Muinasaeg eestis (2)

1. Kiviaja periodiseering
I paleoliitikum -
II mesoliitikum - kestis Eestis umbes 5 aastatuhandeni e.kr
III neoliitikum -algas umbes 5000 a. tagasi e.kr ja oli kiviaja viimane etapp. Neoliitikumi tähtsamaks tunnuseks on esimese tehismaterjali, põletatud savi ilmumine .
2. Eesti alal vanimad asukad (asulapaigad, tööriistad, tegevusalad, elamu, elanike päritolu)
Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11 000 aasta vanused. Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli talu juurest avastatud asulakohta, mida talu ja küla järgi nimetatakse Pulli asulaks. 2001. aastal samast piirkonnast , Reiu jõe suudmest leitud asulakoht võib aga olla mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad nad kuuluvad nn. kunda kultuuri rahvale. See kultuur ja rahvas on oma nime saanud ühe varem asustatud asulakoha järgi kunda lähedal Lammasmäel. Tööriistad valmistasid kundalased kivist, luust , sarvest ja ka puust – näiteks ühepuupaate ehk ruhesid. Elatusid kalapüügist ja jahist. Kütiti põtru, kobrast, mereääres hülgeid. Jahti peeti odade ja vibudega, kala püüti ahingute, harpuunide ja ka algsete võrkudega. Oletatakse et hoone tüübiks oli maasse süvendatud augu kohale püstitatud püstkoda. Algkodu oli neil kindlasti väljaspool Eesti piire . Nad said tulla ainult idast või lõunast, kuna mujal oli sellel ajal jää ja hiljem meri.
3. Võrrelda Kunda kultuuri, kammkeraamikakultuuri ja venekirveskultuuri (oskused, elamud , keel, tööriistad, päritolu)
Kunda kultuur- enamjaolt küttisid, oskasid valmistada tööriistu. Elasid püstkodades. Ei ole teada mis keelt nad kõnelesid. Tööriistad olid kivist, luust, sarvest ja ka puust. Päritolu väljaspool Eestit. Võimalik, et lähtekohaks olid tänase kirde-poola ja lõuna-leedu alad.
Kammkeraamikakultuur -kammkeraamika ajajärk oli küttimise ja kalastamise kõrgaeg, kuid sellel ajal külvati ka esimesed viljaseemned. Osati valmistada anumaid, mis olid laiadest savilintidest kokku voolitud. Nõusid kaunistati kammi taolise esemega vajutades , anumate põhi oli alt ümar. Elasid majades mis olid juba nelinurksed ja viilkatusega. Need võisid olla süvendatud põhjaga või maapealsed. Kui keel kuuluski soome-ugri keelteperre siis tulijad mingit olulist murrangut keelte sisse ei toonud . Eestisse tuli ka suurel määral sisserändajaid. Võib-olla karjalast võikuskilt Volga ülemjooksult. Mõlemad alad olid asustatud soome-ugrilastega.
Venekirveskultuur-peale küttimise ja kalapüügi hakati ka põldu harima , tehti savipotte, õpiti ka kangast kuduma. Osad venekirved mis on leitud ei näi mitte olevat mõeldud töö tegemiseks vaid sõjalisel eesmärgil. Venekirves kultuuri tubane eluviis hõlmas laudu ja küllap ka toole ning ka magamisasemed. Tööriistad olid ikka kivist ja juurde tuli nn venekirves.
Võimaliku päritolu üle alles vaieldakse aga kaua arvati, et venekirveskultuuri kandjateks olid indoeurooplased.
4. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa pronksiaeg ?
Jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini milleks oli pronks. Praegu dateeritakse vanimad Eestist leitud pronksesemed umbes aastast 1800 e.kr. Pronks oli harv ja kallis, sellepärast kasutati ka kivist tööriistu.
Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirsthelmed), tulid uued ehte -ja savinõud, mehed hakkasid habet ajama . Pronksiaeg mõõdus skandinaavia mõju all, mis oli tugevam kui kunagi varem või hiljem. Kindlustatud asulate vajadus annab tunnistust rahututest oludest. Inimestel oli juba mida röövida – näiteks pronksesemeid ja kariloomi. Rajati tänaseni säilinud esimesed põllud. Ilmselt tuli sellajal Eestis kasutusele ka ader .
5. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa rauaaeg? Miks oli raua kasutuselevõtt suurem muudatus inimkonna ajaloos, kui seda oli pronksi sulatamise oskus?
(500 e.Kr)Asustus laines, vara tekkis juurde. Õpiti üha paremini põldu harima.
Selle juures oli suur tähtsus raudkirvestel, mis võimaldasid ulatuslikult alet teha ja uusi, viljakaid maid kasutusele võtta, suurenesid karjad .
Pronks oli harv ja kallis. Selleks, et pronksi saada, oli vaja leida tina ja vaske.
Rauda leidus rohkem ja see ei olnud niivõrd kulukas ja raud on vastupidavam.
6. Võrdle matmiskombeid pronksi- ja rauaajal.
Pronksiajal kujunes välja uutmoodi matmiskombestik- kivikirstkalmed.
Haudade suurus, matmiskombed ja hauapanused annavad tunnistust ka väljakujunenud hierarhiast- kes olid teistest tähtsamad eluaegu, olid seda ka pärast surma.
Rauaajal surnud reeglina põletati kalmest eemal, jäänused toodi kalmesse. Relvi ja tööriistu on haudadest leitud vähe. Mõned teadlased oletavad selle põhjal, et eestlased pidasid ” teist ilma” rõõmurikkaks ja muretuks paigaks.
7. Millised naaberrahvad mõjutasid eestlaste elu? Põhjenda oma arvamust.
Kiievi vürst Jaroslav Tark- Rootsi kuninga väimees ja Norra kuninga äi - korraldas 1030. aastal sõjaretke Tartu alla, mille ta vallutas, oma võimu tugipunktiks kujundas ja oma ristinime (Juri) järgi Jurjeviks ristis.
Venelased ehitasid Tartusse kiriku ja tegelesid õigeusu levitamisega. Eestisse ning eesti keelde tulid rist , raamat ja papp .
8. Millised leiud viitavad ühiskonnas toimuvale kihistumisele?
Rauast relvad, pronksist ja hõbedast ehted , hõbemündid
9. Iseloomustada eestlaste suhteid naaberrahvastega 9-11 saj.
800-1050 oli viikingiaeg . Põhja poolt hakkasid tungima balti hõimud. Taaselustus skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis avaldus mitmetes röövretkedes. Viikingid aga olid korduvalt Eestis lüüa saanud, millele viitavad ka ruunikivid . Viikingiajastu lõpul kerkis oht, et uued riigid üritavad Eestit vallutada, kuna Eesti asus soodsas kohas. 1030 korraldas Jaroslav Tark Tartu, mille ta kujundas oma võimu tugipunktiks, kuid Tartu eksisteeris juba enne vallutamist. Venelaste võim lõppes 1061, kui sossolid põletavad linnuse ja majad ning Pihkvat ründavad.
10.Nimeta muinasaja uurimiseks vajalikud tähtsamad kirjalikud ajalooallikad?
Muinasaja tähtsamateks kirjalikeks allikateks on Läti Henriku kroonika ja Vene leetopissid, kuid siiski palju teadaolevat on leitud maapõuest arheoloogiliste kaevamiste käigus.
11. Kirjelda 12.saj. eestlaste eluolu – elamu, riietus, tegevusalad.
Eestlased olid suhtelised pikakasvulised ja heledapäised. Riided olid valmistatud villasest riidest valmistatud ja mehed kandsid nahkvesti. Peamine rõivamaterjal oli siiski tekstiil, mida kaunistasid ehted, näiteks rinnanõelad, rinnakeed, sõlg või pronkstraadist spiraalikesed. Tarbeesemete hulka kuulus ka NUGA .
Elamud sarnanesid varasema perioodi omadele. Majad olid üheruumilised kerisahjuga nurgas . Lisaks oli majapidamise juures mitmed hooned – laut , ait jm.
Enamasti tegeleti ikka põllundusega ( rukis ) ja karjakasvandusega. Naised tegelesid ka käsitööga näiteks kootud vaibad. Elukutselised käsitöömeistrid olid sepad ja laevasepad.
Milline oli Eesti haldusjaotus muinasaja lõpul?
Halduslikult jagunes Eesti maakondadeks ja need omakorda kihelkondadeks. Maakond oli iseseisev poliitiline üksus, mida juhtusid kihelkondade vanemad ja mis sõlmisid rahu või sõdis oma äranägemise järgi. Suuremad maakonnad olid: Läänemaa, Saaremaa, Harjumaa, Reval , Järvamaa, Virumaa, Ugandi, Sakala. Ja väiksemad Alempois, Nurmekund, Vaiga, Jogentagana, Mõhu, Nurmekund, Soopoolits.
13. Mis on linnus? Selle otstarve. Kuidas ja kuhu ehitati?
11-12 saj. tekkisid võimsad linnused . Neid ehitati mullast ja puust, osalt ka kivimüüri peale puust varjendid. Eestlaste linnuseid oli raske vallutada. Tolle aegne linn tähendas linnust või kindlust. Nt. Saaremaa ja Läänemaa maalinnad ; mägilinnused Otepääl ja Lõhaveres. Suurim maalinn asub Harjumaal – Varbola jaanilinn.
14. Eesti majanduslik ja poliitiline arengutase muinasaja lõpuks.
Poliitiline: Eesti oli jaotatud maakondadeks, see oli pooliseseisev poliitiline üksus. Suuremad maakonnad olid Saaremaa, Virumaa, Sakala, Ugandi, siis väiksemad: Revala ja Harjumaa. Kõige väiksemad – Alempois, Mõhu, Nurmekund, Soopoolitse, Jogentaga ja Vaiga. Maakondi juhtisid kihelkonna vanemad. Eestlastel ei olnud eriti arenenud ühtse rahva tunnet .
Majanduslik: Majanduslikult oli Eesti heal järjelt, külad kasvasid ja olid rahvarohked. Talirukis oli tähtsaim põlluvili. Eestist sai põhjapoolseim teravilja eksportiv maa. Vili on väga hea kvaliteediga, põllumajanduse arenguga suurenesid ka karjad.
15. Iseloomusta eestlaste muinasusundit. Millised olid muinaseestlaste kokkupuuted ristiusuga?
Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund, see tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine, nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks . Eestlastel ei olnud selgepiirilisi jumalaid, küll aga mainitakse eestlaste jumalat Tarapitat, keda ka lahingus appi hüüti, ning ka Peruni- sõja- ja piksejumalat on mainitud . Muinasusundi teljeks oli vägi, mis oli kõikjal, esemetes, olendites, kehaosades. Eestlaste pühapaikadeks olid hiied, ehk pühad puudesalud, allikatel aga on eriline raviv vägi; eestlased olid ebausklikud, kanti amulette, loeti loitse, ohverdati loomi ja ka inimesi. Väge ei liigitatud ei heaks ega halvaks, tulemus sõltus väe kasutamise eesmärgist. Nõiakunst e. maagia: nõiakunsti läbiviija oli nõid e. tark, inimene, kellel võimeid kasutati ravimisel ja sooritas tähtsamaid toiminguid . Nõid ka ennustas, ennustamine on maagilise nõiakunsti avaldus, mis põhineb põhimõttel, et tulevik on juba oleviku poolt ära määratud. Tähtsal kohal oli muistses uskumustes ka surnute ja hingedega seonduv . Kuna arvati, et peale surma läheb inimese hing “teise ilma”, seega, ei olnud surm lõplik lõpp. Hingedest arvati, et käivad inimeste juures vahepeal “sõbralike hingedena”, kes liikusid sügiseti, siis on õhk udune. Eestlaste kalendris tunti 7-päevast nädalat, kuid nemad loendasid neid kuid, mis on taevas näha; aasta oli kui ring ilma alguse ja lõputa, sellel olid vaid käänukohad- talvine ja suvine pööripäev (nimetused vastavalt jõulud ja jaanipäev).Ristiusuga eestlastel kokkupuuteid ei olnud, aga preestrite ja munkade jutustused Jumala pojast äratasin eestlastes huvi
16. MÕISTED
Ainelised ajalooallikad – töö- ja tarberiistad, ehted, relvad jne
Ajalooallikad – teadmised/esemed, mille põhjal on võimalik teada saada inimühiskonna varajasemast elust, kommetest jne.
Arheoloogia – muinasteadus; teadus, mis käsitleb inimühiskonna varasemat ajalugu muististe põhjal
Arheoloogiline kultuur – sarnaste leidudega muististe rühm.
Kaheväljasüsteem – üks peremees pidas kahte maalappi. Üks neist oli ühe aasta kesal, teine kasutusel, järgmine aasta aga vastupidi.
Kihelkond – mitu küla moodustavad kihelkonna.
Kirjalikud ajalooallikad –
Kiviaeg – ajajärk, kus peamised tööriistad valmistati kivist-
Linnus –
Maakond – mitu kihelkonda moodustavad maakonna
Mesoliitikum – keskmine kiviaeg.
Muinasaeg – ajajärk esimeste inimeste ilmumisest kuni 13. saj alguseni pärast Kristust.
Neoliitikum – noorem kiviaeg.
Paleoliitikum – vanem kiviaeg.
Pronks – vase ja vase segamisel saadud metall .
17. DAATUMID
X-II a t. eKr – Kiviaeg Eestis
5000 a eKr –hakatakse kasutama savinõusid
4000 a eKr – ilmus kammkeraamika
3000 a eKr – ilmus nöörkeraamika
1800-500 a. eKr – pronksiaeg
500 a eKr – algas rauaaeg
1030 – esimesed teated Tartu kohta
1154 – araabia geograafi al- Idrisi maailmakaardil märgitakse Tallinna
1098 – rooma õpetlane mainib esimest korda oma kirjutistes eestlaste rahvust
18. ISIKUD
Jaroslav Tark – rajas oma kindluse Jurjev Tartu alla
Läti Henrik – kirjutas Liivimaa kroonika ning kirjutas seal eestlastest
Tarapita – eestlaste jumal
Fulco – tsitsertlaste ordu munk