Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Rahvuslik sääst tähendab investeeringuid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris


RAHVUSLIK SÄÄST TÄHENDAB INVESTEERINGUID
Säästumäära mõiste on tavalugeja jaoks problemaatiline. See ei tähenda lihtsalt raha panka panemist, ehkki rahvuslikku säästu suurendab see, kui perekond kogub raha korteri, auto vms. ostuks ja ettevõte paneb kõrvale summasid näiteks uue tootmishoone ehitamiseks. Aga siia kuulub ka näiteks riiklikesse pensionifondidesse kohustuslike maksetena kogutav raha. Et investeeringutel on tootlikkuse tõstjana ja reaaltulude suurendajana oluline roll, siis on väga tähtis, et oleks, mida investeerida. Seda, kui suur osa tuludest ühes või teises riigis kohese tarbimise asemel investeeritakse, näitabki SÄÄSTUMÄÄR (säästu suhe SKT-sse). Nagu eelpool öeldud, oli Mehhikos säästumäär ca 14%.
Kaasajal on enamiku arenenud (ja ka enamiku kiirelt arenevate) riikide säästumäär 20% ringis ja rohkemgi . Jaapanis , Hiinas ning mõnedes Kaug-Ida eriti kiirelt arenevates riikides ületab säästumäär 30%.
Erinevalt arenenud riikidest on arengumaade säästumäär viimaste kümnendite jooksul selgelt kasvanud. 1970. aastal oli see keskeltläbi 19% SKT-st, ent praeguseks ollakse Rahvusvahelise Valuutafondi viimastel andmetel jõudnud ligikaudu 27%-ni. Suurem osa tõusust langeb Aasia arengumaade arvele, kus erasektoris (ja ka perekonnas) valitseb traditsiooniliselt säästmist soosiv mentaliteet .
Ida-Euroopa üleminekumajanduste säästumäärade kohta teevad asjatundjad praegu üldistusi väga ettevaatlikult (vt. tabel 2). Tabelid allapoole teksti.
Mis puutub Eestisse, siis Eesti Panga makromajanduse osakonnas tehtud esialgsed arvutused baseeruvad 1994. aasta voomudeli andmeil ning annavad meie säästumääraks 29,4% (Riigi Statistikaameti ametliku SKT alusel - üle 31%). Ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni materjalides toodud Eesti säästunumbrid on kõigi Euroopa endiste sotsialismimaade ning endise N. Liidu riikide kõrgeimad, kuigi meie endi arvutatuist poole väiksemad - üle 16%.
Vähemasti esmapilgul näib, et on vaja eraldi selgitada, miks meie säästumäär on ikka nii suur. Suurt osa mängib siin Eesti tasakaalus riigieelarve , aga on muidki tegureid. Ajakirjanduses on küllalt palju räägitud vähesest hoiustamisinnust ja nappivast krediidiressursist, märksa vähem aga sellest, et kolme Balti riigi võrdluses on neist kõige väiksema - 1,5 miljoni elanikuga Eesti - pangahoiused elaniku kohta selgelt suuremad kui 3,7 miljoni elanikuga Leedus ja peaaegu sama suured kui 2,6 miljoni elanikuga Lätis.
Seejuures tasub märkida sedagi , et Eesti 1994. aasta tegelik SKT võis olla suuremgi, kui EP makromajanduse osakonna arvestuste aluseks võetud 32748,2 miljonit krooni (Statistikaameti ametlikes andmetes on SKT suuruseks fikseeritud koguni 30227,6 mln. kr.)...
Eri riikide säästumäärade võrdlus pikema ajavahemiku vältel on lubanud teha üldistava järelduse, et reeglina kasvab majandus kiiremini neis riikides, kus säästumäär on kõrgem. Viimase kümnendi 20-st edukaimast (kiireima majanduskasvuga) riigist polnud üheski säästumäär
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Rahvuslik sääst tähendab investeeringuid #1 Rahvuslik sääst tähendab investeeringuid #2 Rahvuslik sääst tähendab investeeringuid #3 Rahvuslik sääst tähendab investeeringuid #4 Rahvuslik sääst tähendab investeeringuid #5 Rahvuslik sääst tähendab investeeringuid #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor heikihanst Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

36
docx
Majandus
89
doc
Ajalugu
19
docx
Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus
19
docx
Suurriigid 20-saj algul-kriisid-I maailmasõda-II maailmasõda-suur majanduskriis
16
docx
Majanduse abc
27
doc
Ajalugu-Maailm 20-nda sajandi alguses
22
docx
Ajalooarvestus
92
docx
Maailm 20-sajandi algul



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun