Lähiajalugu PTK 22-24A kokkuvõte. (2)

KOMMUNISTLIKUD RIIGID, NÕUKOGUDE LIIT, EESTI NSV JA TA KULTUURIELU PÕHIJOONED
PTK 22-24A
22-Kommunistlikud riigid;Teine maailm.
Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile , valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus . Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt.
SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE
Pärast Teist maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk järgult oma ülemvõimu.
Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike ( Rumeenia , Bulgaaria , Poola, Tšehhoslovakkia, Jugoslaavia , Albaania, Ungari, Saksa Demokraatlik Vabariik) rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismi maad.
VASTUOLULINE ,,SÕPRUSÜHENDUS’’
Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad. Moskval tekkis konflikt Jugoslaavia liidriga, kuna too käitus isepäiselt – võttis vastu abi Marshalli plaani raames ja ka Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika suurendas veelgi konflikti. Stalin ei tunnustanud Jugoslaaviat enam kui sotsialistliku riiki.
Teistes idabloki riietes samuti ei lepitud päriselt Moskva mudeli juurutamisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism ’’. Neid riike aga, kes jäid NSVL’le kuulekaks, hakkas Moskva 1960. aastatel nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks. Sinna kuulus kokku 10 riiki – Nõukogude Liit, Vietnam , Poola, Rumeenia, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia .
SOTSIALISTLIK ORIENTATSIOON
Nõukogude Liit oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust. 1960.-1970. aastatel tugevneski Moskva kohalolek mitmes Aafrika ja Aasia arenguriigis, kus aidati võimule Moskvameelsed poliitilised jõud.
Vaesemad ning mahajäänud arengumaad ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse. Tegemist oli nn sotsialistliku orientatsiooniga riikidega, mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult.
POLIITILINE SÜSTEEM
Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma varasema poliitilise ja majandusliku arengutaseme ja kuultuuritausta poolest.
Sotsialistlike riikide poliitiline elu allutati ühe partei – kommunistliku partei – kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks.
Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu , tuginedes eelkõige parteilisele ametnikkonnale-nomenklatuurile. Parteisse vastuvõtmine oli aga range kontrolli all. Partei oluliseks toeks kõikides riikides olid julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda .
SOTSIALISTLIK MAJANDUSMUDEL
Peale poliitilise elu ühtlustati NSVL eeskujul ka sotsialistlike riikide majandus.
Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele – 1)tootmine toimus erinevates ametkondades mitmeid kordi kooskõlastatud ja valitseva partei poolt kinnitatud plaanide alusel.
2)Pearõhk pandi rasketööstuse(sh sõjatööstuse) arendamisele.
3)Tarbekaupade tootmine e elanikkonna igapäevaelu vajaduste rahuldamine oli teisejärguline.
4)Plaanid olid täitmiseks ja ületamiseks.
Plaanimajandus välistas Lääne ühiskonnale omase turumajanduse ning kaotas peaaegu täielikult majandusliku erainitsiatiivi.
MAJANDUSLIK KOOSTÖÖ
Olulisemaks majandusalase koostöö organisatsiooniks oli Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Loodud organisatsioon pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja olema aluseks ulatuslikule majandusalasele koostööle tulevikus.
VMN sidus oma liikmesriigid väga tihedalt NSVL majandusega.See omakorda nõrgendas nende riikide majanduslikku iseseisvust ja tugevdas veelgi Moskva ülemvõimu.
VARSSAVI PAKT
1955. aastal moodustasid Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid vastukaaluks lääneriikide sõjalisele organisatsioonile-Põhja-Atlandi Organisatsioonile( NATO )-oma sõjalise ja poliitilise liidu: Varssavi Lepingu Organisatsiooni e Varssavi pakti –
1) Organisatsiooni sõjajõud allutati ühisele ülemjuhatusele ning poliitilist tegevust kordineeris liikmesriikide kõrgematest partei- ja riigitegelastest moodustatud konsultatiivkomitee.
2) Asutamislepingus rõhutati kõikide liikmesmaade ühistegevust ja võrdsust, kuid tegelikkuses juhiti sõjalist ja poliitilist koostööd Moskvast.
TV ÜLESANDED
1.Mil moel aitas Teise maailmasõja lõpul kujunenud olukord kaasa kommunistide võimuletulekule Ida-Euroopas?
II MS lõpu poole alistati Natsionaalsotsialistlik Saksamaa ning üks neljast okupatsioonitsoonist jäi seal NSVL mõju alla. Ida-Euroopa riigid olid sõjast nõrgad ning kergesti manipuleeritatavad, vallutatavad.
2.Too näiteid erimeelsustest sotsialismileeris. Mis neid konflikte põhjustas?
Jugoslaavia liider Josin Brož käitus isepäiselt ning arendas sotsialismi Moskvast eraldi. Aga teised riigid nagu näiteks Saksa DV sellega hakkama ei saanud. Katsed lämmatati maha.
3. Mis oli sotsialistliku demokraatia eesmärk?
Sotsialistliku demokraatia eesmärk oli tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks sõltumata inimeste sotsiaal-majanduslikust olukorrast, tulude ümberjaotamine ja heaoluriik .
23 - Nõukogude Liit
Teisest maailmasõjast võitjana väljunud NSVL positsioonid rahvusvahelisel areenil tugevnesid märgatavalt. Moskva kehtestas kontrolli Ida-Euroopa üle ja püüdis Lääneriikide vastuseisust hoolimata edaspidigi sotsialismileeri piire laiendada. Võidukas sõda ei muutnud aga Nõukogude Liidu poliitilist korda. NSVL jäi endiselt ainuparteiliseks totalitaarseks riigiks. 1950.-1960. aastate ,,sula’’, mida iseloomustas vaimuelu elavnemine , majanduse edenemine ning illusoorne kava ehitada üles kommunism , sumbus 1970- aastatel sügavasse stagnatsiooni. See tõi endaga kaasa seisaku kõigis ühiskonnaelu valdkondades, igasuguse teisitimõtlemise mahasurumise, majandusliku ummiku ning NSVL välispoliitiliste positsioonide nõrgenemise.
BERIA,HRUšTšOV,BREžNEVI VÕRDLUS
Stalini aeg
Beria aeg(1953-1953.dets)
Hruštšovi aeg (1953sept-1964)
Brežnevi aeg(1964-1980)
Majandus
NSVL, plaanimajandus. Rasketööstuse eelisarendus
Plaanimajandus.
Majanduslik tõus 50ndatel. Sulaaeg . Maisikasvatus.
Stagnatsioon . Jätkub käsumajandus.
Poliitika
Totalitaarne. Vägivaldne poliitika. Repressiivse aja jätkumine. Sõjapoliitika
Beria lasi pehmendada senist vägivallapoliitikat ning vabastada üle miljoni karistusaluse vangilaagrites.
Vägivallapoliitika pehmendamine ja H. tühistas osaliselt piiranguid ühiskonnaelu erinevates valdkondades. Sulaaeg. Stalini kuritegude kritiseerimine.
Stagnatsioon. Kontrolli karmistamine ühiskond. Seisakuaja kujunemine.
VASTUPANU REžIIMILE
Võimude vägivallapoliitika sai sõjajärgsetel aastatel hoogu juurde ja pehmenes alles pärast Stalini surma. 1960. aastate teisel poolel tekkis nõukogude ühiskonnast vastuseks tagurluse pealetungile teisitimõtlemine ehk dissidentlus , mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu. Nii koostati ja hakati levitama omaalgatuslikke väljaandeid,mis püüdsid anda tõepärast ülevaadet nõukogude ühiskonna oludest .
1960. aastate lõpust algast dissidentide organiseerumine ja nende tegevuse koordineerimine. Võimud pidasid teisitimõtlejaid ühiskonna rahu rikkujateks ja püüdsid nende tegevust vägivallaga takistada. Dissidentide vastu kasutati erinevaid repressiivmeetmeid: töölt vallandamine, arreteerimine, maalt väljasaatmine. Samuti püüti teisitimõtlejaid vaimselt sandistada, pannes täiesti terved inimesed psühhiaatrilisele sundravile.
KÄSUMAJANDUSE ALLAKÄIK
1940. aastate teisel poolel jätkus rasketööstuse eelisarendamine eesmärgiga kindlustada riigi sõjalist võimsust. Sõjaeelne majanduslik tase saavutati küll 1950. aastate algul, kuid riigi majanduslik olukord oli tervikuna pingeline. Seda teravdas veelgi 1946.-1947. aasta põud ja sellega kaasnenud näljahäda. Nõukogude Liidu elanikkonna varustatud esmaste toiduainete ja tarbekaupadega oli 1950. aastate algul märgatavamalt viletsam kui Venemaal tsaariaja lõpus.
Nõukogu esimees Malenkov püüdis arendada ka kergetööstust. Tema majandusprogramm oli suhteliselt inimesekeskne, seades eesmärgiks elanikkonna majandusliku ja kultuurilise olukorra parandamise. Malenkovi ümberkorraldused panid aluse järgnevate aastate majanduslikule arengule, kuid tema tagandamise järel(1955) hakati eelisarendama taas rasketööstust.
Hruštšovil puudus läbimõeldud majanduse arendamise kava. Tema tegevust iseloomustasid pidevad ümberkorraldamised ja kampaaniad.
1960. aastate teisel poolel ettevõetud ümberkorraldused soikusid tugevneva käsumajanduse tõttu. Nõukogude majandussüsteem püsis eelkõige tänu soodsatele välistingimustele. Naftahindade tõus maailmaturul suurendas Nõukogude Liidu sissetulekuid ning võimaldas Läänest hankida hädavajalikku toodangut ja ka teravilja. Naftadollarid aitasid elanikkonda varustada elementaarsete toiduainetega ning võimaldasid kaasaegsele tasemele edendada üksnes privilegeeritud majandusharu -sõjatööstuse. Tervikuna oli aga nõukogude majandusmudel end 1980. aastateks ammendunud
TV ülesanded
1.Miks NSVL’s korduvalt alustatud majandusreformid ei andnud tulemusi?
Sest tegutseti reaalseid fakte vaatamata.
2.Miks ebaõnnestus nõukogulik maisikasvatuskampaania?
Polnud võrrelda etmeerikaga, sest polnud sobivaid tegureid.
3. Miks kujunes NSVL’s 1970. aastatel seisakuaeg?
NSVL’s ei olnud pidev ülesminev poliitika ja majandus. + Brežnev.
24-Eesti NSV
Kommunistliku režiimi taastamine Eestis tõi endaga kaasa kogu ühiskonnaelu ümberkorraldamise: lammutati lõplikult senine kodanikuühiskond, talud sunniti ühinema kolhoosideks, kehtestati riiklikule plaanimajandusele tuginev käsumajandus. Nõukogude võimu kehtestamisse suhtus enamik inimesi eitavalt. Okupatsioonirežiimile osutati nii aktiivset kui ka passiivset vastupanu. Poliitiliste olude leevendumine, majanduse edenemine ja metsavendluse mahasurumine. 1950. aastatel soodustas kohandumist ja leppimist uue võimuga. Tihenesid ka kontaktid välismaailma ja Välis-Eesti kogukonnaga. Tollane Eesti NSV muutus enamiku teiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide jaoks omamoodi ,,läänestunud piirkonnaks’’
ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll kommunistlikule parteile (EKP), kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. ENSV valitsus koosnes 1946. Aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumidest ja teistest keskustest. Kõrgem seadusandlik organ oli ENSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest jne.
Nikolai Karotamm
Johannes Käbin
Karl Vaino
võimulolek
1944-1950
1950-1978
1978-1988
Tegevuse põhisuunad
Tugines eelkõige juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, püüdes oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Kodanlik natsionalism, väär kolhoosipoliitika
Ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samas arvestada ka ENSV eripäridega. Suutis edukalt muganduda nii stalinismi, sulaaja kui ka 1960. aastatel NSVL alanud seisakuaja poliitiliste oludega
Venestuspoliitika ! Üdini Moskva-meelne. Vene keele kasutamise propaganda. Peaaegu umbkeelne. Venemaalt tööjõu toomine.
Peamised vastupanu vormid –
1940. aastad- Metsavendlus.
1950. aastad-Metsavendlus, põrandaalused noorterühmad.
1970. aastad-Avalikud pöördumised. Kirjad võimuorganitele. Püüdi välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised.
Mil viisil said eestlased infot läänemaailmast?
1)välisraadiojaamad
2)Soome televisiooni saated
3)välisturistid
4)ENSV teadlaste välismaakolleegid.
Miks muutus Eesti omamoodi ,,nõukogude Lääneks’’?
Eesti leidis mitmeti kultuurilist kõlapinda, samuti Soome aitas kaasa kuna nende kodanikud ja ka muud turistid tõid kaasa lääne tarbimiskultuuri ja tarbeesemeid.
Nõukogude majanduspoliitika tagajärjed Eesti ühiskonnale – Massiline võõrtööliste sisseränne kahandas aja jooksul oluliselt eestlaste osatähtsust elanikkonnast. Industrialiseerimine ja üleminek kolhoosikorrale soodustasid linnastumist. Mõned Eestimaa piirkonnad- eelkõige Virumaa idaosa suured tööstuslinnad-muutusid venekeelseks ja tühjenesid eestlastest.
24A-Eesti NSV kultuurielu põhijooni
Ideoloogiline surutis ühiskonnas oli eriti tugev Brežnevi ja Käbini võimuloleku ajal. Poliitiliste olude liberaalsusest või rangusest hoolimata ei kadunud ühiskonnast kunagi vaba mõtte levikut takistav tsensuur. Nõukogude võim püüdis valikuliselt hävitada varasemat kultuuripärandit, selleks puhastati raamatukogud kodanliku ühiskonna pärandist. II MS järel jagunes eesti kultuur kaheks : välis- ja kodueesti kultuuriks. Pärast 1950. aastal toimunud EKP VIII pleenumit olid paljud haritlased sunnitud oma senise loomingu ,,ümber hindama ’’ ja taluma repressioone. Rahva kultuuriline aktiivsus väljendus eelkõige isetegevusharrastuses, näiteks pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. Nõukogude aja rahvusliku värvinguga massiürituseks kujunesid laulupeod. Laiemat kultuuritarbimist soodustasid linnastumine , rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. 1960.aastatel hakkas maakultuur hääbuma, sest maaelanikkond linnastus . Üleminek kohustuslikule keskharidusele tõi kaasa probleeme näiteks paljud õpilased said lõputunnistused kohustuslikus korras, isegi need, kes seda ei väärinud. Ümberkorraldusi tehti ka kõrgkoolide õppetöös, näiteks kehtestati kursustesüsteem. Nõukogude võimu eesmärk oli vähendada kiriku mõju ühiskonnas, selleks kirikuhooned riigistati, Tartu ülikoolis kaotati usuteaduskond, elavdati ateistliku selgitustööd ning püüti juurutada kirikliku tavade asemel ilmalikke tavasid.
Kultuurielu analüüsimine Nõukogude Eestis
Positiivsed jooned
Negatiivsed jooned
Eestlaste vastupanuvõime ja elujõulisus. Uus põlvkond = uus kultuurielu(vabam loomuõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikatsetused) Rahva kultuuriline aktiivsus jäi püsima(laulupidude traditsioon). Laiem kultuurihuvi. Uus haridussüsteem. Vormiline usutunnuste vabadus.
Pagulus (kirjanike, kunstnike ja teadlaste hulgas). Loomingu ümber hindamine, ulatuslikud paljastuskampaaniad ja puhastused/vallandamised. Maaelanikkonna linnastumine viis rahvakultuuri ahenemisele ja hääbumisele. Uus haridussüsteem oli ka laastav, sest see kahandas keskhariduse väärtusi. Üliõpilaste iseseisvuse ja valikuvabaduse kitsendamine. Igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele kõikvõimalikke takistusi.
Ateistlus.
,,40 kiri’’
,,40 kiri’’ koostati 1980. Aastal ja selle kirja autorid olid 40 Eesti haritlast.
Seal osutati mitmele probleemile : Eestlaste osatähtsuse vähenemine; eesti keele kasutamise piiramine; ajakirjanduse, raamatute kättesaadavuse vähendamine; ülepingutatud ja oskamatu vene keele õpetamise propagandakampaania; tööstuse ekstensiivse arengu üleforsseerimine üleliiduliste ministeeriumide poolt; kakskeelsuse propageerimine ühepoolselt eestlaste hulgas.