Egiptuse ja Mesopotaamia kokkuvõte (0)

Egiptus ja Mesopotaamia
Egiptus
Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks.
Egiptuse ajaloo põhietapid
4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid , u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme.
Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega ( Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri).
Egiptuse ajalugu jaguneb neljaks perioodiks :

• Vana riik (u. 2650 -2100 eKr.) - valitsejate võimu ja stabiiluse kõrgaeg ( püramiidid Gizas).
  
• Keskmine riik (u. 1950-1650 eKr.) - võimukeskus koondus Teebasse ja perioodi lõpetab Aasiast pärit hüksoslaste sissetung deltasse.
  
• Uue riigi periood (u. 1550- 1075 eKr.) - võimsuse hiilgeaeg (hobukaarikud), mil alistati Palestiina ja Süüria (hetiidid ja Kadeži lahing). Selle perioodi kuulsaimad valitsejad olid Thutmosis III ja Ramses II.
  
• Hilis-Egiptuse periood (u. 1075-525 eKr.) - periood, kus esinesid ka võõramaised valitsejad (assüürlased).
  
• 4. saj.- 30 eKr. - Kreeka päritolu valitsejad.
  

Kuningavõim
Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud (Ra poeg). Oli sõjaväe ülemjuhataja, ülempreester ja seadusteandja (Vaarao Egiptuse keeles „suur maja“. Kui vaarao elas siis ta oli Horos , kui ta suri siis muutus Osiriseks.
Ühiskond oli rangelt hierarhiline , mille tipus oli jumalkuningas, kelle võimu toetas mõjukas ühiskond: asevalitsejad (nomarhid; preestrid ja sõjaväe juhid. Nomarh juhtis teatud piirkonda (nomos). Egiptuse perekond oli patriarhaalne (paarsuhe), kuid naistele kuulus küllaltki suur võim võrreldes teiste ühiskondadega (nt. Mesopotaamias). Oli ka naisvalitsejaid.
Religioon Egiptuses
Egiptuse ühiskond oli sügavalt religioosne ning maailma üldist korraldust mõtestati müütide ja usu kaudu. Egiptuse religioon oli oma iseloomult polüteistlik (palju jumalaid) - igal elu- ja tegevusvaldkonnal olid omad jumalad, sageli olid olemas ka piirkondlikud jumalad, mille tõttu on Egiptusest teada üle 740 jumala. Egiptlased kujutasid oma jumalaid kas (Ank’ - silmusrist - näitab jumalust :
1) Antropomorfsed - inimese kujulised jumalad ( Osiris , Isis ).
2) Zoomorfne - loomakujuline jumal ( apis , skarabeus ).
3) Pool-inimeste ja pool-loomadena (Ra - päikesejumal , Amon Ra; Osiris - viljakuse jumal ja surnuteriigi kohtunik (valitseja); Horos - taevajumal ; Isis; Hathor; Anubis ; Thot. Seth - halb jumal.
Lisaks olid veel pühad loomad skarabeus ja must härg Apis.
Religiooni iseloomustas aristokraatlikkus, sest jumalate eest hoolitsemine templis oli ainult preestrite privileeg . Rahva eette jõudis jumal ainult usupidustuste käigus, jumala kuju on laevakujulisel kanderaamil.
Surmajärgsus
Iseloomulik oli surnute austamine ja usk hauatagusesse ellu, mistõttu maine elu oli ainult ettevalmistuseks surmajärgseks igaveseks eluks. Inimese surma järel lahkus tema surematu hing „Ka“ inimkehast. Preestrid palvetasid lahkunu hinge eest, et „Ka“ naaseks kehasse tagasi. Laiba säilimiseks see palsameeriti (mumifitseeriti), mille tulemusena valmis muumia . Muumia asetati puidust või kivist välja raiutud inimesekujulisse kirstu (sarkofaagi), mis asetati püramiidis asuvasse või maa-alusesse hauakambrisse ning lisati juurde hauapanused.
Vaarao Amenhotep IV (u. 14 saj. eKr) üritas Egiptuse religiooni reformides vähendada preesterkonna mõju riigi valitsemisele ja kehtestas monoteismi. Seetõttu austati ainult päikesejumal Atomit (kujutati päikese kettana), ent peale vaarao surma taastati jälle polüteism.
Kunst
Religioon mõjutas kõiki kunsti alasid, sest eesmärgiks oli sisustada hauatagust elu.
Hauakambrid :
1) Kastikujuline „ mastaba “ (igavikumaja).
2) astmikpüramiidid (Džoser 2650 eKr.) Džoseri astmikpüramiid kõige kuulsam.
3) Püramiidid (Ra sümbol), mida ümbritsesid surnute linnad ( nekropolid ). Näiteks Kario lähedal Giza väljad, kus 26 saj. lõpus eKr. alustati nn. suurte püramiidide ehitamist. Suurim on Cheopsi e. Hufu püramiid, keskmine Chephren e. Hafra ; väikseim Mykerinos e. Menkaura. Suurte püramiidide ehitamine oli riigile majanduslikult laostav ja keskmise riigi ajal rajati ainult 44-70 m kõrguseid püramiide. Uue riigi ajal (1500-1300 eKr.) loobuti majanduslike kulude ja hauaröövlite tõttu püramiidide ehitamist ning vaaraosid maeti maa-alustesse hauakambritesse. Teeba lähistele Kuningate orgu (Niiluse läänekandal).
Tutanhamon oli Vana-Egiptuse vaarao 18. dünastiast. Ta valitses umbes 1336-1327 eKr. Isa oli Ehnaton . Tutanhamon sai tuntuks 1922. aastal, kui Howard Carter ja lord Carnarvon leidsid tema hauakambri Kuningate orust. Tuntus põhineb selles, et hauakamber leiti puutumatuna.
Tempel
Egiptuse templid olid konkreetsetele jumalatele pühendatud pühakojad (nelinurkse põhiplaaniga ja ümbritsetud kivimüüriga). Sisenemisel sfinkside allee (kuni 2 km). Kahe torniga väravaehitis e. püloon ning obelisk (päikesejumalale). Tähtsaimaks arhitektuuriliseks elemendiks oli sammas, kasutades lootose , papüüruse (punga või õie) ja palmivormi.
Kuulsaimad templid asuvad Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra), lisaks veel Hatšepsuti kaljutempel ning Ramses II oma Abu Simbelis (1250 eKr.).
Kujutav kunst
Temaatika keskmes vaarao elu: lahingud, palvetamised ja ohverdamised. Skulptuuris oli tüüpiline asend nn. egiptuse poos. Portreekunst oli arenenud surnumaskidest. Näiteks Nofretete pea ( büst ) ka Tutanhamoni kuldmask.
Kiri ja teadus Egiptuses
Kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Egiptuse hierglüüfid on arenenud piltkirjast ning võis tähistada mõistet kui ka konsonanti (üle 1000 hieroglüüfi). Kasutati poliitiliste ja religioossete raidkirjade puhul, kuid igapäevaelus kasutati nn. hieraatilist kirja. Kirjutusmaterjaliks oli papüürus , millele maaliti pintsliga. Kirjakunsti õpiti templite juures preestritelt ning kirjaoskus tagas sotsiaalse mobiilsuse.
Teadus
Astronoomia , vanaaja täiuslikem päikesekalender , mida oli vaja seoses Niiluse üleujutustega. Aastaid arvutasid nad vaaraode valitsemisaja järgi. Matemaatika , mille arengule aitas kaasa vajadus täpseteks arvutusteks ehitustöödel ja põllumaade mõõtmisel ( geomeetria ), ja maksude määramisel. Oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala (Pii) ning püramiidi ja silindri ruumala.
Meditsiin
Meditsiin, kus palju teadmiseid inimkeha ja haiguste kohta saadi surnukehade palsameerimisest. Kirjandus oli seotud religiooniga: ülistuslaulud jumalatele, püramiidiraamatud, surnuteraamatud. Kuulsaimaks novelliks on „ Sinuhe jutustus“.
Mesopotaamia
Mesopotaamia asub Pärsia lahte sumbuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksualal (kreeka keeles jõgedevaheline maa), kus inimesed muutusid paikseks 8. aastatuhandel eKr. Kuna vihma sadas väga harva, siis põllumajandusega oli võimalik tegeleda ainult tänu kunstlikule niisutamisele. Maavaradelt vaene, ainult savi ja pilliroog (nn. savitsivilisatsioon). Seoses kivi, puidu ja metallide hankimisega suheldi naaberrahvastega, s.t. et olid välismaailmale avatud ning seetõttu oli muutuv tsivilisatsioon . Iga suurem sumerite linn (tuntumad Ur, Uruk , Kiš jt) moodustas omaette sõltumatu linnriigi, millel oli oma kaitsejumal . Tema auks oli ehitatud linnriigi keskele astmiktempel e. tsikuraat . Alguses oli kõrgeim võim preesterkonna käes, mis hiljem koondus kuningale (sõjapealik ja kohtunik ). Sumerite religiooni, kirjandust ja kunsti jäljendati ka pärast selle rahva sulandumist teiste rahvaste hulka. Umbes 2500 eKr. sumeri linnriigid hääbusid ja vallutuste tulemusena tekkisid suurriigid , mis põhinesid sõjalisel ülemvõimul. Riigid Mesopotaamias:
1) Akadi riigi (24. saj. eKr.) rajajaks oli Sargon (semiidi päritolu). Riik kadus varsti, kuid akadi keel jäi aastatuhendeks. ( Juudid ja araablased on semiidid).
2) Järgmisena tõusid esile Babüloni linna valitsejad, kes rajasid Vana- Babüloonia riigi (18-16. saj. eKr). Kuningas Hammurapi lasi koostada 282 paragrahvist koosneva seaduste-kogu, mille põhimõtteks oli „silm silma, hammas hamba vastu“. Karistus vastas kuriteo raskusele, vaid siis, kui osapooled olid ühiskondlikult võrdsed (vabad, sõltlased, orjad ). Mehel oli piirkonnas piiramatu võim, abielu oli peigmehe ja äia vaheline varaline leping. Mees võis abiellud mitme naisega, kuid naistelt nõuti ranget monogaamiat.
3) Assüüria (10-7. saj. eKr) oli mõõtmetelt suurim impeerium sealsetel aladel ning selle valistejad olid ajaloos kõige sõjakamad.
4) Uus-Babüloonia riik (7-6. saj eKr), mille hiilgus jääb kuningas Nebukadnetsar II aega, mil rajati Paabeli torn ning nn. rippuvad aiad.
Mesopotaamias oli kuningavõim (mehed) absoluutne, kuid nad olid vaid jumalate esindajad oma rahva ees.
Religioon ja teadus Mesopotaamias
Usk oli seotud riigivõimuga e. valitsejad püüdsid religiooniga kontrollida rahvast. Valitseja ei olnud maapealne jumal, vaid vahtetalitaja e. ülempreester, seetõttu ei pööratud kuningale nii suurt tähelepanu, usk oli rahvapärasem. Jumalad olid sumeri päritolu ning kandusid edasi semiitide kaudu. Jumalad olid antropomorfsed, kujutati suguvõsana inimestest, neid iseloomustas vägevus ja surematus. Tiivulist Assüüria taeva- ja sõjajumalat Ninurtat samastati Babüloonia taevajumala Mardukiga. Marduk oli Babüloonia linna kaitsejumal. Jumalate hierarhia tipus oli kolm meesjumalat (ühiskonna peegelpilt).
1) taevajumal, jumalate is Anu (sumeri keeles An)
2) tuule-, tormi -, vihma- ja piksejumal Enlil (sumeri keeles Bel) oli eelmise poeg. On maailma looja ja kõpla leiutaja.
3) sügavuste jumal ( isand ) Ea (sumeri keeles Enki).
Tähtis osa oli ka taevakehadel: 1) kuujumal Sin; päikesejumal Šamaš.
Lisaks veel: 1) Jumalanna Ištar oli viljakuse kehastaja; 2) tähtsad olid ka linna kaitsejumalad Nt Babüloni Marduk.
Mesopotaamia rahvad ei pööranud suurt tähelepanu sellele, mis tuleb peale surma. Usk oli pragmaatiline : jumalaid tuli austada selleks, et nad suhtuksid inimestesse hästi.
Mesopotaamiast pärineb ka maailma esimene veeuputusemüüt, mis kõneleb jumalate poolt saadetud uputusest ning inimkonna ja loomariigi pääsemisest (Gilgameš).
Teadus
Olulisim kirjandusžanr oli kangelaseeposed -lugulaulud muistsetest kangelastest ja valitsejatest, kelle saavutustele lisati juurde fantaasiat. Nt Sumeri valitseja Gilgameši eepos (1000 eKr). Arenenumad teadusharud olid veel:
a) Matemaatika: 1) Kasutati kuuekümnendsüsteemi; 2) võeti esimesena kasutusele süsteem, kus arvu suuruse määrab numbrite järjekord . 3) osati arvutada ruut-ja kuupjuurt.
b) Astronoomia: 1) Taevavaatlusi tehti ennustamiseks ( astroloogia e. taevakehade järgi ennustamine ). 2) Loodi 12 võrdse pikkusega kuust koosnev kuukalender ning osati ennustada kuu- ja päikesevarjutusi.
Ehituskunst
Peamine materjal oli päikese käes kuivatatud põletamata savitellis . Kuna puitu ja palke ei olnud, siis leiutati võlvid ja kuplid .
Erinevad näited ehituskunstist:
1) tsikuraat oli astangutega ülespoole ahenev toru. Tipus oli tempel, kus oli jumala „elukoht“. Suurim asus Babülonis (Marduki tempel e. Paabeli torn, 7 astet, neist igaüks väiksem).
2) lossid, millest suurim oli Assüüria kuninga Sargon II oma.
3) linnad ja Uus-Babüloona, kuhu pääses läbi 8 värava, mis olid pühendatud erinevatele jumalatele.