Modernismist - postmodernismini (2)

MODERNISM - Modernism on suund, mis kujunes välja 20.saj alguses kirjanduses.Puudub klassikaline kompositsioon . Sündmuste loomulik kronoloogia on lõhutud.Sisemonoloog. Tekkis vastukaaluks realismile.Tekkis tänu suurtele muutustele ühiskonnas ja teaduse arengule, näiteks urbaniseerimine ja tööstusrevolutsioon. Romaani kujundikeel on tavalugejale raskesti mõistetav. Reaalsed situatsioonid põimuvad fantaasiaga (müüdid, unenäed jne.) POSTMODERNISM -1960/70. Aastatel väljakujunenud ja kõiki kunstialasid hõlmav suund;lähtudes seisukohast , et kellelgi ei saa olla universaalset teadmist, tõstab esile erinevusi ja arvamuste paljusust;modernismile vastandudes kannab osalt edasi selle väärtusi.Futurism-Oli anarhistlik kirjandusvool, mis tekkis Iitaalias ja Venemaal Esimese maailmasõja eel. Eitati mineviku traditsioone hallustati endist kultuuri ja senist keelekasutust. Püüdsid leida kunstis uusi vahendeid oma kaasaja aina kiirenevba elutempo ning tunnete väljendamiseks. Oluliseks kujunes futurism venemaal, mille viljeleja oli Vladimir Majakovski.Sürrealism- Kujutav a kunsti ja kirjandusvool, tekkis Prantsusmaal. Mõiste enda lõi Guillaume Apollinaire: „sürrealism“,miski, mis asetseb igapäevase tegelikkuse kohal ja mida saab luua siis, kui hüljatakse harjumus maa peal roomata ning lennatakse kõrgustesse, vabanetakse teadvuse kontrollist.Selle voolu tähtsaim teoreetik kirjanduses, prantsuse luuletaja ja kriitik André Breton. Sürrealistid leiutasid mõistuse kontrolli välistamiseks oma meetodi-automaatkirjutamise, mida võimaldavad teadvuse hämarseisundid.
Imažism-Oli Ameerikas ja Inglismaal 20.sajandil alguskümnendeil levinud kirjandussuund, mis taotles teemade ja luulevormide täielikku vabadust, tähtsustas eredelt luulekujundeid. Venemaal vastas sellel imažism.Modernistlik luule- 20.sajandi algul tekkisid luules sümbolismi kõrvale uued voolud . Modernistlike voolude hulgast peetakse kõige varasemaks futurismi. Sinna alla kuuluvad Futurism, kubism , Dadaism ,sürrealism ja imažism.Modernistlik süvapsühholoogiline romaan-Püüdsid uurida iseennast ja oma hinge. Uuritakse inimese teadmisi ja tundmusi.Ei täpsustata sündmuste paika ega aega. Jaguneb kaheksaks erinevaks liigiks :süvapsühholoogiline romaan, filosoofilisus- intellektuaalne romaan, absurdiromaan, allegoorilis-sümbolistlik romaan, eksistentsiaslik romaan, sürrealistlik romaan, uus romaan, maagilis- realislik romaan.Kahekümnenda sajandi draama- Modernistliku draama alusepanijaks võib pidada itaalia kirjanikku Luigi Pirandellot. Tekkis 20.saj alguses. Vana realism ja kirjandusliku tetri traditsioonid olid oma aja ära elanud, teater sedais eesmärgiks luua uudne kunstiline maailm, kasutades senisest mitmekülgsemalt om spetsiifilisi väljendusvahendeid. Draama muutumises rääkisid kaasa ka sajandi alguses esile kerkinud modernistlikud voolud –futurism, dadaism,sürrealism-piirid sageli ähmastusid.
Virginia Woolf (1882-1941)-Oli üks süvapsühholoogilise suuna juhtivaid kirjanikke. „Teadvuse voolu“ esimesi sõnastajaid Virginia Woolf sündis Londonis silmapaistva literaadi tütrena ja sai hariduse kodust. Uus lähenemisviis ilmnes kõigepealt tema lühiproosas, näiteks novellis „Kew Gardens “ (1919), kus esitatakse Londoni botaanikaaia külastajate jutukatkeid, seejuures lugejale ütlemata, kes on kõnelejad. Tema teose „Kirjutamata romaani“ tegevus toimub vagunis. Romaanis „Jacobi tuba“ puudub järjepidavalt kulgev süžee. Woolfi kõige isiklikum romaan, pihtimuslik „Proua Dalloway “ (1925) kajastub üksindus masendus ja surma painajalikkust. Romaani tegevus on kokku surutud ühte Londoni juunipäeva. Romaan „Tuletorni juurde“ (1927), Woolfu tuntuim teos, on suuresti autobiograafiline.Teos jutustab Ramsayde perekonnast, abielupaari suhetest jne. Tema teos „ Orlando tekitas segadust : selle fantaasiaküllase, teravmeelse romaani nimikangelaseks oli kirjaniku sõbratar Vita Sackville- West . Woolfi viimane romaan oli „ Vaatuste vahel“, mis valmis otse enne kirjaniku vabasurma. Woolfi loomingu põhisisuks on inimeksistentsi olemuse välendamine, kujundiks vormimine .James Joyce (1882-1941)-Oli Iiri päritolu.Sündis Dublinis ja õppis jesuiitide koolides ja Dublini ülikoolis.Pärast ülikooli lõpetamist läks Pariisi, kus alustas meditsiiniõpinguid.Tema novelle on võrreldud Tšehhovi omadega. Ta varasemad sümbolistlikud luuletused ilmusid kogus „Kammermuusika“(1907) . Esimeses novellikogus „Dublinlased“(1914) annab Joyce põgusa ülevaate oma kodulinna oludest ja kaaslinlaste, tavaliste inimeste elust, nende ootustest ja lootuste nurjumisest. Ka oma autobiograafilist kujunemisromaani „Kunstniku noorpõlveportree“(1916) alustas ta kodulinnas, kuid lõpetas Itaalias. „Ulysses“(1922) on monumentaalne teos, mis tungib sügavale inimese sisemaailma. Joyce´i deasist elu raskendas süvenev silmahaigus , mis viis pimedaks jäämiseni. Ta suri teise maailmasõja ajal Zürichis. Tema viimane teos „Finnegans Wake“(1939) (pealkiri tõlkimatu) on täis neologisme, sõnamänge, raskeid sümboleid jne. Tema teostest väljenduvad pessimism, meeleheide, üksindus.
Franz Kafka (1883-1924)-Sündis Prahas rikka juudi ärimehe perekonnas.Läbi elu kestnud vastasseis isaga, kes ei mõistnud ega arvestanud poja huvisid ja eesmärke, mõjutas kirjanikku väga oluliselt: tema looming on tervenisti justkui isa eest põgenemise katse.Jäi 1922. a. tuberkuloosipensionile. Oma näidendites tegelase K all mõtles ta iseennast.Oli kolm korda kihlatud, aga lõpuks jäi ikka vallaliseks. Oma testamendis tahtis, et ta sõber põletaks kõik ta tööd, aga too eiras seda. Tema tuntumate jutustuste hulka kuulub „Metamorfoos“(1916). Selle peategelane on proovireisija Gregor Samsa ärkab ühel hommikul putukana. Tema teosed on veel „Jahimees Gracchus “ ja „Seaduse ees“. Kafka esimene romaan „Ameerika“ (1927) loob Uuest Maailmast võõrandumise võrdkuju. Romaan „Protsess“ (1925) on läbinisti rusuv. Väikeametnik Josef K. Vahistatakse 30.sünnipäeval. Erich Maria Remarque (1898-1970)-Sündis Osnabürckis Alam-Saksimaal raamatuköitja pojana .Läks 1916.a. otse koolipingist sõtta. Ta töötas ajakirjaniku,kaupmehe,kooliõpetaja,müügiagendi, organistina ning kirjutas teatrikriitikat. Kavatsus luua sõjaromaan, jutustada lahingutes kogetust tekkis tal 1917.a. See võttis külla aega, aga „Läänerindel muutuseta“ tuli trükist alles 1929.aastal. See raamat on tänapäeval umbes 30 miljoni eksemplariga. See teos ei meeldinud võimukandjatele, kirjanikule heideti ette, et ta ei tunne sõda ja teda süüdistati koguni kommunistlikus propagandas. 1931 .a. lahkus ta Saksamaalt, asudes elama Šveitsi. Ilmusid uued romaanid „Tagasitee“ ja „Kolm sõpra“. Talt võeti 1938.a. saksa kodakondsus ja ta emigreerus USA-sse. Suurt menu saavutas ka tema teos „Arc de Triomphe “, mille sisuks gestaapo vanglast põgenenud saksa kirurgi Ravici ja näitlejanna Joan Madou armastuse lugu. Ka tema teosed „Elusäde“, „ Aeg antud elada, aeg antud surra“, „Must obelisk“ käsitlesid teise maailmasõja teemat. Oma peateoseks pidas kirjanik „Taeval ei ole soosikuid “ (1961), milles teeb kokkuvõtte varasemas loomingus korduvalt väljendatud filosoofilistest seisukohtadest. Remarque´i karakterid on loodud nappide, kuid täpsete joontega, on väga iseseisvad. Kirjanik püüab rääkida tunnetest, armastusest,sõprusest otsekui väljaspool aega ja ruumi.
Ernest Hemingway (1899-1961)-Ameerika kirjanik sündis Illinoisis arsti pojana. Pärast kooli lõpetamist töötas Kansas Citys ajalehereporterina. Kirjandus sai põhialaks 1920.aastatel. Esimesed ilukirjanduslikud teosed nägid trükivalgust pariisis, aga 1928. aastal naasis ta kodumaale, elas Key Westis floridas. Osales teises maailmasõjas ja Hispaania kodusõjas. Tuntuse tõi tema esikromaan „Ja päike tõuseb“(1926). Teos räägib „kadunud“ noortest, kelle hädad ja õnnetused on seotud alles hiljuti lõppenud sõjaga. Tema teos „Hüvasti,relvad“(1929) on sügavalt sõjavastane teos, traagiline armastusromaan, mille ainestik põhineb kirjaniku isiklikel sõjakogemustel Itaalia rindel. Kui ta Hispaanias käis, siis seal puhkes kodusõda ja sellest mis ta seal läbi elas kirjutas ta teose „Kellele lüüakse hingekella “(1940), millest kujunes tema menukaimaid teoseid. Elades Kuubas Havanna lähedal, kirjutas Hemingway sealse olustiku põhjal jutustuse „Vanamees ja meri“(1952). Seda teost võib pidada ta elufilosoofia kokkuvõtteks. Sai selle teose eest Nobeli kirjandusauhinna(1954). Ta on ka luuletusi kirjutanud, reisikirju, mälestusi ja novelle. Härjavõitluste muljeid kajastab „surm pärastlõunal“, Aafrika jahipidamisel kogetud „Aafrika haljad künkad“ ja „ Kilimanjaro lumi“. Mälestusteraamat „Pidu sinus eneses“ (1964) räägib Pariisist, kirjaniku lemmiklinnast.Hemingwayl oli võrratu oskus valida täpseid detaile ja jätta kõrvale kõik, mis pole vajalik. Arthut Miller (1915-2005)-Kriitiline moralist , psüh. Peredraamad, Inimene on seotud omastega ja kannab vastutust nende eest! „Müügimehe surm“- Pulitzeri preemia teostes teemaks sots. Ebaõiglus. Märksõnaks isiklik vastutus, süü ja vastutuse probleemid. „pärast pattulangemist“- omaabielus Merilyn Monroega.
Vladimir Majakovski(1893-1930)-Sündis Gruusias metsniku peres ja õppis Kutaisi gümnaasiumis, kus avaldus ka ta kunstihuvi.Pärast isa surma kolis Moskvasse.Seal astus Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei liikmeks. Sattus mõneks korraks isegi vanglasse oma poliitilise tegevuse eest. Ta avaldas 1913. aastal oma debüütkogu „Mina“, mille agressiivne ja julge sõnakasutus ning poeetilised metafoorid andsid märku, et ilmunud on uus luuletalent. Tema paremikku kuuluv poeem „Pilv pükstes“(1915, täielikul kujul 1918), 4-osaline teos, käsitleb armastust,loomingut,maailma ümberkujundamist,usku.Kurt Vonnegut (1922-2007)-Saksa päritoluga Ameerika kirjanik, kelle kummalised süžeed, võllahuumor ja erilaadne fantastika on teinud temast Ameerikas ja mujalgi kultuskirjaniku. Koha kirjandusloos kindlustas Vonnegut endale eelkõige oma särava sõjavastase romaaniga „Tapamaja , korpus vii“(1969). Tema loomingus kohtab juba postmodernismile omaseid jooni. Raamatud on tulvil imesid, kokkusattumusi, juhuslikkust ning irratsionaalsust. On kirjutanud 14 romaani, mõne näidendi, kaks raamatutäit lühiproosat ja arvukalt esseid ning artikleid. Eriti hea romaan on tal „Tšempionide eine“(1973).Seal käsitleb autor koomiliselt liialdades ja enda tehtud grotesksete illustratsioonide saatel niisuguseid teemasid nagu keskkonna saastamine, tervete loomaliikide hukk , rikkuse ebaõiglane jaotus jne. Seal näeb autor maad kui surevat, enesetappu sooritavat planeeti.
Edward Albee (1928)-Sündis Washingtonis ning adopteeriti miljonäriperre , kellele kuulus vodevillitetrite kett.Tema näitekirjaniku debüüt leidis aset 1950.aastate lõpul. Alustas absurdimaiguliste lühinäidentitega, millest enimtuntud „Loomaaialugu“, mille esietendus toimus Berliinis. Ameerika tetris võeti Albee täielikult omaks säravalt vaimuka lavateosega „Kes kardab Virginia Woolfi?“(1962).Esitab publikule vaadata ja hinnata ühe pingelise abieluduelli. Näidend „Kõik aias“(1968) vaatleb keskklassi kõlbelist allakäiku.Tema teoseid on lavastatud ka Eesti tetris „Habras tasakaal“, „Lolita“, „Kõik on läbi“, „Kolm pikka naist“. Aja jooksul on Albee loomingu teemad siiski muutunud järjest abstraktsemaks, keelekasuus oma korduste ja rõhutamistega enam stiliseerituks, teoste üldmeeleolu aga staatilisemaks ja melanhoolsemaks, ehkki neis ei puudu oma omalaadne huumor. On saanud hulgaliselt auhindu, nende seas kolm Pulitzeri.Tennesse Williams (1911-1983)-Ameerika ühendriikide lõunaosast pärit ja mitmes ülikoolis õppinud Williams osales asjaarmastajate lavastustes ning hakkas selle mõjul ka ise näidendeid kirjutama. Edu tõi kirjanikule draama „Klaasist loomaaed“(1945), romantilise peategelas Tom Wingfieldi meenutus oma emast ja õest Laurast. Publitzeri auhinna võitnud näidend „Tramm nimega „Iha“(1947)-on psühhoanalüütiline lavalugu Blanche DuBois` vaimsest kokkuvarisemisest sotsiaalsete , veel enam aga psüühiliste pingete tõttu. Ka teistes tema näidendites, nag „Suvi ja suits“, „ Kass kuumal plekk -katusel“, Orpheus laskub põrgusse“, „Aedlinn“, ja „ Iguaani öö“, rajaneb konflikt unistuste ja tõeluse vastuolul.
Mihhail Bulgakov ( 1891 -1940)-Sündis Kiievis vaimuliku akadeemia proffessori suures kultuurilembelises perekonnas, lõpetas Kiievi ülikooli arstiteaduskonna; paar aastat tegutses õpitud erialal, aga mitte kauaks, ning asus elama Moskvasse ning töötas algul ajakirjanikuna,hiljem Moskva kunstiteatri näitejuhina. 1925.a. hakkas ajakiri Rossija avaldama tema romaani „Valge kaardivägi“.See kujutab ühe võimu käest teise kätte käivat kodusõjaaegset Kiievit ja ühe pere saatust. See romaan äratas tähelepanu ja Bulgakov kirjutas selle põhjal näidendi „Turbinide päevad“, mis püsis seal repertuaaris 1941.aastani. Järgmiseks kirjutas komöödia „Zoika korter“, mis lavastati 1926. Aastal. Varsti seejärel asus Bulgakov kavandama romaani „Meister ja Margarita“, mis on teinud tema nime surematuks.Selle teose loomine kestis 12 aastat ja on säilinud 7 käsikirjavarianti. 1932.aastal hakkas Moskva Kunstiteater lavastama Blugakovi näidendit „Pühameeste sepitsused“, esietendus leidis aset alles 1936.a. 1935.a. kirjutas Bulgakov näidendi „Aleksandr Puškin“, kus vastandatakse türanniat suurvaimule ja fantastilise komöödia „Ivan Vassiljevitš“. Kumbgi ei jõudnud autori eluajal lavala, nag ka „Adam ja Eeva“, „Õndsus“, „Batumi“, „Don Quijote “. Eugene Ionesco (1912-1994)-Rumeenia päritolu prantsuse kirjanik, absurdidraama tuntumaid esindajaid sündis Rumeenias Zlatnas ning õppis Bukaresti ülikoolis prantsuse keelt.1938.a. läks ta kirjandusstipendiumiga Prantsusmaale Baudelaire ´i loomingut uurima ja jäigi Pariisi. Esiknäidend „Kiilaspäine lauljatar “(1950) saamisloost kirjutab Ionesco: „Et õppida tundma inglise keelt, ostsin ma prantsuse-inglise vastmiku algajatele. Kirjutasin oma õpikust kohusetruult lauseid ümber, et neid pähe õppida...“ Oma näidendi loomisel lähtus ta ideest , milleni ta jõudis eelmainitud inglise keele vestmikku süvenedes. Inesco kõige tuntum draamateos „ Ninasarvik “( 1959 ) kujutab inimeste loobumist oma individuaalsusest massiteadvuse survel , nende passiivset valmisolekut leppida ka kõige koledamate nähtustega.
Luigi Pirandello (1867-1936)- Oli pärit Palermost Sitsiiliast.Õppis ülikoolis õigusteadust ja filoloogiat , oli Roomas itaalia kirjanduse õppejõud. On kirjutanud ka novelle ja romaane, kuid maailmakuulsuseni jõudis ta eeskätt draama alal. Aastatel 1917-1930 lõi ta näidendeid „Nii see on (kui teile nii näib)“, „Kõik läheb paremuse poole“, „Kuus tegelast autorit otsimas, „ Henrich 4“, Igaüks omal viisil“ , „Täna õhtul improviseerime“. Pärjati 1934.a. nobeli kirjandusauhinnaga. Pirandello teosed keskenduvad tegelikkuse ja mängu keerulisele vahekorrale. „Niis ee on( kui teile nii näib)“ (1917) on haruldaselt mänguline ja mitmekesiseid tõlgendusvõimalusi pakkuv teos. Pirandello tuntuim näidend on „Kuus tegelast autorit otsimas“, mille esietendus toimus 1921.aastal Roomas. Pirandello novellide ja romaanide puhul tõstetakse tihti esile autori oskust edasi anda lihtsaid inimlikke tundeid.Sergei Jessenin (1895-1925)-Erakordne looduslik anne, „ poeet jumala armust “.Peale gümnaasiumit siirdus Moskvasse, kus töötas mõnda aega trükikojas, pakkides raamatuid, vedas posti laiali jne. 1915.aastal näitas ta oma loominguid Aleksandr Blokile, kes on sellest vaimustuses. 1916.a. ilmus esikkogu „Radunitsa“ pakkus idüllilisi pilte vene külast, luulekeel oli rahvapärane, kohati ka sentimentaalne. Ta ühines 1919.a.imažinistidega. Seal pooldati täielikku vabadust ainestiku ja luulevormide valikul, esmatähtsaks peeti stiilikujundeid. Abiellus kuulsa ameerika tantsjammaga Isadora Duncaniga, aga see abielu tõi kaasa ainult hukatust. Kui ta venemaale naases, siis selgus, et ta ei ole seal enam moes. Poeem „Must mees“(1925) on luuletaja traagiline ja avatud dialoog iseendaga sünge lõpu eel. Arvatakse, et ta sooritas enesetapu ja see poeem oligi pm enesetapukiri.
Bertolt Brecht (1898-1956)-Ta lõi eepilise teatri teooria ja viis selle ka ellu. Sündis Saksamaal Augsburgis töösturi perekonnas, õppis Müncheni ülikoolis arsti-ja loodusteadust. Kirjanikuna alustas ballaadiga „Legend surnud sõdurist“ ja näidendiga „Baal“(mõlemad 1918). Eepilise teatri vaimus loodud satiiriline komöödia „ Mees on mees“(1926) kujutab head ja leplikku sadamatöölist, kellest tehakse sõdur. Kõige suuremat edu tõi talle „Kolmekrossiooper“(1928) mis oli kirjutatud koos helilooja Kurt Williga. Kui Saksamaale tuli võimule Hitler, läks brecht pagusele. Pagulasena kirjutas ta rahvatüki „Härra Puntila ja tema sulane Matti“algvariant valmis (1940) Soomes ja kirjutas koos Eesti päritolu soome kirjanikuga Hella Wuilijoega. Näidend „Ema Courage ja tema lapsed“(1939) tegevus toimub 17.sajandil Kolmekümneaastase sõja ajal. „Galilei elu“(1939 peategelane on 16-17 sajandi itaalia astronoom ja filosoof galileo Galilei.Kõige õnnestunuma rakenduse leiavad Brechti eepilise teatri printsiibid draamas „Hea inimene Sezuanist“(1940). Brechti „Švejk Teises maailmasõjas“(1944) on jaroslav Hašeki kuulsa romaani draamavormis järg. Becht oli veel ka andekas lüüriline poeet. Samuel Beckett (1906-1989)-Iiri irjanik on 20.sajandi tähtsamaid prosaiste ja näitekirjanikke. Sündis Dublini lähistel , õppis Trinity College´is prantsuse ja itaalia filoloogiat. Algul ta töötas Belfastis ja siis Pariisis inglise keele õpetajana. Tema proosateostest saavutas laialdase tunnustuse romaanitrioloogia „Molloy“, „Malone sureb “ ja „Nimetamatu“(1951-1953). Kõik kolm kujutavad kummituslikke, üksildustundest kantud ning musta huumori ja sõnamänguga pikitud sisemonolooge. Becketti esimene näidend „ Godot ´d oodates“ (1952) traagiline farss inimese jõuetusest ja viletsusest, mida püütakse leevendada pettelootusega mingile väljastpoolt tulevale abile. Näidend „Lõppmäng“ (1957) käsitleb surma teemat. Monodraama „Krappi viimane lint“ (1959) peategelaske on vana mees, kes kuulab lindilt omaenda noorpõlves räägitud lugusid ega tunne ennast ära. Beckett on öelnud: „ Kui tahad mingit kunsti teha, lase kaos sisse!“