Maailm kahe ilmasõja vahel (0)

Ajalugu kordamine kontrolltööks: maailm kahe ilmasõja vahel

• Mõisted:
  

hüperinflatsioon-raha väärtuse langemine kiiremini kui trükkida jõuti, keskklass kaotas seetõttu kõik säästud
komintern ehk kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal, mis loodi Moskvas 1919
Dawesi plaan-Ameerika Ühendriikide rahandusminister andis loa pikendada sakslaste maksetähtaegu, ning andis neile laenu, mis aitaks majanduskriisist väljuda.
Maffia - organiseeritud kuritegevus , Ühendriikides hakkas tegutsema peale kuiva seaduse vastu võtmist.
Uus kurss - Roosevelti reformikava, lubas tuua maa majanduskriisist välja, riigi rohkema sekkumisega,tõstis makse, riik toetas uute töökohtade loomist, kehtestati miinimumtöötasu, abirahad, kehtestas põllumajanduses tootmispiirangud, riigi kontroll panganduse üle
Leiboristid - tööpartei, 1923.a moodustasid esimest korda pahempoolse valitsuse( Inglismaal),
Westminsteri statuut-muutis senised dominioonid sise-kui ka välispoliitiliselt suveräänseks
Briti Rahvaste Ühendus- 1931 , pani Westminsteri statuur aluse sellele ühendusele.
Rahvarinne- koostöö kodanlike erakondadega, sellele ideele panid aluse prantsue kommunistid ja sotsialistid . Stabiliseeris poliitilise olukorra.
Fasci di combattimentto-
Mustsärklased- mussolini toetajad
Duce-ehk juht(mussolini)
NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (1923)
PutS-
“ mein kampf“- Hilteri programmi tutvustav teos ( “minu võitlus“), milles kuulutas saksamaale suurt tulevikku
Füürer- ehk Hilter, saksamaa diktaator
Aarja rass -
Kolmas reich -
SS- kaitsemalev, füürerile alluvad relvastatud rühmitused
Gestapo - riiklik salapolitsei, mis allus SS-ile
Nürnbergi kogunemised-
NSVL - Nõukogude sotsialistliku Vabariigi Liit, 1922
NEP- uus majanduspoliitika , (novaja ekonomitseskaja politika) 1921, eraettevõtlusele anti taas võimalus tegutseda, suurtööstus jäi riigi kontrolli alla
Industrialiseerimine- suurtööstuse eelisarendamine
Kollektiviseerimine - talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse
Kulak- jõukas talupoeg , kes saadeti sunnitöölaagrisse või siberisse, tema rikkuse tõttu
Viisaastak - viie aastane majandusplaan?, (1928-1932) nägi ette NVSL mõõdumist teistest riikidest,
NKVD -
GULAG - ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem
Laupua liikumine-rahvuslik-parempoolne, mis tekkis soomes vastukaaluks kommunistlikele erakondadele. Selle mõjul suruti kommunistid Soome poliitikaelust kõrvale.
BBC- Inglise raadikompanii, British Broadcasting Company, 1923.
Dadaism - paroodiline kunstivool , mis pilkas originaalitsevaid kunstnikke ning konservatiivset kodanlust.
Sotsialistlik realism -kuna staliniga kadus loominguvabadus, siis oli kunsti ja kirjanduse ainumõeldavaks meetodiks just see vool.

• Küsimused:
  
• Milline olukord valitses maailmamajanduses I ilmasõja järel?
  

Rahulolematus , enamik maid kaotas palöju inimesi. Euroopa riigid olid Ühendriikide võlglased, saksamaa oli kaotand, seega asus ta sõjatööstust arendama ja välja õpetama armeed . Rahuolematus tõukas maailma uue ilmasõja poole. Majanduskriis , tööpuudus, sõjaajamajandus ei suutnud rahuaja tingimustega kohaneda.

• Miks muutusid rahva hulgas populaarseks äärmuslikud liikumised?
  

Kuna majanduslik kitsikus ja sotsiaalsed probleemid suurendasid inimeste hulka, kes leidsid , et tollane ühiskondlik korraldus ei suuda eelseisvatele probleemidele lahendust pakkuda. taheti „kõva käega“ vaitsejat eesotsa, kes oleks väljapääs.

• Ülemaailmse majanduskriisi põhjused( 1929-1933)
  

• Ületootmine, toodeti rohkem kui suudeti tarbida
  
• Vale majandamine , võeti palju laene , tarbimislaene, mille abil suudeti kiirelt rikastuda ja rohkem hakata tarbima. Ühel hetkel aga muutus laenukoormus suureks, ja inimesed ei suutnud enam maksta, mis omakorda laostas panganduse
  
• Valitsuse vead kriisi ajal, kõrgete tollimaksude kehtestamine, loodeti kaitsta majandust konkurentsi eest, seevastu muudeti kriis ülemaailmseks ja pikaajalisemaks
  

• Ülemaailmse majanduskriisi mõjud ühiskonnas?
  

Ülisuur tööpuudus, nälg, rahulolematus sellest tingituna, vahepeal jõukust kogunud keskklass vaesus , kaotati kodud ja varandus, tarbimislaenude tõttu, tootmise langus, kuna ei tarbitud enam, elatustaseme languse tõttu, tõõpuuduse kasv, inimesed muutusid passiivseteks. Hakati endis kahtlema, vajati riigi abi.

• Kuidas tõi FDR Ameeria Ühendriigid maj.kriisist välja? – ta tegi reformikava New Deal. Ta soodustas tarbimise kasvu, tõstis makse. Tema reformid: riik toetas uute töökohtade loomist, kehtestati miinimumtöötasu ja tööpäeva max pikkus. Riik hakkas hoolitsema abivajajate eest(töötu abiraha , pension , vaesematele peredele toetusi), riik hakkas reguleerima põllumajandust(kehtestati tootmispiirangud). 1933 hakkas USA maj.kriisist üle saama, kuigi osa tööd maj.kriisist ületamiseks oli tehtud enne Roosevelti võimuletulekut, arvati siiski, et tema oli see mees, kes tõi USA kriisist välja.
  
• Mille poolest erineb Franklin Delano Roosevelt teistest USA presidentidest? – ta võitis 1936 aasta valimised võimsalt nign ta valiti veel kahel korral presidendiks.
  
• Ülevaade Ingl ja Pr majandus- ja poliitilistest oludest :
  

• Ingl – tema osa maailma majanduses kahanes, aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiatega, eriti raske oli olukord söe- ja tekstiilikaubanduses ( sest sütt asendas üha enam nafta ja mood muutus), 1926 oli ingl.maal ajaloo esimene üldstreik(palgatõusu nõudnud söekaevurid said lüüa). Tööpuudus oli väga suur. 1918 suurendati valimisõiguslike isikute arvu, Tööpartei, moodustati esimest korda vasakpoolne valitsus. Poliitiline olukord oli üldisest stabiilne( tänu sellele tuli ingl edukamalt kui muud maad toime maj. kriisiga )
  
• Pr.maa – majanduse arengule andis suure tõuke see, et pr.maa liitis võitjana peale sõda endaga tööstuslikke piirkondi. Ka investeeriti sõjas purunenud alade ülesehitamisele. Sõjajärgne maj.kriis oli pr.maal kõige väiksem. Pr.maa muutus lõplikult tööstusriigiks. Majanduslik areng oli kõvasti kiirem kui Ingl.maal, aga Pr.maa ei hiilanud poliitilise stabiilsusega – ei tekkinud stabiilseid poliitilisi parteisid nagu Ingl.maal. aastatel 1919-1939 oli Pr.maal 41 valitsust ( ehk iga aasta 2 valitsust umbes) – see tekitas rahvas pettumust demokraatias .
  

• Diktatuuri tekke põhjused – 1) uute kergesti manipuleeritavate rahvakihtide kaasamile poliitikasse ( valimisõigus laienes) 2) pettumine Versailles ’i rahu süsteemis – paljud rahvad pidasid rahu tingimusi ülekohtusteks 3) pettumine demokraatlikus riigikorraldamises 4) maj. raskused
  

• Autoritaarne Totalitaarne
  

• Võim koondunud ühe isiku kätte
  
• Poliitiliste erakondade tegevus kas lõpetatud või piiratud
  
• Rahval puudub võimalus juhtide otsuseid mõjutada
  
• Konservatiivsed väärtused olulised
  
• Ei nimetata diktatuuriks
  

• On KINDLASTI diktatuur
  
• Võim koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte
  
• Hirmuvalitsus – massirepressioonid – pidevalt rikutakse inimõigusi
  
• Kõrgeimaks seaduseks on diktaatori suva
  
• Nt Hitler Saksamaal ja Stalin NSV Liidus
  

• Fašistlik Itaalia – põhjused, 1922, 1925, muutused ühiskonnas
  

• Põhjused:
  
• 1922: Benito Mussolini valiti Itaalia peaministriks
  
• 1925: kehtestati Itaalias ühepateisüsteem, Mussoliinile anti piiramatu võim, loodi salapolitsei, koonduslaagrid
  
• Muutused ühiskonnas: majandus võeti riigi kontrolli alla
  

• Natsionaalsotsialistik Saksamaa – natside ideoloogiad/eesmärgid, 1923, 1933, 1934, muutused ühiskonnas
  

• Natside ideoloogiad:
  
• 1923: Hitler üritas Münchenis võimu haarata , kuid natside mässukatse suruti kiiresti maha
  
• 1933: Hitleril õnnestus valitsuse etteotsa saada, lasi end kantsleriks nimetada
  
• 1934:
  
• Muutused ühiskonnas:
  

• Kommunistlik Venemaa
  
  • 1922: Venemaa Nõukogude Sots Föderatiivne Vabariik, Ukraina Nõukogude Sots Vabariik, Valgevene Nõukogude Sots Vabariik ja Taga- Kaukaasia Nõukogude Föderatiivne Sots Vabariik ühendati NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKE VABARIIKIDE LIIDUKS. (lühidalt Nõukogude Liidu loomine – varem oli Nõukogude Venemaa)
    
  • 1924: Lenin suri ( Lenin soovitas enda järglaseks Trotskit, kuid ta ei suutnud end maksma panna ning esile tõusis Stalin, keda Lenin oli kritiseerinud, sest ta olevat liiga võimuahne)
    
  • 1929: Trotski saadeti Nõukogude Liidust välja
    
  • 1934: Stalin alustas vägivallakampaaniat ( tuntakse suure terrori nime all), Sergei Kirov (NSV Liidu juht) tapeti
    
  • Esimesed liiduvabariigid : Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia, Venemaa ( pikemalt nii nagu esimeses punktis kirjas on)
    
  • Uus majanduspoliitika:
    
  • 1921 – NEP ( tähendabki uut maj.poliitikat)
    
  • Toidu riigile andmine asendati maksudega ( toit jäi talunikele alles, pidi nt vilja eest makse maksma), rahareform (taastas raha väärtuse), eraettevõtlus võis taas tegutseda, kauplemisvabadus, enamik maj jäi riigi kontrolli alla, väliskapitali naasmine.
    
  • NEP-i suurim mõju: majandus taastus, kuigi ebaühtaselt, kiiresti edenes põllumaj. Kommunistide jaoks oli NEP vaid ajutine lahendus ning see tuli esimesel võimalusel likvideerida
    
  • Lenini poliitilise testamendi sisu:
    

• Industrialiseerimine : loobuti välismaistest investeeringutest ja eraettevõtlusest, majandus allutati rangele juhtimisele
  
• Kollektiviseerimine: talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ( rikkamad talupojad – kui sul oli 2 looma nt, olid juba rikas, kui 1 loom-vaene!), saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse (kokku küüditati u 9 mln talupoega)
  
• Suur terror : vägivallakampaania
  
• Soome sisepoliitilised probleemid 1930. aastate algul
  

Soomes ei olnud peale kodusõda kommunistide mõju vähenenud, kommunistlikud erakonnad said valimistel ligi 15% häältest. Vastukaaluks tekkis parempoolne Lapua liikumine. Lapualased marssisid Helsingisse (ligi 10 000 inimest). Lapua liikumise mõjul suruti kommunistid soome poliitikast kõrvale, Lapua liikumine keelustati, demoktaatlik riigikord säilis

• Leedu territoriaalsed probleemid oma naabritega
  

Poola ola hõiavnud Vilniuse, Leedu oli hõivanud Saksa piirkonna Memeli linna. Tulemuseks lepitamatu tüli poolaga ning halvad suhted saksaga.

• Autoritaarse korra kehtestamine Ida-Euroopa riikides
  

• 1926:
  
• 1934:
  

• Kultuur 1920. ja 1930. aastatel
  

• 1920 – inimesed püüdsid sõjakoledusi unustada, seega seda aastat isel kergemeelsus. Naiste õigused laienesid, kombed liberaliseerusid. Autosid ilmus tänavapilti aina rohkem. Levis džässmuusika, raadio levis. 1923 loodi BBC, millest kujunes üks kõige usaldusväärsem infokanal. Kirjanduses tekkis igasuguseid –ism’e( nt dadaism). Palju tuli maailmakuulsaid kirjanikke ( Eliot, Rilke , Joyce, Kafka ). Sürrealism – sai alguses kirjanduses, selle tipuks aga Salvador Dali tontlikud maalid.
  
• 1930 – vähenes usk demokraatiasse. –ism’de usk vähenes. Film sai juurde sünkroonse heli. Tekkisid uued žanrid – muusikal ja dokumentaalfilm ( nt „tahte triumf“, „ olympia “ ). Arhitektuuris sai alguse nn internatsionaalne stiil ( ilmetud suured karpmajad) – stiili tähtsaim esindaja šveitslane Le Corbusier . Kirjankikud – hemingway , orwell. Leidus kunstiinimes, kes kiitsid NSV-d ja Stalinit. Olulised leiutised – tsellofaan, nailon , värvifilm ( nt „ tuulest viidud “). Lindbergh ületas esimesena lennukiga Atlandi ookeani, lennureis muutus tavaliseks, elekter jõudis igasse kodusse.
  

• Eesti 1920-1938
  

• 1920 olid eestis kommunistlikud meeleolud levinud
  
• 1924 1 dets - kommunistide mässukatse
  
• 1930 jõudis ka eestisse maj.kriis, kriisile järgnes autoritaarne periood ja majanduslik edu.
  
• Mark vahetati välja krooni vastu
  
• Majandus hakkas tõusma
  
• Tähtsaimad riigitegelased ikka veel Päts ja Tõnisson
  
• Riigikorraldus oli parlamentaristlik – riigipeaks riigivanem
  
• Rahva hulgas oli rahulolematus, sest oli maj.kriis, krooni devalveerimine , valituse kiire vahetumine
  
• Vabadussõjalaste ehk vapside liikumine hakkas nõudma kõva kätt ja korda.
  
• Tööpuudus oli suur, elukalliduse tõus
  

• Rahvusvahelised konverentsid/kokkulepped
  

• Rapollo
  

1922. aastal
Osapooled: saksa ja vene
Sisu: Versailles’ süsteemi vastane koostööleping - saksa asus vene süjatehnikat kasutades arendama oma söjatöösust ning taas looma armeed

• Locarno konverents
  

1925. aastal
Osapooled: ingl, pr.maa, itaalia, belgia, poola, tšehhoslovakkia ja saksa
Sisu: konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas saksale Versailles’s paika pandud läänepiiri
Locarno konverentsi järel levis lootus, et on saavunud leppimise aeg

• Briand -Kelloggi pakt
  

1928 aastal
Osapooled: pr.maa ja USA ( Briand oli pr.maa välisminister, Kellogg oli USA riigisekretär)
Sisu: sõda ei tohtinud kasutada kui oma tahtmise saamise vahendit, konflikte tuli lahendada rahumeelselt. Paktile kirj alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Kahjuks ei suutnud see uut maailmasõda ära hoida. Levis „world peace “

• Isikud
  

• Herbert Hoover – USA president
  
• Franklin Delano Roosevelt – 1932 USA president, demokraat
  
• Al Capone – USA tuntuim gangster, avaliku korra kokkuvarisemise sümbol. Peamine roll ebaseaduslikes tegevustes
  
• Benito Mussolini - fašistide juht
  
• Adolf Hitler – Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht
  
• Paul von Hindenburg – saksa sõjaväelane, riigiteadlane ja president aastal 1925-1934
  
• Lev Trotski – vene revolutsionäär
  
• Sergei Kirov – nõukogude liidu poliitik
  
• Josef Pilsudski – Poola riigijuht, marssal
  
• Antanas Smetona – Leedu tugeva võimiuga president kuni 1940-ni
  
• Karlis Ulmanis – Läti peaminister
  
• Coco Chanel – prantsuse moelooja
  
• Charlie Chaplin – koomik
  
• Salvador Dali – kunstnik
  
• Leni Riefenstahl – saksa dokumentaalfilmide autor ja rezissöör