Õpetaja professionaalse arengu elemendid täiskasvanuõppes. (1)

Sarnased õppematerjalid

22

doc

ANDRAGOOGIKA KORDAMISKÜSIMUSED

sõltumata oma vanusest, klassist, soost ja rahvusest. Inimese eluiga= inimese õppimine. Tegi kõik selleks, et arendataks välja täiskasvanute õpetamise süsteem. Mõiste andragoogika võttis Saksamaal kasutusele (19.saj I pool) gümnaasiumiõpetaja Alexander Kapp, kes kasutas seda Platoni haridusteooria kirjeldamisel (Platon ise seda terminit muidugi ei kasutanud). Filosoof ja Kapi kaasaegne J.F.Herbart väitis täpselt vastupidist (õppida saab vaid nooruses ja õpetaja käe all) ja termin unustati peaaegu sajandiks. Idee hakkas arenema ja Saksa teadlane A.W. Diesterweg nimetas kogu kupatuse ,,sotsiaalhariduseks". Termin andragoogika võeti uuesti kasutusele 20. saj esimestel kümnenditel Austrias ja Saksamaal. Andragoogika kallal tegutsesid eriti agaralt sakslased, kes panid aluse konseptsiooni loomisele ja rakendamisele I maalimasõja järgsel Saksamaal. Sel perioodil, pärast I maailmasõda, oli kõigee tuntumaks nimeks Eduard C. Lindeman,

Sotsioloogia

4

docx

Andragoogika- õppimine täiskasvanueas

kasvatusfilosoofia, haridusteooria, gerantogoogika jt teadusharudega. Otsetõlkena kreeka keelest, kus aner tähendab ´meest,inimest´ ning agoge ´kasvatamist,juhtimist´, võiks arvata,et tegemist on noormeestest meeste kasvatamisega. Ometi pole see nii. ENE annab androgoogikale järgmise definitsiooni : Androgoogika ­ täiskasvanupedagoogika , 20. saj. alguseskujunenud pedagoogikaharu, mis uurib täiskasvanute õpetamise ja nende isiksuste arengu sihipärase suunamise seaduspära ; hõlmab kõrgkoolipedagoogikat, tootmispedagoogikat, sõjaväepedagoogikat jm. Andragoogika - kunst ja teadus, mis aitab täiskasvanuil õppida. ´´The Modern Practice of Adult Education.´´ 1970 * Täiskasvanud õppija on sõltumatu isiksus, kes tahab ise otsustada oma elu, tööd ja perekonda puudutavate küsimuste üle, kuid sageli mitte õppimise üle. See võib viia seesmise konfliktini, mille ületamine nõuab andragoogi abi.

Sotsiaaltöö

1

pdf

Mõistekaart (VUE)- õpikute järgi koostatud

M. Gagne inimesel on piiritu kasvu Konstruktivistlik suund J. Mezirow mõjutab hoiakuid ja arengu võimalused enesejuhtimine kogemusõpe ja suhtumisis

Andragoogika

26

docx

Õppeedukust mõjutavad tegurid

peab omandama selleks, et edukalt õppida. Kokkuvõtteks on õpioskus oskus õppida ennast tundma, et end ise aidata – saada enda õpetajaks. (Kadajas, H-M. 2005, 8 - 11) 4 1.2 Õpiedukus On teada, et õpilaste õpiedukust ja kooli käitumist mõjutavad paljud tegurid, näiteks õpilaste võimed ja sotsiaalne taust. Ka õpetajatel on oma roll. Viimase aja jooksul on nõutud õpetajatelt aina rohkem tundide ettevalmistamist. Õpiedukust toetab õpetaja teadlikkus õpistiilidest ja nende mitmekesine kasutus tundides. 1.3 Õpiprotsess Õpiprotsess kujutab endast õpetaja ja õppijate kindlalt järjestatud ja omavahel seostatud tegevust, mille eesmärk on kujundada õppijate teadmisi, oskusi ja vilumusi ning arendada ja kasvatada neid. (Kõverjalg, A. 1995, 4) Õpiprotsessi eesmärk on: 1) teadmiste, oskuste ja vilumuste süsteemi teadlik omandamine 2) oskuste kujundamine, eesmärgiga neid praktikas kasutada,

Pedagoogika

15

doc

Hea Algus

...............................................................lk. 10-11 4.1. Lugupidav suhtumine lastesse .........................................................................................lk. 10 4.2. Erinevuste õpetamine ......................................................................................................lk. 10 4.3. Otsuste tegemine .............................................................................................................lk. 10 5. Lapse arengu vaatlus ..............................................................................................................lk. 12 5.1. Jälgimine ja kirja panemine ............................................................................................lk. 12 6. Integreeritud õppekava planeerimine .....................................................................................lk. 13 6.1. Pika- ja lühiajalised plaanid ................................................................

Alushariduse pedagoog

12

doc

Eesti hariduspoliitika. Peamised probleemid ja võimalikud lahendused.

ja millesse mahub palju erinevaid süsteeme, pikki ja lühikesi ajalisi raame. Näiteks, võrdsete haridusvõimaluste põhimõte, mille suunas astutakse mitu olulist sammu, pärast mida jääb veel lõputu tee käia. Nigelast alusharidusest. Madal õpiedukus saab alguse pere halvast kasvatuskeskkonnast, nigelast alusharidusest. Paljud hilisemad haridushädad, nagu põhikoolist ja ka gümnaasiumist või kutsekoolist väljalangus, pole üldsegi nende kooliastmete probleemid, vaid varasema arengu puudujääk. Euroopa hariduspoliitikud on hakanud keskendama üha enam tähelepanu hariduse madalamatele astmetele. See oleks Eesti hariduse arendamise kõige efektiivsem strateegiline suund, mille viljad avalduksid kõige kiiremini, odavamalt ja püsivamalt. Haridus, nagu ka riigikaitse, on strateegilise tegevuse valdkond, millest sõltub rahva ja riigi püsimajäämine. Koolivõrk. Väga tõsiselt tuleb hakata tegelema koolivõrgu ülesehitamise põhimõtetega. Ideaaliks

Haridus

9

docx

Koolistress

igas klassis. Nüüd tekib küsimus - miks, miks peavad lapsed kedagi narrima ja kiusama? Sellele küsimusele on raske vastust leida, seda teab iga laps ainult ise! Õpetajatel on väga häirivad tegurid - pidev kiirustamine, üldine närvilisus ning müra- kära, arusaamatused ja tunnetatud vägivald õpilase-õpetaja suhetes viitavad eeskätt kahele asjaolule. Esiteks aja nappusele asju on ju võimalik selgeks arutada, kui selleks sobiv hetk otsida ja rahulikult maha istuda, nagu õpetaja Laur Tootsiga toimis. Teiseks oluliseks teguriks on õpetajapoolne soov ja valmidus õpilasega probleeme läbi rääkida. Just läbirääkimised on see, mida koolielus järjest rohkem vaja läheb, et koolipinges vastu pidada. Õpetaja on sotsiaalse toetuse oluline lüli, edastades informatsiooni, mis aitab õpilasel kohaneda ning kooli (õppimise) kaoses korda luua. Stressis õpetaja, kes on oma probleemidega hõivatud, ei ole

Psühholoogia

6

docx

Erivajadustega laps tavakoolis: sotsiaalne võimekus ja väärtuskasvatus

Õpetamine kaasavas klassis nõuab põhjalikke teadmisi lapse arengust. Kogemuste kasvades omandavad õpetajad eriõpistiilide jälgimise oskused. Nad muutuvad enesekindlamaks iga lapse tugevate külgede nägemisel ja erilist toetust vajavate valdkondade kindlakstegemisel. Nii erivajadustega kui ka tavaliste laste õpetamine aitab õpetajal hinnata laste õpistiilide erinevusi, tugevaid külgi ja konkreetseid õpivajadusi (Danield, Stafford: 1999: 20). Selle tulemusena oskab õpetaja märgata ka väiksemaid õpiprobleeme ning mõista lapse arengu pideva jälgimise ja hindamise vajalikkust. Õpetajal täieneb laste individualiseeritud õppekava järgi õpetamise oskus ning sellega seoses õpib ta uusi õpetamistehnikaid. Järelduseks võib öelda, et mida erinevamad õpilased õpetajal klassis on seda paremaks ja pädevamaks õpetajaks on tal võimalus saada ja seda läbi oma kogemuste. Loomulikult on siin ka väga oluline koostöö teiste õpetajatega ning vanematega.

Pedagoogika

Kommentaarid (1)