Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Lydia Koidula (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Lydia Koidula
Sissejuhatus
Koidula oli oma aja koidulaulik – paljude ärkamisaja püüdluste teerajaja. Kirjanikunime Lydia Koidula soovitas Lydia Jannsenile Carl Robert Jakobson, sest see tähistas koidu aega. (Sel ajal oli Eestis ärkamisaeg (1850-1885).)
Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, millega ta suutis teha eestlastele isamaa mõiste tajutavaks. Üks tuntumaid isamaalisi laule on „Mu isamaa on minu arm“ , mida esitati ka Eesti esimesel üldlaulupeol 1869. aastal Tartus.
Koidula on ka eesti algupärase näitekirjanduse ja eesti teatri alusepanija. Selles referaadis teengi kokkuvõtte Koidula parimast näidendist „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“, 1872.
Elulugu
Lydia Koidula (kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen , 1873. aastast Michelson) oli luuletaja, näite- ja jutukirjanik. Sündinud Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena; 1850 asus perekond Pärnu Ülejõele.
Sai algõpetust kodus isa juhatusel , õppis 1854-1861 Pärnu kõrgemas tütarlaste koolis. „Perno postimehe“ toimetajana tõmbas isa Johann vähehaaval ka tütre abilisena ajalehetöösse – algul teabematerjali tõlkimisel, hiljem ilukirjandusliku lektüüri mugandamisel. Lõpetanud tütarlaste kooli, sooritas Koidula 1862 Tartu ülikooli juures nn suure eksami ja sai koduõpetaja kutse.
1863.a. lõpul asus perekond Tartusse , kus Jannsen hakkas välja andma „Eesti Postimeest“. Koidula oli pidevalt tegev ajalehe ja eriti selle kirjaliku osa talitusetööst. Koidula tundis ergast huvi ühiskondliku elu sündmuste ja tollal elavneva rahvusliku liikumise avalduste vastu; isiklikud kokkupuuted ja kirjavahetus P. Blumbergi , J. Hurda, C. R. Jakobsoni ja Fr. R. Kreutzwaldiga mõjutasid oluliselt tema vaateid ja loomingulist arengut. 1860. aastate teisel poolel kujunes temast rahvusliku liikumise taotluste ja patriootilise võitlusvaimu mõjukaim väljendaja eesti luules. Hoogne osavõtt „Vanemuise“ seltsi tegevusest, eriti näitemängude korraldajana, pidev esinemine luuletuste ja juttudega, kirjavahetus soome ja saksa literaatidega tõstsid Koidula väljapaistvale kohale kujunevas eesti kultuurielus . Teekond Soome koos isa ja vennaga 1871. aastal oli selle kõrgperioodi kulminatsiooniks.
1873. aastal abiellus Koidula Tartus arstiteadust õppinud lätlase Eduard Michelsoniga (1845-1907) ja asus koos mehega Kroonlinna, kuhu viimane oli saanud sõjaväearsti koha. Eemal elades ei kaotanud Koidula sidet kodumaaga;
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Lydia Koidula #1 Lydia Koidula #2 Lydia Koidula #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor p2ssu Õppematerjali autor

Lisainfo

Selles kokkuvõttes on räägitud Lydia Koidula elust, tegemistest jms.

Märksõnad

Mõisted


Kommentaarid (1)

IMmihkel profiilipilt
IMmihkel: väga hea
23:24 07-02-2011


Sarnased materjalid

13
doc
Lydia koidula
9
doc
Lydia Koidula
2
doc
Lydia Koidula
2
doc
Lydia Koidula
2
rtf
Lydia Koidula
4
doc
Lydia Koidula
2
doc
Lydia Koidula
13
ppt
Lydia Koidula





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun