KAEVANDUSED JA NENDE MÕJU KESKONNALE (0)

Põltsamaa Ametikool
Referaat
KAEVANDUSED JA NENDE MÕJU KESKONNALE
Autor: Andres Müürisepp
Juhendaja : Elle Kohv
2014
Sissejuhatus
Kaevandus  ehk  allmaakaevandus  on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km).Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda ( kullakaevandus ), soola(soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaevandus) jt.Eestis on põlevkivikaevandused, nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Viru kaevandus Ida-Virumaal.
Mina tutvun lähemalt Eestis olevate kaevandustega.
Mis on põlevkivi?
Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine kütmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab tootamaagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit.
Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 4,9–11,3 MJ/kg (1200–2700 kcal /kg).
Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim  maavara . Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliitargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega (1949–1952) kaevandatud selle uraanisisalduse pärast.
Nagu nafta ja maagaasi, nii ka põlevkivi juures eristatakse ressursse ja reserve . Ressursid hõlmavad kõiki Maal asuvaid lademeid, reservid üksnes neid, mille kasutuselevõtmine on tänapäeva tehnoloogia juures majanduslikult otstarbekas. Kuna tänapäeva tehnoloogia pidevalt muutub, siis on maailma põlevkivireservid üksnes hinnangulised.
Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33 neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu.
2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km³ põlevkiviõlile.
Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte – tuhka ja poolkoksi . Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 5–7 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa. 
Põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veerežiimi muutmine ja vee saastamine . Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 10–15 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ning suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid.
Estonia kaevandus
Estonia kaevandus on Eesti Energia tütarettevõttele Eesti Energia Kaevandused AS kuuluv 1972. aastal käiku lastud  Eesti suurimpõlevkivi  tootev allmaakaevandus.
See asub Ida-Viru maakonna keskosas  Illuka , Mäetaguse ja Iisaku valla territooriumil.
Kaevandus asub Ahtme ja Viru kaevandusest lõuna pool, Jõhvist 20 km Tartu suunas Ida-Viru maakonnas Mäetaguse vallas Väike-Pungerjal.
Estonia kaevanduses kaevandatakse 40–60 meetri sügavuselt. Põlevkivikihi paksus on umbes 2,5 m, kaevanduse kõrgus umbes 5 m. 2010. aasta seisuga on kaevanduse aastane toodang umbes 5,5 miljonit tonni. Sellise kaevandamismahu puhul jätkub kaevanduses varusid veel umbes 30 aastaks (kokku on aktiivseid varusid umbes 180 miljonit tonni).
Kaevandus koosneb väga paljudest väikestest ristkülikutest. Põlevkivikihid on Peipsi järve suunas sügavamale kaldu.
Oma kaevandamise sügavuse poolest on Estonia kaevandus põlevkivikaevanduste seas maailmas ainulaadne.
Kaevanduses töötab umbes 1000 töötajat, kellest umbes 600 on allmaatöötajad.
Estonia kaevanduse projekti koostas Leningradi instituut Giprošaht 1960. aastate algul Eesti Põlevkivi tellimisel. Kaevanduse ehitamine algas 1964. aasta sügisel ja kestis kaheksa aastat. Ehitustööde maksumuseks oli 50 miljonit rubla. Aastal 1972 lasti kaevandus käiku tootlikkusega 5,4 mln tonni kaubapõlevkivi aastas. See oli tollal maailma põlevkivikaevandustest suurim. Estonia kaevandus juhib oma väljapumbatavad veed läbi läänepoolsete Kurtna järvede, häirides järvede looduslikku koostist rohkete sulfaadilisanditega. Kaevanduvete eemaldamiseks kasutatakse ka Milloja ja Rannapungerja jõge, mis suubub Peipsi järve.
Kaevandustest eemaldatava vee tõttu jäävad kuivaks ka kohalikud madalamad kaevud. Seetõttu võetakse meetmeid kohalike elanike varustamiseks majapidamiseks vajaliku veega. Karjäärialadel segi pööratud pinnasekihid soodustavad  pinnavee  kiiret nõrgumist põhjavette, läbimata korrapärast looduslikku filtreerimist.
Kui Estonia kaevandus hakkas Mäetaguse vallas lähenema Seli soole, on see kuivama hakanud. Esimesed laukad on peaaegu kinni kasvanud. Laugasterohkusega silma paistev Seli raba on  Muraka soostikud idapoolseim lahustükk. Maakonnaplaneeringus kajastati raba just kaevanduse mäeeraldises olemise tõttu probleemalana. Detsembris 2003 andis keskkonnaministeerium Põlevkivi Kaevandamise ASile sinna kaeveloa. Mäetaguse valda loodav  Selisoo kaitseala välistab sellesuunalise laienemise ja võtab enda alla ka 250 hektarit Estonia kaevanduse mäeeraldise piires olevat maad, kust oli kavas kaevandada üle kaheksa miljoni tonni põlevkivi.
Viru kaevandus ja Narva karjäär
Viru kaevandus:
Viru kaevandus on Eesti Energia tütarettevõttele Eesti Energia Kaevandused AS kuuluv 1965. aastal tööd alustanud ja 2013 suletud allmaakaevandus.
Kaevandus asub Ida-Virumaal Jõhvi ja Mäetaguse valla territooriumil. Kaevandusväljal on põhiliselt künklik moreenmaastik, mis läänes,  Kalina järve lähistel, läheb üle laialdaseks soostunud tasandikuks – Kalina sooks.
Kaevandus andis 2010. aasta seisuga toodangut umbes 2,2 miljonit tonni kaubapõlevkivi aastas. Kaevanduse ressursi lõppemise tõttu suleti see 1. juunil 2013.
Narva karjäär:
Narva karjäär on Eesti Energia tütarettevõttele Eesti Energia Kaevandused AS kuuluv 1970. aastal rajatud pealmaakaevandus.
Karjäär asub Ida-Virumaal Vaivara vallas Mustajõest lõuna pool ja piirneb idaosas Narva jõe barjäärtervikuga (umbes 300 km), läänes Sirgala karjäärivälja eraldava barjäärtervikuga, põhjas Mustajõe barjäärtervikuga põlevkivi tootuskihi avamusjoonel ja Eesti Elektrijaam  maaeraldusega, lõunas põlevkivi tootuskihi 27–30 m samasügavusjoonega, mis üldjoontes läheb kokku Vaivara ja Illuka valla piiriga.
Narva karjääri aastane toodang on umbes 4,5 miljonit tonni kaubapõlevkivi, põlevkivivarusid jätkub veel umbes 30 aastaks (2010).
Karjääris töötab umbes 680 inimest (2010).
1950.–1960. aastatel otsustas NSV Liidu valitsus hakata riigi loodeservas energiapuudust leevendama mitme Narva linna ümbrusse ehitatava ja kohalikul põlevkivil töötavaelektrijaamaga. Alustuseks ehitati aastail 1950–1957 Narva jõe kaldale hüdroelektrijaam. 1956. aastal alustati võimsa Balti Elektrijaam ja 1964. aastal lisaks Eesti Elektrijaama rajamist .
Et kindlustada jõujaamu kütusega, tuli kiiresti ja oluliselt laiendada põlevkivi kaevandamist. Esitati idee, et lääneossa jääks tegutsev Viivikonna karjäär, keskossa karjääriväli nr 1 (Sirgala) ja idaossa tuleks karjäär nr 2 (Narva). See ettepanek võeti ka vastu. 1958. aasta alguses loodi Eesti Rahvamajanduse Nõukogus vajalikud organisatsioonilised struktuurid ja leiti vahendid. Narva karjääri sünniajana tähistatakse 1. jaanuari 1970.
Kaevanduste keskkonnamõju
Vee väljapumpamine kaevandustest on varem ulatuslikult liigniisket ala Kohtla, Sompa, Tammiku ja Ahtme kaevanduse kohal ja naabruses tublisti kuivendanud. Seetõttu on mitmel pool loodud ligikaudu normaalsed niiskusolud põllundusele ja metsandusele. Näiteks varem liigniiske turvastunud ja turvasmullaga ala Rausvere küla lähistel Ahtme kaevandusväljal on nüüd, pärast mõningaid kultuurtehnilisi töid, muutunud põllumajanduslikult kasutatavaks. Sellisel mullal tavaliselt möödapääsmatu kuivendusdrenaaži rajamine oleks praegusel ajal maksnud vähemalt 40 000 kr/ha.Näiteid varem liigniiske, kuid kaevanduse tõttu kuivendatud ja seejärel põllumajandusmaana kasutusele võetud alade kohta on ka Viru, Sompa ja Kohtla kaevanduse mõjupiirkonnas Kiikla ja Võrnu küla lähistel. Apandiku külast edelas paikneva, varem liigniiske soise metsaala veerežiim on Sompa kaevanduse toimel asendunud kuivendatud maa režiimiga. Kuigi leidub näiteid ka kaevanduse tõttu märjemaks muutunud metsamaa kohta (näiteks Kose küla juures), ei pea põllunduse ja metsanduse seisukohast siiski paika kategooriliselt üldistav väide aastasadadeks rikutud veerežiimist. Õigem on rääkida muutunud veerežiimist, mis võib, olenevalt hüdrogeoloogilistest jm. oludest , osutuda igas konkreetses kohas kas positiivseks või negatiivseks.Faktilise katteta on ka väide, et langatuste alast ei saa enam tootlikku põllu- või metsamaad. Kolm aastat kestnud uuringud 0,5–1,5 meetri sügavuste kaevandustekkeliste maapinnalangatustega aladel näitavad, et sealt saadakse meie oludes teravilja, kartuli ja heintaimede normaalset saaki: kolme aasta keskmisena ei erine see langatuse põhjas oluliselt sellest, mida saadakse langatuseäärselt tervikult. Suuri erinevusi ei ilmnenud ka langatuse põhja ja terviku mulla veerežiimis ja huumusesisalduses. Lubatud kolmest kraadist järsema piirkaldega nõlvad hõlmavad alla viiendiku uuritud langatustest põllul. Normaalsele lähedast viljelemist võimaldavaid langatustega põlde võib igaüks näha Tammiku–Kukruse maantee ääres kaevanduse nr. 2 käsilaavade kohal, Võrnu külas Kohtla kaevanduse kombainilaavade kohal ja Jõhvi–Kuremäe maantee ääres Ahtme kaevanduse käsilaavade kohal. Viimati mainitud põllult sai OÜ Tamme Auto mullu kartulit 20–30 t/ha, seega üle Eesti keskmise. Hoolimata sajandi vihmast mullu augustis, mille järel on Ida-Virumaa põllumehed esitanud 27 liigveest tingitud kahjude kompenseerimise taotlust, ei täheldatud kaevanduspiirkonna põldudel nimetamisväärseid veekahjustusi. Varem liigniiskel metsamaal on kaevandusliku kuivendamisega paiguti loodud ka metsale endisest märksa soodsamad kasvuolud. Igatahes pole üldjuhul alust rääkida kaevanduste tõttu pöördumatult rikutud maast.Sisuline tugi puudub ka väitel, et suletud kaevandused põhjustavad Jõhvis veeprobleeme. Soo tänava kandi mulluste uputuste tegelikud põhjused tulenevad sellest, et kõnesolev linnaosa on rajatud soisele pinnasele , seejuures kapitaalset kuivendussüsteemi rajamata. Sellega rikuti jämedalt linnaehitusnorme. Kaevandus nr. 2 ja Tammiku kaevandus nähtavasti täitsid mingil määral ka lähipiirkonna kuivendaja ülesannet, kuid nende sulgemise järel on see mõju vähenenud. Olukorda aitaks parandada nõuetekohane drenaažisüsteem, mille eesvoolu – Pühajõe – läbilaskevõimet tuleks suurendada, koristades sealt rohke metsa- ja muu risu. Seda tuleks teha linnast allpool vähemalt Toila teeristi lähedase sillani. Eestis sageli ette tulevatel kuivendusprobleemidel on ikka oma loomulikud põhjused ja ka tuntud lahendusviisid. Jutt suletud kaevandusest kui Jõhvi linna uputajast, nagu Ülemiste vanake Tallinnas, kuulub siiski müstika valdkonda.Kokkuvõttes: põlevkivikaevanduste mõju keskkonnale ei ole ainult negatiivne, vaid mitmest aspektist hoopis positiivne.
Kasutatud materjal
http://et.wikipedia.org/wiki/Kaevandus
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkiv i
http://et.wikipedia.org/wiki/Estonia_kaevandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Viru_kaevandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Narva_karj%C3%A4%C3%A4r
http://www.ohutus.ee/public/documents/Infomaterjalid/Kaevandamine_WEB.pdf