pinna suurusest tulenevat vähendustegurit ei rakendata. Võimalik vee kogunemine katusele arvestatakse koormusena. Rõhtkoormused qk (kN/m) Inimeste põhjustatud rõhtkoormused (antud tabelis) Seintel arvestatakse rõhtkoormust rakendatuna käsipuudega samale kõrgusele, kuid mitte kõrgemale kui 1,2 m
teooria( mis on olemas? Millega seotatud? Väärtuste hierarhia? ). Kõneaine tekitamine protsess, kus eri teemadele antav suhteline tähelepanu uudiste kajastamisel mõjutab teemade aktuaalsuse ja olulisuse pingerida avalikus arutelus. Lisaks võivad esineda mõjud avalikule poliitikale. Kultuurimallide levikult eristatakse otsesest stiimuli reaktsiooni laadsest mõjuprotsessist eelkõige selle järkjärgulise ja kumulativse olemuse põhjal. Esiteks sisaldab see teadasaamit ja teiseks oludest ja kogemusest , samuti referentgrupist. Raamistamine see termin kirjeldab uudiste vaatevinkli, tõlgendusraamistliku ja käsitlusviisi mõju publikule, uudiste kajastuse ja sündmuste kirjelduse konteksti kujunemist. Sellele lähedane protsess on pinna ettevalmistamine või kruntimine. Gerbneri järgi vastutab televisioon laiaulatusliku kultuurimallide levitamise ja kultuurivahenduse valitud vaatenurka ühiskonnale peaegu kõigis eluvaldkondades. Noelle
vabastamise lõpuni.Üleviimine töötaja algatusel:Tööandja korraldusel võib töötaja üleviia teisele tööle ainult ajutiselt. Maksimaal kestvus on seadusega piiratud. Töötaja võib üleviia tööle, mis ei ole vastu näidustatud töötaja tervisele ega too töötaja jaoks kaasa suuremat varalist vastutust. Üle võib viia reegline vaid sama asula piires.Üleviimine tootmishäda vajaduse korral:Tootmishäda vajaduse all mõistetakse erakorralistest asja oludest tingitud vajadust töötaja üle viimist teisele tööle. Üleviimise võivad vajadusel ära hoida:1Tootmisõnnetust.2Tootmisavariid.3Kiiresti kõrvaldada tootmisõnnetuste ja avariide tagajärgi.4Õnnetus juhtumid.5Tööseisakud.6Tööandja vara hävimist või riknemist.7Muud erakorralised asjaolud. Vajadus asendada ära oleat töötajat, kui asendus vajadus on tingitud asjaoludest, mis iseloomustavad tootmis hädavajadust
inimlikku ellu seisnebki inimese elu tõeline väärtus (Cassirer, 1999, lk.21). Ühesõnaga võtab Sokrates inimest kui olendit, kes suudab ratsionaalsele küsimusele anda ratsionaalse vastuse. Nii Sokrates kui Marcus Aurelius on seisukohal, et inimese tõelise olemuse leidmiseks tuleb ta vabastada välistest ja juhuslikest tunnusjoontest. Näiteks rikkus, ametikoht, sotsiaalne positsioon, tervis, intellektuaalsed võimed ühestki neist välistest oludest ei sõltu inimese olemus. See sõltub ainuüksi väärtusest, mille inimene ise enesele annab. Nii stoikutel kui Sokratesel on eneseuurimise nõue inimese eesõigus ja põhiline kohustus. Kes elab kooskõlas iseenesega, elab kooskõlas universumiga. Juhtiv roll on inimese ,,minal". Kui ,,mina" on juba oma sisemise vormi saavutanud, jääb see muudetamatuks ja häirimatuks. Elu iseenesest on muutuv ja vahelduv, aga tema tõelist väärtust tuleb otsida igavesest korrapärast. Seda korrapära
LeipzigisseGewandhaus-orkestri kontsertmeistriks ja konservatooriumi õppejõuks. Esimesed eestlastest heliloojad Kuni 19. sajandini oli kõrgkultuur Eesti- ja Liivimaal saksakeelne ning siinses professionaalses muusikas domineerisid sakslased. Mõned eestlased võisid küll saada korraliku muusikahariduse, mis tähendas aga nende sulandumist saksakeelsesse kultuuri. See asjaolu ei olnud tingitud provintslikest ja viletsatest oludest siinmail - kuni 19. sajandi alguseni polnud piiritlemine rahvuse järgi euroopa kultuuris kusagil iseloomulik. Samal moel domineerisid saksa keel ja saksa muusikud näiteks Rootsi ja Taani kuningakapellides, kuigi 7 tegu oli rikaste ja iseteadlike suurriikidega. Sakslased määrasid suuresti ka Venemaa suurlinnade, eriti Peterburi ja Moskva muusikaelu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
