Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eduard Vilde teosed (12)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


MÄEKÜLA PIIMAMEES
peategelased
Mari- kena välimusega ja huvitava iseloomuga . Ta tajub meeste võimu
kuid hakkab sellele vastu. Tal oli palju eneseväärikust ta ei
lubanud ennast pilgata ja käskida. Mari oli mässajaliku iseloomuga.
Prillup - prillupit huvitasid ainult raha rikkus ja võim. Selle nimel
oli ta nõus isegi oma naise mõsahärrale andma.raamatu lõpupoole
ta siiski hakkas oma tegusi kahetsema ja tundus et tema
südametunnistus piinas teda
Kremer -üksik vanapoisist mõisahärra natuke häbelik
Tegevuskohad
Mäeküla mõis-suht lagunenud välisilmega hooned. Peahoone oli poolik ülemine korrus valmis ehitamata võssa kasvanud viljapuuaed
kus enam midagi söödavat ei olnud. Kõrvalhooned olid räämas ja
lagunemisohtlikud. Rahapuudusel ei olnud võimalik maju korda teha.
Piimakoht-piimakamber. Sinna toodi peale lüpsi alati piim sealt
laaditi piimad peale et neid laiali vedada
Tegevuse aeg
Tegevus toimus ajaliselt just enne eesti vabariigi väljakuulutamist
siis kui valitsesid mõisad ja ratsanukud maksid teomaksu
Sündmuse aren
Prillupi uus naine mari läks mõisasse tööle ning seal hakkas ta meeldima mõisahärra kremerile.
Kremer tegi prillupile ettepaneku et leo temaga oma naist jagaks ja
mõisasse saadaks. Prillup pidi selle eest muidugi head tasu saama
Mari keeldus mõisa minemast sest mehed kohtlesid teda nagu asja ja
talle oli vastumeelt et mehed tema eest otsustasid kuigi talle kremer
meeldis. Mida rohkem prillup teda sundis seda kindlam mari oli et ta
sinna ei lähe
Kui kremer teda sindumast loobus ja marile kremer meeldis siis ta
ikkagi läks sinna.
Probleemid
Naiste(mari) kohtlemine ebavõrdselt naisi koheldi sellel ajal
Eduard Vilde teosed #1 Eduard Vilde teosed #2 Eduard Vilde teosed #3 Eduard Vilde teosed #4 Eduard Vilde teosed #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 180 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor goyaka Õppematerjali autor
Teoste sisukõkkuvõtted

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
docx

Eduard Vilde referaat

Keila Gümnaasium Eduard Vilde Referaat Koostaja:Andre Allikvee Juhendaja: Keila 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus...2 2.E.Vilde elulugu...3-5 3.E.Vilde looming...6-7 4.Kokkuvõte...8 5.Pildid...9 1. Sissejuhatus Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline,

Kirjandus
thumbnail
5
docx

Eduard Vilde elulugu

Eduard Vilde elulugu Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt. Tuli aeg teadmisi omandada

Kirjandus
thumbnail
7
odt

Eduard Vilde

Eduard Vilde Eduard Vilde elulugu Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt. Tuli aeg teadmisi omandada

Eesti keel
thumbnail
10
doc

Referaat: Eduard Vilde

...................... 7 Lisad......................................................................................... 8 Kokkuvõte.................................................................................. 9 Kasutatud kirjandus....................................................................... 10 2 Sissejuhatus Minu referaat räägib Eduard Vildest, kes oli Eesti vanim ning ka auväärseim proosa kirjanik. Näiteks oli just tema see, kes hakkas esimesena avaldama pakse algupäraseid romaane. Vilde mitmeid jutte ning romaane iseloomustab kõige väljatoomine ning üldiselt mitte millegi varjamine näiteks on ta kirjutanud talupoegade peksmisest üksikasjalikult. Niisiis ei ole Eesti ühes suuremas proosa kirjanikus mitte mingit väga rahulikku hingeelu. Referaadis toon ära põhiliselt Vilde eluloo ning ka tema kirjutustest.

Kirjandus
thumbnail
12
doc

Eesti realism/Eduard Vilde/Eesti draama tõus/August Kitzberg

reformimist seaduslikul teel. Tõrjuvalt suhtus ajaleht moodsasse ühiskonnaõpetustesse ja revolutsioonilisse tööstusliikumisesse. Kirjandusküsimustes jäädi konservatiivseteks. 1901. aastal hakkas Tallinnas ilmuma "Teataja", mis kujunes juhtivaks ajaleheks seni mõnevõrra mahajäänud Põhja-Eestis. "Teataja" väjaandja ja peatoimetaja oli noor jurist Konstantin Päts. Kirjandusinimestest kuulusid "Teataja" toimetusse näiteks sellised suurkujud nagu Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare. "Teataja" seadis oma programmis esikohale "uue sureliku suuruse" ­ majanduse, pidades seda ka rahvuse arengu võtmeküsimuseks. Elulähedaselt praktilise, materialistliku hoiaku tõttu tekkis "Teatajal" äge poleemika "Postimehe" aatemeestega. Ajakirjandus mängis tol perioodil suurt rolli. Nüüd kui Eesti Kirjameeste Selts oli suletud, kandis rahvuskirjanduse propageerimise, tutvustamise ja väljaandmise osa just ajakirjandus. Kuna

Eesti keel
thumbnail
25
doc

Eduard Vilde elu ja looming

Sotsiaal-Humanitaarinstituut Õigusteaduskond Kristine Kaasonen Eduard Vilde elu ja looming Juhendaja: professor Are Laanemäe Tallinn 2007 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Eduard Vilde ema ja isa 3. Kirjaniku lapsepõlv 4. Kooliaastad Tallinnas 5. Esimene loominguperiood (1882-1893) 6. Teine loominguperiood (1893-1908) 6.1) Varajane pagulaspõlv 7. Kolmas loominguperiood (1908-1933) 8. ,,Mäeküla piimamees" 9. Eduard Vilde naissuhted 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud allikad 2 1. Sissejuhatus Referaadi teema valik langes Eduard Vildele sellepärast, et Eduard Vilde kohta leidub meil

Kirjandus
thumbnail
11
doc

Eduard Vilde

KIRJANDUS Eduard Vilde Referaat Sisukord Sissejuhatus lk 3 Elulugu lk 4 ,,Külmale maale" lk 8 Ajalooline trilooga lk 8 Kokkuvõte lk 9 Kasutatud materjalid lk 10 Sissejuhatus Eduard Vilde on kirjanik, kes on panustanud väga palju Eesti kirjandusse. Ta on tunnustatud autor, kes on kirjutanud ühe kõigi aega parima Eesti komöödia ,,Pisuhänd" ning kunstniku ja kunsti probleeme käsitleva draama ,,Tabamata ime". Tema teoseid iseloomustas ladus keelekasutus nind leidlik süzeearendus. Kuid milline oli Eduard Vilde elutee ning millised olid tema teosed? Elulugu Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865. aastal Virumaal Pudivere mõisas kupja pojana.

Kirjandus
thumbnail
6
doc

Eduard Vilde

Eduard Vilde (18651933) 1880. aastat alguses alustas oma loomingulist tegevust Eduard Vilde, kellest peagi kujunes eesti kirjanduse juhtiv prosaist. Vilde varasemas loomingus domineerib seikluslik element, erakordne fabuleerimisanne ja huumoritaju, mistõttu ta looming oli rahva hulgas populaarne. Vilde ei jäänud kunagi loorberitele puhkama, ta arendas end pidevalt, oli kursis ühiskonnas valitevate meeleoludega, teadis palju valitevast sotsiaalsest ja esteetilisest mõttelaadist. 90. ndail sai Vildest eesti kirjanduse juhtiv kriitiline realist. Emigratsiooniajal süvenes Vilde teostes psühholoogiline sisu. Lisaks kirjutas Vilde paguluses draamat, pannes sellega aluse eesti draama sünnile. Tagasihoidlik, kohusetundlik, aus, pehme iselga, tõsine. Vilde isa Jüri Vilde sai 1862

Kirjandus




Kommentaarid (12)

upikas profiilipilt
upikas: oleks võinud iga teose kohta olla sama sisukas ja pikk lühikokkuvõte kui piimamehe ja külmale maale kohta, aga muidu sain natuke isegi pisuhänna kohta uut informatsiooni! võimaluse korral täienda :)
17:58 10-01-2011
beewaxe profiilipilt
beewaxe: Mäeküla piimamees on pÕhjalik ,teised mitte nii väga!

Üldiselt hea.
15:57 16-01-2009
Kessu. profiilipilt
Kessu.: mh, kas mahtrasõja koha ei ole, mul oleks vaja!?:(
20:58 10-10-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun