Küüditamine (3)

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

11

wps

Küüditamine

Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada saada küüditamisest. Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati.

Ajalugu

9

doc

Küüditamine

Naised-lapsed paigutati laiali üle Siberi. Kannatati kohutavat puudust, millele lisandus käre külm, talvel söödi tihti vaid linaseemneid ja hernevarsi, kevadel rohtu, nõgeseid ja ohakaid. Vanemateta jäänud lapsed saadeti Vene lastekodusse, kus nad pidid unustama oma eesti päritolu ja keele.Eestlaste arv Eestis pole tänaseni jõudnud sõjaeelsele tasemele. Kõigi hukkunute mälestusele mõeldes on 14. Juuni kuulutatud üldrahvalikuks leinapäevaks. Küüditamine Tallinnas Kõigile Tallinnas asuvate veobaaside ja ettevõtete juhatajatele tehti 13. Juuni keskpäeval korraldus veomasinate seadmiseks sõidukorda ­ varustatud bensiiniga ja jätta juhid ootele. Kõige suurem hulk veomasinaid oli Tallinna veobaasil (üle 100 veoauto) ja seal käis käsku andmas koguni Tallinna linna täitevkomitee esimees Seaver isiklikult. Käsu- andmisel teatas Seaver, et veomasinad on määratud miilitsa korraldusse. Kuivõrd hooli-

Ajalugu

2

docx

KÜÜDITAMINE

KÜÜDITAMINE Pärast Eesti iseseisvuse hävitamist tugineti kohtupidamisel VNSFV kriminaalkoodeksile ning süüdimõistvate otsuste langetamine muutus imelihtsaks. Kuritegelikuks loeti isegi Eesti Vabariigi moodustamine. Süütute inimeste kadumine ja arreteerimiste arv suurenesid pidevalt. 1940.-1941. aasta talvel alustasid julgeolekuorganid eeltööd massiküüditamise läbiviimiseks Eestis. Tulevane rindejoon tuli "sotsiaalselt võõrast elemendist" puhastada. Eesti rahva küüditamine Siberisse algas ööl vastu 14. juunit 1941. Raudteede kõrvalharudele varuti 490 vagunit. Maakondades koostatud nimekirjade alusel kuulus Eestist väljasaatmisele 11 102 inimest. Kedagi kohtulikult süüdi ei mõistetud, sageli piisas lihtsast pealekaebusestki. Deporteerimine loodeti nii Eestis, Lätis kui ka Leedus edukalt läbi viia ühe päeva jooksul. Tegelikkuses operatsioon venis ja inimeste püüdmine jätkus 17. juunini. Kokku deporteeriti Eestist üle 10 000 inimese. Enamus

Ajalugu

8

docx

Küüditamine Eestis

vangilaagritesse aastatel 1944-1953 ligikaudu 25 000-30 000 inimest, kellest umbes 11 000 tagasi enam ei tulnud. Pärast sõda massiküüditamised jätkusid, 15. Augustil 1945 küüditati 407 inimest rahvuse alusel. 1949. aasta märtsiküüditamisel saadeti Eestist ära 20 702 inimest, kellest umbes 70% olid lapsed, naised ja vanurid. Teekonnal Siberisse suri umbkaudu 3000 inimest, nende nimed on veel täpsustamata . Kui eestlaste jaoks tähendas küüditamine maalt välja saatmist, siis nõukogude liidu silmis jagunes küüditamine erinevatesse liikidesse. Ka hiljem asumiselt vabanemine oli kategooriate järgi, millest õnnestus nii mõnelgi inimesel teisest varem koju saada. Inimese alaliselt väljasaatmine kindlaks määratud kohtadesse toimus üldjuhul neljas erinevas vormis. Eestlasi saadeti peamiselt kolmanda vormi järgi ehk eriasumisele saatmise järgi, mis rakendati neile kes olid julgeolekuorganite kontrolli all asuvatesse

Eesti ajalugu

13

pptx

Küüditamine Baltimaades

Küüditamine Baltimaades Mõiste Küüditamine ehk deporteerimine inimeste sunniviisiline ümberasustamine, inimsusevastane kuritegu. Juuniküüditamise algus 14. juuni 1941 Eestis, Lätis, Leedus, Ukrainas, Valgevenes ja Moldovas. Eestist plaaniti välja saata ligi 15 000 inimest "Troikad" Eesmärk: eemaldada "vaenulikud" inimkategooriad Juuniküüditamine Peredele loeti ette määrus Küüditavaid otsiti taga 16. juunini 17. juunil alustasid looma vagunid teekonda Siberi suunas. Juuniküüditamise tagajärg Küüditati üle 65 000 inimese Eestist ligi 10 000, pooled mehed Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri enamik arreteeritutest juba esimesel Siberi talvel. Naistest ja lastest suri külma, nälja ja raske töö tagajärjel iga teine. Juuliküüditamine 30.juuni 3.juuli 1941 LääneEesti saared Saaremaalt viidi ära 654 inimest Mehed Patarei vanglasse Naised Harku vangla abimajandisse Märtsiküüdit

Ajalugu

3

doc

Küüditamine

Juuniküüditamine Juuniküüditamine toimus 1941. aasta juunis. See pandi toime Nõugokude Liidu poolt ja selle käigus aeti oma kodudest välja ja viidi teistesse piirkondadesse üle 100 000 inimese. Juuniküüditamine hõlmas Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova alasid. Juuniküüditamine Eestis Ettevalmistused NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu ja ÜK(b)P Keskkomitee võtsid 1941. aastal 14. mail vastu ühismääruse nr 1299-526ss, mis kinnitas ,,Direktiiv sotsiaalselt võõra elemendi väljasaatmise kohta Balti liiduvabariikidest, Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest ja Moldaaviast" eriasumisele saatmise läbiviimise kohta. Toimuvat koordineerima määrati NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi rahvakomissar Vsevolod Merkulov, tema asetäitja Ivan Serov ja NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi rahvakomissari asetäitja Viktor Abakumov. Operatsiooni asusid läbi viima nn ''troikad'', mis olid kolmest isikust

Riigikaitse

92

docx

Maailm 20. sajandi algul

AJALUGU Maailm 20. Sajandi algul Moesõnaks oli „progress“- tulevikku suhtuti optimistlikult. Maailma valitses Euroopa Tähtsaim majandusharu- tööstus Kasvas turg kontrollivate suurettevõtete- monopolide- tähtsus Tööstuse areng tõi kaasa linnaelanikkonna kasvu Inglismaal elas linnades 80% elanikest Saksamaal 60, prantsusmaal ja USAs 40 Linnasid kus oli üle 100 000 elaniku ooli Euroopas 135, sajand oli neid olnud 23 Teaduse ja tehnika areng Sajandivahetuse paiku sündissid aatomi- ja relatiivsusteooria Õpiti analüüsima inimese alateadvust Ehitati üha kõrgemaid maju ja pikemaid sildu Valmisid üha suuremad laevad (Titanic) Valmis lennuk (vennad Wrightid) Autotööstuses võeti kasutusele konveier Rassism Rassism oli 20. Aastasaaja algul loomulik nähtus, sest Euroopa valitses maailma. Valge inimese missiooniks oli laiskade ja primitiivsete metslaste harimine Suured koloniaalvaldused olid suurbritannial, p

Ajalugu

83

doc

Eesti ajalugu

EESTI AJALUGU SISUKORD EESTI MUINASAEG PT. 1...................................................................................................................................4 PERIODISEERING....................................................................................................................................................4 EESTI ALADE LOODUSOLUD..................................................................................................................................4 KIVIAEG EESTIS PT. 2........................................................................................................................................6 EESTI RAHVA ETNOGENEES...................................................................................................................................7 PRONKSI- JA RAUAAEG PT. 3, 4......................................................................................................................8 PRONKSIAEG U 1800-500

Ajalugu

Kommentaarid (3)