Madal enesehinnag (0)

Tartu Kutsehariduskeskus
Ärindus ja Kaubanduse osakond

Liis Kikas

MADAL ENESEHINNANG

referaat
Juhendaja : Kaire Välba
Tartus 2009
SISUKORD
SISSEJUHATUS ..................................................................................... 3
1. ENESEHINNAG ................................................................................. 4
1.1. Eneseginnagu kujunemine ................................................................ 5
2. MADAL ENESEHINNAG................................................................. .6
2.1. Madala enesehinnagu põhjused ja mõjuvus...................................... 6
2.2. Madala enesehinnagu püsivus........................................................... 8
2.2.1. Vildakas taju ...................................................................................8
2.2.2. Vildakas mõtlemine...... ................................................................ .9
2.2.3. Enesekriitika ..................................................…........................... .9
3.1. Madala enesehinnagu tagajärjed ...................................................... 10
3.2.Kuidas madalast eneseginnagust võitu saada ................................... .11 KOKKUVÕTE ........................................................................................ 12
KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................. 13

SISSEJUHATUS

Paljud inimesed ei tea, mida kujutab ette sisemine hingeelu . See on tihtipeale kõigile mõistuslik ning teadmatu.
Enamus inimesi oskaks kindalasti kirjeldada, kuidas nad ennast hindavad. Vähesed inimesed, aga teavad, mis on madal- ja kõrge eneseginnag. Küsisin kord enda vanema õe käest, mida ta endas näeb, mis on tema plussid ja miinused. Üllataval kombel leidis minu õde rohkem miinuseid kui plusse , sest ta oli rohkem orienteeritud oma vigadele. Samas kui ma küsisin enda sõbranna käest, et kuidas ta ennast hindab siis ta leidis endas rohkem plusse, kui miinuseid. Tema orienteerus mõlemale küljele, kuid oskas ka ennast hinnata. Siiski sellest piisab , et tõestada, et inimesed on erinevad ning nad ei tea enda sisemisest hingeelust mitte midagi. Olles oma referaadi valmis saanud on mul hea meel, et saan oma teadmistega suunata inimesi vaatama rohkem enda sisse.
Referaat sisaldab järgmisi alapeatükke: mida enesehinnag endast kujutab, mis on madal enesehinnag, mis seda põhjustab, miks ta meie sees püsib ja mis on selle tagajärjed ning kuidas sellest võitu saada.
Head lugemist.!

1.ENESEHINNAG

Enesehinnang , nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. See mõjutab meie ühiskonda ning tulevikku kui ka oleviku ning ka minevikku . Inimene on keegi, kes saab enda populaarsust mõjutada enda tunnustamisega. Enesehinnag võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. ( viide : http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html )
Enesehinnagu tuuma moodustavad põhilised enesekohased veendumused ning peamine arusaam, missugune inimene ise on. Need veendumused meenutavad kindlat väidet, kuid tõenäoliselt on nad vaid oletused. Need on järeldused või seisukohad, millele on inimene jõudnud end põhjalikult analüüsides ja mis peituvad kogemustel, mida elu on neile pakkunud, eriti aga signaalidel, mida ollakse saanud sellekoha milline inimene on. (www.tlu.ee/.../KNK%20u01afa322c892254dfba5e2c457286bdd.doc)
Enesehinnag jaguneb kaheks suurimaks osaks:

• Kõrge enesehinnaguga inimene suudab ennast ja teisi hinnata just sellisena nagu ta on loodud. Ta leiab, et ta on sisimas väärtuslik ning ta naudib seda mida elul on temale pakkuda.
  
• Madal enesehinnag on inimene, kes tunneb, et tema sisemine mina on nõrk., küündimatu, alaväärtuslik või mis tahes moel puudulik. Ta kahtleb enda võimetes, saavutustes, ning tema arvamused on tavaliselt ebasoobivad ja kriitilised .
  

Siiski tuleks meelespidada, et need on skaala otspunktid – enamik asub just nende kahe äärmuse vahel. (www.tlu.ee/.../KNK%20u01afa322c892254dfba5e2c457286bdd.doc)
1.2 KUIDAS ENESEHINNAG KUJUNEB
enesehinnag kujuneb juba varases eas. esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang. ( http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html )
Teiseks oluliseks kujundajaks on ümbritsev keskkond. Tänapäeval mõjutab meie elu tehnoloogia areng ning meedia. Enamik meie elust on ümberkujundatud arvutitele, mobiilidele jne.. Kui vanal ajal oli võimalik suhelda ainult kirja teel või inimesi külastades siis tänaseks on võimalik suhelda inimesega kohe. Paljud inimesed on tänu sellele muutunud enesekeskeks ning tihti peale inimesed, kes omavahel suhtlevad ei pruugi teineteist kohatagi ning nad ei tunne teist inimest. Kuid ühiskond vajab ka füüsilist lähedust. Selle tõttu on paljud inimesed kaotanud oskuse end hinnata, sest teised inimesed tema ümber ei oska tema kohta midagi öelda, sest teiselpool võib olla inimesene , kes on näilikult intelligentne . Inimene, aga vajab tunnustamist ning kui ta seda ei saa siis enamast muutub ka tema enesehinnag kesisemaks.
2. MADAL ENESEHINNAG
Enesehinnang mängib olulist osa elusündmustele hinnangute andmisel ning käitumis- ja suhtumisviiside valimisel. Pole just raske arvata, et siinkohal osutub problemaatiliseks just madal enesehinnang, mis äärmuslikul juhul võib väljenduda inimese "vegeteerima-jäämises", s.t. ta ei julge midagi teha, tahta ega arvata, sest enese meelest ei ole tal ühtegi positiivset omadust, mis annaks õiguse tal midagi soovida või julguse midagi üritada - olgu selleks soovituks siis mõne inimese armastus, kandideerimine huvitavale töökohale või midagi muud. Madalale enesehinnangule tunnuslikeks joonteks on läbikukkumistele enesesüüdistustega reageerimine, varasemate ebaõnnestumiste üha korduv valuline läbielamine, mille tulemusena alaneb enesehinnang veelgi ning inimene ei näe mingiski tegevuses enam mõtet, sest nii kui nii lõppevad tal kõik ettevõtmised ühtmoodi kehvasti. Tekib teatud surnud seis, kinnine ring. Inimesel kujunevad üha enam välja moonutused seletusviisides
. ( http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html#tu )

1) iseenda kohta (nt. "Ma olen kõiges saamatu, kasutu...");
2) mineviku kohta (nt. "Ma pole kunagi millegagi hiilanud.")
3) tuleviku kohta (nt. "Võttes arvesse minu olemust ja senist käekäiku, ei ole mul mingit põhjust tulevikustki midagi paremat loota .").

2.3 Madala enesehinnagu põhjused ja mõjuvus
Negatiivsed enesekohased veendumused väljenduvad isiksuse kõigil tasanditel

• Mõtlemine – enesekriitika, enesesüüdistused ja endas kahtlemine. Oma positiivsete omaduste alahindamine ning nõrkustele ja puudustele keskendumine .
  
• Käitumine – raskused enda maksmapanekul või vajaduste sõnastamisel, vabandav hoiak, väljakutsete ja uute võimaluste vältimine . Samuti kühmus hoiak, langetatud pea, silmside vältimine, vaikne hääl ja kõhklemine.
  
• Tunded – kurbus , ärevus, süütunne, häbi, pettumus ja viha.
  
• Kehaline seisund – väsimus, energiapuudus ja pinge.
  

(www.tlu.ee/.../KNK%20u01afa322c892254dfba5e2c457286bdd.doc )

Inimese mõttemaailm on suur ja lai. Keegi ei suuda näha iniemese sisse. Nii samuti hoitakse enesehinnagut kinni enda mõtlemises. Inimene süüdistab ennast iga väiksema vea pärast ning alahindab oma positiivseid omadusi. Inimene keeldub arvamast, et ta on hea.
Käitumises inimene ei oska ennast ise maksma panna. Ta surub enda soovid alla ning täidab, vaid teiste poolt antavaid ülesandeid. Samuti inimese kehakeel on iseäralik ( selg küürus ning väldib teiste inimestega silmsidet ).
Madala enesehinnaguga inimene on enamasti väga emotsionaalne. Temale läheb korda igasugune arvamus, mida tema kohta räägitakse. Tihti nad on loiud, kurvad, pettunud ja vihased. Nad ei keskendu õnnelikule elule, vaid leiavad, et alati saab seda paremaks muuta.
Kehalise seisundi puhul on inimesed väga väsinud, neid vaevab energiapuudus ja pinge. Nad on väsinud, sest nad kulutavad ülemäära energiat enda paremaks muutmisel, mis tegelikkuses on võimatu. Kuna idealiseeritakse oma kujutetav pilt suuremaks siis tagajärjeks on pinge, sest seda tulemust, mida taheti saavutatada ei saavutatud.
Nii nagu madal enesehinnang peegeldub isiksuse erinevates külgedes, mõjutab see ka inimese elu paljusid aspekte

• Kool ja töö – võib esineda saamatust ja väljakutsete vältimist, aga ka jäika täiuslikkust ning halastamatult ränka tööd, mida toidab hirm ebaõnnestumise ees.
  
• Isiklikud suhted – esineb kartlikkust, ülitundlikkust kriitika ja halvakspanu suhtes, püüdu ülemäära teistele meeldida kuni igasuguse kontakti vältimiseni üldse.
  
• Vaba aja veetmine – kiputakse vältima igasugust tegevust, kus võib ette tulla hinnangu andmist (nt kunstiring, sport ), või peetakse end puhkust ja tasu mitteväärivaks.
  
• Enese eest hoolitsemine – jäetakse sageli hooletusse (nt haigena tööle minek) või pööratakse sellele ülemäärast tähelepanu (nt tundide kaupa oma väljanägemise viimistlemine , et teistele kütkestav tunduda).
  (www.tlu.ee/.../KNK%20u01afa322c892254dfba5e2c457286bdd.doc)
  2.4 Madala enesehinnagu püsivus
  2.4.1 vildakas taju
  

Ollakse kärmas avastama just neid jooni, mis teile ei meeldi või millega pole rahul.See võib käia kas füüsiliste omaduste, iseloomu või lihtsalt tehtud vigade kohta, aga ka mingite parameetrite alusel, mille võrra teil jääb puudu mingist tasemest või ideaalist.
Kaldutakse ignoreerima kõike, mis ei sobi „mina“ valitseva enesenägemisega. Seega on raske saada pilti oma tugevatest külgedest, headest omadustest, voorustest ja oskustest. Lõpptagajärjena keskendutakse oma eluteel üldiselt kõigele sellele, mida tehakse valesti, ja mitte sellele, mida tehakse õigesti.
2.4.2 vildakas tõlgendus
madal enesehinnang moonutab ka tähendust, mille antakse kõigele, mida nähakse. Kui miski läheb untsu , kasutate seda tõenäoliselt kõikehõlmava ülemäära üldistatud otsuse tegemiseks iseenda kohta
tüüpiline, ma rikun selle alati ära jne. Neutraalsed ja isegi positiivsed kogemused võivad moonduda, et sobitada neid valitseva nägemusega iseendas .
2.4.3 Enesekriitika
Vildaka mõtlemise kõrval on enesekriitika teine asi, mis toetab madala enesehinnangu püsimist, sest vallandab selliseid emotsioone nagu süütunne, häbi ja masendus , ning muudab nii negatiivsed enesekohased veendumused püsivaks.
Madala enesehinnaguga inimesed on enda vastu väga karmid. Enesekriitika on muutunud nende jaoks eluviisiks . Nad otsivad igat viga või puudust, mis annaksid neile tõestust, et nad ei ole kunagi piisavalt head. Need otsustused ignoreerivad täielikult pildi teist poolt, nii et tulemuseks on pigem tendentslik seisukoht kui tasakaalustatud vaatenurk. Enesekriitiline mõtlemine õõnestab positiivseid tundmusi oma mina suhtes ja surub neid maha. ((www.tlu.ee/.../KNK%20u01afa322c892254dfba5e2c457286bdd.doc)
2.5 Madala enesehinnagu tagajärjed
Madala ensehinnagu tagajärjed on erinevad. Enamasti on need kahjuks negatiivsed. Tavaliselt on nende tagajärgedeks just see, millest inimene kõige rohkem tunneb tunnustuse puudust. Oleks siis selleks kiusamine, kus madala enesehinnaguga inimesed võivad täita mõlemat rolli, olla kiusaja kui ka ohver
See on suur eeltõukajaks söömishäiretele. Inimene tunneb, et ta pole nii, kena nagu ajakirjades olevad peenikesed ja rikkad inimesed. Seega võetakse kontrolli alla enda keha ning võrreldakse end sellise isikuga, kes on üle idealiseeritud.
Samuti on see suureks tõukejõuks mõnuainete sõltuvuse tekkimiseks. Inimene, kes tunneb end kindlalt ei vaja mingeid aineid, et enda tuju või hinnagut tõsta. Madala enesehinnaguga inimeseg, aga leiavadki mõnuainetest ajutist lahendust , mis aitab neil lõdvestuda. See muudab neid julgemaks ning nad arvavadki, et see on ainus viis end tõestada.
Mõnuainete tarbimine õib viia, aga inimese nii kaugele, et ta satub kuritegelikule teele. See annab talle võimaluse end kehtestada. Näiteks varastades nagu Robin Hood rikastelt, et saada enesetunne, et ka tema on nüüd tänu kallile varndusele samaväärne jõukamatega. Nii on ka tänapäeval, kus võib kuulda hästi palju uudiseid, kus varastatakse või halvimal juhul tegeletakse pedofiiliaga. (Mis on ka suuremaltjaolt tingitud madalast enesehinnagust.)
Kõige tõsisemaks tagajärgedeks on enesetapp. See tuleneb enamasti sellest, kui inimene tunneb, et ta pole enam väärtuslik, et tal oleks õigust elada. Unustatakse tihtipeale ära, et tegelikkuses ei aita mitte surm, vaid enesavamine. See on ka ühtlasi peamine suitsiide põhjus.
2.6 Kuidas madalast enesehinnagust võitu saada
Kuna madal enesehinnag omandatakse juba väga varajases eas on sellest võitu saamine üsna raske. Eelkõige teeb selle raskeks just inimese mõtlemine, kuna see on juba temal välja kujunenud. Siiski enesehinnang on uute positiivsete kogemuste ja käitumis- ning mõtlemisviiside omandamise abil muudetav. (www.tlu.ee/.../KNK%20u01afa322c892254dfba5e2c457286bdd.doc)
Üheks parimaks viisiks on leida mõni usaldusväärne inimene, kes pakuks turvalist tuge uuteks ettevõtmisteks. Inimesel on keegi, kellele oma muresid kurta siis ta ei hoia kõike endas. Samuti võib teine inimene anda temale julgust edasi püüdlemiseks. Madala ensehinnaguga inimene ei julge üksinda edu savutada, kuna ta on kindel, et ta pole selles osas piisavalt pädev. ( http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html#mu )
Teiseks heaks viisiks on enese mõtlemise muutmine. Püüda igapäev panna paberile, mis tegi mingi päeva ilusaks ning millised olid tema saavutused. Inimene tavaliselt ei näe enese ümber positiivseid märke. Paberile kirja pannes, aga võib näha, et tegelikult on olukord hoopis teissugune. ( Fennel , M. Võit madala enesehinnangu üle. Kognitiiv-käitumuslikke tehnikaid kasutav eneseabijuhis. Tänapäev, 2005.)
Kolmandaks viisiks on pöörduda psühholoogi poole. Seal on võimalik dividuaalnõustamise saamine, võimalus osaleda grupiteraapias või üritada eneseabikirjandusele toetudes oma minaga tegeleda. Kui inimene ei suuda iseendas midagi positiivset nimetada ja annab negatiivseid hinnanguid nii enda, mineviku kui tuleviku kohta, siis on mõtet pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole küsimaks, kas tegu võib olla depressiooniga, mis vajaks lisaks psühhoteraapiale ka medikamentoosset ravi. Kui kellelgi siin kohal tekkis lootus, et ravimeid manustades jääb üle vaid positiivset meeleolu oodata, siis päris nii see ei ole. Depressiooniravimid on mõeldud psühhoteraapia/nõustamise toime soodustamiseks. Depressiooni teemal tuleb "Psühholoogiaserveris" eraldi ka pikemalt juttu . Seetõttu ei puuduta depressiooniga seostuvat enesehinnangu langust pikemalt. ( http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html#mu )
KOKKUVÕTE
Inimese eneseginnag on väga müstiline. Iga üks näeb seda isemoodi . Eneseginnagu kujundajaks on vanemad, ümbritev keskkond, lähedased inimesed. Enesehinnag jaguneb kaheks oskaks: madal- ja kõrgeks enesehinnaguks.
Madala enesehinnaguga on inimene, kes näeb endas ainult negatiivseid külgi alavääristades ka enda häid külgi. Enamasti keskendutakse enda veadele, et tõestada endale, et saavutused pole neil kunagi piisavalt head.
Madala enesehinnagu põhjustab enamasti inimese enda mõttemaailm (kuidas ta ennast näeb). Samuti on suureks tõukajõuks vanemate kasvatus, keskkond ( kool, kodu, sõbrad, ajastu), lähedased. Vanemad kujundavad inimese enesehinnagut oma hoolitsemisega ning armastuse näitamisega. Koolis on võimalik inimeset mõjutada kaasõpilaste poolt, kuidas teda hinnatakse ( kas teda väärtustatakse inimesena ).
Madala enesehinnagu muudab püsivaks inimese kriitiline mõtlemine. Enamast mõjutab seda vildakas taju ja- tõlgendus. Samuti enesekriitiline mõtlemine. Otsitakse eneses välja just negatiiviivsed omadused, sest nad tahavad endale tõestada, et nad ei ole täisväärtuslikud inimesed.
Madala enesehinnagu tagajäjed on suhteliselt kurvad. Tavaliselt lõppeb see söömishäiretega, kuritegelikule teele astumisega, vägivallaga ( kas kiusaja on ohver või teisel võimalusel hakkab ise kiusama ), mõnuainetest sõltuvusse jäämine, enesetapp.
Madalast enesehinnagust on võimalik vabaneda , kui proovida end panna teisiti mõtlema (leida eneses positiivseid omadusi). Samuti on heaks abiks mõni hea lähedane, kes julgustaks inimest ning paneks teda uskuma, et ta on väga palju väärt; ning pöördumine psühholoogi poole.
KASUTATUD KIRJANDUS
Gillian Butler “ Võit ärevuse üle” Tänapäev 1999
Fennel M.Võt madala enesehinnagu üle Tänapäev 2005
www.tlu.ee/.../KNK%20u01afa322c892254dfba5e2c457286bdd.doc ( 10 detsember. 2009)
http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html ( 10. detsember. 2009)
14