Muinasaeg eestis (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Muinasaeg 11.klass

Muinasaeg ..ehk ka esiaeg. Puuduvad kirjalikud allikad. Allikad : arheoloogilised, dendroloogilised, etnoloogilised, rahvaluule. Arheoloogiline kultuur on ühe piirkonna sarnaste tunnuste põhjal dateeritav muinaskultuur. Kiviaeg (X-II at eKr) Esimese ilmaasustuse jäljed u 11 000a vanused. Pulli küla või Reiu jõe asula on vanim, kuulusid kunda kultuuri rahvale ( see on nime saanud ühe varem avastatud asukoha järgi Lammasmäel). Seda

Ajalugu

6

odt

Muinasaeg

Perioodi nimetus Vanem pronksiaeg Noorem pronkisaeg Eelrooma rauaaeg Kultuur/aeg 1800-1100 a ekr 1100-500 ekr 500 ekr ­ 50 pkr Asukohad Muhu, Võrtsjärve Lääne- ning Põhja- Kagu-Eesti, Põhja- ümbrus Eesti ning saared Eesti rannik, saared, Eestis elas u 40 000 inimest Levik suur Leiud Pronksesemd, odaotsad Põllujäänused, Esimesed rauast (kivihunnikud) esemed Asulad/elamud Kindlustatud asulad, Kindlustatud asulad

Ajalugu

6

docx

Eesti ajalugu - muinasaeg

Eesti ajalugu Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on u. 9500 aastat vanad Muinasaeg on Eesti ajaloos kõige pikem aeg (8000a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr kestis umbes 9300 aastat Periodiseering Paleoliitikum Mesoliitikm u 9000-5000eKr Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 1200-1561 keskaeg (Liivi sõda) 1789 varauusaeg/uusaeg, 1819 pärisorjuse kaotamine

Eesti ajalugu

3

doc

Eesti muinasaja periodiseering

(13.saj alguseni, Läti Hendriku kroonika). Uuritakse muististe järgi Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega. Malev- eestlaste sõjaline üksus Vakus-maksustamis piirkond. Kinnismuistis- matmispaigad, hooned, linnused Irdmuistis- ehted, tööriistad, relvad Aalooline aeg- aeg, mida uuritakse kirjalike ajaloo allikate põhjal Muinasaja periodiseerimine- Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada ja tööriista uuesti valmistada Pronksiaja uuendused: 1) kindlustatud asulad 2) põldude jäänused 3) kivikalmed 4) lohukivid Muutused, mis toimusid pronksiajal Eestis:

Ajalugu

2

doc

Muinasaeg

· 1201 ­ Riia linna asutamine piiskop Alberti poolt · Meinhard ­ Tahtis inimesi ristiusku pöörata , ei kasutanud sõjavägesid · Läti Henrik- munk , kes tuli ristisõdijatega Eestisse, osales sõjakäikudel ja nähtu põhjal kirjutas sellest raamatu . ,,Henriku Liivimaa kroonika" · Jaroslav Tark ­ Rajas sõjakäigu ajal eestlaste vastu endale tugipunkti Tartusse · Albert- piiskop, levitas Eestis sõjakäikudega ristiusku ning rajas Riia linna · Kaupo- Liivlaste vanem Madisepäeva lahingus , langes lahingus. · Tarapita- eestlaste jumal 2.Nimeta kiviaja arheoloogilised kultuurid ja mida uut ja edumeelset tõid need kaasa Narva kultuur- valmistatud esemete kuju oli ühetaoline. Kunda kultuur- Kunda kultuur oli küttijate ja kalastajate kultuur, asulad paiknesid jõgede või järvede läheduses. Enamus tööriistad olid luust ja sarvedest valmistatud.

Ajalugu

6

doc

EESTI MUINASAEG

EESTI MUINASAEG 1. KIVIAEG Eesti esimesed asukad *Esimesed inimsasustuse jäljed Eestis, mille vanuseks veel hiljuti hinnati ümmarguselt 9500 a, on siiski vanemad, u 11 000 a vanused. *Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli tali juuurest avastatud asuahkohta, mida talu ja küla järgi nim Pulli asulaks. 2001a.samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht aga võib mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad kuulusid nn Kunda kultuuri rahvale. Arheoloogid nimetavad seda aega keskmiseks kiviajaks e MESOLIITIKUMIKS. Eestis kestis see ja ühtlasi Kunda kultuur 5

Ajalugu

6

rtf

Eesti muinasajalugu

kõigis Läänemeremaades/tegemist oli indoeurooplastega/venet(paati meenutav/hästi lihvitud/puuritud silmaaukudega sõjakirves)/algelise loomakasvatamisega/maasse kaevatud haudadesse asetati surnud külili,kägardatud asendis,põlv vastu rinda, üks käsi pea all/kalmistud asulast väljas veekogude lähedal kõrgemal künkal/haudadesse kaasapandud loomaludest esemed///kasvatati kitsi,lambaid,veiseid,sigu/tunti algeliselt kultuurtaimi, võiks seostada maaviljeluse algusega Eestis... (aeg, elanike päritolu, tegevusalad, matmisviis) ­ balti hõimud...hilisemate leedulaste, lätlaste ja preislaste eelkäiad.(rahulikkus, metsa-ja loodusarmastus jne.)...kammkeraamika kultuuri järglased ja läänemeresoome keelte alustala loojad. Varane metalliaeg ja rooma rauaaeg §3 ­ Missugused uut tüüpi kinnismuistised iseloomustavad pronksiaega? ­ Vanimad pronksist esemed, mis on Eesti aladelt leitud...Muhust leitud odaots/Võrtsjärve lähedalt Kivisaarest saadud sirp.

Ajalugu

6

docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum ­ algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum ­ 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum ­ 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi ­ sinna elama asutud mõnevõrra hiljem.

Ajalugu

Kommentaarid (2)