Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elektri säästmine (0)

1 Hindamata
Punktid
Tallinna Kuristiku Gümnaasium
Loovtöö
Reedo Koort
Elektri säästmine
Uurimus
Juhendaja : Aivar Metsaveer
Tallinn 2014

Sisukord


1.Sissejuhatus 3
2. Taastuvenergia ja taastumatu energia 4
2.1.Elektri kasutamine Eestis 5
2.2.Elektri säästmise vajadus 6
3.Lambipirnide võrdlus 7
3.1. Täiustatud hõõglambid 7
3.2.Säästulambid 7
3.3.Led lambid 8
3.4.Lampide eluiga 8
3.5.Mida jälgida lampide ostmisel 9
3.6.Lubatud lülituste arv 9
4.Elektriseadmete tarbimise analüüs 10
4.1.Mõõtmiste tulemused 10
4.2.Lambipirnide võrdlus 12
5.Kokkuvõte 14
Kasutatud allikad 15
Lisa 16
  • Sissejuhatus


    Valides käesoleva teema, soovisin inimestele lahti seletada, kuidas nad saaksid kodudes elektrit säästa. Järgmistes alltoodud peatükkides toon teile näited, milliseid elektri tootmisviise Eestis ja mujal maailmas on, tuues välja nende plussid ja miinused. Lisaks uurin, kui palju elektrit tarbivad erinevat tüüpi lambipirnid ja muud elektriseadmed .
    Elektri säästmine on üpriski lihtne, kui selle peale mõelda. Paljud inimesed arvavad ekslikult, et see on keerukas ja aeganõudev. Kõik, mida tegema peab, on jälgida elektri optimaalset tarbimist.
    Loodan, et see uurimustöö avab inimeste silmad, et säästa meie maailma tuleviku ja ka pikendada enda eluiga ainult elektri säästmisega ja selle aruka kasutamisega.
  • Taastuvenergia ja taastumatu energia


    Taastuvenergia on taastuvatest energiaallikatest toodetud energia. Eestis on taastuvad energiaallikad vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitevee puhastamisel eralduv gaas , biogaas ja biomass . Praegu toodetakse elektrit tuulest , veest ja biomassist.
    Tuuleenergia
    • Õhku ei paisku heitmeid.
    • Hoiab loodust puhtana.
    • Mürareostaja.
    • Visuaalne reostaja.
    • Halb lindudele.1
    Hüdroenergia
    • Ei reosta keskkonda.
    • Ei piira jõe vooluhulka.
    • Mõjutab vee elustikku .2
    Biomass
    • Saadakse organismide pärineva orgaanilise aine kasutamisest..
    • Põletamiselt paiskuvad õhku heited .
    • Vajab palju vett.3
    Tuumaenergia
    • Visuaalne reostaja.
    • Saab vähese kütusega palju energiat.
    • Ei sõltu ilmastiku oludest.
    • Suur šantaaži oht ehk terrorismi oht4
    Mittetaastuvad energiaallikad on sellised energiaallikad, mille taastumine päikese kiirgusenergia arvel kestab inimese eluajaga võrreldes tunduvalt kauem või mille taastumine on tunduvalt aeglasem kui kasutamine. Sellisteks energiaallikateks on:
    • Nafta
    • Maagaas
    • Põlevkivi
    • Kivisüsi

  • Elektri kasutamine Eestis


    Eesti kasutab viis korda rohkem energiat kui Euroopa Liidus keskmiselt. Võrreldes taanlastega kasutame kümme korda rohkem energiat. Kuna Eesti kuulub suure elektritarbimisega riikide hulka, on meie võimalus elektrit säästa väga suur.
    Tehniline energiasäästu võimalus on energia kokkuhoid , mida on võimalik saavutada, rakendades võimalikult kaasaegseid tehnilisi meetmeid. Ressursside kokkuhoid viib majanduslikule edenemisele. Mida säästvamalt ressurssidega toime tulla, seda rohkem vara ühiskonnas tekib.
    Keskkonnasäästliku mõttelaadi toetamiseks on kasutusele võetud energiamärgistus, mille olemasolu ja loodusressursside tarbimise tehnilisi näitajaid reguleerib. 5
    Põhiline elektritootmise tooraine on põlevkivi, mis on umbes 90% kogu toodangust. See aga ei ole meie loodusele just kõige kasulikum.6
  • Elektri säästmise vajadus


    Elektrit on vaja säästa, kuna elekter ei ole lõpmatu. Kunagi ikka lõppevad elektri tegemise jaoks loodusvarad. Elektri säästmine pikendaks elektri kasutamise võimalust maailmas. Üks probleem on elektrihinna tõus, mis paneb inimesed ikkagi elektrit säästma. Võib tekkida olukord, kus inimesed hakkavad streikima, et elektrihind väiksemaks läheks, aga see võib omakorda tuua kahju riigile.
    Muidugi on erinevad elektripakkumise firmad, kõikidel on eripakkumised ja hinnad, aga alati on nüansid ja eritingimused, millest klient ja firma peavad kinni pidama . Juhul, kui elektripakkuja ei pea tingimustest kinni, on võimalik firma kaevata kohtusse või vahetada mõne teise vastu.
    Inimesed peaksid mõtlema ja arutlema enda perega või tuttavatega, millised pakkumised aitaksid reaalselt säästa raha ja elektrit.
  • Lambipirnide võrdlus


    Valgus on inimese elus väga tähtsal kohal. Ilma valguseta ei saaks inimesed palju asju teha.
    Kuigi elektri leiutamisest alates on kasutatud kunstlikes valgusallikates peamiselt hõõglampe, on nende kasutegur siiski madal. Üsna palju energiat eraldub lambist valguse asemel hoopis soojusena.
    Nende asemele on tulnud palju erinevaid lampe , mis on kasulikumad ja säästlikumad.
    • Täiustatud hõõglambid (lisades pilt nr. 1)
    • Säästulambid (lisades pilt nr. 2)
    • LED-lambid (lisades pilt nr. 3)

  • Täiustatud hõõglambid


    Neid on kahte sorti: ksenoongaasiga täidetud ja infrapunakattega halogeenlambid. Halogeenlampide pluss on nende hea hämardatavus, sisselülitamisel kohe saavutatav täisvalgus ja madal hind. Nende miinus on lühike tööiga ja suurem energiakulu kui teistel energiasäästlikel lampidel, kõrge töötemperatuur ja saadavus ainult sooja valge valgusena.
    Ksenoongaasiga täidetud halogeenlampe on nii tavalise hõõglambi välimusega kui ka spetsiaalse halogeenlambi sokliga. Tavalisest hõõglambist on need ainult kuni 25% efektiivsemad ning 2016 . aastal jäävad neist tootmisesse vaid spetsiaalse sokliga mudelid. Tavalisi hõõglampe ja täiustatud hõõglampe võib visata olmeprügi hulka. 7
  • Säästulambid


    Kompaktluminofoorlambid ehk säästulambid on müügil juba 1980. aastatest . Praegu saadaolevad lambid suudavad asendada paljusid hõõglampe nii suuruse, värvustemperatuuri, süttivuskiiruse kui ka lubatud lülituste arvu poolest. Säästulampide energiatarve on hõõglampidest 80% väiksem.
    Viimaste aastate jõudsat arengut iseloomustab hästi see, et parimad mudelid saavutavad oma lubatud valgusvoo peaaegu kohe, nende lubatud lülituste arv on piiramatu ja tööiga kuni 20 000 tundi. Seejuures pakutakse nii pika tööeaga lampidele kuni 5-aastast garantiid. Säästulampide miinus on nende hind, ümbertöötlemist raskendav elavhõbedasisaldus ja piiratud võimalused lampide suuruse vähendamiseks. Säästulambid sisaldavad vähesel määral elavhõbedat (kuni 5 mg), mistõttu need tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti.
    Säästulambi purunemisel tuleks tükid niiske lapiga kokku pühkida, panna need suletavasse kilekotti ja viia ohtlike jäätmete kogumispunkti. Koristatud ruumi tuleks õhutada. Jäätmete kokkukogumiseks ei tohi kasutada tolmuimejat.
  • Led lambid


    LED-lampide ehk valgusdioodide eluiga on 25 000-50 000 tundi ning energiatarve kuni 90% väiksem kui hõõglampidel. Nad süttivad kohe, eraldavad vähe sooja, töötavad hästi ka külmas ning on saadaval nii külma kui sooja valgusena.
    LED-lampide areng on kõige kiirem. Nendest saab lühitulevikus tõenäoliselt alternatiiv paljudele valgusallikatele ning suur võimalustemaa valgustidisaineritele. Nende suurim miinus praegu on veel nende kõrgem hind ja väiksem (kuid järjest laienev) tootevalik. LED-lampe tuleb käidelda nagu teisi elektroonikajäätmeid.8
  • Lampide eluiga


    Mida lühem on lampide eluiga, seda halvem on nende mõju keskkonnale.
    • harilik hõõglamp – 1000 tundi
    • halogeenlamp – 500-3000 tundi
    • säästulamp – 6000-20 000 tundi
    • LED-lamp – 25 000-50 000 tundi

    Mida pikem on pirni eluiga, sest harvem on vaja lampe vahetada. Lampide elueast sõltub otseselt nende keskkonnamõju, sest lampide tootmise ja laialivedamisega üle maailma kaasneb mõju keskkonnale. Kuna osa säästulampide ja LED-lampide eluiga on kümneid tuhandeid tunde, siis on sageli karbil märge lambi tööea kohta aastates.
  • Mida jälgida lampide ostmisel


    Valgusvoog on valgushulk, mida lamp tekitab. Eri tüüpi lambid kasutavad sama valgusvoo tekitamiseks erinevat võimsust. Tuleb veel jälgida ka lambi energia tõhusust, mis on välja toodud lisas pilt nr. 4
    Lampide valguse värvustemperatuuri mõõdetakse kelvinites (K). Mida madalam väärtus, seda soojem ja lõõgastavam on valgus. Mida suurem väärtus, seda külmem on valgus. Sooja valgust eelistatakse elu-, külma valgust tööruumides.
  • Lubatud lülituste arv


    See näitaja puudutab ainult säästulampe. Kohtadesse , kus lülitamisi on rohkem kui kolm korda päevas, tuleks valida tavalise säästulambi asemel suure lubatud lülituste arvuga mudel.
    • Lülitustsüklite arv säästulampide korral: 15 000 – piiramatu arv9

  • Elektriseadmete tarbimise analüüs


    Mina mõõtsin oma kodus, kui palju mitmesugused elektriseadmed ja lambipirnid erinevates olukordades elektrit tarbivad.
    Elektriseadmete tarbimist mõõtsin spetsiaalse pikendusjuhtmega, mille sain juhendajalt. Juhendaja seletas lahti, kuidas seda pikendusjuhet kasutada ja sealt andmeid lugeda. Vastavalt tema õpetustele mõõtsin oma kodus olevate elektriseadmete voolu tarbimist. Ühendasin pikenduse külge erinevat tüüpi elektriseadmed. Iga seadmega mõõtsin elektritarbivust nii puhkrežiimis kui ka töötavas olekus. Saadud andmete põhjal koostasin tabeli ja analüüsisin saadud tulemusi. Arvutamiseks, kui palju iga seadme elektritarbivus maksma läheb, võtsin ajavahemiku pikkuseks 30 päeva ja kwh ( kilovatt tunni ehk elektriühiku) hinnaks 4,20 eurosenti10. Kui ise saaksin valida endale elektri hinna, siis valiksin 4,20, kuna see pole liiga odav ega liiga kallis.
  • Mõõtmiste tulemused


    Tabelis nr.1 on näha minu poolt tehtud mõõtmiste tulemused.
    Seadmed
    Tarbitav võimsus (W)
    Tööaeg tundides
    Kokku (kwh)
    Maksumus
    Sülearvuti
    50.8
    180
    91.44
    3.841
    Sülearvuti aku
    1.2
    720
    8.64
    0.363
    Telefon
    5.7
    10
    0.57
    0.024
    Laualamp 25w
    24
    60
    14.4
    0.605
    iPod laadimas
    4.2
    10
    0.42
    0.018
    Televiisor (puhkerežiim)
    0.7
    720
    5.04
    0.212
    Televiisor
    82
    60
    49.2
    2.066
    Televiisor (eco)
    13.5
    720
    97.2
    4.082
    Veekeetja
    1940.3
    1.5
    29.10
    1.222
    Mikrolaineahi (puhkerežiim)
    0.9
    720
    6.48
    0.272
    Mikrolaineahi
    1149.6
    5
    57.48
    2.414
    Multikeetja (puhkerežiim)
    1.3
    200
    2.6
    0.109
    Multikeetja
    742.5
    8
    59.4
    2.495
    Köögi õhupuhasti
    71.1
    2
    1.42
    0.060
    Monitor
    15.3
    250
    38.25
    1.607
    Monitor (puhkerežiim)
    0.7
    470
    3.29
    0.138
    Tabel 1. Elektriseadmete tarbivus
    Käesolevast tabelist nr. 1 ja jooniselt nr. 1 on näha, et näiteks televiisor tarbib elektrienergiat 0,7 vatti puhkerežiimis ja kui see töötab, siis 82 vatti. Oletame, et kasutate telekat mingi teatud aja vältel ja ülejäänud ajast on ta puhkerežiimis – siis võib tekkida olukord, kus seade võtab rohkem voolu puhkerežiimi kui kasutamise ajal. Seega on mõttekas seadmeid, mida me harva kasutame, täiesti vooluvõrgust lahti ühendada, et säästa oma kulusid . Selleks, et säästa elektrit, on välja mõeldud spetsiaalne pistikupesa taimeriga, millele saate panna ajalimiidi, kui kaua seade voolu saaks. Samuti on olemas ka pikendusjuhtmed , millel on lihtsalt lüliti, mis võimaldab lülitada välja kõik seadmed, mis sinna ühendatud on. Aga see oleneb täiesti konkreetsest inimesest, kas ta soovib elektrit säästa ja mida ta on nõus selleks tegema.
    Joonis 1. Seadmete elektritarbivus graafikuna
    Joonis 2. Elektri maksumus seadme kohta ühe kuu jooksul
    Tabelis nr. 1 näeme, kui kaua me neid seadmeid kasutame ja kui kaua on nad puhkerežiimis. Mõne seadme puhul on näha, et nad tarbivad kuu lõikes rohkem voolu puhkerežiimis kui kasutuses. Enamasti on inimestel kasutusel erinevad söögivalmistamisega seotud masinad, mis on üsna suure elektri tarbimisega. Soovitan jätta ainult eluks vajalikud asjad puhkerežiimi, kuna neid kasutatakse kõige rohkem.
    Soovitan võtta sellised seadmed voolust välja, mida te väga tihti ei kasuta. Selle tegemine aitaks säästa elektrit üpris palju.
  • Lambipirnide võrdlus


    Internetis sirvides leidsin huvitavaid fakte, et ka ainult lampide abil saab elektrit säästa kergelt. Seetõttu mõõtsin ja koostasin tabeli pirnide võrdluse kohta, mida on näha tabelis number 2. Mõtlesin vaadata, kas ikka LED- pirn võtab kõige vähem elektrit. Tuleb välja, et LED-pirn on kõige säästlikum aga poodides on see kallis. LED-pirnide hinnad on viis eurot ja ulatuvad kuni viieteistkümne euroni aga odavamad, kui säästupirnid (ohtlikud elavhõbeda pärast). Kõige huvitavam oli näha, kuidas pirnid ei tarbinud nii palju elektrit, kui pakendil kirjutatud oli. Nagu tabelist nr. 2 ja jooniselt nr. 3 on näha, siis enamus elektripirne tarbisid voolu vähem, kuigi hõõgpirni puhul näeme, et see võtab natukene rohkem elektrit, kui lubatud.
    Pirnid
    Lambi määratud võimsus (W)
    Tarbitav võimsus (W)
    Hõõglamp
    75
    75.6
    LED
    9
    5.2
    Säästu 1
    22
    9.5
    Säästu 2
    11
    10.1
    Tabel 2. Pirnide võrdlus
    Joonis 3. Pirnide elektritarbivus
  • Kokkuvõte


    Elektri säästmine on väga lai valdkond , millest saab veel palju rääkida ja uurida erinevaid võimalusi.
    Pirnide võrdlemisel oli täiesti selgesti näha, et toodud fakt on tõsi. LED-pirnid võtavad kõige vähem elektrit. Poodides on nad kallid, kuna neid tootjaid pole veel palju. Kuid ajaga tekib rohkem tootjaid ja pirnid lähevad odavamaks. Minu arvates hakkavad LED-pirnid olema igal pool kasutuses.
    Pirnide laiast valikust valiksin mina LED-pirnid, sest nad tarbivad vähem elektrit nad ei eralda soojust ja nende hind on seda väärt. Säästupirne ma ei valiks üldsegi kuna nad on kallimad neis on elavhõbe, mis on mürgine inimestele. Minu arvates pole säästupirni hind seda väärt, tal on rohkem miinuseid, kui plusse .
    Käesolevas töös selgus, kuidas lihtsamini elektrit säästa. Analüüsi läbi viies sain teada, kui palju elektriseadmed ikkagi elektrit tarbivad. Isegi siis, kui need on puhkerežiimis ja neid reaalselt ei kasutatud.
    Minu töö eesmärk oli tutvustada elektri säästmist väga lihtsal teel, mis aitaksid rohkem aru saada elektrist ehk siis kuidas me seda saame ja kuidas saaksime seda säästa.

    Kasutatud allikad

    Biomass, http://et.wikipedia.org/wiki/Biomass (02.02.2014)
    Elektri hind, http://elektrihind.ee/elektrimuuja/vkg (04.04.2014)
    Energia märgistus, http://www.tja.ee/energiamargistus (21.02.2014)
    Elektri tootmine, https://www.energia.ee/polevkivist-elektri-tootmine (01.03.2014)
    Hüdroenergia, http://et.wikipedia.org/wiki/Hüdroenergia (02.02.2014)
    Tuuleenergia, http://et.wikipedia.org/wiki/Tuuleenergia (02.02.2014)
    Tuumaenegria, http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumaenergia (02.02.2014)
    Valgustus , https://www.energia.ee/et/nouanded/valgustus (25.03.2014)
    Valgustus, https://www.energia.ee/et/nouanded/valgustus (25.03.2014)
    Valgustus, https://www.energia.ee/et/nouanded/valgustus (25.03.2014)

    Lisa


    Pilt nr. 1. Täiustatud hõõglamp
    Pilt nr. 2. Säästupirn
    Pilt nr. 3. LED-pirn
    Pilt nr 4. Energiamärgistus
    1Tuuleenergia, http://et.wikipedia.org/wiki/Tuuleenergia (02.02.2014)
    2Hüdroenergia, http://et.wikipedia.org/wiki/Hüdroenergia (02.02.2014)
    3Biomass, http://et.wikipedia.org/wiki/Biomass (02.02.2014)
    4 Tuumaenergia, http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumaenergia (02.02.2014)
    5 Energia märgistus, http://www.tja.ee/energiamargistus (21.02.2014)
    6 Põlevkivist elektri tootmine, https://www.energia.ee/polevkivist-elektri-tootmine (01.03.2014)
    7 Valgustus, https://www.energia.ee/et/nouanded/valgustus (25.03.2014)
    8 Valgustus, https://www.energia.ee/et/nouanded/valgustus (25.03.2014)
    9Valgustus, https://www.energia.ee/et/nouanded/valgustus (25.03.2014)
    10 Elektri hind, http://elektrihind.ee/elektrimuuja/vkg (04.04.2014)
  • Vasakule Paremale
    Elektri säästmine #1 Elektri säästmine #2 Elektri säästmine #3 Elektri säästmine #4 Elektri säästmine #5 Elektri säästmine #6 Elektri säästmine #7 Elektri säästmine #8 Elektri säästmine #9 Elektri säästmine #10 Elektri säästmine #11 Elektri säästmine #12 Elektri säästmine #13 Elektri säästmine #14 Elektri säästmine #15 Elektri säästmine #16 Elektri säästmine #17
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Reedo007 Õppematerjali autor
    Põhikooli loovtöö, mis on Elektri säästmisest. Kui vajadust siis võin ka presentatsiooni üles panna. Kõik on olemas enda materjal ja uurimus ja ka viited, kokkuvõtte, sissejuhatus, tiitelleht, lisad, allikad jne. Koolis läbisin väga hea tulemusega

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Hõõglambid ja nende kasutamine
    2
    doc

    Hõõglambid ja nende kasutamine

    Hõõglambid ja nende kasutamine (kodune ülesanne) 1.Põhjus, miks toimub tavaliste hõõglampide kasutusest kõrvaldamine ELi turult 2012. aasta lõpuks : Energiatõhusamaid valgustustooteid kasutusele võttes säästavad Euroopa majapidamised energiat ja panustavad ELi kliimakaitse eesmärkide saavutamisse. 2.Seniste hõõglampide asemele pakutavad alternatiivid : 1. Energiamärgistuse klassi C kuuluvad täiustatud hõõglambid 2. Energiamärgistuse klassi B kuuluvad täiustatud hõõglambid 3. Kompaktluminofoorlambid 4. Valgusdioodid (LED-lambid) 3.Millised on nende alternatiivide plussid ja miinused ? (võrdlus hõõglampidega ) Plussid Miinused Suurem energiatõhusus Hind kõrge Paremad alternatiivid Ei kannata palju lülitamist Parem teave toote kohta Lambid soojenevad aeglasemalt Suurem energi

    Füüsika
    Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises
    17
    odt

    Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises

    majapidamistesse palju uusi ja erinevaid teadusimesid, mis kõik vajavad elektrienergiat töötamiseks. Tehnoloogia arenguga suureneb jõudsalt elektrienergia tarbimine, mille tulemusena elektritootjad omakorda tõstavad vajaliku elektrienergia hinda. Energiahindade tõusuga omandab energiasääst järjest suurema tähenduse. See võimaldab tarbijal oluliselt määral elektrile kuluvat raha kokku hoida ja säästa loodust. Suur tarbimine majapidamises ja kõrge elektri hind, annavad tugeva löögi tarbijale, kes peab suure arve oma väikese rahakotiga tasutud saama. Suure elektriarve vältimiseks on tegelikult väga palju mooduseid, kuidas säästa elektrienergiat koduses majapidamises. Elektrienergia säästu võimalutega tuleb lihtsalt tutvuda. Säästu võimalustega tutvudes võime leida väga palju lihtsaid nippe, kuidas energiat säästa, ning oma rahamajandust balansis hoida

    Füüsika
    Erinevad valgusallikud-nende tootlikkus ja säästlikus
    11
    doc

    Erinevad valgusallikud, nende tootlikkus ja säästlikus

    KOOL NIMED ERINEVAD VALGUSALLIKAD, NENDE TOOTLIKKUS JA SÄÄSTLIKUS Referaat Juhendaja: Nimi Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Viimastel aastatel on energiasäästlikkus väga aktuaalne teema. See on juhtinud paljude inimeste silmad rohelisema eluviisi poole. Kuna vajadus täiendava valguse järgi on aastakümnete jooksul ainult kasvanud, siis suur hulk arenenud inimkonna energiakuludest moodustavad tehislikud valgusallikad. Üha enam üritatakse luua valgusallikaid, mis vähese energiakulu juures suudavad toota palju valgust. Selle töö eesmärk on võrrelda erinevate valgusallikate tootlikkust ja säästlikkust. Toome välja eri liiki lampide eeldused ja puudused. Uurime, kuidas inimesed igapäevaselt valgusallikaid kasutavad ja mida nad neist teavad. Arutleme, kuhu võiks tulevikus edasi areneda. 2 1. V?

    Füüsika
    VALGUS JA VALGUSTUS TÖÖKOHAL
    42
    pptx

    VALGUS JA VALGUSTUS TÖÖKOHAL

    VALGUS JA VALGUSTUS TÖÖKOHAS Merlin-Hans Hiiekivi 1 Sissejuhatus  Kursusetöö eesmärgiks on tutvuda valguse mõõtmise ja arvutamise meetoditega, erinevate valgustustüüpidega, valgustuse valimise alustega, valgustuse nõuetega töökohale, liigse või vähese valguse mõjuga inimesele ning eri lambipirnide tüüpidega, samuti valgustuse planeerimisega.  Kuna nägemise kaudu saab inimene u. 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte jt haiguste teket ja arengut. 2 Valguse liigitus  Valgust liigitatakse spektri ehk värvi järgi. Värv tuleneb valguse lainepikkusest. 3 Ultravalgus

    Töökeskkond ja ergonoomika
    Valgustuse protokoll
    9
    docx

    Valgustuse protokoll

    TTÜ ärikorralduse instituut Töökeskkonna- ja ohutuse õppetool TMT3820 Riski- ja ohutusõpetus Laboratoorne töö nr. Töö pealkiri: 5 Tootmisruumi valgustuse hindamine Õpperühm: Töö teostajad: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Henn Tosso arvestatud: 1. ÜLDISI ANDMEID Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. 90% kogu infost, mis tuleb ümbritsevast keskkonnast, saab inimene nägemise kaudu. Kuigi valgusele reageerib vahetult esmajoones inimese nägemiselund, avaldab ta mõju ka kogu inimese organismile. Ja seda põhjusel, et nägemisorgani- silma töö on tihedalt seotud kogu inimese elutegevust juhtiva kesknärvisüsteemiga. Ratsionaalne valgustus kindlustab psühholoogilise mugavuse, s

    Riski- ja ohuõpetus
    VALGUSTUS TÖÖKOHAS
    34
    docx

    VALGUSTUS TÖÖKOHAS

    Volframi ja halogeeni ühendite sadestamise tõkestamiseks kolvi seintele on kolvisisene temperatuur viidud 300–600 oC-ni. Selline kõrge temperatuur suurendab halogeenlampide tuleohtlikkust. Samuti on nende miinuseks sageli ka ultraviolettkiirgus, mis võib kahjulikult mõjuda näiteks tapeetide, tekstiilide ja maalide värvidele. Lampide energeetilise efektiivsuse näitajaks on nende valgusviljakus, see tähendab väljastatava valguse intensiivsust luumenites (lm) tarbitava elektri võimsuse (W) korral. Tavalise hõõglambi valgusviljakus on 10–20 lm/W, võimsamatel lampidel on küll suurem valgusviljakus, kuid see-eest lühem tööiga. Näiteks 40 W hõõglambi valgusviljakus on 12,5 lm/W, seevastu 60 ja 100 W pirnil vastavalt 14,2 ja 17,0 lm/W. Praktiliseks piiriks jääb umbes 25 lm/W. 3 Säästu e. Luminofoorlamp Väikseid päevavalguslampe ehk kompaktlampe (säästulampe) on mitut tüüpi, mõned sarnanevad väliselt

    Ergonoomika
    Elektroenergeetika eksami kordamisküsimused
    22
    docx

    Elektroenergeetika eksami kordamisküsimused

    NB! Punased küsimused vajavad ülevaatamist 1. Mis vahe on võimsusel ja energial? Too näiteid. (Võimsus jääb alati samaks, seda ei saa summeerida. Energia saab välja lülitada.) Võimsus on energia kasutamise/tootmise kiirus. (W) Energia näitab tööd ajaühiku kohta (Wh) 2. Mis on maailma energeetikas peamisteks probleemideks? Mis on elektri tarbimise kasvu peamisteks põhjusteks? Energeetikaprobleemid: ● energiajulgeolek ● keskkonna jätkusuutlikkus ● energia võrdsus Tarbimise kasvu peamised põhjused: ● rahvaarvu kasvamine, ● majanduse kasv, ● tarbimisühiskond, ● elektri kättesaadavus, mugavused 3. Mis aastal ning kus alustati Eestis elektrienergia tootmist ning elektrienergia jaotamist?

    Energia ja keskkond
    Energia säästmine
    22
    odt

    Energia säästmine

    ......................................................................................16 Lisad..........................................................................................................................................17 Lisa 1. Energia liigid Lisa 2. Inimese energiatarvituse kasv viimase saja aasta jooksul Lisa 3. Kütteväärtused Lisa 4. Taastuvad ja mittetaastuvad energiaallikad Lisa 5. Erinevate energiaressurside keskkonnamõjud Lisa 6. Keskmise pere aastane elektri tarbimine 2 SISSEJUHATUS Uurimistöö teemaks on energia sääst. Tänases raskes majanduslikus olukorras on säästmine igalt alalt väga aktuaalne teema. Kokku hoitakse igalt poolt, kuid miks siis mitte säästa energiat mis iseenesest on väga lihtne ja tulus viis kokkuhoidmiseks, kui teada õigeid nippe. Inimesed on harjunud laristama ja kulutama mõtlematult. Säästes energiat kodus ja tööstuses

    Füüsika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun