Suhted Eesti ja Hollandi vahel (0)

Sisukord
1. Eesti üldandmed.......................................................................................................4 2.Hollandi üldandmed..................................................................................................5
3. Omavahelised suhted...............................................................................................6
3.1. Majandussuhted..................................................................................................6
3.1.1. Kaubavahetus...............................................................................................6
3.1.2. Turism ..........................................................................................................7 3.2. Kultuurisuhted.....................................................................................................8
3.2.1. Muusika .......................................................................................................8
3.2.2. Kirjandus.....................................................................................................8
3.2.3. Haridus ........................................................................................................9
Kokkuvõte................................................................................................................10
Kasutatud kirjandus..................................................................................................11
Lisad.........................................................................................................................12
Sissejuhatus
Uurimistöö teemaks on valitud Hollandi ja Eesti vahelised suhted, ning seda igas valdkonnas, sealhulgas majandus, kultuur, turism. Uurimisobjektiks just Holland , sest see, et riik on suurema tähelepanu alt välja jäänud, ei tähenda see seda, et tegu ei oleks huvitava sihtkohariigiga. Tahangi just teada saada, mida põnevat on riigil pakkuda.
Töö eesmärgiks on nii endale kui kaasõpilastele tutvustada neile teada pisikest riiki hoopis teise nurga alt, et nii nemad kui ka mina saaksime midagi uut ja kasulikku teada.
Et eesmärki täita, olen teinud põhjalikke ülevaateid nii hetke kui ka lähimineviku oludest ning sündmustest.
Esimeses peatükis käsitlen ma põgusalt Eesti üldandmeid, et teada saada, mis riikidega on tegu ja meelde tuletada endale kõige tähtsamad alusandmed. Teises peatükis teen sama Hollandiga. Ning kolmandas ehk pikimas peatükis uurin täpsemalt nende riikidevahelisi suhteid erinevates valdkondades. Mis on riikides ühist ja kas meie tegevused ja huvid on sarnased armsa väikeriigi Hollandiga.
Olen märkinud lisadesse ka ära olulisemad külastused üksteise riikidesse, et neid saaks võrrelda, kes rohkem käib või kui tihedalt tehakse visiite välismaale ja mis põhjusel.

1. Eesti üldandmed

Kuigi meie isamaa on kõigile teada, on alati kasulik teada põhialused ehk üldandmeid, et juurida järgmisena juba sügavamal olevaid teemasid .
Eestimaa pindalaks on 45 227 km², kuhu kuuluvad 15 maakonda , milles on kokku 47 linna, 10 alevit , 177 alevikku ja 4437 küla1. Meie pisike põhjariik asub Venemaast läänepool ja Lätist põhjapool. Ka Soome on kiviviske kaugusel üle Soome lahe põhjapool. Elanikke on 1,34 miljonit, millest 404 000 inimest elavad pealinnas nimega Tallinn.
Valitsev kord on parlamentaarne demokraatia, kus riigi elanikud valivad iga nelja aasta järel Riigikogu, kus on 101 liiget. Ning Riigikogu teeb hääletuse iga viie aasta pärast otsustamaks, kes saab Eesti Vabariigi presidendiks. Hetkel on selleks olnud ametis veidi üle kolme aasta Toomas-Hendrik Ilves. Peaministriks, mis on riigi vaatevinklist tähtsuselt järgmine oluline tase, on Andrus Ansip.
Eestlased ei ole väga sügava usuga riik, vaid pigem inimesed võtavad üsna kergelt religiooni. Evangeelseid luterikirikuid on 56% Eestis, vene õigeusukirikuid 25% ja muud on eesti õigeusu kirik , baptistid, metodistid, seitsmenda päeva adventistid , nelipühalased, judaism).2
Olulisemad visiidid Eestisse hollandlaste poolt. (vt. Lisa )
2. Hollandi üldandmed
Holland ehk Madalmaad (hollandi Nederland) asub Saksamaast idapool ning Belgia Kuningriigist põhjapool. Ka Põhjameri on läänest jagamas 451.km ulatuses ühist piiri. Pindalaga 41 526 km² on inimesi elamas riigis 16 366 6003.
Riigikord on tulpidemaal parlamentaarne monarhia , mis tähendab, et riigipea on kuningas või kuninganna. Hollandil on selleks kuninganna Beatrix . On olemas ka valitsuse juht, kes on olulisuselt järgmine inimene ja tema nimi on Jan Peter Balkenende.
Nimi madal maa viitab sellele, et pool riigist asub merepinnast madalamal. Kuid nimi Holland tuleneb enside Hollandi provintsi nimest.
Pealinn on Amsterdam , kuid valitsuse residents on Haag, mis on suuruselt kolmas linn. Arvamisele, et pealinnas lehvib Eesti Vabariigi lipp , on vale, sest tegelikult on see üleval Haagis .4 Suuruset teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid , mille kaudu käib väga tihe kaubavahetus erinevate riikidega.
Rahvastiku tiheduse poolest on Holland Euroopas esimene, nimelt on tihedus 484 in/km².
Hollandlased on küll siiski põhirahvus, kuid peale nende elavad seal ka flame, friisi ja teisi. Viimastel aastatel on sinna tulnud ka üsna palju moslemist immigrante, keda võib praaeguseks olla juba 0,9 miljonit.5
Olulisemad visiidid Hollandisse eestlaste poolt. (vt. Lisa )
3. Omavahelised suhted
Meie riikidel ei ole olnud erilisi kokkupuuteid, millest me kõik teaksime. Samuti ei ole ka aktuaalseid teemasid või probleeme hetkel, mis tekitaks meie vahel suhtemuutusi. Oleme olnud siiamaani sõbralikud üksteisega, ning kui just äkki maailmas midagi drastilist ei muutu, siis jätkub see hea tasand pikka aega.

3.1. Majandussuhted

Kui 2004. aastal liitusime mõlemad Euroopa Liiduga, tegi see alguse regulaarsele kommunikatsioonile, sest EL-il on olemas oma reeglid ja kokkulepped, millest peab kinni pidama .

3.1.1. Kaubavahetus

Peamiseks kaubapartneriks on Hollandil siiski Saksamaa, ning sellele järgnevad Belgia, Prantsusmaa jt. Eesti jaoks on küll tuulikutemaa oluline, kuid mitte peamisi kaubavahetajaiks. Põhiliseks sisse- ja väliveoks on meie vahel masinad ja seadmed , järgmisena aga rohkem loodustooted.
Peamised ekspordiartiklid 2008. a.:

• Masinad ja seadmed - 22,3 %
  
• Mineraalsed tooted - 12,3 %
  
• Metallid ja metallitooted - 11,5 %
  
• Muud tööstuskaubad - 10,2 %
  
• Paberimass ja tooted sellest - 9,1 %
  

Peamised impordiartiklid 2008. a.:

• Masinad ja seadmed - 22,8 %
  
• Taimsed tooted - 12,6 %
  
• Keemiatooted - 12,2 %
  
• Transpordivahendid - 8,4 %
  

3.1.2. Turism

Hollandi turismi kohta käib ütlus, et küsija suu pihta ei lööda. Inimesed on selles väikeses kokkuhoidvas riigis väga vastutulelikud ja rõõmsameelsed. Nad aitavad heameelega, keda vaja. On olemas muidugi ka erandeid , kuid neid on tõesti üpris vähe. Avameelsus, eriti Amsterdamis, on laialt levinud riigis. Nimelt ei vaadata viltu homoseksuaalsusele. Ka teatud narkootikumid on illegaalsed Hollandis, nagu näiteks kanep ja hašiš, mis on paljudele põhjuseks reisimiseks Madalmaadesse eriti noortel inimestel.
2008. aastal kasvas mõnevõrra Hollandist Eestit külastavate turistide arv. Eesti majutusettevõtete teenuseid kasutas 2008. aastal 12 533 Hollandi turisti (ööbimisi kokku 27 662). Majutatud Hollandi turistide arv kasvas aastaga 2% ja ööbimiste arv Eestis kasvas aastaga 3%. Nii majutatud turistide kui ka ööbimiste arvult oli Holland Eestile paaril viimasel aastal olnud tähtsuselt 15. kohal. Need arvud ei kajasta turistide koguarvu , sest arvestatud ei ole ühepäevareisijaid ning alternatiivsete majutusvõimaluste kasutajaid. Eesti reisifirmade poolt Hollandisse 2008. aastal lähetatud turistide arv oli 6529 inimest ehk 1,2% kõigist lähetatud turistidest. Alates 7. juunist 2009. a. lendab Tallinn-Amsterdami liinil kolm korda nädalas Estonian Air.6

3.2. Kultuurisuhted

Nii palju, kui mina tean kultuurivallas olevaid seoseid Eesti ja Hollandi vahel, on ainuke sündmus Eurovisioon , mis ühendab kõiki Euroopa riike. Kuigi Eesti pole nii hästi esinenud sellel võistlusel kui Holland omal ajal, oleme tublilt iga kord osa võtnud ja andnud endast parima . Madalmaad on saanud 4 korda võitjateks, ning Eesti ühe korra.

3.2.1. Muusika

Juunis 2007 toimunud Eesti kunsti näituse avamisele Põhja-Hollandis De Wijkis andsid erilise pidulikkuse Arvo Pärdi teoste “Meie Isa” ja “ Peegel peeglis” ettekanded Hollandi Orion Ensemble'i ( klaver , tšello, viiul ) esituses koos ansamblijuhi Leonard Leutscheri erakordse sissejuhatusega A. Pärdi teostesse.
Samuti juunis 2007 toimus Läänemereregiooni koorimuusikale pühendatud kontsert Põhja-Hollandis, Zutphenis. Peamiselt Eesti koorimuusikast (C. Kreek, A. Pärt, U. Sisask) koosneva kavaga “Noordelicht” esines Zutpheni vokaalansambel (meie mõistes harrastuskoor); orelil saatis Eesti orelimängija Toomas Trass .
21. märtsil 2005 sõlmis dirigent Neeme Järvi nelja-aastase koostöölepingu enam kui 100-aastase Haagi sümfooniaorkestri - Residentie Orkester 'iga, mida ta 2008. a. pikendas 2011. aastani. 15. juunil 2007 toimus Haagis Residentie Orkester'i Neeme Järvi 70. juubeli galakontsert, osales Eesti president Toomas Hendrik Ilves.7

3.2.2. Kirjandus

11. septembril 2008 korraldas saatkond Põhja-Hollandis, Groningenis, koostöös Groningeni Ülikooli soome- ugri keeleteaduskonnaga Eesti pärastlõuna, kus osales ca 70 inimest – nii ülikooli-, kultuuri- kui äriringkondadest. Pärastlõuna kavasse kuulusid Eesti Instituudi fotonäitus EV 90, Jaan Krossi romaani „Paigallend“ hollandikeelse tõlke esitlus ja J. Tusty dokumentaalfilmi „Laulev revolutsioon “ näitamine. Publiku huvi oli suur ja tagasiside soe.8

3.2.3. Haridus

Eesti Välisministeeriumi finantstoel registreeriti 2007. aastal Eesti kool Hollandis. Pühapäeviti, üks kord kuus toimuvast õppetööst võtab osa 39 last. Teised lapsed, kes soovivad õppida eesti keelt, saavad seda teha selles koolis.9

Kokkuvõte

Tehtud uurimistööga sain väga palju uut informatsiooni teada, mis oli minu jaoks täiesti uudne. Ma ei teadnud põhimõtteliselt Hollandi praegusest olukorrast ja valitsemisest mitte midagi, ning uurimise tegigi just see põnevaks, et laiendasin enda silmaringi täiesti mulle teadmata valdkonnas, kuna ma pole alati teadlik maailmas toimuva üle.
Loodan, et klassikaaslased said sama palju huvitavat teada nagu mina, ning et värsked faktid niipea meelest ei lähe.
Eesti ja Hollandi vaheline läbisaamine on hetkeseisul väga hea ja ma usun, et nii läheb ka edasi. Meil on mõlemal omad kaubad , mida vahetame, turismiobjektid, mida külastame teineteise riigis ja muud põnevat. Hoiame justkui üksteist tasakaalus, ning see on meile, pisikestele riikidele, väga positiivne.

Kasutatud kirjandus

D.Kindersley, Maailma riigid. Tallinn: Varrak , 2005.

Eesti Suursaatkond Haagis, Kirjandus - http://www.estemb.nl/est/eesti_ja_holland (08.10.2009)

Eesti Suursaatkond Haagis, Muusika - http://www.estemb.nl/est/eesti_ja_holland (08.10.2009).

P. Pajos , Amsterdam. Tallinn: Ilo, 2000.

L.Tanning, Reisid Euroopa kultuuripiirkonna riikides. Tallinn: Infotrükk, 2008

Vikipeedia, Eesti, 2009. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti#Riigikord (08.10.2009).

Vikipeedia, Holland. http://et.wikipedia.org/wiki/Holland (08.10.2009).

Välisministeerium, Haridusalane koostöö - http://www.vm.ee/?q=en/node/157 (09.10.2009).

Välisministeerium, Turism ­ - http://www.vm.ee/?q=en/node/157 (09.10.2009).

LISA

September 2001
põllumajandusminister Ivari Padar
November 2002
välisminister Kristiina Ojuland
Mai 2004
välisminister Kristiina Ojulandi kohtumine Hollandi ENPA delegatsiooni liikmetega
Juuli 2004
valitsuse EL asjade direktor Gert Antsu
Oktoober 2004
riigisekretär Heiki Loot
Aprill 2005
rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo
Märts 2006
kaitseminister Jürgen Ligi
November 2006
välisminister Urmas Paeti kahepoolne kohtumine Hollandi välisministri Bernard R. Bot’ iga
Juuni 2007
president Toomas Hendrik Ilves, kohtumine kuninganna Beatrix’iga
Juuni 2009
Eesti ja Hollandi välisministeeriumide kantslerite kohtumine
Olulisemad visiidid Hollandisse
Oktoober 2001
peaminister Wim Kok
Aprill 2002
transpordi-, riiklike tööde ja veemajanduse minister Tineke Netelenbos
Juuni 2002
Tema Kuninglik Kõrgus Oranje prints Willem- Alexander ja printsess Maxima
November 2003
väliskaubandusminister Karien van Gennip
Aprill 2004
peaminister Jan Peter Balkenende
Märts 2005
välisminister Bernard R. Bot
Mai 2006
Esindajatekoja spiiker Frans W. Weisglas
Mai 2008
kuninganna Beatrix riigivisiit
Oktoober 2008
välisminister Maxime Verhagen Balti-Beneluxi välisministrite kohtumisel
August 2009
parlamendi spiiker Gerdi Verbeet naisspiikrite kohtumisel Tallinnas
Olulisemad visiidid Eestisse
1 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti#Riigikord
2 D.Kindersley, Maailma riigid. Tallinn: Varrak, 2005, lk 138.
3 http://et.wikipedia.org/wiki/Holland
4 P.Pajos, Amsterdam. Tallinn: Ilo, 2000, lk 70.
5 L.Tanning, Reisid Euroopa kultuuripiirkonna riikides. Tallinn: Infotrükk, 2008, lk 101.
6 http://www.vm.ee/?q=en/node/157
7 http://www.estemb.nl/est/eesti_ja_holland
8 http://www.estemb.nl/est/eesti_ja_holland
9 http://www.vm.ee/?q=en/node/157