Veesilmade aastaringne hooldus (0)

VEESILMADE AASTARINGNE HOOLDUS
ILONA KARJANE ME SÕ IIB
Vesi on üks kõige kütkestavam aiaosa. Olgu see siis vaikne tiik, mis peegeldab kõike enda ümber olevat, või õrnalt vulisev purskkaev , mis lummab nii vanu kui ka noori. Tõsiasi, et veesilm saab keskpunktiks aias, on väljaspool kahtlust. Seetõttu tuleb veesilma kuju ja asukoht äärmise hoolega läbi mõelda, see peab asetsema paigas kus võite imetleda veepinna peegelduse kogu ilu.
Väiksema veesilma ehitamine ei olegi nii keeruline, kui alguses võib tunduda. Veidike eeltööd võiks enne labida maasse löömist siiski teha - uurida kirjandust, konsulteerida spetsialistidega ja kuulata sõprade-tuttavate kogemusi veesilmade hooldamisel. Liiga suurt hooldustööd vajavad veesilmad võivad meie kiire elutempo juures hiljem koormavaks muutuda. Tuulte eest varjatud päikseline paik on sobivaim – kaitseb taimi varakevadel külmade tuulte eest ja suvekuudel vähendab vee auramist. Kui tähelepanu keskmeks on liikuv vesi, siis peate valima vaikse nurga, sest tugevad tuulehood puhuvad vett vähemaks ja võivad efekti rikkuda.Tehisveesilma ei soovitata rajada suurte puude vahetusse lähedusse.Varjulises kohas on vee-ning kaldataimede kasv kidur ja õitsemine tagasihoidlik. Lisaks ummistub tiik sellises kohas peagi lehtedega . Kui muud võimalust siiski pole, tuleb veepinnale langenud lehed aeg-ajalt sõela või spetsiaalse abivahendiga kokku korjata ja vett sagedamini vahetada. Vette sattuv orgaaniline materjal hakkab sooja käes aja jooksul lagunema ja mürgist metaani eraldama . Sellises vees ei suuda elada taimed ega loomad. Vihmaveega lisanduvad vette ka mulda ja mineraalsooli. Tekib toiteaineterikas keskkond, kus armastavad elutseda bakterid , vetikad ja veeumbrohud. Spetsiaalsete keemiliste ühendite lisamine muudab vee koostise vetikatele sobimatuks ja vähendab nende vohamist . Kui kavatsete tuua veekogusse vesiroosid , peab veesilm meie kliimas olema vähemalt 80 cm sügavune, et see talvel põhjani ei külmuks. Vesiroos ei armasta kasvada purskkaevu läheduses.Samuti tuleb teada, et kirsi- ja ploomipuud on vaheperemeesteks täidele, kes võivad vesiroose ja teisi veetaimi kahjustada. Jugapuudel on mürgiste seemnetega marjad , mis vette sattudes võivad mõjuda kahjulikult vee-elustikule. Paplitel ja pajudel on tugev juurestik ,mis võib kahjustada tiigi põhja.Kui kavandate istutada veekogusse nö varbad vees kasvavaid madalveetaimi, tuleb veesilma servadesse ehitada erineva kõrgusega astanguid, mille sügavus veepinnast on 20-40 cm või paigutada istutuskotid.
VEEKOGU PÕHJAMATERJALIDE TÜÜBID, NENDE ISEÄRASUSED
Looduslik materjal savi laseb uskumatult aeglaselt vett läbi, aga seda peab kaitsma puujuurte eest, mis võivad savist läbi kasvada ja lõhkuda veekogu põhja. Samuti ei tohi savipõhjalises tiigis olla tugevat veeringlust – vesi „koorib” savi ära; selle vastu aitab kivide ja killustiku asetamine põhja. Kasutatav savi peab olema elastne, et seda saaks paigaldada ühtlase kihina. Savipõhjalised tiigid ei tohi kunagi kuivana seista – savi hakkab koheselt pragunema. Hästi tehtud savipõhjaline tiik peab vastu aastaid (vanad lossipargi tiigid)
Betoon sobib eriti hästi kui veekogu paikneb maapinnal. Betoonpõhjaga veekogude rajamisel on vaja jälgida, et vertikaalsete seinte ülaservad oleks 10% väljapoole kaldu – muidu võib talvel jää servad ära lõhkuda, betooni paksus 12-20 cm, selle sisse paigutada armatuur . Betoneerimisest 24 tunni möödumisel võib vee sisse lasta, kuid betoon eritab lupja(vesi muutub mürgiseks) ja sellepärast võib taimed istutada alles kuue kuu pärast, samuti ei saa kalu kohe vette lasta.
Plastist valmistooteid on kõige lihtsam ja kiirem paigaldada. Savise pinnaga aladele on soovitav teha drenaaz , sest vihmavesi võib ümber tiigi koguneda ja tõsta selle paigast, samuti võib talvel jää seda kergitada.
Tiigikile on saavutanud oma edu tänu pikaealisusele ja paiduvusele, kile talub ka hästi külma, hoiduda tuleb ainult sisselõigete eest. Pinnases olevate juurte ja teravate kivide eest kaitseb hästi kivivill ja liiva kiht. Paigaldamiseks on sobivaim soe suvepäev, sest siis on kile pehmem ja parem käsitleda.
PUMBAD, PURSKAEVUD JA FILTRID
Kõik mida te vajate liikuva vee tekitamiseks on sobiv pump ja lihtne arusaamine vooluhulkadest ja filtreerimisest.Peaegu kõiki väikesi veesilmi on võimalik „tööle panna” sukelpumba abil. Paljud pumbad vajavad eraldi paigutatavat varjatud juhet , kuid on palju madalapingelisi pumpasid, mille juhe võib kulgeda maapinnal, kus seda saab maskeerida taimedega.Loodav purskkaevutüüp oleneb sellest missuguse joa te valite . Otsikud on eemaldatavad üksnes pumba äravoolutoru otsa keerates või vajutades . On väga palju erinevaid pihustussabloone ja otsikuid, mis tagavad pidevalt muutuva joa kõrguse ja vee mahu. Tuleb jälgida, et väljapritsitav vesi langeks veekokku tagasi, muidu on vesi varsti veekogust „kadunud”. Pumpa ei paigaldata kunagi otse veepõhja- see hakkab imema põhjasetteid ja -muda. Paigaldage pump u´20 cm kõrgusele põhjast (näiteks kivi peale). Pumba filtrit on vaja paar korda nädalas puhastada. Biofilter toetab looduslikku lagunemisprotsessi, biofiltrid koosnevad bakteritele soodsa keskkonnaga pinnast. Puhastamiseks tuleks loputada veekogus filtreeritav kangas, kuna biomaterjali taastumine võtab aega neli nädalat, siis tehakse seda äärmisel vajadusel.
VEE KVALITEET
Esmakordselt täites veesilma kasutatakse kraani- või kaevuvett, see on parim lahendus. Uues veekogus võtab bakterite teke paar kuud aega. Bakterite ülesandeks on kaladest, taimedest ja teistest elusorganismidest tekkiva orgaanilise aine lagundamine Bioloogiline laguprotsess on väga oluline veesilmale. Nitriidimürgitus on tavaline asi uute veesilmade puhul. Kui kalad surevad ilma nähtava põhjuseta, on tavaliseks põhjuseks nitriidimürgitus. Kalade olemasolukorral peab vee happelisust kontrollima iga14 päeva tagant. Kui nitriidi sisaldus on kõrge – võib olla uus veekogu,surnud kalad ja taimed, veekogus on liialt palju kalu või neid toidetakse liiga palju, veekogu puhastatakse liiga sageli(bakterid ei jõua areneda). Abinõud – vee vahetus, paigaldatakse biofilter, kasutatakse valmistoodangut Microstart.Soovitav on teha regulaarseid veeproove kuna vee näit kõigub suuresti hooaja vältel..Ideaalne pH väärtuste vahemik on 6,5-7,5. Kui pH on liiga kõrge(aluseline), võib põhjuseks olla lubi veekogus, värskelt valatud bassein, palju vetikaid või lupja sisaldavad kivid . Abinõud – paigutatakse vette turbamätas või – graanulid , lisatakse vette sidrunhapet, eemaldatakse lupja sisaldavad kivid. Kui pH on liiga madal(happeline), võib põhjuseks olla liialt palju vihmavett, veesilm paikneb metsaalusel maal, vee põhjas on väga palju orgaanilise aine setteid. Abinõud – veevahetus, paigutatakse paekivi puru filtrisse või vee põhja, eemaldatakse põhjasetted. Hapnik on elutähtis element kõigile elusorganismidele.Vee temperatuuritõus vähendab vee võimet siduda hapnikku. Vesi rikastub hapnikuga veepinna kokkupuutest õhuga ja ka tänu taimede fotosünteesile.Kui hapniku sisaldus on väike – veekogus on liiga palju kalu,liiga madal põhi, palju orgaanilist ainet. Abinõud – paigaldatakse biofilter, rajatakse oja, istutatakse juurde hapnikku tootvaid taimi (räni-kardhein, vesikatk )
Vee tester 20tk
Võimalik mõõta ph-taset,
vee kõvadust (KH), nitraadi  ja nitriidi  sisaldust.
VETIKAD
Vetikad on iga veekogu loomulik osa, nad võivad muutuda probleemiks kui neid on liiga palju – lämmatavad taimed ja hapniku vähesuse tõttu surevad kalad. Tavaliselt kevadel ja uutes veekogudes hakkavad vohama vetikad, kuid nad kaovad kui taimed hakkavad tarbima vees olevaid toitaineid. Vetikate teket saab takistada – vette ei tohi sattuda mulda ega savi(taimed on spetsiaalsetes pottides, taskutes), veepõhi kaetakse killustiku kihiga , võimalusel rajatakse oja - looduslik filter, ärge lülitage pumpa hooaja kestel välja - hapniku vajadus, paigutage veesilma ujuvaid taimi ja taimi, mis toodavad rikkalikult hapnikku,võite paigutada veesilma turbasammal - aitab alandada pH taset. Kui soovite kasutada vetikavastaseid vahendeid, kasutage selliseid, mis tõmbavad vetikad klimpi - saab hõlpsamini nad veesilmast kätte (eemaldage koheselt). Niitjad rohevetikad saab eemaldada mehhaaniliselt – pika kepi ümber keerates ja veest välja tõstes. Ei tohi kasutada kunagi kemikaale, mis on mõeldud basseinide puhastamiseks – sisaldavad kloori, mis surmab nii taimed kui ka kalad.
Vetikahävitaja 500ml Aeglustab vetikate kasvu.
Soovitatav kasutada toodet püsivalt.
TAIMED
Taimed vajavad veekogus palju valgust, kuid keskpäeva päikese eest varjamiseks on soovitav lõunakaldale istutada mõni suur taim või põõsas. Samuti on erinevatel taimedel vaja erineva sügavusega vett – seda peab arvestama kasvukoha valimisel. Võimalusel istutage taimed spetsiaalsetesse pottidesse – vesi seisab puhtana ja talve tulekul on külmakartlikke taimi lihtne varjule viia.
Istutusmatt tiigitaimedele
Järskudele kallastele istutmiseks, valmistatud kookoskiust.
Taimed istutatakse taskutesse, et nad ei libiseks mööda kallast alla.
- Pikkus 80 cm
- Laius 100 cm
- 4 istututaskut
Põhjataimed – vesiroosi Nymphaea liigid, taimed, mis kasvavad kuni 100cm sügavusel ja kasvatavad lehti, mis ujuvad vee pinnal.
Ujuvtaimed ujuvad veepinnal ja pole põhja kinnitunud, on head vetikate vastu võitlejad, uued taimed asetage algul varjulisse ossa , et nad saaks juured kasvatada, muidu võivad päikese käes hukkuda. Vesisalat Pistia stratiotes ja vesikarikas Stratiotes aloides on väga head vetikate tõrjujad ja kalad armastavad neid.
Veesisesed taimed on veekogu bioloogilise seisukohalt väga tähtsad – nad toodavad palju hapnikku ja tarbivad rohkelt toitaineid veest (vetikatele ei jää midagi) Head veepuhastajad on harilik kuuskhein Hippuris vulgaris ja räni-kardhein Ceratophyllum demersum.
Niiskuselembesed taimed - harilik kalmus Acorus calamus, varsakabi Caltha palustris, iirise Iris ja priimula Primula liigid istutage märgalasse või kuni 40cm vette (sõltub taimest). Ärge istutage ühte potti erinevaid liike – tugevam tõrjub nõrgema välja.
KALAD
Kalade soetamisel tuleb veekogu nii planeerida , et vesi püsiks puhtana ja veekeskkond oleks stabiilne. Tiigivesi ei tohi suvel liialt soojeneda – rajage piisavalt suur tiik(vähemalt 60cm sügav ja maht 500l). Talveks võivad kalad tiiki elama jääda kui tiik on piisavalt sügav ja ei külmu põhjani kinni. Vesiroosid ja kaldataimed meeldivad kaladele – kaitsevad päikesevalguse eest, taimedel elavad putukad, mida kalad söövad, kalamari kinnitub taimede külge. Uude veekogusse võite kalad kohe sisse lasta, kuid parem on oodata kuni ökosüsteem stabiliseerub. Kalu peab regulaarselt jälgima – kas nad on elava loomuga ja ujuvad normaalselt. Kui tekib kahtlus, siis haigestunud kalad paigutage eraldi, sest ravim võib veekogu õkosüsteemi tasakaalust välja viia. Kergemate seenhaiguste korral võite haige kala asetada 1-2% soolalahusesse pooleks tunniks. Ärge söötke kalu üle, andke natukene korraga süüa mitu korda päevas. Lõpetage kalade söötmine kui temperatuur langeb alla 10 kraadi. Talve tulekul ,kui on kartus , et veekogu kinni külmub, viige kalad akvaariumi.
SUURED TIIGID JA MÄRGALAD
Hästi kujundatud veekogu vajab vähe hooldust . Mõningane sekkumine on aga iga
kunstlikult loodud veekogu säilimiseks reeglina vajalik.
Tüüpilisemad probleemid ja nende lahendamine
o Täissettimine. Settest puhastamist vajab eelkõige oja või jõe veest toituv veekogu.
Tiigi kohal vee vool aeglustub ning tekivad head tingimused veega kaasaskantavate
osakeste settimiseks. Ajapikku muutub veesügavus voolu suudmes järjest väiksemaks
ning suveajal hakkab see osa veekogust kuivaks jääma. Setet saab eemaldada draaglain
kopaga. Sete on väga veerikas ja seda tuleks laotada õhukese kihina tiigi kallastele. Tiigis
võib eelnevalt ka veetaseme alandada ja lasta settel taheneda – see vähendab oluliselt töö
mahtu. Kaevamisel tuleks ära kasutada võimalust kujundada uuesti sobivaid laugeid nõlvu,
looklevat kaldajoont ja saari . Väljakaevatud setet ei tohi mingil juhul lasta sattuda suublasse.
Suuremate tööde korral tuleks konsulteerida keskkonnateenistusega.
o Vetikate vohamine . See võib olla probleemiks just esimestel aastatel pärast tiigi loomist.
Hiljem tingimused stabiliseeruvad ja vohamine võib lakata. Vetikate vohamise peamiseks
põhjuseks on pindmise või muu veega koos tiiki sattuvad toitained . Toitained võivad vette
sattuda ka veekogu põhjas leiduva orgaanilise aine lagunemisest. Vetikaid võib veest
mehaaniliselt sobiva rehaga eemaldada. Vohamise vastu saab kasutada ka põhku. Sobivaim
on odrapõhk. 25 m2 tiigi pinna kohta kulub üks põhupall, mis tuleb tiiki asetada kevadel.
Pikaajaliselt on oluline siiski toitainete sissekande peatamine, näiteks eraldi taimestikpinnasfiltri ehitamisega.
o Kõrgemate veetaimede vohamine. Üle veepinna kasvavad taimed on oluline osa tiigimärgala väärtusest. Kinnikasvamise vältimiseks tuleb aga ka neid eemaldada. Taimestiku
piiramine võib vajalik olla nt iga 7 - 10 aasta järel. Niidetud taimed tuleb veest koristada ,
sest lagunemisel tarbiksid need veest suure hulga hapnikku. Niidetud taimed on soovitatav
kolmeks päevaks kaldale seisma jätta, et taimedega kaasa toodud loomad saaksid
veekogusse tagasi liikuda.
o Kalda puittaimestiku liigne kasv. Vee lähedal kasvavad puud ja põõsad loovad head
eeldused lindude pesitsemiseks. Nende kasvu tuleks aga piirata. Osa kaldajoonest tuleks
hoida madala ja osa kõrge taimestikuga, et päikeselised ja varjulised paigad vahelduksid.
Tiigi lõuna- ja idaküljed tuleks hoida puittaimestikust vabad, et lasta valgusel tiiki sattuda.
See hoiab ära ka suure hulga lehtede sattumise tiigi põhja.
Selleks, et tiiki esteetilisena ja liikide jaoks olulise paigana säilitada, on teatav hooldus
väga oluline.
o Liikide elupaikade säilimise huvides tuleks ühel aastal eemaldada mitte rohkem
kui pool tiigi taimestikust või põhjasettest.
o Hooldustöid tuleks teha hilissuvel või sügisel. Sellega häiritakse elustikku kõige
vähem. Näiteks ei võeta ära erinevate liikide harjumuspärast toidulauda.
o Puittaimestiku eemaldamise ajaks tuleks valida hilistalv. Sellega säilitatakse
lindudele oluline toidulaud – seemned ja marjad.
LAPSED JA VESI
Veesilm aias tuleks laste ohutuse vaatenurgast hoolikalt läbi kaaluda. Silmas tuleb pidada, et uppuda saab isegi väga madalasse vette. Ohutu on valida purskkaev või veejuga, mille vesi kaob kivide vahelt maa-alusesse anumasse. Juba olemasolev tiik ümbritsege kindla taraga või katke kinni.
VEESILMADE HOOLDUS
Veekogu tühjendatakse siis kui taimed ja kalad on heas konditsioonis – suvel. Veetaimed on koheselt tarvis ümberistutada (vajadusel jagada) ja niiskes, varjulises kohas hoida, kalad paigutage veekogust võetud veega täidetud anumasse ja hoidke otsese päikesevalguse eest. Pärast vee väljalaskmist eemaldatakse põhjasete. Puhastatakse ka kivid, pump, purskkaev jms. Eemaldatud põhjasete on hea kompostimaterjal.
KEVADEL tuleb eemaldada võrk või kate. Kontrollige kuidas on taimed ja kalad talve üle elanud, soovi korral istutatakse uusi taimi, kalu hakake toitma kui nad on virgunud talvistest oludest , sobivaim aeg on keskpäev. Siseruumist tuuakse välja seal talvitunud taimed ja istutatakse nad omale kohale, vajadusel väetatakse. Kevadel võib esineda ajutist vetikate vohamist, see möödub kui taimed suuremaks kasvavad. Kontrollige kas kõik veekogu mehhaanilised osad toimivad, tähelepanu elektrisüsteemidele.
SUVEL võib veel uusi taimi istutada, kuid hiljem istutatud taimed ei õitse nii rikkalikult. Jälgige vee värvi – roheliseks muutunud vette lisatakse vetika tõrjevahendit, eemaldatakse mehhaaniliselt vetikad ja praht (langenud lehed, äraõitsenud õied). Äraõitsenud taimedelt kõrvaldage kuivanud õied ja õieraod – taimed kulutavad liialt energiat seemnete valmimiseks. Ärge laske silmist taimekahjureid ja –haigusi. Tülikad lehetäid saab kõrvaldada tugeva veejoaga. Kuumadel suvepäevadel aurustub kõige rohkem vett – täitke veekogu lisaveega.
SÜGISEL peab võtma aega veekogu ja selle ümbruse korrastamiseks. Eemaldatakse mahalangenud lehed ja praht. Hilissügisel peate veest väljavõtma taimed, mis on külmaõrnad ja asetama nad „talvekorterisse”, parim viis on nad tihedalt kokkuistutada mullasegusse, ujutaimede talvitumispungad paigutage veeämbrisse, mille põhjas on veidi mulda.. Ka kalad võite akvaariumisse paigutada, kalad lähevad talveunele kui temperatuur jääb alla +10 kraadi. Lehtede langemise ajal on hea veekogule asetada võrk.
TALVEL väikesed veesilmad on parem tühjendada ja puhastada ning asetada talveks pakasevabasse ruumi. Talveks lülitatakse pump välja ja seadmed , mida ei kasutata võetakse veesilmast välja ja viiakse tuppa . Kalade talvitumisel veekogus peab vältima selle kinnikülmumist, asetage veesoojendaja vette.
KASUTATUD KIRJANDUS
B. Eriksson, P. Schyllander „Veekogud aias”, 2007 „ Maalehe Raamat”
D. Parker „Praktiline aiarajaja käsiraamat”, 2006 „ Maalehe Raamat”
P. Swindells „Veesilmad iluaias”, 2001 „Valgus”
R. Bird „Kuidas kujundada väikeaeda”, 1999 „ Maalehe Raamat”
Internet