Ühtsus – teadvustatud kogemus on ühtne „teadvusväli“, avatud mitmetele meeltele korraga; ühe ja sama teadvuse vahendusel oleme teadlikult helidest, värvidest, lõhnadest, kehaaistingutest. Pidevus, sidusus – tavateadvus on ajas invariantne ja pidev, jagamatu teadvuseväli. Teadvusväli on ajakulgemise mõttes ühtne ja pidev. Teadvuse funktsioonid: Prioriteetide, toimingute järjestamine Mineviku ja oleviku intergratsioon Käesoleva hetke märgistamine ... jne Teadvuse üks funktsioon on teadvust mittevajavate protsesside loomine? 27. Aju ja teadvus. Sõlmimisprobleem. Töökeskkonna hüpotees. Informatsioon ümbritseva maailma kohta on hajutatud erinevate aju osade vahel. Kus ja kuidas tekib ühtne teadvustatud kogemus e informatsiooni kokkusõlmimine? (Crick, 1995)
· Nukud ja maskid: Nukke ja maske on võimalik valmistada erinevast materjalist:riidest, looduslikest materjalidest, kilest, kipsist savist jne. Nende valmistamine nõuab pühendumist, on aeganõudev ning mitme tunni töö. Kui nukk või mask on valmis saanud, võib proovida ka erinevaid rollimänge. Lapse juhitud rollimängud annavad talle võimaluse väljendada oma muresid, emotsioone ja kogemusi. · Raamat: Raamatu valmistamine sobib hästi noorukitele, kelles pulbitseb nii mineviku, oleviku kui tulevikuga seotud emotsioone. raamatus saab kasutada fotosid lapsepõlvest, perest, sõpradest, olulistest sündmustest. Raamat annab hea võimaluse oma emotsioonide koondamiseks ning oluliste mälestuste talletamiseks. · Muinasjutud ja jutukeste kirjutamine: Muinasjutud sobivad hästi eelkooliealistele. Muinasjutu võib ette lugeda ning sel teemal pildi joonistada. Muinasjutt toetab joonistamise protsessi ning võtab vähemaks ärevust midagi ise välja mõelda
say it . smile , like you mean it . Everybody wants to be happy , no one wants to be in pain .. But you can't make a rainbow without rain . I still wonder what if .. 1. Harsh words hurt feelings. But silence breaks hearts. 2. Ma suudan elada mõttega, et ma olen vaba, aga ma ei suuda elada mõttega, et mul pole sind. 3. Tüdruk, kes on korra haiget saanud, pole enam kunagi endine ! 4. Vihasena võib pidada parima kõne , mida kunagi kahetseda tuleb . 5. Keha kannatab ainult oleviku pärast , hing kannatab mineviku , oleviku ja tuleviku pärast . 6. Inimese pisaraid ei peata miski, kui hinges on tõeline valu. 7. Tears are words from heart that can't be spoken . 8. Kõik naised on loomulikult inglid, aga kui nende tiivad murtakse, istuvad nad luua selga. 9. Üdini heade inimeste silmadest peegeldub põhjatut kurbust. 10. Eks valust oska kõik jagu saada, peale selle ainsa, kes seda tunneb. 11. Tõelist valu, mis on südames ei anna pisaratega välja nutta. 12
Sel ajal kujunes välja ka pikaajaline vastastikune kiindumussuhe Pandivere mõisa kutsari tütre Liis Goldinguga. Liisale on suunatud ka mitmed Liivi armastusluuletused ja säilinud on üle saja Liivi kirja L.G-le. tuli Liiv kirjandusse ajakirjanduse kaudu. 1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus "Maikuu öö". Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. paar aastat Viljandis ajalehe Sakala juures ja 1890 leidis koha Tartus ajalehe Olevik juures. Oleviku toimetaja oli A. Grenzstein ja toimetusse kuulus rida kirjanduslikult võimekaid noori mehi (nt K. E. Sööt). Ajalehetöö kõrval tegi Liiv edusamme kirjanduslikus loomingus, avaldas jutte ja luuletusi. 1882 sügisel otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakutseliseks hakata. Üüris Tartus toa. Ta töötas väga pingeliselt, nt kirjutas üheksa päevaga valmis pikema jutustuse "Vari". Seadis
Juhan Liiv Sissejuhatus Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb-naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastu...
klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Autor on öelnud: „Ma tean, kui raske võib koolis olla, aga ma tean ka, et negatiivsed olukorrad ja halvad kokkusattumused võivad olla hoopis väikesed sammud millegi suure ja parema suunas. See raamat on iseenda loomisest: sa võid olla see, kes tahad olla, ja elada
enesehinnag, mis seda põhjustab, miks ta meie sees püsib ja mis on selle tagajärjed ning kuidas sellest võitu saada. Head lugemist.! 3 1.ENESEHINNAG Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. See mõjutab meie ühiskonda ning tulevikku kui ka oleviku ning ka minevikku. Inimene on keegi, kes saab enda populaarsust mõjutada enda tunnustamisega. Enesehinnag võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. ( viide: http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html) Enesehinnagu tuuma moodustavad põhilised enesekohased veendumused ning peamine arusaam, missugune inimene ise on. Need veendumused meenutavad kindlat väidet, kuid tõenäoliselt on nad vaid oletused. Need on järeldused või seisukohad, millele on inimene
Savisaar midagi seesugust ise kunagi väitnud. Pärast mõnekuust eemalolekut naasis Edgar Savisaar poliitikasse. Aastatel 19961999 pidas Savisaar Tallinna Linnavolikogu esimehe ametit. 1999. aastal kirjutas Edgar Savisaar raamatu "Usun Eestisse". See on kirjutatud üldistusena nendest tähelepanekutest, mida Savisaar kogus iseseisvunud Eesti esimese peaministrina, parlamendisaadikuna ja Keskerakonna esimehena. Raamatus käsitleb ta Eesti poliitikat, majanduselu, keskklassi küsimust ning oleviku ja tulevikuga seotud probleeme. Aastatel 20012004 oli Savisaar esimest korda Tallinna linnapea. 2003. aastal oli Savisaarel müokardi infarkt, mille järel ta aktiivsest poliitikast mõneks ajaks taandus. Aastal 2005 ilmus Savisaarelt mahukas raamat "Peaminister", mis käsitleb tema peaministriperioodi. Raamatusse on koondatud Savisaare mälestused, hinnangud, dokumendid, fotod ja intervjuud selle perioodi võtmekujudega. Ajakirjanik Andrei Hvostov
Sissejuhatus semiootikasse Charles Sanders Peirce (1839-1914) Loogika-teadus üldistest seaduspärasustest, semiootika teine nimetus. Lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast. Kolm osa: Kriitika- klassifitseerib argumente ja määrab nende kehtivuse ja intensiivsuse. Spekulatiivne grammatika- üldine märgiteooria Metodeutika- kasutatavad meetodid. Meeleliste muljete kategoriaalse sünteesi idee võttis Kantilt, kuid ilma apriorismita. TEADMINE =ÕIGUSTATUD TÕENE USKUMUS. Kui mul on tõene uskumus, ei tasu seda siiski teadmiseks pidada. Mul on uskumus, et homme hommikul päike tõuseb. Ja kui homme tõuseb, saan ma teada, kas minu uskumus on ka tõene. probleem: see , et ma seda uskusin ja see on tõene, ei ütle mulle veel midagi selle kohta miks see on õigustatud. Kuidas ma tean seda? R.DESCARTES-MÕTLEN JÄRELIKULT OLEN-praktiline eristus kust saada tõsikindlat teadmist? Absoluutselt k...
Lydia Koidula Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana- Vändra 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna...
seda selle pärast, et nad püüavad lahti saada individuaalsusest, mis on nende huvides, kogemustes, nautimustes ja muredes“. Suhtlusõpetuse printsiibiks on rolli tunnustamine ja sellega seotud asjade mäletamine vajab samuti tunnustust. Soov tööga motiveerida inimesi saavutama parim oma positsioonil ja kaugusel. Põhi vajab sirget korrelatsiooni hariduses kui haritlased tunnevad soovi tulevikus õppida midagi muud, et aidata kaasa kooli väljavaadetele. Luua teaduslik lõhe oleviku ja kompetentsuse vahel ja kõrgeimaks tasemeks saab nende professionaalsus, mis aitab õpetajatel realiseerida nende vajadusi. Knowles (1980) selgitas välja selle lõhe „ lahknevuse vahe mida individuaalsus tahab endast olla ja mida nad on; distants hindetõmbe ja reaalsuse vahel“. Printsiibid vajavad tundlikkust et aidata inimesi edus saavutama nende erialal ja tõukab nende vajadused kooli ja suhtlusesse
1885. aastal ilmus ajalehes Virulane Liivi luuletus "Maikuu öö". Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. 1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda. Elas seejärel omaste juures ja tegi kaastööd ajakirjandusele, pani kokku luulekogu, mida ei õnnestunud avaldada. Hiljem töötas paar aastat Viljandis ajalehe Sakala juures ja 1890 leidis koha Tartus ajalehe Olevik juures. Oleviku toimetaja oli A. Grenzstein ja toimetusse kuulus rida kirjanduslikult võimekaid noori mehi (nt K. E. Sööt). Ajalehetöö kõrval tegi Liiv edusamme kirjanduslikus loomingus, avaldas jutte ja luuletusi. 1882 sügisel otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakutseliseks hakata. Üüris Tartus toa. Ta töötas väga pingeliselt, nt kirjutas üheksa päevaga valmis pikema jutustuse "Vari".
· Avaldas ,,Beiträges" arvustusi, keelenäiteid jms. · ,,Päts" 1821 · Mõistis hukka Petersoni luule luulevorm polnud esteetiline. Peterson kas ajast ees või taga (baroki juhuluule). Millal luuakse Õpetatud Eesti Selts, millega tegeleb, kes on sealsed silmapaistvamad estofiilid? · 1838. · 1839. aasta jaanuaris kinnitatud põhikirja järgi oli Tartu ülikooli juures asuva seltsi põhiülesandeks eesti rahva mineviku ja oleviku, keele ja kirjanduse ning eestlaste poolt asustatud maa uurimine. Ühtlasi nähti ette seltsi toimetiste väljaandmine, eesti rahva ajaloo ja kultuuri esemeliste ning kirjalike mälestusmärkide kogumine, muuseumi rajamine. ÕES-i tegevuse algaastail pöörati suurt tähelepanu rahvavalgustuslikule tegevusele. F. R. Faehlmann, D. H. Jürgenson, G. M.- Knüpfel, F. Kruse, F. F. Meyer. K. J. Peterson: · mida kirjutas ja mis on tema loomingu tuum
“ (kujutelm veealusest välgust on inimese ürgmälus ja võib nii nelja-aastase mõtteis üles kerkida). Viieaastane: „Kas George Washington oli esimene inimene?“esimene riigipea võrdub inimsoo esiisa. 3) Struktualistlik (Levy-Strauss, Propp) – Müüt kodeerib mõtet, tugevdab moraali, annab käitumisjuhiseid, sanktsioneerib kombeid, ratsionaliseerib ja õigustab ühiskondlikke norme. Müüt on ühteaegu diakrooniline kui ka sünkrooniline vahend oleviku ja tuleviku selgitamiseks. Müütidel kindel ülesehitus 4. Mille poolest erinevad allegooriline, euhemeristlik ja tautegooriline müüdikäsitlus? Allegooriline- müüdid algasid tänu looduslike fenomenide metafoorilisele seletamisele. Inimene on sümbolistlik loom, mütoloogia on iseseisev sümbolistlik kultuurivorm ümbritseva maailma modelleerimiseks, müütilised ettekujutused, kombed, rituaalid kujunevad alateadvuslikult uue elukogemuse vastandumisel traditsioonilsega.
Psühhoteraapia. Psühhoteraapia on tänapäeval laialdaselt kasutusel skisofreeniahaigete ravi- ja rehabilitatsiooniprotsessis. See ei ole ainult sõnaline tegevus mõtete korrigeerimise või sisenduste näol, vaid sageli kasutatakse psühhoteraapias erinevaid vahendeid ja meetodeid, mis avaldavad soodsat toimet inimese psüühikale ning aitavad kaasa sümptomite vähenemisele ja vaimse tervisetaastumisele. See ei ole ühe kordne protsess ja teraapia käigus tegeldakse nii mineviku, oleviku kui ka tulevikuga. Kiirest areneb skisofreeniahaigete pereteraapia, mis lülitatakse kiiresti raviskeemi juba esimese haigushoo ajal. Rehabilitatsioonis kasutatakse enam käitumis- ja loovteraapiat. Psühhoteraapia võib toimuda individuaalselt või ka grupis, kus muudele võtetele lisandub ka analoogsete probleemidega kaaslaste toetus. Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon. Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon ja ravi on teineteist täiendavad meetodid skisofreeniahaigete taastumisprotsessis
Abja Gümnaasium Eesti laulupidu 2009 REFERAAT Juhendaja:Siirius Sikka Koostas: Helari Sosi 2 Abja-Paluoja 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................21 3 Sis...
Afiks liitub tavaliselt tüvele (seotud morfeemid) Prefiks tüve ees asuvad afiksid (eesliited, mis muudavad sõnatähendust) Sufiks tüvejärgsed afiksid (ee tunnused ja lõpud) Tsirkumfiks prefiksi ja sufiksi kohustuslik kombinatsioon (nt ge+komm+en) Infiks tüve sees paiknevad afiksid Nullmorfeem erandlik morfitüüp, mis ei avaldu struktuuriliselt, st ei realiseeru ei foneemide ega tähtede kujul (nt kirjuta+n oleviku tunnus puudub) Kliitik (kliitiline morfeem) liituvad sõnavormile (nt -ki ja -gi). Kõneleja kasutab neid tihti oma arusaamade või seisukohtade väljendamiseks või situatiivsete nähtuste rõhutamiseks. vaba leksikaalne tüvi seotud grammatiline afiks Morfoloogilised protsessid Liitmine rohkem või vähem aglutinatiivne (nt käs+i+le+gi). Kuid võivad alluda ka fusioonile ehk sulada kokku nagu sõnavormis murda
Üleminekueksami kordamine 11.kl 1.Suur ja väike algustäht *Nimi Kirjutatakse Läbiva Suurtähega.(v.a.side-ja abisõnad,nt.Keel ja Kirjandus) *nimetus kirjutatakse väikese algustähega(väljendab liiki v tüüpi, nt.kass, aktsiaselts) *"Pealkiri kirjut. esisuurtähega ja jutumärkides." Erireeglid:*Kui Nimetust Kasutatakse Nimena,Võib Ta Kirjutada Läbiva Suurtähega. Sümbolireegel tühistab nimetusreegli:1.kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus (nt.Poiss,Tüdruk,Saatan(jutus)) 2.kui rõhutatakse nimetuse kandja ainulisust 3.kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust *Juriidiliste Isikute Ametlikud Nimekujud Kirjutatakse Läbiva Suurtähega. Ametlikkuse reegel tühistab nimetusreegli: 1.kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi(nt. Tartu Ülikool, Eesti Vabariik) 2.kui asutuse nimega kaasneb nimetus (nt. Starman Kaabeltelevisiooni AS) *Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega(vahel ka ülemaailmsed üritused) *...
Ebaõnnestumised sel alal viivad enesessetõmbumisele, stagnatsioonile, kasutuse tundele. seotud tööjaotuse ja ühise majapidamisega. (teostada, realiseerida; kanda hoolt) · Küpsusiga. Integraalsus/meeleheide. Kokku puutumine lootusetuse, hirmu ja tundega, et aeg on liiga lühike. Sellega käib kaasas usu kaotus iseendasse ja teistesse. Kui sellised kriisid ületatakse edukalt, saavutatakse integraalsus, mis väljendub mineviku, oleviku ja tuleviku järjepidevuse aktsepteerimises.- seotud inimkonnaga; mina kui sellisega (olla läbi selle, et olen olnud; näkku vaadata mitteolemisele) Tulles toime kriisiga konkreetsel astmel, omandatakse oskused, mis on vajalikud järgmistel astemetel kriisidega toimetulekuks. Individuaalsed erinevused Intelligentsus Intelligentsus avaldub võimena arutleda üldistavalt, lahendada probleeme ja õppida kogemustest. Rõhutatakse võimet käituda efektiivselt
2.Kuidas läheb? Aitäh, väga hästi. 3. Ma tahaksin midagi küsida? 4. Tõesti või, oi kui huvitav! 5. Ma ei ole sakslannna. 6.Kas ma tohin midagi küsida? 7. Iseenesest mõista, küsige palun. 8. Kas me teame seda? 9. Ei, mina ei tea seda. 10. Ma olen pangaametnik. 11. Kas ma saan sinu telefoninumbri? 12. Ma tunnen kõiki balti riike. 13. Kuidas on sinu nimi? 14. Palun rääkige aeglasemalt. 15. Ma ei saa saksa keelest aru. Anfänger, 2. Lektion Übung 1. Sisevokaali muutus oleviku (Präsens) ainsuse (Singular) 2. ja 3. pöördes (Person) 1. Wir fahren zum Hotel. Du f..................... zum Hotel. Er f................... zum Hotel. 2. Treten Sie ein! Du tr........................ ein. Er tr.............. ein. 3.Wir essen im Restaurant. Du............... im Restaurant. Sie....................im Restaurant. 4. Nehmen Sie Platz! Du n.................Platz. Er n.................Platz. 5. Mein Freund w.................... mich besuchen. Du w.............. mich besuchen. 6
Taara Saarlaste sõjahüüjust. Jumal Pärit jumitu, jumetu(kahvatu-surnu). Loodususundid Maagiline mõtlemine. Maagia on tehnika mille abil ületatakse ümbritseva maailma takistused. Loodus kultuuris elav inimene kogeb pidevalt erakordseid sündmusi(haigus, surm, sündimine). Dünamistlik mõtlemine.(dünamis-vägi) Usutakse, et kogu ümbritsevat maailma kattab vägi. Vägi võib olla mõlemad(hea, halb). Sellest võib ilma jääda. Tsükliline mõtlemine. Mineviku, oleviku, tuleviku vahel ei ole põhimeteliselt vahet. Kõik kordub. Seda aitab seletada müütiline mõtlemine. Müütiline mõtlemine. Kõik mõtestatakse läbi lugude. Transedentne maailm(nähtamatu) jumalad, vaimud, surnud vanemad. Imanendentne maailm(nähtav) inimesed, loomad ... Sakraalne Püha. Protaanne ilmalik Vaimolendid Kummitus Inimene kes ei sa surma järgselt rahu. Enamasti halvad. Loodusvaim Võivad ollad nii head kui halvad. Jumalad Juhivad saatust.
UNENÄOD Kuigi sa võib-olla arvad, et pole sugugi tähtis iga päev oma und täis magada, ei ole see tegelikult tõsi. Et püsida terve, on head magamisharjumused sama tähtsad kui korralik söömine. SISSEJUHATUS Uskumatu, kuid umbes kolmandiku oma elust me kulutame magamisele. Nagu söök, jook, nii on ka uni inimese eluks hädavajalik. Pole inimest, kes ei näeks unenägusid, iseasi on see, kui palju neist meelde jääb. Unenäodki on erinevad: mõned väga selged, meeldejäävad ja isegi värvilised, teised ainult hägusad detailid. Unenägude ja nende seletamisega on inimkond tegelenud aastasadu, otsinud sealt nõu ja abi nii oleviku kui tuleviku tarvis. Nii on seda ka Eestimaal tehtud. Tõsi küll, viimase viiekümne aasta jooksul sellealast kirjandust välja pole antud, kuid käest kätte on käinud vanaemade ja vanaisade aegsed unenägude seletajad. Ma tegin oma uurimustöö unenägudest, sest aegade jooksul olen ma märgan...
Erinev arengukiirus Poiste sooline küpsemine algab tavaliselt aastapaar hiljem kui tüdrukutel. Nii ei ole ime, et ühes ja samas klassis on koos küpsed neiud ja lapse välimusega poisijõmpsikad. See pealtnäha koomiline olukord võib aga poisi seisukohast kergesti muutuda nukraks. Poistel, kes on kasvanud teadmises, et jõud ja mõistus kuuluvad mehe soorolli põhitunnuste hulka, tuleb ühtäkki kogeda tüdrukute selget üleolekut nii füüsilise jõus kui ka õppimiskiiruses. Seitsmenda kuni üheksanda klassi õpilaste seas 1997. aastal Eestis läbi viidud uuringu järgi kurtis närvilise elu üle nelikümmend protsenti tüdrukutest, ent koguni seitsekümmend kuus protsenti poistest. Hingeliselt on poiste katsumusteaeg pikem kui nende kehaline puberteet. See algab juba siis, kui jõuab kätte tüdrukute puberteet. Hiljem kõik muutub. Tüdruk ei kasva pärast menstrua...
Eelnevat arvestades kiidab Machiavelli heaks nii kindluste rajamise kui mitterajamise ning mõistab hukka need, kes kindlustele lootma jäädes ei hooli oma kaaskodanike vaenulikkusest. Miski ei muuda valitsejat nii kõrgelt hinnatuks, kui tema väljapaistvad vägiteod ja tavatud eeskujud, mida ta ilmutab. Valitseja ei tohi olla erapooletu. Ta peab olema kas sõber või vaenlane. Kõhklevad valitsejad jäävad tavaliselt erapooletuks, et vältida oleviku ohte, ja enamasti ka hukkuvad. Valitseja ei tohi kunagi liituda endast tugevamaga, et tungida kallale teisele, sest võidu korral jääb ta tema vangiks. Valitseja peab arvestama ka sellega, et kõik vastuvõetavad otsused on ebakindlad: kunagi ei lähe korda vältida üht ebameldivust, langetamata teist. Siin ongi vaja arukust, et tunda ära ebameeldivuste laadi ja võtta vastu hüvena seda, mis on vähem halb. Valitseja peab näitama end ka väärtuslike omaduste
E.VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Rait Raidma 7.klass ÄRKAMISAEG Rehferaat Juhendaja: Ene Holsting Juuru 2011 Sisukord Rahvusliku ärkamise ajalugu lk.3 Tegelased lk.6 Kokkuvõte lk.12 Kasutatud kirjandus lk.13 2 Rahvusliku ärkamise ajalugu Eesti arengut 19. sajandi teisel poolel iseloomustab üldine moderniseerimine, staatilise agraarühiskonna ümberkujunemine moodsa euroopaliku ühiskonna suunas, industrialiseerimine, linnastumine, vasttärganud rahvusluse võidukäik. Keiser Aleksander II (18551881) vabameelne sisepoliitika ja vene talurahva vabastamine pärisorjusest (1861) andsid Balti provintsides toimunud reformidele uue hoo. Uus passikorraldus (1863), mis andis talupoegadele esimese isikut tõendava dokumendi, suurendas nende liikumisvabadust ja soodustas väljarä...
Ebaõnnestumised sel alal viivad enesessetõmbumisele, stagnatsioonile, kasutuse tundele. –seotud tööjaotuse ja ühise majapidamisega. (teostada, realiseerida; kanda hoolt) Küpsusiga. Integraalsus/meeleheide. Kokku puutumine lootusetuse, hirmu ja tundega, et aeg on liiga lühike. Sellega käib kaasas usu kaotus iseendasse ja teistesse. Kui sellised kriisid ületatakse edukalt, saavutatakse integraalsus, mis väljendub mineviku, oleviku ja tuleviku järjepidevuse aktsepteerimises.- seotud inimkonnaga; mina kui sellisega (olla läbi selle, et olen olnud; näkku vaadata mitteolemisele) Tulles toime kriisiga konkreetsel astmel, omandatakse oskused, mis on vajalikud järgmistel astemetel kriisidega toimetulekuks. Individuaalsed erinevused Intelligentsus Intelligentsus avaldub võimena arutleda üldistavalt, lahendada probleeme ja õppida kogemustest. Rõhutatakse võimet käituda efektiivselt
järeldust eelduse õigustamiseks (teemantid) - Vale dilemma: esineb, kui arutleja esitab väiksema hulga alternative, kui neid tglt on. - Ekvivokatsioon: argument, mis tuginev mõne sõna mitmetähenduslikkusele - Positiivne diskrimineerimine- üritatakse aidata vähemusi PRAKTILINE ARUTLUS - Oleviku eelistus: inimesed tajuvad ajaliselt läheval oleva tegevuse oodatavat kasumlikkust suuremana, kui ajaliselt kaugemat. TEADMINE -sest on õigustatud tõeseid uskumusi, mis ei ole teadmine KAS JUMAL ON OLEMAS? - KASUKS: kujutluspilt välimusest, palju jutte; VASTU: evolutsioon, keegi pole näinud, analoogia nõrk, ei toeta et jumal kõiketeadja ega hea MILLINE ON JUMAL
......................................................................................................14 LISAD ...........................................................................................................................................15 Lisa 1. Regressiooni analüüsi tulemused...................................................................................15 2 ABSTRACT Nii tuleviku kui ka oleviku eeldatava eluea prognoosid ja vaesuse määrad vanurite seas on vajalikud tervishoiuteenuste, sotsiaalteenuste ja pensioni planeerimiseks. Antud töö eesmärgiks on uurida, kuidas on seotud eeldatav eluiga ja eakate inimeste vaesuse olukord erinevates riikides. Uuring viidi läbi kvantitatiivse analüüsi uurimismeetodil, mille andmeid võeti OECD andmebaasist. Uurimistulemused näitasid, oodatava eluea ja 66-aastaste või vanemate inimeste
Kas Jumal on tegelikult olemas? Kes ta on? Kõik need on tarbetud küsimused. Religiooni eesmärk ei ole lõppkokkuvõttes mitte Jumal, vaid võimalikult intensiivne, sisurikas, rahuldust pakkuv elu. Armastus elu vastu on religioosseks impulsiks. Surematus on Jamesi arvates väheoluline. James leidis, et nii materialism, mis eitab Jumala olemasolu, kui ka teism (kr theos ‘jumal’), st religioosne arusaam maailmast, on kooskõlas mineviku ja oleviku faktidega. Kui ka tuleviku kogemuse suhtes oleksid mõlemad seisukohad võrdväärsed, siis oleks kogu vaidlus materialismi ja teismi vahel tarbetu. Kuid nii see ei ole: tulevikuperspektiivide suhtes on need kaks arusaama erinevad. Materialismi seisukohalt hävib maailm ning ei jää enam mingeid väärtusi, just nagu poleks neid olnudki. Mõte sellest on õudne, eemaletõukavaks teeb säärase arusaama tuleviku lootusetus. Maailm, kus viimane sõna kuulub Jumalale, võib küll hukkuda,
sooritati, nim maagiaks e nõiakunstiks. Maagilisi toiminguid võis sooritada igaüks ja sooritaski(nt õngekonksu otsa aetud ussile peale sülitades ,pidi paremin näkkama ; võimalikult pikka vastlaliugu lastes, pidi pikem lina kasvama). Tähtsamaid toiminguid pidi sooritama siiski oskaja inimene, tark e nõid,kellel oli selleks rohkem annet,oskusi ja võimeid. *Ennustamine on üks maagilisee mõtteviisi avaldusi ja põhineb uskumustel, et tulevik on oleviku poolt juba ära määratud. Teadja inimene oskab need tulevikumärgid olevikust üles leida. *Tähtsal koha muistseis uskumuisis oli surnute ja hingedega seonduv.On selge, et surma ei peetud inimese teekonna lõplikuks lõpuks. Kusagil eksisteeris "teine ilm", kust surnute hinged aeg-ajalt elavate juures käisid. *Eestlased õppisid juba enne ristiusustamist tundma seitsmepäevast nädalat, kuid loendades tegelikke, taevas näha olevaid kuid. Aasta kangastus ringina, millel pilnud
Juhan Liiv ja loodusluule Sissejuhatus Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb- naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime tedagi omamoodi hulluks, veidi nõdrameelseks oma piiritus isamaa- ja loodusarmastuses, i...
välja tulema. Kierkegaard järeldab elustaadiumitest seda, et inimese elu Jumalaga võimaldab inimesel igas situatsioonis valida vabaduse tee. Kui langetada keeruline otsus Jumala usus, siis see pole raske. Sellest võib tulla midagi head, isegi kui esmapilgul see nii ei tundu. Samuti ütleb Kierkegaard, et me ei saa põgeneda minevikku, vaid peame elama olevikus, sest minevik ei kaitse meid oleviku eest. Inimene ei peaks küsima, mida saab teha riik või kirik. Ta ütleb, et me peaksime küsima, mida mina ise saan ette võtta. Kierkegaard näeb elu kui võimalust, kui kingitust. Kierkegaardi kirjutistes domineerivad kaks mõistet: hirm ja hüpe. Hirm võib meie ellu tulla äkitselt, näiteks ehmatusena, ent see võib olla meis ka pidevalt. Sel juhul on inimene meeleheitel. Samas tõestab hirm, et me oleme määratud millegi kõrgema jaoks. Hirmu puhul lõikuvad inimeses kaks
Tohutu situatsioonide läbikirjutus. · Leea Virtanen Tuomalaulun maailmakuva- sampo ei sanoja puutu KvS Vuosikirja 54. Helsingi 1974 Eesti rahvamuuseumis on talu testamendid, milles oli talu elu ja edaspidine kulg äärmusliku detailsusega kirja pandud. Ei saa kirjutada noorpere hoolitseb vana eest kuna see ei toimi. Arhailist kultuuri iseloomustab konkreetsus. Me suudame tõlgendada minevikku oleviku vaatepunktist, aga tõlgendused vananevad. Probleem on siin, kui me ei teadvusta endale seda. "Truu" tuleb välja 19. sajandi romantilises kirjanduses. Ta on seotud puuga. Eestis ei ole fiktsionaalne jutt nii eristatav kui nt Kesk- Euroopas, piir reaalsuse( uskumuse) ja fiktsionaalsuse vahel on eestis palju hägusem kui Kesk-Euroopas. Juristide maailm algab sealt, kus leping sõlmitakse inimese-inimese vahel, kuid tavaõigus on seotud saatusega ( mingu tal nii, nagu minema peab.
Lapse kõnes oli sel hetkel 50 sõna, enamus neist nimisõnad. Emalt saadud info põhjal kinnistusid uued sõnad lapsel raskustega. Laura hakkas regulaarselt logopeedi juures käima alates neljandast eluaastast, mil ta määrati Pärnu Lasteaed Tammsaare tasandusrühma. Rühma logopeedi hinnangul kasutas Laura neljaaastasena põhiliselt agrammatilist baaslauset. Kõnes oli täheldatav suur morfoloogiliste eksimuste hulk (hakka lume tege pro hakkab lumememme tegema), näiteks puudus oleviku ainsuse 3. pöörde lõpp (mängi pro mängib). Kohati jättis laps ära ka oleviku mitmuse 3. pöörde (jookse pro jooksevad), mis mõnel juhul oli lapse kõnes Tekstiloomeoskuse õpetamine 14 olemas. Morfoloogiavead lapse kõnes olid ebapüsivad. Laps asendas sõnu objektide esinemise koha/situatsiooni alusel (raamat pro raamaturiiul) või välimuse alusel (tool pro pink). Sidesõnu kasutas Laura harva
LAPSE ARENG JA ARVUTI Referaat Tallinn 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................3 1. Lapsed ja arvuti......................................................................................5 2. Laps-vanem-arvuti...................................................................................8 3. Hariduse kvaliteet.................................................................................11 Kokkuvõte.............................................................................................12 Kasutatud allikad.....................................................................................14 3 SISSEJUHATUS Lapse arengule on väga olulised vanemate naeratus, puudutused, hääl. Kõneleda võiks lapsega nagu täiskasvanutega vesteldes, mitte mingi luta-pluta. Kuidas muidu la...
Nende võrdlusel tulevad kahtluse korral häälduserinevused hästi välja. Omastav kääne või sama hääldustugevusega vorm on nõrgas astmes (II vältes), osastav ja sama hääldustugevusega vorm aga tugevas astmes (III vältes). ·Vältevaheldus on astmevahelduse liik, mille puhul sõna tugev aste on III vältes ja nõrk aste II vältes. Ainult ühes vältes olevad sõnad on vältevahelduseta! ·Pöördsõna puhul on hea võrrelda oleviku 1. Pööret (mida teen) ja da-tegevusnime (mida teinud). Laadivaheldus ·Laadivaheldus toimub kui kaob ära s või sulghäälik. Et seda näha võrreldakse omastavat ja osastavat ainsuse vormi sisehäälikuid. ·Laadivaheldus on nõrk juhul kui sõnad pole sulghäälikut. Nõrga või tugeva astme üle otsustatakse antud vormi põhjal. Silp ·Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi ülesandeks on muuta häälikud kõnes kergesti hääldatavaks ja tajutavaks.
Mõisted: Riitus usuline toiming müüdi elustamiseks või jumalaga suhtlemiseks müüt tekkelugu; seletab, miks asjad on nii, nagu nad on vägi mana ehk elujõud; maailm on sellega täidetud; inimesel juustes, küüntes, veres samaan tegutseb tervistamisel, kasutades trannsi nõid kasutab maagilisi vahendeid teiste inimeste vastu posija isik, kes kasutab maagilisi vahendeid peamiselt teiste aitamiseks hing üleloomulik nähtus, mis elustab looma või inimkeha; lahkub, kui inimene on surnud, transis või magab jumal kõrgem vaimolend; on kujutatud armastusväärse isana; võib olla nii monoteism kui ka polüteism loodusvaim elab looduslikus paigas või loodusnähtuses; võivad liikuda inimkujul, kuid on siiski erinevad, nt. päkapikud, näkid, kükloobid maaisand isikud, keda usutakse olevat teatud maaalade kaitsjad fetis esemed, mida usutakse hoidvat või põhjustavat v...
edasi kannaks o Näitama juhtkonnale kätte tegevuse unikaalsuse ja suuna, millega konkurendid ja koostööpartnerid hakkama ei saa o Olema strateegia väljatöötamise aluseks o Suunama ettevõtete eesmärgistatud tegevusele nii vertikaalsel kui ka horisontaalsel tasandil o (Priit Karjus) Kuna missioon on suunatud käesolevale hetkele, tuleb see sõnastada oleviku vormis Hea missioon: o peab elama aastaid, o sellega peab ennast hästi tundma, o olema selle üle uhked! Missiooni sõnastus on tähtis! Ära paku asju! Paku ideid, emotsioone, ümbrust, tundeid, kasu v väärtusi. Näiteid missioonidest! Missioon: "A.Le Coq loob hea tunde" Sihtgruppidele sõnastatud missioonid: o "A.Le Coq loob hea tunde tarbijatele" o "A.Le Coq loob hea tunde klientidele" o "A
ARUTLUSED AJAST: Mis on aeg? Kas raske või kerge küsimus näib lihtsana, kuid tegelikult raske vastata. Andis lõhikesed head väljendid aja 2 komponendi kohta: 1) minevikku enam ei ole kui ei ole, ei saa näha (ega ennustada) 2) tulevikku veel ei ole kuidas võisid ennustajad ette näha kui pole midagi näha. Kas aega võimalik mõõta? Mõõta vaid voolavat aega ehk olevikku (sellel kestvus). Täpsustas aja jaotust: 1) mineviku olevik 2) oleviku olevik 3) tuleviku olevik Kus eksisteerivad need 3 ajakomponenti? Hinges (materiaalses maailmas neid ei ole!!). Mil viisil need 3 ajakomponenti eksiteerivad hinges? 1) mineviku olevik - mälus 2) oleviku olevik antud vaates 3) tuleviku olevik ootuses, lootuses. Mis on? (mis nendest kolmest siis on) On ainult olevik (minevikku ja tulevikku ei ole). Mida tegi jumal siis, kui ta polnud loonud maailma? Midagi ei teinud. Oli jumal, kes on igavene, oli igavik, ei olnud maailma.
(Tabula rasa valge leht) Fenomenistlikud käsitluse isiksus on omaette fenomen ja ei sõltu ühiskonnast ega teistest inimestest. (erakordne omaette nähtus) Tänapäeval : Bioloogiline faktor on eeldus, mis arendatakse elu käigus välja sotsiaalselt soodsates tingimustes. Inimene on biosotsiaalne olend. o Isiksuse struktuur: Isiksus on dünaamiline struktuur, mis läheb minevikust oleviku kaudu tulevikku. Enamasti esitatakse isiksuse struktuuri 3-4 komponendina. · Temperament · Iseloom · Võimed · Orientatsioon, suundumus (vajadused, huvid veendumused, väärtused, maailmavaade, suhtumised) Bioloogiline allstruktuur: · Temperament · Iseloom
Anna Haava (Anna Rosalie Haavakivi) (1864-1957) luuletaja, sajandilõpu naisharitlasi, tema loomeperiood kestis 22. eluaastast hilis- eani, oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886 «Postimehes». Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik diskreetsus ja vahetus. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema, isegi sotsiaalse temaatika ja rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor-Eesti). tema viimased luuletused ilmusid 1954. aastal valikkogus Väga paljud tema luuletused on rahvalike lauludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Peale luuletuste on Anna Haava avaldanud vähesel määral ka proosapal...
aastate luulet on hinnatud mitmeti ning hinnangud on sõltunud ka konkreetsetest kogudest. Vägagi vastandlike arvamuste osaliseks on saanud luulekogu "Hingering", milles oponendid on leidnud sisulise katte vähesust "liigilusas" värsis. Üksmeelsema heakskiidu pälvis luulekogu "Maailma asemel", milles vahest leidubki Kareva uue laadi värvikaim osa. Luulemina liigub siin peamiselt müütilises aegruumis, millele on omane une ja reaalsuse piiri kokkusulamine ning alati kehtiva kõiksusliku oleviku tunnetus. Koos keeleliste pööristega viib see kosmilise tühjuseekstaasini, maailma lõputu liikumise ja voolamise tundeni: Maailm on liikuv lugu, mis / alati otsas, / mis langedes läbi aja iga hetk uuesti / alustab otsast ("Maailm on muinasjutt"). Kareva stiliseeritud kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Selles on eemaldumist 1970. aastate "madalatest" tendentsidest, huvid
Lõuna-Eestis eestlased (Esths). Nad kõnelevad keelt, mis sarnaneb ungarlaste ja baskide keelega, kuid struktuurilt sarnaneb Aasia primitiivsetele keeltele ja Austraalia aborigeenide keelele. 1902. a. vene ajalehes: Mitte kaugel Vene keisri residentsist asub oma eraldatuses üksildane hall maa. See rahulik, külm põhjapoolne nurgake on lähedal riigi peamisele arterile, kuid samal ajal kauge kõigest venelikust nii oma mineviku kui oleviku poolest. Sellel maal elavad tsuhnaad ja tsuhhoneetsid, keda kaunikõlalisemalt kutsutakse eestlasteks. Nad on vaikivad, sünged, väheliikuvad, tõrjuvad. Venelased vabastasid eestlased sakslast ikkest, kuid eestlased pole selle eest tänulikud, nad on ikka sakslaste lõa otsas ja ajavad oma joont. "Eestlased, nende elu ja kombed" (1908) Esimesel pilgul näeb põliselanik aeglane: pikka aega kestnud orjus on teinud ta tusaseks ja süngeks; ent samas on ta kangekaelne ja visa.
Selline teemakäsitlus ja erinevate stiilide kasutamine annabki romaanile ,,Tiiger, tiiger" erilise tähenduse pagulaskirjanduses. 2 2. TEOSE TEMAATIKA Romaan ,,Tiiger, tiiger" on uuenduslik ja analüüsib kirglikult ning intensiivselt kodumaa ja paguluse, meie ja nende suhet, viidates lihtsates otsustustes varjuvatele ohtudele või petlikule näivusele. Teose keskseks teemaks on paguluse ja okupeeritud Eesti valuline suhe, samuti oleviku ja mineviku seosed ning globaalne sõltuvus üksteisest, mistõttu üksikisiku heaolu on alati habras ja petlik. Teose tegevus hargneb kahele, võimalikkuse ja tegelikkuse tasandile. ,,Tiiger, tiiger" intriigi kannab kahe väliseestlase sõit okupeeritud kodumaale. Pagulaste vanema põlvkonna jaoks on selline sõit vastuvõetamatu, sest see tähendab allaandmist. Noorema põlvkonna jaoks on see oma juurte päritolu selgitamine ning
Tähis l ja ühik 1 meeter. - Aeg aegruumis osa, millel on mitmeid ruumimõõtmetega ühiseid omadusi. Absoluutset aega ei ole olemas, aeg on relatiivne suurus, mis sõltub vaatleja liikumiskiirusest ja teda ümbritsevast gravitatsiooniväljast. Aeg on pidevalt kulgev ning iga ajavahemiku saab jagada väiksemateks osadeks. Aeg on pöördumatu, ajas saab liikuda vaid minevikust oleviku kaudu tulevikku. Aeg on üks vähestest fundamentaalsetest suurustest, seda ei saa defineerida teiste suuruste kaudu. Ühik 1 sekund. - Kiirus füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis või ajaühiku jooksul. (vektoriaalne suurus) o Keskmine kiirus näitab, kui pika tee läbib keha keskmiselt ajaühikus. o Hetkkiirus keha kiirus konkreetsel ajahetkel.
2. Eeldatav inflatsioon 3. Nõudluse ja pakkumise suhe 4. Raha hind Tarbijale vastuvõetava intressi määrab: 1. Investeeringu või äriidee tulusus 2. Inflatsioon Teiseks koostatakse IS kõver, e. intressimäärade ja autonoomsete kulutuste seos. Kolmandaks ühendatakse need illustreerimaks monetaar- ja fiskaalpoliitikat ning majanduse mõningaid isekorrigeerivaid omadusi. I Intressimäära i ää lloetakse k ühühenduslüliks d lülik oleviku l ik ja j tundmatu d tuleviku l ik vahel. h l 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Raha pakkumine LM kõvera konstrueerimist alustame raha pakkumise analüüsist.
Loeng 2 - Pikkus füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha lineaarseid mõõtmeid. Tähis l ja ühik 1 meeter. - Aeg aegruumis osa, millel on mitmeid ruumimõõtmetega ühiseid omadusi. Absoluutset aega ei ole olemas, aeg on relatiivne suurus, mis sõltub vaatleja liikumiskiirusest ja teda ümbritsevast gravitatsiooniväljast. Aeg on pidevalt kulgev ning iga ajavahemiku saab jagada väiksemateks osadeks. Aeg on pöördumatu, ajas saab liikuda vaid minevikust oleviku kaudu tulevikku. Aeg on üks vähestest fundamentaalsetest suurustest, seda ei saa defineerida teiste suuruste kaudu. Ühik 1 sekund. - Kiirus füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis või ajaühiku jooksul. (vektoriaalne suurus) o Keskmine kiirus näitab, kui pika tee läbib keha keskmiselt ajaühikus. o Hetkkiirus keha kiirus konkreetsel ajahetkel.
Gustav Adolfi Gümnaasium Sandra-Louisa Valdek Edgar Savisaar Referaat juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Edgar Savisaar Sisukord: 1.1 Üldiselt 1.2 Vanemad ja sünd 1.3 Karjääri algusaastad 1.4 Tegevus poliitikuna 1.5 Hariduskäik 1.6 Ametikohad 1.7 Hinnangud 1.8 Tunnustused ja tiitlid 1.9 Ühiskondlik tegevus 1.10 Publikatsioonid 2.1 Isiklikku 2.3 Kirjandus isiku kohta 2.4 Kasutatud kirjandus 1.1 Edgar Savisaar (sündinud 31. mail 1950 Harku vallas) on Eesti poliitik, kes asutas 1988. aastal Rahvarinde, ta oli taasiseseisvumisaja peaminister 19901992 ja Keskerakonna esimees. Ta on olnud Eesti Vabariigi siseminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister ja alates 5. aprillist 2007. aastast on ta Tallinna linnapea.Valisin Edgar Savisaare, sest tahaksin tema kohta rohkem teada saada ja arvan, et tema on väga väljapaistev inimene ...
sõltub /---/ nende varieerumisest või õigupoolest nende varieeritavusest: elujõulised on need väljendusvormid, mida inimesed vajavad ning mida nad saavad muutuvate olude ja vajadustega kokkusobivaks kohandada. 48. Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik, olevik ja tulevik? Traditsioon kui rahvaluule püsivust, kestvust, muutumatust väljendav mõiste. Traditsioon kui sotsiaalne nähtus mineviku tõlgendamine oleviku vaatepunktist tulevikku silmas pidades. 49. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjalipõhises folklooriuurimises. Tüüpe on alati vähem kui variante; Tüüp on kasutusel arhiivimaterjalide süstematiseerimisel; ta on üldistus, abstraktsioon. Tüübi sisse koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased tekstid ehk variandid. Variant on pm iga konkreetne rahvaluule esitus. 50. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet?
51. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises. Tüüp väljendab püsivust, muutumatust. Variant aga muutuvust, varieeruvust. 52. Kuidas on omavahel seotud folkloori järjepidevus ja varieerumine? Folkloori järjepidavust väljendab võimalikult paljude variantide olemasolulu, see annab tõestust materjali sügavusest ja traditsiooni püsimisest. 53. Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik, olevik ja tulevik? Minevikku tõlgendatakse oleviku vaatepunktist tulevikku silma pidades. 54. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet? Autentsust ehk ehedust vajatakse allikakriitilises töös.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
